Maaka heietused Andreas Org Tule taevas appi! Maamehena saan mahti ekooli kiigata alles pärast kiiret nädalavahetust ning avastan koduse töö pühapäeva õhtul kell kümme. Süda jätab küll paar lööki vahele, kuid õnneks märkan, et pajatada võib maaelust. Vähemalt on see teema maakale südamelähedane. Maainimene ei saa lihtsalt olla, see on amet. Kui maainimesel sünnib laps, siis tema nimeks ei saa mingi Rosamunde või mitmest nimest koosnev Karl-Oskar või Taavi-Peeter. Maainimene paneb oma lapsele võimalikult lühikese, konkreetse ning lihtsa nime nagu Ats, Mats, Leo või Ülo. Halvimal juhul ka Peeter, kuid see viga parandatakse kohe ning Peeter asendatakse Petsiga. Maalapse nimi peab olema lühike ja koheselt mõistetav, selleks et vanemate käsk võimalikult kiiresti temani jõuaks ning kõnetatu tööle saaks hakata. Kellel siis aega on pikki nimesid hõikuda, maatöö ei o...
protsenti ja teeninduses 81 protsenti kõikidest tööga hõivatud inimestest. Tööpuudus on pärast 1991. aastal toimunud Lahesõda tohutult kasvanud, kuid usaldusväärseid andmeid tööpuuduse ulatuse kohta ei ole. Keeled: Iraak on araabiakeelne maa. Põhja-Iraagis on kurdi keel ametlik keel. Pealinn ja ülekaalukalt suurim linn Bagdad asub riigi keskel Tigrise kallastel. Teised suuremad linnad on Al-Baþrah riigi lõunaosas ja Mosul põhjaosas. Paljud maainimesed on kolinud linna. See on teravdanud raskusi sotsiaalhoolekandega ja tekitanud töötust, eriti 2025-aastaste meeste seas. Maainimesed peavad kinni oma hõimu traditsioonidest. Enamik on paiksed ning on eluaja ühes ja samas kohas põldu harinud ning karja kasvatanud. Rändkarjakasvatajaid, kelle karjamaad on kevadel ja sügisel eri kohtades, on jäänud aina vähemaks. Põhjuseks on suurelt jaolt sotsiaalprogrammid, mida valitsus on 1958. aastast saadik ellu viinud.
· Enne Iisraeli riigi rajamist 1948 oli suurem osa AlBaþrah' ja Bagdadi kaubandusest juudi kaupmeeste käes, kes sageli tegid koostööd kohalike moslemitest kaupmeestega. Nüüd aga on enamik juute rännanud Iisraeli, USAsse ja Euroopasse ning Iraaki on neid jäänud vähe. · Pealinn ja ülekaalukalt suurim linn Bagdad asub riigi keskel Tigrise kallastel. Teised suuremad linnad on AlBaþrah riigi lõunaosas ja Mosul põhjaosas. · Paljud maainimesed on kolinud linna. See on teravdanud raskusi sotsiaalhoolekandega ja tekitanud töötust, eriti 2025aastaste meeste seas. · Maainimesed peavad kinni oma hõimu traditsioonidest. Enamik on paiksed ning on eluaja ühes ja samas kohas põldu harinud ning karja kasvatanud. Rändkarjakasvatajaid, kelle karjamaad on kevadel ja sügisel eri kohtades, on jäänud aina vähemaks. Põhjuseks on suurelt jaolt sotsiaalprogrammid, mida valitsus on 1958. aastast saadik ellu viinud.
Kõik me tarbime igapäevaselt, kes rohkem, kes vähem. Küll aga saan kindlasti väita, et linna- ja maainimese tarbimisvajadus on oma olemuselt pisut erinev. Olen ise pärit väiksest maakohast ning elanud maaelu pikka aega. Võin öelda, et peaaegu kõik meie naabrid tegelesid kas vähemal või rohkemal määral põllumajandusega – kes kasvatas kanu või sigu, kes porgandeid ja kartuleid. Kindlasti ei puudunud kellelgi aias mõni õuna- või ploomipuu. Maainimesed kasvatavad siiani suurema osa oma toidulauast ise – nii võib öelda, et maainimeste toidulaud on kindlasti tervislikum ning ka rahalises mõttes soodsam, kui linnainimese oma. Küll aga ei saa rahas arvestada inimressurssi, mis kulub põllumaa kõlblikukus muutmisele . Töö maal ei lõppe ealeski otsa- alati on miskit tarvis teha, midagi parandada, kitkuda-rohida, põllumaad künda, sinna seemneid külvata ning hiljem ka saak koristada
me nende käest raha, vaid kutsusime appi näiteks uut aeda ehitama või vahetasime näiteks vorsti või muu kauba vastu. Ühes külas elavad inimesed peavad rohkem kokku hoidma kuna eraldi on neil raskem hakkama saada. Linna Elanikel on jällegi elu sellesuhtes kergem, sest nad saavad osta poest peaaegu kõik mis neil vaja läheb ja neil on ka väga suur valikuvõimalus, mida maainimestel pole. Ka teenused on tihti ainult telefonikõne kaugusel, maainimesed püüavad aga see eest võimalikult paljuga ise hakkama saada. Näiteks võib tuua masinate remondi, kus linnainimesed viivad tavaliselt oma masina kohe remonti kuid maainimesed püüavad tavaliselt ise masina jälle tööle saada. Linnas ostetakse kaupu ja teenuseid rohkem seepärast on sinna mõttekam ettevõtteid juurde ehitada. Aga enne ettevõtte asutamist tuleb ikka hoolikalt läbi mõelda kuhu ettevõtte asutada ja kas see ettevõtte on ikka
kodumaale tagasi pöörduda. Inimestele anti rohkem vabadust, mis aitas kaasa majanduse arengule. Polnud suured palgad, aga toiduained olid odavad. Ei eksisteerinud tööpuudust, kõigile leidus töökoht. Inimesi hoiti teadmatuses elust mujal maailmas ja rahvale valetati, et lääne riikide töölised elavad vaesuses. NLKP kontrollis kõikide ajalehtede artikleid. Inimesi ei lubatud välismaale sõita. Kultuuriüritused olid tugeva kotrolli all. Naised hakkasid rohkem tööl käima. Maainimesed vaesusid ja kolisid linnadesse, kus oli ülerahvastatus. Puudus sõnavabadus.
