Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas peres Ta oli Benjamin ja Marianne Liivi seitsmes laps Riidmal oli Liivide elujärg kehv Mõisnik keeldus B.Liivi raharendile laskmast ning pere asus elama Oja raharenditallu (seal olid tingimused põlluharimiseks ja karjakasvatuseks äärmiselt kehvad) Liivi kodutalu Marianne nägi kõige rohkem vaeva just Juhani kasvatamisel, kuna viimane oli nõrga tervisega, enesesse pöördunud ning teiste lastega vähe seltsiv Elamistingimused olid väga kitsad See ei soodustanud lapsepõlvest peale kõhna ja kidura J.Liivi füüsilist arengut Kodukandi loodus pakkus talle pelgupaika, millesse ta oma üksindusearmastuses väga kiindus Liivi kodutalu Hariduskäik oli üsna kesine 10-aastasena õppis lugemise selgeks vanematelt
Leides kambrist Hansu päeviku taipab Aliide, et mees polnudki kunagi tahtnud temaga koos uut elu alustada, seob ta Hansu kinni ning viskab kambrisse ja sulgeb kõik õhuavad. Sinna Hans ka sureb. Kõik see aeg on Ingel oma psüühiliselt rusutud tütre Lindaga nüüdseks uue elu peal Venemaamal, kus Ingel muutub endassetõmbunuks ning istub vaid akna all ja vaatab taevast tähti. Juttu ajab ta üksnes lapselapse Zaraga, kes nii saabki teada kõik, mis vaja nende kodutalu kohta. Zara lahkub, vanaemalt saadud pilt temast ja Aliidest taskus, parema elu otsingutele Saksamaale, kus temast saab aga prostituut. Töötades prostituudina varjunimega ning teeseldes kedagi teist, ei unusta ta kunagi oma tõelist mina. Amet on Zarale sõna otseses mõttes armistav, tuleb ette sagedasi sinikaid ja haavu, mida tuleb õmmelda. Kui Zaral avaneb võimalus oma ülematega sõita koos Tallinnasse, toob ta ettekäändeks
Puudub see õige kodusoojus ja perekonna ühtsus, minu arvates selle tõttu lagunevad ka paljud tänapäeva perekonnad. Oskar Lutsu ,,Kevades" oli tüüpiline vanema aja perekond, kus kodusoojus ja armastus oli au sees. Kui Teele ja Arno koos kodu poole läksid rääkis Arno igatsevalt kodust. Teele küsimusele, mis Arno seal kodus siis nii väga ootab, vastas Arno, et seal on heinamaa, soojus ja päikesepaiste. Sellest võib järeldada, et Arno armastas kõike, mis ta kodutalu juures oli ja seal tundis ta end kõige paremini. Vastupidise näite võib tuua suhteliselt uuest filmist ,,Lahkuminek", kus noor paar ei suuda koos ühes korteris elada, aga mõlemad keelduvad sellest korterist lahkumast, sest nad on selle kujundamisele liiga palju raha ja aega pannud. Aegade arenedes on peremudelid ning kodud palju muutunud ja mitte just paremuse poole. On kadunud see armastus, kokkuhoidmine ja kodusoojus, siis tegi koos elamise nauditavaks ja ainuõigeks
Emal ei ole Villu vastu midagi, kuid Villu isa muudkui kirub ja tahab, et Villu asemel oleks tema Vabadussõjas langenud vend. Anna, kellega Villu noorena sõbrustas, saabub Kõrboja tallu. Villu isa peab vimma Kõrboja talu peale ajast, mil Kõrboja temalt ta maa ära osta tahtis. Kõrboja peremees Rein tahab, et Anna maale jääks talu eest hoolitsema, sest Rein ise enam ei jõua oma plaane ellu viia. Rein oli ka nõus talu maha müüma, kuid Anna ei olnud nõus kodutalu võõrastele andma ning luba ise perenaiseks hakata. Anna korraldab külarahvale jaanipeo, kuhu on kutsutud lõõtspilli mängija. Villu tahtis selle peo ära rikkuda ja kutsus lõõtspillimängija jooma. Kuid hiljem lähevad mõlemad siiski Anna peole, kus Anna teda tervitab ning palub tal ilutulestiku rakette lasta. Järvel olles Anna küsib Villult kuidas tema Kõrboja talu juhiks, kuid jutt kandub üle Villu vangi aja peale ning Villu hakkab jooma lootes vangi mõtted peast välja saada
Ühest küljest jäi Kõrboja Anna oma saatusele alla, lootes väga, et Villu tuleb Kõrboja peremeheks, Villu arvas et ta ei kõlba talle peremeheks, kuna on sant. Samas oli ta oma saatusest üle, kuna kutsus Eevi poja Villuga Kõrbojale elama ja lubas kasvatada väikese Villu Kõrbojale peremeheks ANNA KIVIRIST tuli maale, sest tema isa Rein ei soovinud enam talu peremees olla. Ta oli nõus ka talu tükeldama ja müüma, kuid Anna ei nõustunud kodutalu võõrastele jätma ja otsustas ise perenaiseks hakata. Anna ja Villu olid noorpõlve sõbrad, kes omal ajal koos mängisid. Kui Anna kuuleb Villu suurepäraseid mõtteid Kõrboja kohta, on ta kindel, et Villust saaks hea peremees. Katku Villu, Katku Jüri noorem poeg, kes käis kihelkonna- või ministeeriumikoolis, sest temast pidi saama kooliõpetaja või kirikuhärra, keegi ei teadnud kindlalt, mis asjamees Villust pidi saama. Samas tegi Villu palju arutut tööd
Elu saatus sarnane Juhan Liivi omale. LOOMING: 12 näidendit: ,,Nõmme kingsepad" ,,Kullerva" ,,Kihlus" ,,Kanarbikumaa" ,,Luule"- luulekogu Peateoseks on romaan ,,7 venda" Ideestik 19. sajandi Soome külaelu. Peategelased on orvuks jäänud vennad. Vanusevahemik 16-25. Annavad oma kodutalu 10 aastaks rendile ja pagevad metsa. Vendade kaudu avaldub soomlase talupoja loomus, igapäevane tööharjumus ja kogukonna lagunemine. Romaan sisaldab ka rahvusjutte ja laule. Teose lõpul saavad lugupeetud ning hästi toimetulevateks külainimesteks.
