üleloomulikkuseni küündiv,madaldav liialdus. sonett luulevorm,koosneb 2 nelikvärsist(katräänist) koos 2 värsikolmikuga(tertsetiga), Petrarca tüüpi sonett: abba abba cdc dcd.Shakespeare'i sonett. madrigal lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm, tekkis Petrarca-aegses Itaalias. petrarkism Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgimine, platoonilise armastuse idee+melanhoolia,igatsus ja tundelisus. ekloog karjaselaul, mis kirjutatud kahe karjase dialoogina. novell itaalia keeles uudisjutt, päeva uudis. Suletud e. kinnised novellid: lühikese sündmustikuga,vähe tegelasi,pingeline,ootamatu lõpp. Avatud novellid: lahtise lõpuga. raamjutustus ühendab novellid tervikuks, lugu loo sees proosaromaan poeem lühem värssromaan psühholoogiline romaan utoopia sõna tuleneb kreeka keelest ou-topos ei-koht e. koht,mida ei eksisteeri essee vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal, ilma rangete mahupiiranguteta. Zhanrina
Zonglöör-rändartist ja muusik keskaegsel Prantsusmaal. Kantsoon-3-7 salmist ja refäänist koosnev lüüriline, enamsti armastusteemaline luuletus. Sirventees-harilikult kantsooni vormiline luuletus. Pastorell- kahekõneline luuletus rüütli ja karjuseneiu kohtumisest. Alba-hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumisel lahkudes. Serena-õhtulaul daami akna all. Ballaad-refrääniga tantsulaul. Romanss- kui armsama sõtta või merele saatnud neiu kaebelaul. Novell-uudisjutt, lühike proosajutustus, ühe tegevusliini, teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega lugu.
mitmekülgne ja viljakas kirjamees Pariisist. Lisaks fablioodele viljeles ta Iühiluulet, mis üllatab oma varjamatu avameelsusega: laulik pihib jämekoomilises laadis oma perekonnaelu hädadest, vaesusest ja viletsusest, oma nörkustest ja kirgedest. Saksamaal levisid prantsuse fabliooga sarnased švangid, mida hiljem hakati kirjutama proosas. Väga populaarsed olid XIII sajandil anekdootlikud löbusad rahvajutud samuti Itaalias, kus neid tunti novella ('uudisjutt') nime all -- sealt sai oma žanrinime novell. Rändlaulik STRICKER (XIII saj I pool) lõi terve švankide sarja "Papp Amis" kavala preestri seiklustest. Ühes neist (vt KA) esitleb papp ennast kunstnikuna, lubades Prantsuse kuningale teha sellise "imemaali", mida näevad ainult seaduslikust abielust sündinud, mitte aga sohilapsed. Kui "maal" valmis saab, ei julge ei kuningas ise ega ta õukondlased tunnistada, et nad seda ei näe. Seesama
puhkenud musta katku eest linnalähedaase villasse lähevad. Igal õhtul räägib keegi neist novelli. Pilgatakse rumalust, vaimulike liiderlikkust, silmakirjalikkust, kohtunike äraostetavust, armuviha jne. Novell kui kirjanduszanri rajaja. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ning lõpus on puänt. Novellizanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Lühiproosa zanr, uudisjutt. 5)Sonett on Petrarca loodud luulevorm. 14 värsirida, 4 salmi, 2 katrääni(4 rida), 2 tertsetetti(3 rida). Süliriim: riimiskeem a a c d b b d c b b e e a a 6)Commedia dell' arte
Oluliseks sai isiksus ja individuaalsus. Valitsevaks sai humanistlik mõtlemine, mis tähendas inimlikkuse ja inimese kaitset ning inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide ning maise võimu orjusest. 2. Uued kirjanduse liigid · sonett keskaegsest itaalia kirjandusest põlvnev luulevorm, sai oma klassikalise kuju renessanssiajal. Eristatakse itaalia ehk Petrarca ja inglise ehk Shakespear'i sonetti. Petrarca ,,Laulude raamat" · novell uudisjutt, lühike proosajutustus, ühe tegevusliini, teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega lugu. Rajajaks peetakse G.Boccaccio't teosega ,,Dekameron". · rüütliromaani paroodia naerab välja rüütlite elukauged fantaasiad ja jaburad seiklused, Miguel de Cervantes ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" · utoopia mõttekujutuslik ideaalriik; teostamatu unistus; Thomase More ,,Utoopia"