Tallinn = Eesti? 2013 Greetel Kala On see tõesti nii, et kui kuskil kelleltki küsida, kas nad teavad, mis on Eesti, vastavad nad suuremalt jaolt, kus see on ja räägivad sellest, mis on Tallinnas ? Mina isiklikult arvan, et see on vale. Jah, inimesed võivad mainida pealinna, kuid see ei tähenda, et see oleks kogu riik, kuna meil siin väikeses Eestis on rohkem, kui üks pealinn. Kui nüüd kaine peaga mõelda, siis miks üldse rääkida Tallinnast kui Eestist? Peame tõdema, et Tallinnas elab rohkem eestlasi kui ükskõik kus mujal. Tallinnas on Eesti tuntum kino ja suur osa kultuuri. Tallinnas elab meie vabariigi president ja hulganisti poliitikuid, kellest suuremat osa meil tegelikult vaja pole. Kuid mõelge sellele, et teistes Eestimaa linnades on nii palju enamat. Tartus on meil ülikool, noored, kes oskavad elada ja hoida seda...
Rääkides meelelahutusest nagu näiteks kinos või kohvikus käimine, seda võimalust maal küll ei ole, aga tegelikult on ju küll kuskil lähedal mõni linn või asula, kus saaks aega veetmas käia. Iga maainimene teab kuidas leida meelelahutust maal: noored saavad ehitada metsas onne või valmistada vibusid ja lasta täpsust, aga vanemad saavad kalal käia ning ka jahil käia. Veel on võimalus naabritega suhelda ning käia seltsimajades. Võib-olla ei saa maainimesed kõik aru, et neil on palju rohkem väärtusi maal kui linnainimesel linnas. Selleks tulevad noored linna, elavad siin linnamelu keskel ja siis alles mõistavad mis väärtus on vaikusel ja looduse ilul ning rahul
gümnaasiumid, lütseumid, huviringid, muusikakoolid, tehnikumid ja ülikoolid asuvad linnas. Samuti on palju suurem valik töökohti ja töövõimalusi. Maaelu on linnaelust palju rahulikum ja üksluisem. Seal on võimalik pühenduda iseendale. Ilus loodus, puhas õhk, tervislik toit ja rahulik keskkond mõjuvad hästi tervisele. Tänapäeval aina rohkem ja rohkem noori peresid kolivad linnast maale, et tagada enda lapsele rahulikumat ja ohutumat lapsepõlve. Maainimesed on püsivamad enda elu jooksul, nad loovad tihedamaid suhteid enda perega ning ümbritseva keskkonnaga. Nad ei reisi nii palju nagu linnainimesed ja tunnevad rõõmu hetkeelust. Samas on maal raskusi hea hariduse ja töökoha saamisega. Koolid asuvad küladest kaugel ning ülikoolid asuvad põhiliselt suurtes linnades. Töökohti pole palju ja valikuvõimalused on väiksed, aga see eest pole nii suurt konkurentsi. Võrreldes linnaelu ja maaelu ei saagi öelda, missugune on neist parem.
Elas kirevat ja heitlikku ränduri, poeedi, ajakirjaniku ja sõdurielu. Oli 1848. Aasta revolutsiooni ajal oma rahva vabaduspüüduste apostel. Hukkus lahingus võideldes oma rahva eest. Esimesed luuletused õnnestus tal avaldada 1942. Aastal. Leiva teenist ta sel ajal peamiselt tõlkijana ja ajakirjanikuna. Abiellus luuletaja Julia Szendrey'ga, kes inspireeris rea tema kaunemaid armastusluuletusi. Petöfi kangelasteks on lihtsad maainimesed, vaprad sõdurid, õilsad röövlid ja hulurid. Võtles võõrmõjulise luulelaadi vastu, tuues sisse rahvusluikku eripära. Tema teostest leiab isamaalist luulet, võrratuid looduskirjeldusi, romantilisi unistusi ning kirglikke armutundeid. Petöfi varase loomingu pikem teos, muinasjutuaineline poeem `'sangar janos''. on lugu orvuks jäänud külapoisist, kes soovib naida kodukülas ootavat neidu ning saadab selle nimel korda imelisi kangelastegusid
2006.a riiki valitseb I vabade valimiste tulemusel võimule saanud valitsus Koalitsiooniväed viivad Iraagis läbi sõjalisi- ja julgeolekuoperatsioone Iraak riik Lähis-Idas, Ees-Aasias 75% Iraagi rahvastikust koosneb araablastest; teine suurem rahvus kurdid Enne Iisreali riigi rajamist suurem osa kaubandusest juudi kaupmeeste käes (koostöö moslemi kaupmeestega) Juute on Iraaki jäänud vähe, kuna enamik ära rännanud Enamus iraaklasi on moslemid Paljud maainimesed kolinud linna -> tekitanud töötust, raskusi sotsiaalhoolekandega (eriti 20-25 a meeste seas) Maal domineerivad araabia-islami väärtused Linnainimesed elavad nagu eurooplased Juudist kaupmees Liibanon 57% elanikest muhameedlased, 36% kristlased, 7% druusid Paljud liibanonlased (eriti kristlased) nimetavad end pigem foiniiklaste ja kaananlaste järeltulijateks Elustiil on euroopalik (ka välimuselt, kommetelt, olemuselt pigem eurooplaste moodi)
Minu arvates on praeguses poliitikas nii valesid kui ka ausust. On kindlasti valesid ja saladusi, mis välja ei tule. Rahva ette tuuakse kõik, mis hea. Aus poliitika on võimalik, kui poliitik läheb Riigikokku ajama rahva asja, mitte endale paksu rahakotti teenima. Rõõmustav oleks, kui ausust oleks rohkem, kuid tihti kaldub kaalukauss negatiivsemale poolele. Pettus ja lubadused on ära tüüdanud. Praegune võim soosib minu arust rohkem linnainimesi ja rikkureid ning maainimesed on jäetud tahaplaanile. See teeb meele kurvaks. Riigis peaks olema õiglus ja võrdsus ja kõigile peaks jätkuma tööd ja leiba. Loodan väga, et elu Eestis paraneb ja poliitikas on vähem valesid.
