Teisel päeval oli I sai juba kivikõva II sai andis märku kuivamisest ning III sai, tema ümber oleval kilekotil oli näha auramisel tekkinud piiske. Kolmandal päeval oli märgatav muutus vaid II saial: oli tunda järjekordset kõvenemist. Neljandal päeval olid olulised muutused III saial: sai oli niiske ning natuke kõvenenud. KOKKUVÕTE 2 Saia kõvenemine on vee aurustumine saiast. Uurisin, mis keskkonnas sai kõige kiiremini muutus. Sai, mis oli kuivas, kivistus. Külmkapis olev sai läks küll kõvaks, kuid teda andis siiski voolida. Neli päeva kilekotis päikese käes olev sai läks natuke kõvaks, kuid oli niiske. Mida kuivem on õhk, seda kiiremini sai kõveneb. Minu hüpotees pidas paika kuivamise koha pealt, kuid selle ajaga ei suutnud sai hallitama hakata. KASUTATUD KIRJANDUS
päevas 16–4 = 12 m2 ja kogu töö tegemiseks kulub 8 päeva. Saadud tulemused on kooskõlas ülesande tingimustega. Vastus: Maaly krohvib 6 päeva, Juuly 8 päeva. Ülesanne 2 Jüri ja Mari sööksid saia koos ära 6 minutiga. Maril üksinda kuluks saia söömiseks 5 minutit rohkem kui Jüril. Kui kaua sööb Jüri saia? Lahendus: Oletame, et Jüril kulub saia söömiseks x minutit, siis Maril kulub x+5 minutit. Ühe minutiga sööb 1 1 Jüri osa saiast, Mari aga osa saiast. Kuna nad söövad 6 minutiga terve x x+5 saia, siis ⎛1 1 ⎞ 6⎜ + ⎟ = 1. ⎝ x x + 5⎠ Seega tuleb lahendada võrrand 1 1 1 + = , millest x x+5 6 x+5+x 1 2x + 5 1 = , ehk = , millest võrde põhiomaduse tõttu x (x + 5 ) 6 x ( x + 5) 6 6(2x + 5) = x(x + 5), ehk 12x + 30 = x2 + 5x, millest x2 – 7x – 30 = 0. Selle võrrandi lahendid on (–3) ja 10
.................................................... 3 1. Eesti, Eestimaa, eestlane, eesti keel..................................................................................................4 1.1. Sõna Eesti päritolust................................................................................................................. 5 1.2. Maarahvas ja maakeel...............................................................................................................6 2. Leivast ja saiast, pisut ka lordist ja leedist....................................................................................... 7 3. Pahupidi kadakasaksad. Rahvaetümoloogiaid eesti keelest............................................................. 8 Kokkuvõte............................................................................................................................................ 9 Kirjandus.................................................................................................
Võileivad Lihtne võileib Lihtsaid võileibu serveeritakse igapäevasel söögilaula. Röstsepik või röstsai, või, lehtsalat, vorsti viil ja tomat Määris saiale võid, siis paned lehtsalati, vorstiviilu ja kakas tomati viilu. Einevõileib singimäega Serveeritakse vahetult peale valmistamist. Kalkunisink, pikk sai, paprikas, tammelehesalat, toma, toorjuust, petersell. Lõika pikast saiast diagonaalis viil. Määri sellele toorjuust. Keera singiviilud rullideks ja tee nendest rullidest saiale suur kuhi. Serveeri rebitud tammelehesalatil, puista taldrikule ka tomatisektoreid ja paprikaribasid, kaunista peterselliga. 'Suur einevõileib 1 lahtilõikamata sai, sojamajoneesi ehk soja salatikastet, sibularattaid, tomatit, marineeritud kurki, värsket kurki, paprikarattaid, kappareid ja maitserohelist. Lõika saiast pikkupidi üks suur viil, määri see
v Välditakse toiduainete purustamist ja segamist. v Osavalt valmistatakse salateid ja kastmeid (arvatakse teatavat üle 3000 kastme retsepti). v Vein on põhikomponent lihamarinaadide ja kalapuljongite koostises. v Suppidest eelistatakse puljongeid, kreemsuppe ja püreesuppe. v Magustoitudest lemmikud vahukoor, puuviljakompotid ja jäätis. Tavad v Hommikusöök koosneb saiast (croissant), võist, moosist, kuumast sokolaadist ja kohvist. v Lõunasöök algab suupistete või eelroaga, millele järgnevad kala, liha või aedviljaroog, salat, juustuvalik, puuviljad ja koogid, lõpetuseks on espresso kohv. v Õhtul süüakse puljongit või suppi, ühepajatoitu ja valget leiba. v Pidulikku õhtusööki alustatakse aperitiiviga Prantsuse köögi jagunemine v Piirkondlik köök v Üldrahvalik köök v Tippköök v
Minestrone Itaalia köök Köögiviljasupp. Carpaccio Itaalia köök Veiseliha keeratakse rulli ja pannakse külma, hiljem lõigatakse õhukesed viilud ja kaetakse erinevate lisanditega. Tiramisu Itaalia köök Magus vormiroog (muna, juust, rumm, vahukoor, küpsised). Bruschetta Itaalia köök Pikast saiast lõigatakse diagonaalsed viilud, need röstitakse ja hõõrutakse tugevalt üle küüslauguküünega. Polenta Itaalia köök Maisijahust puder. Frijole Mehhiko köök Oad, mis on keedetud ning searasvaga koos purustatud, kuumutatakse enne söömist. Tortilla Mehhiko köök Lame, pannkoogi sarnane leib spetsiaalselt jahvatatud maisijahust.