väga suureks harrastuseks. Suvistel koolivaheaegadel, mis mööduvad vanaema kodutalus mereääres, veedan palju aega nii võrkude kui õngedega merel. Kui vanaisa veel elaks, siis tal oleks kindlasti hea meel, et kalapüük ei ole perekonnast päris kadunud. Mida mina siis olen õppinud oma perekonna ajaloost. Kindlasti seda, et töökusega jõuab elus kaugele. Kõige selle eest mis minu vanaisa teenis jõudis ta tervet peret üleval pidada, kena kodutalu mereäärde luua ja samas ka kahele tütrele Tallinna korterid osta. Vanaisa töökusest olen ka mina osa saanud, sest tänu temale on mul kena kodu olemas. Ka minu soov oleks kunagi oma lastele tulevikuks jalad alla aidata. Noortel on ju alguses elu raske alustada. Tahaksin oma lastele õpetada töökust, millest minul võibolla täna veel natuke puudu jääb. Sageli olen mõelnud selle peale, et kui minu vanaisa veel elaks, siis temalt otse
· Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik. Tammsaare (1878-1940) · Sündis ja kasvas Järva-Madise kihelkonnas, Albu vallas, Tammsaare-Põhja talus Kõrvemaal. · 10-lapselise pere 4. Poeg · Kodutalu järgi võttis perekonnanimeks Tammsaare · Õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis sai mõjutusi luuletaja Jakob Tammelt · Hugo Treffneri eragümnaasium · Tartu Ülikool juura ei lõpeta, sest haigestus · Viiulimäng ja muusikaarmastus · Vene kirjanduse põhjalik tundmine · Haigusaastad Koitjärvel ja Kaukaasias (1911-1919) · Abiellus, elas Kadriorus Looming. · Sai tuntuks jutukirjanikuna esialgu teemaks maa- ja külaelu (,,Vanad ja Noored",
peab kolhoosi saama, miks pole? Vihastab, kui kuuleb, et erainimese vilja peksti selle asemel. Käsib masina tööle panna(vihma sajab, pole tööpäev). Läheb ise seda käima panema, kutsub Arvo ka. Masinist vihastab, et keegi teine peale tema masinat puutub, lööb Arvole labidaga pähe(tahtis Eesnerit lüüa). Arvo tõstetakse auto peale ja masinist peab ka kaasa minema.Vilma on meeleheitel, et meestega, kes talle meeldivad alati midagi juhtub. Arvo jääb ellu. V tants- Taavet sõidab kodutalu poole(ta viidi kodust siberisse). Mälestused tulvavad mõtetes. Kui koju jõudis, nägi, et uks tabalukuga kinni. Läks katlamasina peale tukastama. Virtna Miili tuleb, teeb ukse lahti, pakub peremehele süüa. Taavet pani voodi juurde seinale viljakoristuse aukirja üles. Miili hakkas lambakarja minema ja Taavet õunu korjama. Oinas puskis Taavetit puusa, mees kukkus maha. Naine õigustas oinast. Taavet tahab, et Miili oinast vabaneks. Miili läheb selleks kolhoosi(kolhoosi lambad)
talu arendamise plaane. Talu kõige viljakamad maad on kiviseljandiku all - Villul tekib plaan kivid õhku lasta. Kaevab ja puurib, aeg-ajalt näeb järve ääres Kõrboja Anna jälgi. Kõrboja vana peremees Rein plaanib tütart linnast koju talu edasi pidama kutsuda, kuna tal endal puudub oma suurte plaanide ja unistuste elluviimiseks energia. Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja müüma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nüüd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust. Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis
Talu kõige viljakamad maad on kiviseljandiku all - Villul tekib plaan kivid õhku lasta. Kaevab ja puurib, aeg-ajalt näeb järve ääres Kõrboja Anna jälgi. Kõrboja vana peremees Rein plaanib tütart linnast koju talu edasi pidama kutsuda, kuna tal endal puudub oma suurte plaanide ja unistuste elluviimiseks energia. Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja müüma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nüüd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust.