Austatud õpetaja ja klassikaaslased! Alustuseks esitaksin ma Teile kõigile kohe küsimuse: Kas te olete kunagi mõelnud, millist rolli mängib inimese arengus tema elukoht ja sellest tulenev keskkond? Ma isegi ei keskenduks niivõrd perele, kui just inimese kodu ümbritsevale taristule. Me kõik teame, et Eesti linnades on küllaltki hea taristu ning inimestel on kõik käe-jala juures. Kuid milline on seis maakohtades? Just täna on see kord, kus ma tahaksin rõhutada maakohtade vajalikkust. On hea ja südantsoojendav vaadata, et meie president tunnustab rohkem põllumehi ning loomakasvatajaid, mainib neid üha rohkem enda aastapäeva kõnedes. Selline käitumine tekitab kindlasti meie maakohtade ettevõtjates enesekindlust. Kuid nagu pole musta valgeta, pole head ka halvata. Eelnevatel aastatel on Euroopa Liit tugevalt toetanud oma liikmesriikide põllumajandust. Käesoleval aastal on aga maainimeste seis muutunud raskemaks. Toetuste arv väheneb, samuti ...
VanaKreeka Jumalad Kristjan Juks Muistsete kreeklaste arvates elasid VanaKreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Zeus Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt. Hera Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde (pildil). Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera.
on olemas, kusjuures ise saa täpselt samavõrd targemaks, kui ENE-ga. Loomulikult ei mõtle ma sellega, et oleks vaja varastada kellegi teise uurimus, lihtsalt võtad erinevatest allikatest infot, sulandad kokku ja ongi korras. Selleks läheb tund või alla. E-riik on väga hea asi. Avalduste tegemiseks ei pea sa sõitma kuskile Tallinnasse, vaid võid seda teha interneti teel. Teine suurepärane näide on netihääletamine. Vanasti, kui ei olnud netihääletust, ei hääletanud paljud maainimesed. Nüüd enam seda muret ei ole, sest peaaegu kõigil on arvutid. Isegi istungeid on tehtud veebi teel. E-kaubandus on on kahe otsaga asi. See on ju suurepärane, kui sa saad oma mööbli ära tellida ilma kodust lahkumata. Vot mõni kohe on selle lause juures kinni ja ei lahkugi kodunt. Neti teel saab ka valmissööki, toidukaupu, tööd teha jne. Ühe sõnaga, neti teel saab kõike! Aga normaalsete inimeste jaoks on see siiski väga hea asi. 3
Charles Stuart, Jason Lycurgus, Quentin, Candace, Jason, Benjamin, T.P, Frony, Luster, Dilsey, Roskus, Vesh Raamat on päevikuvormis, kirjeldab päeva algusest lõpuni, kuid vahepeal on meenutusi minevikust ning teeb teose raskesti arusaadavaks. Sageli kirjeldavad üht olukorda mitmed inimesed. Tegevus võtab aset Yoknapatawphas 20. sajandi alguses. Kirjanikku köidavad ajaloo sõlmperioodid ning kolm sotsiaalset gruppi: plantaatoraristokraadid, maainimesed ja neegrid. Tunneb ka pidevat huvi kujunemisjärgus noorukite vastu. Ideaaliks on universaalsed tõed. Eesmärgiks oli transformeerida Yoknapatawpha maailm mikrokosmoseks. Romaan elas pärast trükivalgust siiski kirjanikus edasi ning ta kirjutas sellele ka lisa. Põhiliseks probleemiks on Benjamin kes on 33 aastane puudega perepoeg. Tema hoidja Dilsey on ka talle ema eest kuna õige ema on haige ja kellelgi ei ole aega temaga tegeleda, Benjy't hoiavad ka
Rohkem hakati kasutama ajakirjandust, televisiooni ja raadiot. Eesti Televisioon alustas 1955. aastal. Eesti Raadio saadete maht suurenes samuti. 1950. aastatel ei lastud Eestisse jäänud vanema põlvkonna haritlastel ja kultuuritegelastel vabalt oma loominguga tegeleda, sest kardeti et nad propageerivad vastupanu nõukogude võimule. Meie kultuur kannatas selle tõttu oluliselt, sest uue põlvkonna haritlased said kultuuri hakata edendama alles 1960. aastatel. Maainimesed said järjest rohkem käia linnas teatrites, kinos ja näitustel. Suurtes maa-asulates hakkas juurduma linlik eluviis, kuid seetõttu pandi kinni väiksed maakoolid, klubid ja raamatukogud. See viis selleni, et külades ei tegeletud enam nii palju kultuuri ja isetegevusega, mis oligi nõukogude võimule meeltmööda. Nii nõrgenes maarahva seotus enda ja oma vanemate kodukohaga. Nõukogude võim piiras usutunnistuse vabadust. Kiriku hooned riigistati ja nende eest tuli maksta üüri
pakuvad linnad ka paremaid võimalusi nendest lahti saamiseks. Seega on linnastumine ehk urbaniseerumine vältimatu, aga samas ka positiivne nähtus. Tiheda asustusega linnades on teenistus parem ning keskkonnaprobleemide lahendus on hõlpsam ja odavam, kui hõredalt asustatud maapiirkonnas. Minu arvates on suurlinnades sageli karmim elu, aga siiski parem kui maaelu, kuna linnas on kõik kättesaadavam. Linna elu on kallim kuna linnas tuleb ise kõik söök endale osta, aga maainimesed kasvatavad kõik toiduained ise oma põldude peal. Minu perekondki on rahvaarvule kaasa aidanud. Meie peres on 3 last. Mul on üks suurem vend ja väike õde. Minu arvates on see paraja suurusega perekond. Eesti riigile on see küllaltgi kasulik, kuna minu pere aitab kaasa positiivsele iivele. Minu meelest võiks olla enamus eesti peredes mitme lapsega pered, et eestlased välja ei sureks. Väga paljud eestlased suureks saades