Toitude asetus on kindel, et näha millise toiduga on tegemist Aineid ei segata omavahel palju Eine koostis Väikesed külmad suupisted võileivakesed, salatid, Munatoit omlett, munad vormikestes, keedetud munad. Kalatoit väikeste tükkidena keedetud või praetud Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega. Aedviljatoit Salat enamasti lehtsalat. Juust Magustoit tort, kook, puding. Puuvili kirsid, banaanid, viinamarjad või kompott. Kohv tavad Hommikusöök koosneb saiast (croissant), võist, moosist, kuumast sokolaadist, kohvist. Lõunasöök algab suupistete või eelroaga, millele järgnevad kala, liha või aedviljaroog, salat, juustuvalik, puuviljad ja koogid, lõpetuseks on espresso kohvi. Õhtul süüakse puljongit või suppi, ühepajatoitu ja valget leiba. Pidulikku õhtusööki alustatakse aperitiiviga. Tuntumad toidud NIZZA SALAT crème brûlée Click to edit Master text styles Second level Third level
crème brüle`d. Tuntumad rahvustoidud Bordeaux`is - pardikonserv ja angerjad punases veinis, õhukesed pannkoogid ja lambalihapraad; Co´te d`Azuris - lõkkel grillitud värsked mereannid; Lorrane`is peekoni, juustu, munade ja koorega täidetud lahtine pirukas; Lyoni köögis - koduselt valmistatud toidud, Provence´is kalasupp, veiselihaguljass punase veiniga. Joogid Puuviljamahlad; Mineraalvesi; Kohv (piimakohv); Veinid; Õlu; Siidrid; Brändid ja liköörid. Tavad Hommikusöök koosneb saiast (croissant), võist, moosist, kuumast sokolaadist, kohvist. Lõunasöök algab suupistete või eelroaga, millele järgnevad kala-, liha- või aedviljaroog, salat, juustuvalik, puuviljad ja koogid, lõpetuseks on espresso kohvi. Õhtul süüakse puljongit või suppi, ühepajatoitu ja valget leiba. Pidulikku õhtusööki alustatakse aperitiiviga. Aitäh kuulamast! J
ühtlaseks massiks,seejärel segatakse juurde munasegu ja vahustatud vahukoor.Kauss voodertakse espressos niisutatud küpsiste või biskviitpõhjaga,peale valatakse juustusegu. Serveerimisel riivitakse sokolaad peale. Bruschetta Itaalia köök Pikast saiast lõigatud diagonaalsed viilud, need röstitakse ja hõõrutakse tugevalt üle küüslauguküünega. Polenta Itaalia köök Maisijahust puder. Frijole Mehhiko köök Oad,harilikult väikesed mustad oad,mis on keedetud ning searasvaga koos purustatud. Tortilla Mehhiko köök Lame,pannkoogi sarnane leib, jahvatatud
Serveeritakse praetud, küpsetatud või grillitud liharoogade juurde, ent sobib ka keedetud aedviljade kõrvale. · Bouillabaisse Traditsiooniline Provance'i kalaroog (pärit Marseille'st), mida valmistatakse erinevatest kaladest ja mereandidest. Marseille's peab see toit sisaldama vähemalt seitset sorti kala. Maitsestatakse küüslaugu, apelsinikoore, basiiliku, loorberilehe, fenkoli ja safraniga. Kõrvale serveeritakse teravat kastet (rouille'd), mis on valmistatud saiast, õlist küüslaugust ja tsillist. Serveerimisel pannakse taldriku põhja kergelt röstitud sai ja tõstetakse roog selle peale. · Pont l'eveque- kandiline pestud pinnaga juust Normandia lehmapiimast - juustul on erkoranz koorik ja ruudu kuju. jõulisemad versioonid võivad olla vägagi tugeva lõhnaga ja animaalsed · Vacherin Mont d'Or- Rikkaliku karakteriga pestud pinnaga juust pastöriseerimata lehmapiimast.