meelelahutuslik naljamäng. Kurtuaasne kirjandus- rüütli-ja õukonnakirjandus, sai alguse 12.-13. sajandil Provance ist Lõuna-Prantsusmaalt. Minesinnger- 12.-13. sajandi sakas ränd- või õukonnalaulik, viljeles eeskätt rüütliluulet. Müsteerium-algselt anttikaegne salajane usutalitus, 14. sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. Müüt- uskumustega seotud pärmuslik jutustus maailma loomisest, kollektiivse teadvuse vorm. Novell- uudisjutt, lühike proosajutustus, ühe tegevusliini, teema või konflikti ümber keskendundatud vähese tegelastega lugu ( G. Boccacio- Dekameron) Ood-pidulik hümnitaoline luuletus mõne isiku või sündmuse auks. Vana-Kreekas nimetati oodiks iga luuletust, mida kanti ette koorilauluna. Oraator- ladina keeles kõnemees. Kõneosav inimene. Puänt- vaimukas ja üllatuslik lõpplahendus, kasutatakse novellis epigrammis, anekdoodis valmis, satiiris jt lühizanris
kroonika. Ajalooaineline ilukirjandus tugineb kroonikais talletatud faktidele ja kirjeldustele, kasutab ka nende vormivõtteid (stiil, leksika) MARGINAAL märkus raamatu või käsikirja valgel äärel, ääremärkus; kirjandusliku zanrina esseistika väikevorm, lüürilise, mõtiskleva, arutleva iseloomuga lühikirjutis, mõttekild või kommentaar kirjanduslikel, filosoofilistel, moraaliõpetuslikel jm teemadel. Eesti kirjanikest tuntuim autor F.Tuglas. NOVELL vanemas tähenduses uudisjutt; lühike proosajutustus ühe süzeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Juba Vana-Kreekas jutustati novellilaadseid lugusid, nt lood Arionist ja Polykratese sõrmusest. Zanri rajas Giovanni Boccaccio oma klassikalise novellikoguga ,, Dekameron " ( 1348- 1353 ). See koosneb sajast raamnovellist, jutustajaiks kümme noort inimest. Tihedalt läbi komponeeritud ja peasündmuse
Eestis hakkab realistlik esteetika esile tulema peale ärkamisaja lõppu 1880. a. Sajandilõpu Eesti kirjanduses on proosa palju domineerivam kui luule. Ärkamisajal on aga olulisem luule. Realistliku esteetika seisukohast olulised: M. Põdder (on tunda seda, et tahetakse realistlikult kujutada ning samas ka sentimentalismi, romantikat) või E. Aspe- pikemad proosatekstid. 20. saj paar esimest aastakümmet on Särgava ja Vilde looming väga olulised. Uudisjutt- novell Proosa aines ja muutunud tegelikkus hakkavad mõjutama 20. saj luulet, kaovad idüllilised maastikud, õhkamised kõige ilusa poole. Tulevad asemele talupoja argimured. Nt Jakob Tamm, Jakob Liiv. Selle perioodi lüürilise poeemina võib esile tuua Anna Haava- subjektiivne, märgatavalt intiimsem vaatepunkt. Ta armastusluule on väga isiklik. 80ndate lõpust alates vaieldakse realismi meetodi olemuse üle. Seda kritiseeriti ja teisalt ka toetati. Realism oli nende meelest
Ehtrahvalikus algupärasuses on unustamatu seegi salm: Uuh kuuradi, Jussi juuradi, Rangjalgadi, kenuskaeladi, Kuuseoksas ta siis vaene kõlkus, Sest et Mari vahet Andres jõlkus. (Tõde ja õigus, lhk. 241). 2. Aga asusin ju kirjutama jutustajast ja mitte luuletajast. Hansen-Tammsaare esimesi valgele pääsenud jutustuskatseid võib tagasi jälgida ta õpilasaastaisse Tartus. 1900 sügisel ilmus vanas Tartu ,,Postimehes" väike uudisjutt ,,Kilgivere Kustas" tundmatu algaja sulest. A. H. nimetähtedega märgitud autor alles Treffneri gümnaasiumi kuuendas klassis, aga muidu 22 aastat vana. Tuletagem vähe lähemalt meelde seda lähtekohta. Vene hiiglaimpeeriumi, põliste feodaalhärrade ja võõrasrahvuslikkude linnakodanikkude võimu alla rõhutud Eestis ilmus siis üksainukene päevaleht. Sajandi vahetusel oli meie kirjanduses ja ajakirjanduse jutunurkades teretulnud õpetlikkude sihtidega külarealism
annaabi.ee 