eestimaiste põllutoodete üle. Ostetakse seda, mis on odavam, mitte seda, mis on kasvatatud omal maal. Sihitakse euroopa tooteid, sest erinevalt vanast eestlasest, soovib tänapäeva eestlane uuendusi ning euroopalikku mõtlemist, unustades nii vana ja hea. Ülejäänud 70% on muutunud vurledeks, seljatades kaarega matsid. Ometi on just matsid need, tänu kellele säilivad vanad kombed ja rahvatarkused. Paljud vanemas eas maainimesed kasutavad talutöödes mooduseid, mis olid tuntud ka 17. sajandil, näiteks sibulate punumine, et need paremini kuivaksid. Ka sellised pisiasjad on osa meie kultuurist. Samuti on setukesed veel püsima jäänud, sest nad hoiavad traditsioone, olgugi, et üle poole neist on Venemaa piiri taga ja suhelda omavahel on viisakorra tõttu üsnagi raske. Huvitav on kõige selle juures veel see, et inimesi huvitab nende kultuur. Neid käiakse vaatamas justkui turismiobjekti
5. Mil moel mõjutas massiteabe vahendite areng kultuuri? Järjest kasvas massiteabe vahendite osatähtsus kultuuri levitamises. 1955. aastal alustas saateid ETV. 1970-ndatel mindi üle värvitelevisioonile. Suurenes Eesti Raadio saadete math. Tollane media oli oluliseks silmaringilaiendajaks ning kultuurivahendajaks. Põhja- Eestile oli suur mõju ka Soome TV-le. 6. Miks hakkas maakultuur hääbuma? Hakati seoses elujärje paranemisega ostma üha enam telereid, raadioid ja magnettelefone. Maainimesed said järjest rohkem käia linnas teatrites, kinos ja näitustel. Suurtes maaasulates hakkas juurduma linlik eluviis. Väiksed maakoolid, klubid ja raamatukogud pandi kinni. Maaelanikkond muutus sinisest liikuvamaks. Nii nõrgenesmaarahva seotus enda ja oma vanemate kodukohaga. 7. Miks langes nõukogude ajal hariduse väärtus? Võeti kasutusele ühtluskooli süsteem. Paljud õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud tembeldati rahva vaenlaseks ja vallandati
võimaluste avardumine. Järjest kasvas massitebevahendite (ajakirjandus, raadio, televisioon) osatähtsus kultuurilevitamises. Kuigi kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu ametlikku propagandat, oli tollane meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. 1960. aastatel hakati koos elujärje paranemisega järjest rohkem ostma raadioid, telereid ja magnotofone. Maainimesed võisid järjest sagedamini käia linnas teatris, kinos ja näitustel. Suurtes maa-asulates hakkas samuti juurduma linlik eluviis. Väiksed maakoolid, klubid ja raamatukogud pandi kinni. Maaelanikkond muutus senisest likuvamaks: osa siirdus elama linnadesse, teised otsisid paremaid elu- ja töötingimusi teistes maapiirkondades. Nii nõrgenes maarahfva seotus enda ja vanavanemate kodukohaga. Maaelanikkonna linnastumine viis kokkuvõttes rahvakultuuri ahenemisele ja hääbumisele.
riikidele. Kõik me olime enam-vähem sama vaesed, sama palju haritud ja sama palju maailma näinud. Meil puudus oskus elada teistsuguses ühiskonnas. Uut elu alustasid eestimaalased kõik samalt stardipositsioonilt. Ja keegi ei osanud arvata, et juba 10-15 aasta pärast on meil igal-ühel oma Eesti. Kas sellist Eestit me tahtsimegi? Eesti rahvas on jagunenud erinevatesse vastanduvatesse gruppidesse. Rikkad- vaesed, pensionärid-noored, rahvuslased-venekeelne elanikkond, maainimesed ja linnarahvas. Kõik tahavad elada Eestis õnnelikult, kuid erimeelsused segavad kooselu. Nii näevadki inimesed elu Eestimaal erinevalt, oma mätta otsast. Suurim lõhe on tekkinud rikaste ja vaeste vahel. Vaestele tundub, et rikkus on tulnud osadele inimestele nende arvelt ja ebaausal teel. Jõukamad inimesed rikastuvad üha kiiremas tempos ja muinasjutuliselt. Vaesemad ei oska ega suuda kuidagi välja rabeleda oma seisundist. Nii jäävad ka nende lapsed samasse ringi virelema ja
Maal on see võimalus praktiliselt olematu, sest selliseid kohti on vähe ja lähimasse lasteaeda oleks väga kulukas viia. Laste, kes elavad linnas, meelistegevuseks on poodides käiia ja niisama sõpradega ringi kõndida. See nõuab vanematelt palju taskuraha. Tänu sellele kujunebki linnaelanike väärtuseks sõbrad ja vanemad. Maainimestel on selleks rohkem perekond. Kõige rohkem erinevad maakad ja linnainimesed üksteisest iseloomu poolest. Maainimesed on enamjaolt rahulikud ja töökamad. Linnakodanikud seejuures edukamad, haritumad ja julgemad. Maal elades tuleb teha palju füüsilist tööd ja vaba aega veedetaks perekonna seltsis. Linnas elades on aga rohkem aega ja võimalusi sõpradega koos veeta. Vanasti võisid need erinevused olla suured aga tänapäeval on need miinimumid. Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" iseloomustab kõige paremini maaelu. Vargamäe elanikel tuli väga palju füüsilist tööd teha. Väga vähe jäi aega