Itaalia kõledaid pärineb contadino'st ehk köök kaljusid. talupojakultuurist. Seda iseloomustavad Kuumast, värsked toiduained ja lihtsad Enamus kuivast valmistamistehnikad. Liha, kala ja inimesi lõunaosast juurviljad maitsestatakse ürtide ja arvavad, et kuni jaheda oliivõliga ning tihti grillitakse või itaalia köök Alpi küpsetatakse. on ainult mäestikuni Itaalia köök, mida iseloomustab palju pizza ja varieerub juurvilja ja süsivesikuid ning vähe pasta, aga kliima loomseid rasvu, on tervislik ja kaugel märkimisväär erakordselt maitsev. sellest, selt. Samuti itaalia köök erinevad Emilia Romagna regiooni peetakse on väga üksteisest ka Itaalia gastronoomiliseks keskpunktiks. mitmekülgne. kohalikud Siit on pärit sellised "kuulsused" nagu ...
Nelk Paprikapulber Pipar Sibul Küüslauk Muskaatpähkel Tüümian Basiilik Estragon Tuntumad rahvustoidud: Risoto riisiroog, mida keedetakse puljongis, lisatakse köögivilju, seeni , juustu, veini ja muud. Ravioolid pastatooted, mida täidetakse liha, kala või köögiviljadega. Tortelliinid pastatooted, mida täidetakse liha, juustu, kohupiima ja spinatiga. Minestrone köögiviljasupp. ... Bruschetta - pikast saiast lõigatud diagonaalsed viilud, need röstitakse ja hõõrutakse tugevalt üle küüslauguküünega. Süüakse kohe. Carpaccio soolatud ja pipardatud veiseliha keeratakse fooliumisse ja asetatakse paariks tunniks külmkappi. Seejärel lõigatakse õhukesteks viiludeks ja piserdatakse õliga üle ning kaetakse erinevate lisanditega ( näiteks marineeritud seente, artisokiviilude, juustu ja basiilikuga). Tiramisu suhkrust ja veest keedetakse suhkrusiirup, lisatakse munakollased
Posca hapu vein vee segatud vee ja taimedega (populaarne alamklassil) Oli ka õlu, kuid seda peeti vulgaarseks/labaseks ning tihti seostati seda barbaritega Kõige vanem vein Vaesed roomlased Hommikuti sõid kuklit (emmer) koos natukese soolaga. Väiksema lõuna ajal söödi ka kuklit ja vahel kõrvale ka suppi Cena koosnes pudrust (puls) tehtud emmer saiast, veest, soolast ja rasvast. Söödi ka, kes elasid metsa või veekogu lähedal (saadi käia küttimas ja kalal) juurvilju ja suppi. Liha ja mereannid olid luksus, küll said neid lubada endale vaesed Emmer'i sai Söömine Söödi spetsiaalses söögitoas (triclinium). Seal inimene lamas diivanitaolisel voodil. Diivanid olid asetatud laua ümber ja laud oli hobuseraua kujuline, selleks et orjadel oleks kerge oma isandaid teenida.