Eesner läheb koos esimehega masinat käima panema, mille peale Elmar ärritub keegi peale tema ei tohi seda puutuda. Ta jookseb labidaga masina poole ning labidahoop, mis oli mõeldud Eesnerile, tabas hoopis Arvot. Peale ehmatusest toibumist kantakse esimees autosse. Vilma nutab meeleheitlikult ning mõtleb, miks küll kõikide meestega, kes talle meeldivad, midagi halba juhtub. Viies tants Taavet sõidab taksoga kodutalu poole. Taavet palus taksojuhil tuttava metsatuka juures peatuda ning otsis üles puu, millesse oli ta oma naise surma järel risti lõiganud, kuigi see komme polnud selles piirkonnas levinud. Koju jõudes jalutas ta ringi ja meenutas vanu aegu (katkend raamatust, lk 137) Koju saabus ka Miili. Peale mehe ära viimist müüs valla täitevkomitee majas leiduvad asjad maha. Hiljem ostis Miili enamus asju tagasi. Viies tants
isikupärase karakteriga. Vaatleme neist lähemalt vanimat ja noorimat- Juhanit ja Eerot. Juhani on loomult taltsutamatu, äkiline ja põikpäine. Me näeme seda keevalist vanemvenda, keda Lauri nudipeaga sõnniks nimetad, alatasa ühest meeleoluäärmusest teise langevat. Kuid ägedaimgi sööt taltub kiiresti, andes maad härdale meeleliigutusele. Su läve, su pühkmehunnikut tahaksin nüüd suudelda, hüüab Juhani kodutalu mahajättes. Juhanitr pole õnnistatud lahtise peaga, aabits nõuab talt pööraseid pingutusi. Kuid tüüpilise soomlasena on ta töökas ja püsiv. Tema isik põhjustab rohkesti kõne- ja situatsioonikoomikat. Me naerame südamest Juhani jutu üle härrasrahvast, kes sööb, kaltsud rinnal, ega oska pärast einet lusikatki puhtaks lakkuda. Omajagu koomikat on Juhani sagedastes enesehaletsemistes. Hih! Seal on kogu see põrgu härraslik toredus, seal on see kohutav kirjatarkus ning
Nii nagu lapsepõlve "Käkimäe kägu" ei ulatunud kuuseladvast üle Peipsi vaatama, nii ei suutnud ta vahest nüüdki kerkiva kunstitempli tulevikku silmi nõiduda. Aga ta tundis, et ka tema peab templi ehitamiseks ohvri tooma. Ta palus kodumaalt andeks, et ta vaene on ja suurt ei suuda anda. Jah, ta oli vaene. Ta oli oma kõige kallima varanduse - tervise - juba kodumaale ohverdanud. Aga tal oli veel midagi anda. Ta võttis kuue seljast. "Ma annan, mis mul on..."" 1.1 Kodutalu Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas. Ta oli oma peres kuues laps. Juhan Liivi isa, Benjamin Liiv, oli oma naise ja vanemate lastega Veskirahva perest asunud Riidmale, kuna veskikoha maad mõisastati. Riidmal oli Liivide elujärg kehv ning Benjamin nõudis mõisniku kaest, et tedagi raharendile las- taks. Mõisnik keeldus ning Liividel tuli jällegi lahkuda. Nüüd asuti elama Oja raharenditallu, kus
4.) Seega milline on temperatuuri amplituud? Temperatuuriamplituud on väike vaid 5° 5.) Kas see vastab pigem merelisele või mandrilisele kliimale? Mandrilisele kliimale X variandid. 4.) Vii numbritega kokku õiged (4p) Kujutatav objekt Sobiv kaardiliik 1. Eesti reljeef topograafiline 1 2. Tädi Maali kodutalu turismi 3 3. Saaremaa vaatamisväärsused temaatiline 2 4. Soome mullastik üldgeograafiline 4 5.) Millises geograafilises ajastus elame tänapäeval? (1p) Neogeen paleogeen kvaternaar vend juura kriit 6.) Millise künka nõlv ja kus on kõige järsem
alt. 8. mail 1990. aastal kell 11.23 sai Eesti Vabariik tagasi oma riiklikud sümbolid ning siit oli vaid väike samm päris oma riigini. 1991. aasta 20. augustil ennistati lippude lehvides sõltumatu Eesti Vabriik. Lipulugu näivat taasiseseisvumisega saanud suurepärase lõpu, kuid ometi ootab ees veel üks üllatus. Esimese Eesti rahvuslipu saatus oli siiani teadmata. Selle suutis juuraüliõpilane Karl Aun 1943. aastal peita oma Läänemardi kodutalu korstnajala alla. Lipp oli pandud teraskasti ja keevitaja ütles, et kast peab vastu ainult kümme aastat. Saladust hoiti hoiti kiivalt aastakümneid. 1991. aasta 26. detsembril alustati korstnajala juures kaevetöödega ning kell 16.54 laotati lahti üllatavalt heas seisukorras ajalooline trikoloor, mis oli otsekui ärkanud nõidusunest. Põlustatud rahvuslipp oli jällegi väljas ning nüüd loodetavasti lõplikult.
Referaat Hüvasti Eesti kroon Koostaja: Tartu 2010 Eesti Vabariigi rahaühikuks pole olnud alati kroon. Kui loodi Eesti Vabariik, siis ei kehtinud kroon vaid 1918 oli kastutusel mark ja penn, kuid alates 11. juulist 1924 paralleelselt kasutati väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon. Eesti kroon kehtis aastatest 1928-1940. Kroon hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest. Enne ...
kirjaniku sünnipaigaks saanud Uniküla koolimaja. Kunagise hariduskolde järgi kutsutakse seda praegugi Koolitareks (-taluks). Koolimaja põles maha aastal 1941. Nüüd seisab siin õues luuletaja ja kooli mälestuseks hall maakivi, millele kinnitatud tahvel teatab: Siin asus Uniküla koolimaja kus 17.VIII 1841 sündis kirjanik Friedrich Kuhlbars Luuletaja isa Jakob Kuhlbars (Zeiger) põlvnes Nõo kihelkonnast Unipiha Ala-Kiisa talust. Kui ta Tartus koolis käis, tõlgiti ta kodutalu nimi saksa keelde (Kuhlbars - kiisk) ja sellest kujuneski jäädav perekonnanimi Kuhlbars. Mõisa loaga õnnestus luuletaja vanaisal Jaanil koolitada oma poeg Jakob koolmeistriks. Üks koolivend soovitas talle koolmeistri koha Sangaste Unikülla, kuhu kohalik mõisnik kuulsa väejuhi Barclay de Tolly poeg Magnus Barclay de Tolly oli maarahva lastele asutanud kooli. Jakob Kuhlbars alustas suure püüdlikusega koolitöid ja rajas koolimaja ümber
JUHAN LIIV (30. aprill 1864 Alatskivi 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) Referaat Tallinn 2009 Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk...