sissetulekuks on pensionid (19%) ning erinevad toetused (7%). Individuaalsest tööst (eelkõige põllumajandusest) saadakse 4,5% tulusid, tulu muust ettevõtlusest annab ca 0,5% kogutuludest keskmisel perel. Keskmine vanaduspension on Eestis 2302 krooni (147 eurot), mis on ligikaudu 41% keskmisest netopalgast. Leian, et tööhõiveprotsent Eestis on üpriski hea. Murelikuks teeb asjaolu, et maal on vähe töökohti ning paljud maainimesed on läinud ja lähevad tööle linnadesse. Maale uute töökohtade loomine on aga raske, sest see on kulukam. Samas ei ole maal piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu. Ka teed on viletsad ja kaugus tähtsamatest transpordisõlmedest on ettevõtjatele sobimatu. Arvatavasti on Eesti töölised mujal maailmas konkurentsivõimelised. Tänapäeval lähevad paljud oskustöölised välismaale tööle. Eesti tööline on enamasti kohusetundlik, leplik, tagasihoidlik
Maal tekkisid mitmesugused sotsiaalprobleemid(agulites ja üürikvartalites) 3. Muutusid leibkonna ehk majapidamisüksuse mudelid- endiste suurperede asemele tekkisid väikepered, sest inimesed olid sunnitud lahkuma maalt linna tööotsinguile. Alguse sai ühiskondlik sotsiaalhoolekanne, mis viis heaoluühiskonna kujunemiseni. 4. Majandusliku jõukuse jagunemine- kasulik pankuritele ja keskklassile, kahju said alamklass ja maainimesed. 3. Poliitiline ökonoomia- majandusteaduse osa, mis mõtestab majanduse arengu seaduspärasusi, lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest. Rajajad: Smith ja Ricardo. Rikkuse allikaks peeti kõigis majandusharudes inimtööga loodud väärtusi. Sellele põhimõttele tugineb tööväärtusteooria. Loosund:"Käed vabaks, tee vabaks!" st. Riik ei tohiks sekkuda majanduse toimimisse. Keskendus indiviidile. Marksismi teooria- Selle lõi Karl Marx
RISTIUSU KIRIKU KUJUNEMINE (§ 27 + lk 215-216; § 30) 1. sajandil pKr tegutses Palestiina aladel rändjutlustajana Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Sinna pääsemise tingimus oli siiiras usk ning jumala- ja ligimesearmastus. Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k `messias`, kreeka k `christos` e `salvitu`. Salvimine = valitsejaks pühitsemine) Loodi esimene kogudus Jeruusalemmas (kr `kyriakos`e `issandale kuuluv`). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas, nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused, kus kreeklastest paganaid (lad `pagani`e maainimesed) oli rohkem kui juute. KRISTLUSE TEKKIMINE (§ 27 + lk 215-216) 1. Palestiina allutamine Rooma ülemvõimule (aeg, Rooma suhtumine juutidesse, juutide suhtumine Rooma ülemvõimu, ...
äärelinnadesse agulid; Iiive on suur; Elnikud suunduvad maalt linna. 7. Võrdle linnastumisega kaasnevaid probleeme arenenud ja vähem arenenud riikides. Arenenud riikides: Tööstuslinnades suletakse ettevõtted; Väheneb maksude laekumine; Hindade tõus; sotsiaalne heaolu väheneb; toimub taandareng; tekivad rahutused. Vähem arenenud riikides: Jätkub tööstuse kasv tänu majanduse üleilmastumisele; maainimesed rändavad linna; Pealinn on suur ja trantsport on parem; Ülikoolid, ettevõtted; lihtinimese elu linnas on raske; palju töötuid; slummed; prügiprobleemid; äritegevus tänavatel; alcoholism, kuritegevus, narkootikumid. 8. Too näiteid keskkonnaprobleemidest, majanduslikest probleemidest ja sotsiaalsetest probleemidest ja paku välja nende vältimise või kõrvaldamise võimalusi. Keskkonnaprobleemid: Liigne energia tarbimine; liigne vee tarbimine; õhu saastumine;
... 23.02.2010 Sisukord: 2 Sissejuhatus : Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad. 3 Maailma loomine: Alguses oli Kaos ( taeva ja maa korrastamata olek, hiigelsuur tühjus, oli sootu erinevalt teistes jumalatest isikustamata kuid piiritult viljakas. Teda ei kummardatud). Kaos lõi maa Gaia, see kasvasja muutus kauniks. Siis lõi kaos hirmsa Tartarose (allilma) ja musta Öö ning kauni ja särava Päeva
Hästi üles ehitatud luuletused. Ida-Euroopa - Kirglik luule mõjutas omakorda romantismi, mitmekesistades selle teemasid. Romantikute ideed ületasid rahvuspiire. Adam Mickiewicz- Poola romantismi tähtsaim esindaja. Kirjanikutee alguseks "Ood noorusele"-kutsub üles võitlema ja armastama. Müstika, maagia ja huumor. Sa´ ndor Petöfi- Ungari romantismi suurim laulik-luuletaja. Langes kodumaa eest võideldes. Tõi kirjandusse pöörde-kangelasteks lihtsalt maainimesed. Mérimée "Carmen": - Lugu vabadusest ja armastusest.