päikesekuivatatud tomateid. Süüakse ahjusoojana salatite ja suppide kõrvale, kuid sellest saab valmistada ka täidetud võileibu. 4 Helen Vaku Itaalia Rahvusköök Panettone Lillepotis küpsetatud panettone on itaalia keeles suur leib, pärineb Milanost. Seal täidetakse seda sageli jäätisega. Sellest lihtsast saiast sai Itaalia pidukook, mida süüakse aastas üle 30 miljoni kilo. Itaalia veine: Bocelli Moscato Aroom: küpsed puuviljad Maitse: poolmagus, värske, kerge happesusega vein Toidusoovitus: salatid, taimetoidud, magustoidud · Pinot Grigio · Malvasia · Sangiovese Maailma kuulsamaid ja hinnatumaid kööke. Lihtsad toidud, mida valmistatakse vähestest komponentidest. Toit on tervislik ja naturaalne. Toidu hankimine, valmistamine ning söömine on
Kindlasti tuleks ette võtta ka paadisõit Thames'i jõel. Eespool nimetatuid vaatamisväärsusi saab käia vaatamas ekskursioonidega, kus sõidetakse punaste kahekorruseliste bussidega- double-decker'itega. Igal nädalapäeval võid leida kusagil esinemas oma lemmikkuulsuse. Hotellis viibides saab kindlasti ka ära proovida traditsioonilise inglise hommikusöögi, mis koosneb: praemunast, peekonist, grillitud tomatist ja seentest, röstitud leivast/ saiast võiga, vorstikestest ja ubadest. Traditsioonilised toidud on veel: rostbiif, kanapraad, sea- ja lambaliha viilud, Yorkshire'i puding ja mitmed aedviljad nende juurde. Inglismaal juuakse ka palju teed, peamiselt pärastlõunal, aga ka hommikusöögi kõrvale. Londonisse minnes peab kindlasti kaasas olema vihmavari, sest nagu varasemalt mainitud on vihm Inglismaa ilma sünonüüm. Kuid kindlasti on ka päikesepaistelisi päevi, mil saab kergemalt riietuda.
munasegu ja vahustatud vahukoor.Kauss voodertakse espressos niisutatud küpsiste või biskviitpõhjaga,peale valatakse juustusegu. Serveerimisel riivitakse šokolaad peale. Bruschetta Itaalia Pikast saiast lõigatud diagonaalsed viilud, need röstitakse ja hõõrutakse tugevalt üle küüslauguküünega. Polenta Itaalia Maisijahust puder Frijole Mehhiko Oad,harilikult väikesed mustad oad,mis on keedetud ning searasvaga koos
Põhiroog: Sea välisfilee, tomati-oahautise ja paprika-kartulirosetiga Järelroog: Vaniljekaste vaarikatega Minu menüü on üsna tervislik ja samas ka maitsev. Sobib inimestele kes ootsivad uusi ja huvitavaid lahendusi. Eelroaks pakun soolalõhe roose röstsaial, õuna-kurgi kastmega. Valisin soolalõhe, sest see on väga maitsev ja sisaldab rohkesti omega-3 rasvhappeid, mis on inimesele väga vajalikud. Lõhe fileerisin ise ning jahvatsin peale soola ja pipart. Saiast lõikasin ringikesed soolalõhe rooside jaoks. Kastme jaoks riivisin õna, värskekurgi ja konservkurgi, segasin majoneesiga ning maitsestasin soola, pipra ja suhkruga. Kaunistuseks lisasin soolalõhe roosidele frisee salatit. Prae põhi tooraineks valisn sealiha. Põhjuseks, miks ma valisn sealiha on see, et see jääb õigesti küpsetades alati väga maitsev ja mahlane. Kuna kasutan sea välisfileed, siis paneerin
Magustoitudena süüakse rikkalikus valikus puuvilju, pähkleid, rosinaid ja nendest valmistatud maiustusi. Kõrgelt hinnatakse jäätist. Itaaliale iseloomulikud retseptid Risoto - riisiroog, mida keedetakse puljongis, lisatakse köögivilju, seeni, juustu, veini ja muud. Ravioolid- pastatooted, mida täidetakse liha, kala või köögiviljadega Tortelliinid - pastatooted, mida täidetakse liha, juustu, kohupiima ja spinatiga Minestrone - köögiviljasupp Bruschetta - pikast saiast lõigatud diagonaalsed viilud, need röstitakse ja hõõrutakse tugevalt üle küüslauguküünega. Süüakse kohe. Carpaccio - soolatud ja pipardatud veiseliha keeratakse fooliumisse ja asetatakse paariks tunniks külmkappi. Seejärel lõigatakse õhukesteks viiludeks ja piserdatakse õliga üle ning kaetakse erinevate lisanditega ( näiteks marineeritud seente, artisokiviilude, juustu ja basiilikuga). Tiramisu suhkrust ja veest keedetakse suhkrusiirup, lisatakse munakollased