koerale midagi head paremat süüa. Aga siis kui ma olin juba hakkanud poe ukse juurde jõudma siis helises mul taskus telefon milleks oli Nokia 2300 , see oli päris hea telefon. Telefoni otsas oli isa , ta hakkas kohe seal juba uurima ja puurima et kus ma olen ja kui kaua mul aega läheb et koju jõuda , et tema ootab juba ja , et keegi pidi veel peale teda mind ootama. Mul polnud aega enam poodi minnagi , ma olin äksi nii täis , et ma hakkasin kohe kodutalu poole jooksma , ma tahtsin nii väga nähe , et kes mind seal ees siis ootab veel peale isa. Ma jooksin ja jooksin ja aina jooksin kuni mul tuli meelde ,et ma pidin poest koerale süüa ostma , aga mul oli nii suur vajadus koju minna , et ma otsustasin lõpuks , et ma ei lähe ikka poodi , et ma lähen ikka koju nii kiiresti kui vähegi võimalik see on. Ma olin jõudnud kodu ukseni , ma avasin ukse , tormasin jooksuga sisse ja vaatasin hoolikalt
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 2011 Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Lapsepõlv o Sündis ja kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare-Põhja talus Kõrvemaal. o 10-lapselise pere neljas poeg. o Kirjanikunimi Tammsaare kodutalu nime järgi. Koolid o Sääsküla vallakool. o Prümli vallakool. o Väike-Maarja kihelkonnakool. o Hugo Treffneri eragümnaasium. o Tartu Ülikooli juurastuudium(lõpetamata). Oskused, mõjutused, huvid o Suur muusikaarmasjata, viiulimängu algeline mängimisoskus. o Vene kirjanduse põhjalik tundmine. o Vene ja saksa keele selge valdamine. o Inglise ja prantsuse keele passiivne valdamine. o Suur lugemus originaalkeeltes. o Suur huvi INIMESE vastu.
olustikus. Juhan Liiv sündis Kirde-Tartumaal Kodavere kihelkonnas Ridama talus, Alatskivi mõisa teoorja-kandimehe pojana. Liivi kodu ümbrus pakub oma looduselt vahelduvat ning omapärast panoraami: külad ja viljaväljad on koondunud seljandikele, mida mööda kulgeb Tartu-Kodavere maatee. Need Rupsi küla väljamäed, karjametsad, ojad ja soosaared on lugejatele tuttavad Liivi loomingu kaudu: näiteks ,,Sügisest kodu", kus kirjanik maalib heldimusega päikesest säravat väikest kodutalu mäel, haljendavaid puid, kaske oja kaldal, seljakaid välju, laulust helisevat metsa ja karjamaalt saabuvat karja. Siin, väikses talus, sündiski 30. Aprillil 1864. aastal sünnidokumendi järgi Joannes Liiv, kes hiljem ennast Juhaniks hakkas nimetama. Lapsepõlves oli Liiv üksindust armastav haiglane laps, kes kasvas küll kiiresti pikkuses, kuid oli erakordselt kõhn. Juhan Liivi maailmavaade kujunes 1880-ndail aastail valgustajate ja 1860-1880-ndate aastate
Ta käsib masina uuesti tööle panna, aga Elmar ei liigu paigast. Eesner läheb koos esimehega masinat käima panema. Masinist pole kunagi kellelgi oma masinat puutuda lasknud ning sööstab labidaga meeste poole. Labidahoop, mis oli mõeldud Eesnerile tabab hoopis Arvot. Peale ehmatusest toibumist kantakse esimees autosse. Vilma nutab meeleheitlikult ning mõtleb, miks küll kõikide meestega, kes talle meeldivad, midagi halba juhtub. Viies tants Taavet sõidab taksoga kodutalu poole. Kaheksa aastat varem tuli punase tähega mütsi kandev mees talle järgi. Taavet palus taksojuhil tuttava metsatuka juures peatuda. Ta otsis üles puu, millesse oli ta oma naise surma järel risti lõiganud, kuigi see komme polnud selles piirkonnas levinud. Kui ta koju jõudis avastas ta, et tare uks on lukus(varem oli see alati lahti olnud). Ta jalutas talus ringi ning meenutas seal veedetud aegu. Lähenevad virtna Miili sammud. Ta laseb Taaveti sisse ja pakub talle kartuliputru
Ta käsib masina uuesti tööle panna, aga Elmar ei liigu paigast. Eesner läheb koos esimehega masinat käima panema. Masinist pole kunagi kellelgi oma masinat puutuda lasknud ning sööstab labidaga meeste poole. Labidahoop, mis oli mõeldud Eesnerile tabab hoopis Arvot. Peale ehmatusest toibumist kantakse esimees autosse. Vilma nutab meeleheitlikult ning mõtleb, miks küll kõikide meestega, kes talle meeldivad, midagi halba juhtub. Viies tants Taavet sõidab taksoga kodutalu poole. Kaheksa aastat varem tuli punase tähega mütsi kandev mees talle järgi. Taavet palus taksojuhil tuttava metsatuka juures peatuda. Ta otsis üles puu, millesse oli ta oma naise surma järel risti lõiganud, kuigi see komme polnud selles piirkonnas levinud. Kui ta koju jõudis avastas ta, et tare uks on lukus(varem oli see alati lahti olnud). Ta jalutas talus ringi ning meenutas seal veedetud aegu. Lähenevad virtna Miili sammud. Ta laseb Taaveti sisse ja pakub talle kartuliputru
plahvatab, kuid venelased on juba Hiiel. Tõmm pääseb isa käsul põgenema, Hiie küün süttib, venelased on igal pool, ka Matsul. Juhan sütitab meelega oma talu põlema, sest tunneb, et lõpp on käes. Naised ja lapsed viiakse samuti NKVD veoautole. 17.Peatükk · Kapten Jonnkoppel ja Taavi koos kaaslastega võitlevad Hiie talu juures venelastega. Ilme ning Hilda on samuti meestega kaasas. Taavi annab Ilmele relva. · Mehed külastavad kodutalu, Aadu on surnud, Tõmm nutab oma ema voodi ääres, kuid Taavi käseb tal käituda mehena. Suundutakse vallamajja. · Värdi mõtiskleb jubedate sõjasündmuste üle küsides eneselt, miks tapatalgutele lõpp ei tule ja kas tema naise tapmine koos pisitütrega ning ema Siberisse küüditamine polnud veel piisav. Külad ja talud on tehtud maatasa, majad rüüstatud ning inimesed kaasa viidud.