tekkinud see kool milles nad on õppinud või õpivad. Andmeid koguti kirjandusest ja ka intervjuu põhja . Uurimistöö eesmärgiks on kirja panna, kuidas õppisid õpilased sellel ajal . Materjali kogunes väga palju seega võiks seda teemat veel edasi uurida. Tänan veel juhendajat, kes aitas uurimistööd läbi viia ja intervjueeritavat . 1. 50 aastat Kilingi-Nõmme keskkoolis Pärast sõda hakkasid maainimesed linnadesse elama kolima ja sellega kasvas nii elanikkond kui ka koolilaste arv. Aastal 1945 muudeti Kilingi-Nõmme 6-klassiline Algkool keskkooliks, direktoriks määrati Ado Almers. Õppetöö algas 1944.a. 23. Oktoobril, igal järgneval aastal aga 1. Septembril. Tundide algus oli kell 8.00 , vahetunnid kestsid 10 minutit aga suur vahetund 15 minutit, tunde kokku oli 8. Kool töötas kokku neljas majas: 1-4 klassid Sambla
Linnaleibkondadele on läbi aastate olnud suuremad kogukulutused kui maal elavatel leibkondadel. (Potisepp 2011:121) Maal elavad leibkonnad saavad väga palju toidust ise kasvatada ja samuti maapiirkondades on odavamad korterite ja majade hinnad, ning üür. Linnas peavad üldjuhul inimesed kõik ise ostma, mistõttu nende toimetulek on raskem, kuigi tööealisest elanikkonnast on töö leidmine linnas lihtsam võrreldes maaga. Kui oli majanduskriisi tipphetk, said need maainimesed paremini hakkama, kes kasvatasid endale toitu ise. Leibkondade toimetulekuks on määratud toimetulekutoetused nendele, kes ei saa ise hakkama. Toimetulekutoetus on rahaline toetus leibkonnale olukorras, kus leibkonna netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulutuste mahaarvamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. (Statistikaamet 2005) KOKKUVÕTE 2000-2007 oli Eestis üleüldine majanduse kasv, tööturul oli tööhõive puudus ja ilma tööta
Ristikivi esimene loominguline kordaminek, mis tõstis ta korrapealt silmapaistvale kohale eesti romaanikirjanike seas. 3. Looming ja tuntumad teosed Karl Ristikivi on kirjutanud peamiselt proosa kirjandust, kuid ka palju triloogijaid, diloogijaid ja väga väikese koguse luulet. Samas on tal veel novellikogu. ,,Tallinna triloogia" on esimene realistlik proosateos. Sisuliselt ei ole kolm romaani seotud, ent kõik räägivad noorte meeste kujunemisloo. Mehed on juurtelt maainimesed, aga sattunud linna. Neil on suured unistused ja lootused, aga kahjuks need ei täitu. 1) ,,Tuli ja raud" tegevus toimub 19. sajandi lõpust alates läbi kolme sugupõlve. Tol ajal algas linnastumine Eestis. 2) ,,Õige mehe koda" (esialgselt ,,Võõras majas") 19. sajandi viimased kümnendad kuni 1930ndate keskpaik. 3) ,,Rohtaed" eesti haritlaskonna kujunemislugu. Esimese tõelise tunnustuse saavutas Ristikivi lasteraamatuga "Lendav maailm", mida
Rikaste asumid asuvad linnadest väljas - tagamaal. 7.Võrdle linnastumisega kaasnevad probleeme arenenud riikides ja arengumaades. Arenenud riik Arengumaa ● Paljudes tööstuslinnades ● jätkub tööstuse areng ja tehased suletakse, ettevõtted kasv tänu majanduse lõpetavad tegevuse üleilmastumisele ● oskustöölised kolivad töö ● maainimesed rändavad leidmiseks mujale linna (kuigi sealgi töökohti raske leida) ● linnades väheneb maksude laekumine ● pealinn suur, välismaa investeeringud pealinna ● väheneb teenuste tarbimine ● pealinnas transport
Mirjam-Marleen Kond HJ1 2015 omaksvõttu takistasid eelkõige rahva arusaamad ning hoiakud. Rahval puudus ühene arusaam tervishoiu üldpõhimõtetest ning puhtusest ei peetud kinni, selle vajadust lihtsalt ei mõistetud. Mustust seostati vaesusega, mis mingil määral oli isegi õige. Maainimesed pidasid mustust paratamatult põllumehe igapäevaelu juurde kuuluvaks. Talupojad nägid mustuses isegi positiivset külge, mõnikord oli nende arust isegi kasulik olla räpane, sest siis ei tundnud inimene väidetavalt nii kergesti külma, sest mustus ja eritised andsid kehale lisakaitset. Maja puhtana hoidmine ei seostunud talupoegade jaoks hügieeniga, vaid oli argise ja püha pooluse eristamiseks vajalik praktiline ning rituaalne toiming. Suurem osa eestlastest säilitas kuni 1930
Suurim vastuoluk mere- ja maainimeste vahel tuli välja siis, kui Alar palus Gylal endaga liituda tagasiteel Saaremaale. Gyla ei suutnud uskuda, et kuidas oleks selline elu merel või mingisuguses mullast linnuses üldsegi võimalik. Teose probleemideks olid minu arvates lahkarvamused valitsemises ja vallutamises. Samuti ka erinevates maailmavaadetes. Saarlased, kes olid taarausku, ei mõistnud, kuidas inimesed Rootsis saavad käia mingisugustes imelikes kirikutes. Maainimesed ei suuda aga aru saada sellest, kuidas saab keegi viibida nii kaua merel ning peaaegu kohe, kui jalg maad puudutab, ihata tagasi merele.