Rahvast enamik seda ei valda ja kardetakse seltside sulgemist. Perenaised arutavad isekeskis oma tööjärjest. Noorem rahvas vallatleb pisut enne suurt töötegemist. Ainult Jüri viibib mõtlikuna nagu teistest eemal. Ta ei leia oma sealviibimise mõtet. Kui nüüd veel ka noorem vend Taavet karjatüdruk Roosiga vallatleb ägestub Jüri ja läheb vennale kallale. Roosi pageb kambrisse omi asju kokku korjama kindla plaaniga talust lahkuda ükskõik siis kuhu. tööd ta ju ei pelga aga kodutalu tasuta tööloomaks olla enam ei taha. Vanaperemees leiabki ta sealt ning taipab küsimattagi mis mõtted pojal peas. Olukorra leevendamiseks otsustab ta samal päeval talu poja nimele kirjutada, sest kindlameelset Jüri peab ta poegadest kõige asjalikumaks peremeheks. Sõidetaksegi linna notari juurde ja vormistatakse talu Jüri nimele. Tagasiteel aga tuleb teili isa ja poja vahel Jüri valiku üle karjatüdruk Roosi naiseks kosida.
19701980. aastatel tegi Masing kaastööd rahvusvahelistele folkloristika väljaannetele soome-ugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta, ta on üks 12-köitelise "Enzyklopädie des Märchens" kaasautoreid. Uku Masinu elutee lõppes 25. aprillil 1985. aastal Tartus. Maetud on ta Raadi Vana-Jaani kalmistule. PEREST Masingu emal Annal ja isal Aadul oli kaks last - poeg Uku(sünninimega Hugo Albert) ja tütar Agnes. Oma kodutalu olevat Uku isa Aadu saanud juba kaheksa aastaselt ja kaheksa kopika eest mõisahärra krahv Alexander Keyserlingilt. Vaatamata sellele , et Uku lahkus isatalust juba 12. aastaselt armastas Uku väga oma perekonda ja kodutalu, ta veetis seal kogu oma vaba aja, kui oli ainult võimalik. Ta käis seal suviti abiks talutöödel ning niisama külas. Oma noorema õe Agnese võttis ta lausa 1933. aastal endaga Tartusse kaasa ning koolitas teda enda õppejõuna teenitud palga eest.
Oskar palus tal Taavi üles otsida. Kaheksas peatükk Taavi, Piibu Eedi ja Leonard varjasid end rabas. Öösiti oli Eedil ja Leonardil tunne, et keegi jälgib neid ning koer ulub läheduses. Taavi arvas, et see on nende närvide põhjustatud arvamine. Ühel ööl kuulis ta samuti koera ulgumist. Peagi ilmus ta ette Reku, kes rääkis Ilme olukorrast. Kuid nii äkki kui Reku oli ilmunud nii kiiresti ta ka kadus. Hommikul hakati Taavi kodutalu poole liikuma. Peagi nägid nad taas Rekut, kes nad miinidest mööda juhtis. Taavile öeldi kohe, et ta naine on korsus (punkris). Ilme rääkis talle nende poja olukorrast ning tütre saatusest. Taavi pidi langetama raske otsuse, kas päästa poeg või paljude kaaslaste elud, keda ta võib ülekuulamistel reeta. Üheksas peatükk Kapten Jonnkoppelgi keelitas Taavit mitte minema. Taavi ei tahtnud, et keegi tema eraasjadesse sekkub. Tema otsuseks sai poeg ohverdada ja mitte minna
Oskar palus tal Taavi üles otsida. Kaheksas peatükk Taavi, Piibu Eedi ja Leonard varjasid end rabas. Öösiti oli Eedil ja Leonardil tunne, et keegi jälgib neid ning koer ulub läheduses. Taavi arvas, et see on nende närvide põhjustatud arvamine. Ühel ööl kuulis ta samuti koera ulgumist. Peagi ilmus ta ette Reku, kes rääkis Ilme olukorrast. Kuid nii äkki kui Reku oli ilmunud nii kiiresti ta ka kadus. Hommikul hakati Taavi kodutalu poole liikuma. Peagi nägid nad taas Rekut, kes nad miinidest mööda juhtis. Taavile öeldi kohe, et ta naine on korsus (punkris). Ilme rääkis talle nende poja olukorrast ning tütre saatusest. Taavi pidi langetama raske otsuse, kas päästa poeg või paljude kaaslaste elud, keda ta võib ülekuulamistel reeta. Üheksas peatükk Kapten Jonnkoppelgi keelitas Taavit mitte minema. Taavi ei tahtnud, et keegi tema eraasjadesse sekkub. Tema otsuseks sai poeg ohverdada ja mitte minna
Surm eesti kirjanduses Surmale mõeldes meenusid minule esimesena Artur Alliksaare tuntud luuleread ,,Ja sünnitakse, kuigi tuleb surra, ja armutakse pettumuste trotsiks..." Maailmas on nii palju erinevaid inimesi ja surmal on igale ühele neist isemoodi tähendus ja seetõttu on seda raske üheselt defineerida. Surm iseenesest on juba ülimalt mitmekülgne nähtus olles ajatu ja paratamatu, üheaegselt nii kauge kui ka aktuaalne, midagi, mille üle meil puudub kontroll ja millest pole pääsu meil kellelgi. Inimesed on õnnistatud eluga teadmatuses iseendi ja lähedaste surma täpse hetke saabumisest. Surma, millega puutume kokku tegelikult juba üsna varakult ja ehk ka märkamatult, nii kardetakse kui pilgatakse, näiteks lapsepõlvest mäletame, kuidas surevad meie eakamad sugulased või pere lemmikloom; iga päev võime kuulda uudistest, kuidas maailmas saab liiklusõnnetustes surma tuhandeid inimesi; samuti võib surra midagi meie sees, ...
plaane. Talu kõige viljakamad maad on kiviseljandiku all - Villul tekib plaan kivid õhku lasta. Kaevab ja puurib, aeg-ajalt näeb järve ääres Kõrboja Anna jälgi. Kõrboja vana peremees Rein plaanib tütart linnast koju talu edasi pidama kutsuda, kuna tal endal puudub oma suurte plaanide ja unistuste elluviimiseks energia. Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja mma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust. Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis enda
B Siis saingi impulsi näitlejatööd õppida, muidu plaanisin juba majanduskõrgkooli astuda C Me oleme ju olnud muinasjuttudele ja legenditele vastuvõtlikud, meile meeldib unelmatemaailm 4. A Andres tahaks Võrumaal suvitada ja kuna seal on suur talu, jätkub seal ruumi sõpradelegi B Alo sõnul olevat Andres kord mõtistklenud, et pensionipõlves oleks tore jõuluvanaks hakata C Vanaema küll ei rõõmustanud, kui ta kodutalu hakkasid väisama võõrad jõulumaahuvilised 5. A Isegi oma väikese toakese seintele maalis ta nii kõrgele, kui ulatas, lugematul arvul riste B Mõne aja pärast kirikuõpetaja jutt vaibus ja asemele tuli sügav huvi isa tööristade vastu C Aasta hiljem aga segas ta väsimatult vanaema köögis kõikvõimalilkke mikstuure kokku 6. A Süzee nuputasin välja tegevuse käigus ning näitlejateks sobisid tillukesed nukud ja loomad
Ernst Enno Kadi Triljärv Sissejuhatus Enno on sajandi alguskümnendite omapärasemaid luuletajaid. Ta loomingu olulisemaid lätteid ja objekte on indiviidi siseelu, elav ühendus loodusega ja koduelamustega. Poeetiliste eneseotsingute teel andis virgutusi sümbolism. Püüdes jõuda võimalikult sügavale iseenda äratundmises, kiindus Enno mitmetesse teosoofilistesse õpetustesse. Ta oli esimene, kes tõi eesti luulesse ida filosoofia sugemeid. Luule oluliseks ülesandeks pidas Enno inimese võitmist headusele, vastandudes nõnda estetistlikule vormi ületähtsustamisele. Elukäik Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas. Juhan Liiv, Gustav Suits ja Ernst Enno kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Enno oli neist kõige seltsimatum, teme loominguline tee kulges üksi ja omaette ja professionaal...
Kui palju on neid kohvritega inimesi, kellel on nii kiire-nii kiire, kes ise ka õieti ei tea, mis nad teevad.” Et Valda Raud, Anu ema, on korporatsiooni Filia Patriae vilistlane, tehakse igal suvel lastele Filiae Patriae laagreid lakas magamise, maatöö ja lõkke- ja õudusjutuõhtutega. Need on hästi populaarsed. “Kui mina enam ei jaksa või ei suuda, siis on peaasi, et need asjad ei jääks soiku. See on mu järgmine põhiline ülesanne, et Heimtali keskus ja mu kodutalu jääksid loome- ja vaimuinimeste taluks, kohaks, kus käia ja olla. Siin võib käia luuletamas, vanavara korjamas, etnograafiaga tegelemas, ja vanu tarku inimesi intervjueerimas – mis on ju ka oluline. Tahaks, et see valla keskus ei kaoks. Maailmalõppu tuleb edasi lükata nii palju, kui see on võimalik. Igaüks saab seda teha, olles vähenõudlikum. Peab vaatama, et sinust ei jääks sodi järele – kunsti tegemisel ka, elus üldse
Koolipoisiaastatest peale kirjutas Tooma perepoeg luuletusi ja jutte, ihaldusväärsena tundus ka keskkoolis edasiõppimine. Ning oli ka Tooma, põline talukoht, mis kolmekümnendatel aastatel vajas järjest rohkem peremeest ja pärijat, sest Juhani isa Jüri Smuul käis juba kaheksandat kümmet ja talu oli hakanud küla jõukamatest peredest üha enam maha jääma. Tulevase peremehe roll tekitas omakorda unistusi, eriti sellest, kuidas kodutalu tõuseb hoolsa töö läbi uuesti küla toekamate hulka. Kõik see liitis ja köitis. Tekkis läbi terve eluea siduvaks jäänud kiindumus nende paikade ja inimeste vastu. Kui viieteistkümnendal eluaastal tuli esimene kestvam kodust lahusolek Jäneda põllutöökoolis õppimise aeg, tekitas mere puudumine ahastuselamuse, mis jäi kauaks meeltesse. Suur pidi olema ka rängaks kujunenud sõjasõidule südames kaasavõetud
Nii nagu lapsepõlve "Käkimäe kägu" ei ulatunud kuuseladvast üle Peipsi vaatama, nii ei suutnud ta vahest nüüdki kerkiva kunstitempli tulevikku silmi nõiduda. Aga ta tundis, et ka tema peab templi ehitamiseks ohvri tooma. Ta palus kodumaalt andeks, et ta vaene on ja suurt ei suuda anda. Jah, ta oli vaene. Ta oli oma kõige kallima varanduse - tervise - juba kodumaale ohverdanud. Aga tal oli veel midagi anda. Ta võttis kuue seljast. "Ma annan, mis mul on..."" 1.1 Kodutalu Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas. Ta oli oma peres kuues laps. Juhan Liivi isa, Benjamin Liiv, oli oma naise ja vanemate lastega Veskirahva perest asunud Riidmale, kuna veskikoha maad mõisastati. Riidmal oli Liivide elujärg kehv ning Benjamin nõudis mõisniku kaest, et tedagi raharendile las- taks. Mõisnik keeldus ning Liividel tuli jällegi lahkuda. Nüüd asuti elama Oja raharenditallu, kus