Katrin Reimus ,,Kus tramm ei käi" Referaat Koostas: Tallinn 2009 Sisukord Katrin Reimus............................................................................................................................. 1 ,,Kus tramm ei käi"..................................................................................................................... 1 Referaat.......................................................................................................................................1 Koostas: ......................................................................................................................................1 Tallinn 2009................................................................................................................................1 Sisukord....................................................
sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kui kreeklasi hellenismiperioodil massiliselt Idamaadele asus, puutusid nad seal senisest palju tihedamalt kokku idamaiste kommete ja elulaadiga. Kreeka religiooni ilmus nüüd mitmeid uudseid jooni. Kõik vanad jumalad jäid küll alles , kuid nende kõrval hakkasid kreeklased üha enam austama ka paljusid idamaiseid jumalaid. Nt isis. Klassikalise Kreeka maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Kreeklased ei uskunud surmajärgsesse ellu. Õiguspoolest ei pannud nad väga suurt rõhku sellele. Nad uskusid, et peale surma rändavad nende hinged allilma Hadese riiki. Aja jooksul, hellenistlikus Kreekas, kujunes ka teist laadi ettekujutusi, mille kohaselt sai siinpoolses elus oma surmajärgset saatust mõjutada Selleks tuli elada vooruslikult ja pidada spetsiaalseid riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks.
Pojad ei jaksa vanamehe torinat kuulata, mis siis et kodukoht on suures osas just Mats Aniluige enda kätega ehitatud ning keegi ei saaks paremini töötegemisel nõu anda kui nende isa. Üsna teose algul sureb Mats vanadussurma. Kaarel Aniluik oli vanim poeg peres. Erivenalt teistest vendadest õppis ta Tartus juurat, samal ajal kui teised koduaias tööd rügasid, ning kulutas isa saadetud raha. Kaarel oli teistsugune kui muud maainimesed, tal ei olnud tööde peale kätt ning see, et vanim vendadest ülikoolis pidutses ning ringi liiderdas ilma vaeva nägemata tekitab Jüris kadedust ning masendust. Kuigi Kaarel oli Aniluikede pere vanim poeg ei pärinud ta talu, vaid hoopis Jüri, kellel oli rohkem vaistu ja oskust talutööde jaoks. Palju Kaarlist teoses juttu ei ole, sest tema Aiaste tallu hingega ei pühendunud. Kindlasti oli ta tark ja haritud, nt. Taavet sõitis
osalemist ühiskonnaelus. · Vaesuse riskipiirkond on haavatav mistahes negatiivsest elusündmusest . Toiduainete tarbimise tase varieerub ka riigi siseselt sotsiaalsete kihtide ja isegi perekonna piires. Näiteks ületavad Indoneesias 10% rikkaima elanikkonna kulutused lihale riigi 10% vaesema elanikkonna omad 118-kordselt. Kuid alati ei saa toiduga varustatust sõltuvusse viia inimeste sissetulekute suurusest, kuna maainimesed toituvad enamasti linnainimesest viimastega võrdse sissetuleku juures paremini, kuna nad kasvatavad, eriti arengumaades, suurema osa vajaminevatest toiduainetest ise, samas kui linnaelanikud on sunnitud seda ostma . .
peaaegu üldse), ainult tähtsatel päevadel, (näiteks valimispäeval), oli poest saada viinereid. Oli asju mida sai koguaeg, oli ka asju mida ei saanud kunagi ning mõndasid asju sai ainult tutvustega. Kaubanappuse tõttu kasvatati kodus nii palju asju kui võimalik. Kuna poest kardinaid saada polnud- ehitati kardinad ise harjavartest, traadist, nöörist ja riidest. Küsitletu 2: Poodides kaupa oli vähe, aga inimesed nälga ei jäänud. Maainimesed kasvatasid ise toiduaineid ja koduloomi. Linnades oli toidubalik piiratud, aga teatud asju oli võimalik saada tutvusteda. Kaubanappuse tõttu ehitati kodus ise muruniidukeid (pesumasina mootorist), saage ja muid asju. Küsitletu 3: Poest sai peaegu kõike, aga kui poest mdiagi saada ei olnud, siis sai neid tutvustega Tallinnast või kaubalaost. Kaubanappuses saadi asju välismaa sugulastelt. Traktorit saada ei olnud ning see ehitatu vanast Moskvitsi mootorist.
KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feoda...
Karl Ristikivi ,,Rohtaed" ,,Rohtaed" jutustas Juulius Kilmiti elust, mehe kolmest kindlalt piiritletud kolmest elulõigust: õpiaastad, küpsusaastad ja eluloojaku aastad. Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Juuliuse huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Poisi ema suri, kui poiss oli alles väga noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai endale võõrasema. Kuid ka Juuliuse võõrasema suri enne, kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Edasi läks Juulius linna kooli, teda abistas tema onu. Poiss asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider hindas väga...
tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Paljudel jumalatel ja jumalannadel olid oma sümbolid. Nii oli loorberipuu Apolloni püha puu ja öökull, keda tänaseni targaks linnuks peetakse, Athena lind. Igal asulal oli oma kaitsejumal või -jumalanna, ent mõned neist ei olnud küllalt tähtsad selleks, et elada Olümposel. Kreeklased ehitasid oma jumalatele templeid, ohverdasid loomi, korraldasid nende meeleheaks rongkäike, teatrietendusi ja mänge. Maainimesed austasid vähemtähtsaid jumalaid, loodusvaime. Paan, loomakarjade ja karjuste kaitsja, oli neist tuntuim. Ta oli saatür - pooleldi mees, pooleldi sokk, inimese ülakeha ja sarvedega. Ta uitas üksildlastel mäenõlvadel, mängides paaniflööti - puhkpilli, mis koosnes seitsmest eri pikkusega õõnsast vilest. 4 12 Olümpose Jumalat Zeus (Rooma Jupiter) Zeus oli peajumal, jumalate ja inimeste isa, taeva-, vihma- ja piksejumal. Pilvede
helbeputru või valmistavad kiire müslieine, kohviinimesed mõnulevad kohvi ja võileibadega. Keskpäeva ja kella kolme vahel võetakse lõunaeinet, mis ühtedele tähendab kodust kaasavõetud võileiba otse töökohal, teistele aga tõsisemat söögiaega restoranis, kiirsöögikohas või baaris. Ka õhtust sööb igaüks ise ajal. Täies koosseisus saab perekond kokku nädalalõpu lõunalauas. Kehalise töö tegijad, eeskätt maainimesed, hindavad tänapäevalgi tugevamat rooga. Linnaelanikud, eriti nooremast põlvkonnast, valivad see-eest kergema toidusedeli. Eelistatakse väherasvaseid piimasaadusi: keefirit, kohupiima, jogurtit ja petipiima. Lihaletist valitakse broiler, taine sealiha või hästilaagerdunud veiseliha. Ostukorvidesse pannakse nii kodumaiseid kui eksootilisi puu- ja köögivilju kas toorel kujul, valmissalatitena või hoidistena.