muutustega kaasa minna. Valdade moodustamise järgselt said talupojad hakata kaasa rääkima külaelu korraldamisel. Jalgsema kuulus Võhmuta valda. Täieliku võimaluse talude arendamiseks andis omariikluse saavutamine 1918. aastal. Seliküla mõisa riigistamisega said oma maa mitmed Jalgsema küla mehed. 1. 2. Küla Eesti Vabariigi ajal Vabadussõja võit kindlustas Eesti riigi püsimajäämise. Esimest korda aastasadade jooksul vabanes külarahvas mõisniku ülemvõimust ja sai rajada oma kodutalu. Nii tekkisid külasse asundustalud. Kuna maaomanikke oli palju, aga valitses majanduslik kitsikus, siis edasiminekut nähti ühistegevuse arengus. Riik võttis vastu terve rea ühistute majanduslikku arengut soodustavaid otsuseid. Põllumajanduses oli väga tähtsal kohal piimakarjakasvatus, seetõttu loodi üle Eesti palju piimandusühistuid. Naaberkülla Paisteväljale loodi piimaühisus 21. aprillil 1920. aastal ( 98). Jalgsema keskusest umbes 500m Liutsalu poole ehitati meierei
Kui palju on Tammsaare naistes tema naist? 28.12.2001 Maris Balbat Kaks kibedat vitsa on maailmas naine ja jumal. Meie ainukeseks lohutuseks nende vastu on teadmine ilma nendeta ei saa läbi Pole vast üheski maailma paigas elu ja kunst nii segi läinud kui Eestis seoses A. H. Tammsaare loominguga. "Tõe ja õiguse" Andres ja Pearu on muutunud rahvuslikeks arhetüüpideks, kes ilmselt kunagi ei aegu. Vähe sellest, kirjaniku kodutalu Tammsaare-Põhjat hüütakse hoopiski Vargamäeks, ja seda mitte ainult rahvasuus. Kuigi on seletamatagi selge, et mingit üks-ühest elust mahakirjutamist ei saanud olla, kirjaniku enda võimas anne ja kujutlusvõime lõid elu lähtematerjalist sedavõrd suure üldistusjõuga kujud. Kuid Tammsaare loomingus on ka varjatumalt ja vähem tähele pandult isiklikke motiive, mille algtõukeks võisid küllalt suure tõenäosusega olla seigad ta enda elust. Meenutagem
Ka leidus selles kirjutises palve, et need kellel on koopiaid Saare teoseist, saadaks need M. Saarele aadressil: Tallinn, Müürivahe nr. 15. 24. septembril 1921 abiellus Liine Paalmann Hendrik Toomingaga. Saar oli sellest teada saades väga murtud. Ta armastas ikka veel Liinet ja ei tahtnud temast loobuda. Saar oli asunud elama Tallinna. Tema esimene tegevus- ja loominguperiood oli lõppenud. Tugevnesid ka põlised sidemed Hüpassaare kodutalu, metsade ja rabaga ning nende elanikega. 9 TALLINNAS JA HÜPASSAARES AASTATEL 1921- 1930 Tallinnas pühendas Saar end täiesti loomingule. Ta esines, harva ja kui esines siis põhiliselt oma soolo- ja koorilaulude saatjana klaveril. Esimene Maailmasõda oli Eesti arvukate laulukooride tegevust tublisti halvanud. Koorikultuuri reorganiseerimiseks ja sihiteadlikuks juhtimiseks asutati 1921. a. Eesti Lauljate Liit
SAKU GÜMNAASIUM Kreet Käärma RICHARD ROHU ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. Inga Uusmaa Saku 2007 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I RICHARD ROHU ELU 4 1.1 Richard Rohu lapsepõlv 4 1.2 Richard Rohu kujunemine kirjanikuks 5 II RRICHARD ROHU LOOMING 6 2. 1 Richard Rohu looming 6 Tuulemäe sari 7 Linnaelu kujutavad ajaromaanid 9 Võitlustee otsingud 1930-ndate aastate alguse loomingus 10 Otsingud 1930-ndate aastate teisel poolel 11 Taluelu kujutavad romaanid 1930-ndate aastate lõpul 12 R. Rohu looming Nõukogude Eestis 13 R. Roht lastekirjanikuna ...
Kas neid on võimalik kontrollida? Kas on mõistlik säilitada kaitstud ala staatus või rakendada selleasemel leebemaid tõrjemeetmeid nt. haigestunud okste väljalõikamine ja õitsemisaegne pritsimine vasepreparaatidega? Poliitiline otsus peaks tuginema majanduslikule tasuvusanalüüsile ja taimekahjustaja riskianalüüsile. ( Näited Pestitsiidide tuuletriiv Loodussäästliku mõtteviisiga pere ja külalised kogunevad kodutalu õuel. On keskmisest tugevama tuulega suvepäev, naabertalu traktorist pritsib kõrvalasuvat põldu. Tuul kannab pritsmed otse taluõuele. Põhjus: hea taimekaitsetava ja taimekaitseseaduse normide eiramine. Mida teha? ( Tegelik olukord tõi kaasa absurdini ulatuva pahanduse koduomaniku ja Põllumajandusameti ametnike vahel, mille käigus anti inimesele mõista, et pestitsiidid ei
● 1848. aastal alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias. ”Herakles toob Kerberose põrguväravast” Võnnu Jaani kiriku alatarimaal “Kristus ristil” ● Valmis 1855. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia lõputööna; ● Teose eest omistas Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemiku tiitli. Ema ja isa portreed, 1857. aasta “Itallanna lastega ojal” 1862.aasta Fr.R. Kreutzwald Kodutalu, 1863.aasta Doktor Karell Semjonov Tjan – Šanski Jakov Groti portree Kaarli kiriku apsiidimaal “Tulge minu juurde”, 1872. aasta ● Kingiks tsaar III-le; ● Raami valmistas eestlasest skulptor Amandus Adamson August Weizenber 1837.-1921. aasta ● Sündis Võrumaal; ● 1863.-1865. aasta- Berliini Kunstide Akadeemia ● 1865.-1868. aastal- Peterburi Kunstide Akadeemia ● 1870.-1873. aastal- Müncheni Kunstide Akadeemia
tehtud ei ole. Ka leidus selles kirjutises palve, et need kellel on koopiaid Saare teoseist, saadaks need M. Saarele aadressil: Tallinn, Müürivahe nr. 15. 24. septembril 1921 abiellus Liine Paalmann Hendrik Toomingaga. Saar oli sellest teada saades väga murtud. Ta armastas ikka veel Liinet ja ei tahtnud temast loobuda. Saar oli asunud elama Tallinna. Tema esimene tegevus- ja loominguperiood oli lõppenud. Tugevnesid ka põlised sidemed Hüpassaare kodutalu, metsade ja rabaga ning nende elanikega. 2.2 Tallinnas ja Hüpassaares aastatel 1921 -1930 19 Tallinnas pühendas Saar end täiesti loomingule. Ta esines, harva ja kui esines siis põhiliselt oma soolo- ja koorilaulude saatjana klaveril. Esimene Maailmasõda oli Eesti arvukate laulukooride tegevust tublisti halvanud. Koorikultuuri reorganiseerimiseks ja sihiteadlikuks juhtimiseks asutati 1921. a. Eesti Lauljate Liit