„Uus aeg“ I 1.Peeter I reformid Venemaal. Peetri-eelne Venemaa oli Euroopast ära lõigatud. Ka ühiskond oli oluliselt erinev Lääne-Euroopast. Seisused koos kohustustega puudusid. Kõik olid allutatud tsaarivõimule. Nii linna- kui maainimesed ei tohtinud oma elupaikadest mujale kolida. Nad olid sunnismaised. Muutused algasid kui sai võimule Peeter I (1689). Esmalt suundus ta koos oma delegatsiooniga välismaale (Euroopasse). Ta asus koguma liitlasi sõjaks Türgi vastu. Kuid neid ei leitud. Poola pakkus välja, et Venemaast võiks saata liitlane sõjaks Rootsi vastu. 1700 algas Põhjasõda. Samas palgati Venemaale mitmeid asjatundjaid erinevatelt aladelt. Põhjasõda algas, aga kaotusega ning Peeter I alustas oma reformidega.
Sàndor Petöfi (1823-1849) Petröfi oli ungari romantismi suurim laulik luuletaja, kes võitles relvaga kodumaa vabaduse eest ja langes lahingus. Tema haridustee jäi lünklikuks, kuid sellele vaatamata valdas ta palju võõrkeeli, oli palju lugenud ja tundis huvi teatri vastu. Saatuse antud väheste aastate jooksul elas ta kirevat ning heitlikku ränudri, poeedi, näitleja, ajakirjaniku ja sõdurielu. Petröfi tõi Ungari lüürikasse pöörde: tema kangelasteks olid lihtsad maainimesed, vaprad sõdurid, õilsad röövlid ja hulkurid. Petröfi luules kajavad julge võitlussekutse ja terav poliitiline satiir, smas võib sealt leida võrratuid looduskirjeldusi, romantilisi unistusi ning kirglikke armutundeid. Sellises stiilis on kirjutatud tema muinasjutuaineline poeem ,,Sangar Jànos". Petröfi oli ka Ungarei 1848. aasta revolutsiooni manifesti koostajate hulgas. Selle manifesti poeetiliseks täienduseks sai tema kuulus ,,Rahvuslaul". Ameerika romantism
Johann ei tee seda ja palub armu. Tellil hakkab temast hale. Ta palub Johannil minna Rooma, et saada paavstilt lunastust. Tell seletab talle teed. Iga risti juures pidi Johann põlvitama ja kahetsuspisaraid valama. On kuulda sarvede puhumist. Tuleb Telli isa. Tell käseb naisel kiiresti Johannile süüa anda ja ta teele saata. Viimane pilt Palju rahvast on Telli maja ees. Telli tervitatakse valjude rõõmuhõisetega. Berta astub ette ja palub ennast maainimeste hulka võtta. Maainimesed nõustuvad. Rudenz laseb kõik oma sulased vabaks. Kõik hüüavad vabadus, vabadus, vabadus.
5 Jumalad Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev
1988 perestroikas oli NSVL majandus põhjas, plaanimajandus ei vedanud ka vilja. Töölistel, puudus motivatsioon oma tööd hästi teha. 80ndate lõpus hakatakse vaikselt lubama eramajandusi. Seega hakkas tekkima ka omavaheline konkurents. Varem ei saanud kaupade hindu ei tõsta ega langetada. Nüüd see oli aga võimalik ning kaubavalik muutus mitmekesisemaks. Maal algab tööpuudus, sest kolhoosid läksid pankrotti. 90ndate lõpuks on edukamad maainimesed teinud aga oma farmi ning võtnud mõned töölised, kes siiski olid veel laisad tööd tegema. Maale jäid enamasti vanurid ning järjest rohkem tuli noori inimesi maalt ära, sest linnas oli rohkem võimalusi. Tekib tööpuudus, sest tehased pannakse kinni selle tõttu, et vene turule ei suudetud kaupa kõrge hinna tõttu müüa. Riigilt oodati seega töötu abiraha, mis polnud kuigi suur ( 400.- ) kuid asi seegi. Popiks sai kõrgkool, sest taheti head töökohta
Valisin selle raamatu, kuna suhteteemad on alati põnevad ja see raamat erineb suuresti teistest, sest autor on mees ja mina-tegelane on samuti mees. Raamatut oli väga lõbus lugeda, sest on äärmiselt ladusalt kirja pandud ja tihti avastasin end üksi naermas. Olavi on teoses loobunud absoluutselt igasugustest nimedest, isegi kohanimedest. Ja nimetab tegelasi ainult tinglike hüüdnimedega, nagu: Mees, Naine, Kadunud Naine, Lollid Maainimesed jne. Stiil on väga huvitav ja hea. Töö eesmärgiks on tutvuda Olavi Ruitlase isiku ja loominguga. 2. Olavi Ruitlane 3. Elulugu Olavi Ruitlane[Lisa1] sündis 1. juulil 1969. aastal Tartus Võrumaalt pärit tööliste perre. Isa on pärit Varstu vallast Mõtstagast, ema vanemad Murati lähedalt. Kui Olavi sai kahekuuseks, kolis pere Võrru elama. [2] Tamula järve kaldal möödus ka mehe lapsepõlv. Lapsena oli pigem eraklik, hella südamega ja mõtles vaikselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