Treffneri eragümnaasium oli mõeldud ainult poeglastele). H.Treffneri eragümnaasiumis õppis Anton Hansen aastail 1898- 1903. Kuna Anton oli pärit mitte väga rikkast perekonnast, tuli tal pidada enda õpingute maksmiseks koolis valvuriametit. Kooli kõrvalt hakkas Tammsaare ilukirjandust tõlkima ning proosat kirjutama. 1900.aastal ,,Postimehes" ilmus tema esimene jutt ,,Kilgivere Kustas". Treffneristina kirjutas A.H.Tammsaare kümmekond jutustust ja valis kodutalu järgi endale kirjandusliku pseudonüümi.Küpsuseksamid sooritas Tammsaare 1903. aastal Narvas ; Treffneri kooli ei olnud tollal ajal veel gümnaasiumi lõputunnistuse väljaandmise õigust. 1903. aastal sai Tammsaare töökoha Tallinnas ajalehe ,,Teataja" toimetuse juures. ,,Teataja" oli sajandi algul üks paremaid ajalehti, selle toimetuses olid Tammsaare töökaaslasteks E. Vilde, hiljem H.Pöögelmann, O.Münther, keeleteadlane J.V. Veski jt. Tammsaare
Raske lugeda tema näidendeid, sest need on poolenisti laulumänguks kirjutatud, puudub tekstiline iseseisvus. Seto teemadega seotud taustad. Poliitilise teatriteksti tähtsustamine (eriti uuemal ajal, NO99 jt). Andrus Kivirähk (1970) teerajaja uues näitekirjanduses. Väga tootlik, lõbustab ja kirjutab komöödiat, kuid on ka traagilise-koomilise alge sidumine. Haakub kultuuriloolise lainega. ,,Eesti matus" (2002) omaette fenomen. Ühe suguvõsa, ühe kodutalu lugu. Matused on need, kus suguvõsa kokku saab ja see loob teatava järjepidevuse. ,,Aabitsa kukk" (2004), ,,Voldemar" 2007 Panso lugu. ,,Kevadine Luts" (2011) tekstitöötlused, kus tungivad sisse ajaloolised-kultuuriloolised tegelased. Kivirähul on pidevalt Oskar Lutsuga midagi pistmist. ,,Vaimude tund Koidula tänavas" (2017) see on Undi ümberkirjutus. ,,Vombat" (2011) kogumik. Ridamisi tekste. Võetakse alustekst, lähtekoht, ajaloolised sündmused v tegelased,
Talu kõige viljakamad maad on kiviseljandiku all - Villul tekib plaan kivid õhku lasta. Kaevab ja puurib, aeg-ajalt näeb järve ääres Kõrboja Anna jälgi.Kõrboja vana peremees Rein plaanib tütart linnast koju talu edasi pidama kutsuda, kuna tal endal puudub oma suurte plaanide ja unistuste elluviimiseks energia. Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja müüma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nüüd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust.Villul on plaan Anna
Kaevab ja puurib, aeg-ajalt näeb järve ääres Kõrboja Anna jälgi. 38 Kõrboja vana peremees Rein plaanib tütart linnast koju talu edasi pidama kutsuda, kuna tal endal puudub oma suurte plaanide ja unistuste elluviimiseks energia. Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja müüma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nüüd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust. Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis enda
Talu kõige viljakamad maad on kiviseljandiku all Villul tekib plaan kivid õhku lasta. Kaevab ja puurib, aegajalt näeb järve ääres Kõrboja Anna jälgi. Kõrboja vana peremees Rein plaanib tütart linnast koju talu edasi pidama kutsuda, kuna tal endal puudub oma suurte plaanide ja unistuste elluviimiseks energia. Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja müüma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nüüd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust.
ohvritest, mis Rooma hiljutist ajalugu täitsid. "Aeneis" sai tõeliseks kooliklassikaks, mis tõrjus tagaplaanile Enniuse "Annaalid" ning mõjutas suuresti hilisemat eepikat (Dante, Tasso, Camões , Chauser, Milton). 2. A.H.Tammsaare elu ja looming Tammsaare (1878-1940) Kodanikunimi on Anton Hansen, Tammsaare on kirjanikunimi, mille ta võttis kodutalu nime järgi - Albu vallas asuv Tammsaare Põhja talu. Lapsepõlv on väga sarnane "Tõe ja õigusega". Raha oli mõnevõrra vähe, vanemad said soode ja rabade vahele kehva talukoha. Perre sündis 12 last, 10 kasvas suureks. Majanduslikud võimalused olid üsna kesised ja piiratud. See mõjutas ka Tammsaare hariduskäiku. Oli 8aastane, kui kooli viidi. Sarnaselt Indrekule pidi kõigepealt vallakirjutajana leiba teenima ja vanemaid aitama. Kui ta 1898.
plaane. Talu kõige viljakamad maad on kiviseljandiku all - Villul tekib plaan kivid õhku lasta. Kaevab ja puurib, aeg-ajalt näeb järve ääres Kõrboja Anna jälgi. Kõrboja vana peremees Rein plaanib tütart linnast koju talu edasi pidama kutsuda, kuna tal endal puudub oma suurte plaanide ja unistuste elluviimiseks energia. Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja müüma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nüüd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust. Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis enda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