juust, munakollased, suhkur, espressokohv ning Pavesini küpsised, samuti veidi alkoholi (näiteks Amarettot). On ka retsepte, mis lisavad vahustatud munavalgeid või vahukoort. Bruschetta Itaalia köök Pikast saiast lõigatakse diagonaalsed viilud, need röstitakse ja hõõrutakse tugevalt üle küüslauguküüntega. Söödakse koheselt. Polenta Itaalia köök Maisijahust puder. Polentat süüakse soojalt vähese võiga, kuid seda võib
Puhast vett on maailmas niigi vähe, ka Eestis on probleeme sellega. Paljud linlased ei joo kraanivett, sest sellel ei olevat õiget maitset ja ostavad poest filtreeritud vett. Jäätmeprobleemid mõjutavad meid kõiki suurel hulgal. Poest midagi osta ilma pakendita on üsna võimatu. Suveperioodil arbuusi küll kilesse ei paki, kuid näiteks õunu või muid puu- ja juurvilju ei saa ilma pakendita osta. Rääkimata veel näiteks saiast või lihatoodetest. Kodus visatakse pakid küll ära, kuid see sõltub inimesest, kuhu see pakend jõuab, kas prügikasti, kus selle koht on, või metsa alla kraavi. Teine variant on igal juhul halvem. Prügikastist viiakse prühi prügimäele, sorteeritakse, tehakse sellest uusi pakendeid, seega on vanad jäätmed ringluses koguaeg. Taaskasutus. Veekogud on ka ühed suurimad kohad mida reostatakse. Eriti suveperioodil inimeste enda poolt. Pärnu
1.Miks on valke vaja?Millest valgud koosnevad?Millistes toitudes on rohkelt valke? Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Valgud koosnevad aminohapetest. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas kalas, lihas ja munades. 2.Miks on vaja süsivesikuid? Millised toidud sisaldavad süsivesikuid? Süsivesikud on keha peamine energiaallikas. Süsivesikuid saame leivast-saiast, suhkruga magustatud toodetest, puuviljadest. 3.Miks rasvad olulised? Millised toidud sisaldavad rasvu? Rasvad on energiavarud kehale. Seemned, pähklid, piimatooted, loomaliha. 4.Millised on ebatervisliku toitumise tagajärjed? 1.Kui inimene ei saa piisavalt kõiki toitaineid, kujuneb vaegtoitumus, mille tõttu kaal oluliselt langeb. 2.Rasvumine soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket , suhkrutõbe, liigeseprobleeme jm. 3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning mõned organid võivad pöördumatult kahjustuda. 5. Seedeelundkonna osad, neis toimuvad pro...
2. Sulata potis või ja kuumuta selles sibulad, lisa juurde vein ja keeda kokku. 3. Lisa juurde vesi, puljongipulber ja lase keema. 4. Lisa juurde vahukoor ja keeda pool kogusest kokku, maitsesta soola ja pipraga. 5. Koori küüslauk ning haki peeneks. 6. Pese salat ja kuivata paberätikuga. 7. Pane kannmiksrisse küüslauk, salat, 50 g õli ning püreesta korralikult. 8. Valada segu potist kannmiksrisse ja püreestada veel mõni minut. 9. Saiast lõika 1x1 cm suurused kuubikud. 10. Peekonilt eemaldada kamar ning lõika kuubikuteks. 11. Kuumuta pannil 10 g õli ja prae peekonikuubikud ja sai krõbetaks. 12. Serveeri supp peekonist ja saiast valmistatud krutoonidega. 6 2.2 Mozzarellaga täidetud ja paneeritud sea välisfilee kõrvitsakoogi ja köögiviljakastmega portsjoni kaal 300 g
soolaseid ja magusaid tooteid. Võrreldes teiste Lääne-Euroopa riikidega tarvitatakse Prantsusmaal vähem piima ja piimasaadusi. Erandiks on juustud. Juustusid kasutatakse mitmesuguste roogade valmistamiseks. Juustu pakutakse alati ka enne magusroogasid. Kasutatakse palju kitsepiimajuustu. Prantsuse köögi omapäraks on ka väga suur kastmete valik. Kastmed annavad toidule omapära ja kastmeid loetakse köögi poeesiaks. TAVAD Prantslaste tavaline hommikusöök koosneb saiast, võist, moosist, kuumast sokolaadist ja mustast või piimakohvist. Lõunasöök algab suupistete või eelroaga, millele järgnevad kala-, liha- või aedviljaroog, salat, juustuvalik, puuviljad ja koogid. Toidu kõrvale juuakse veini ja mineraalvett, söögikorra lõpetuseks aga espresso kohvi. Õhtuks süüakse puljongit või suppi, ühepajatoitu ja leiba. Pidulikku õhtusööki alustatakse alati aperitiiviga ning ka eelroogadel on sel puhul kindel koht
Hinnad sisaldavad tavaliselt kõiki makse ja teenustasu, kuid hea teeninduse eest jäetakse jootraha umbes 5-10% arve summast. Tipico-restoranid on spetsialiseerunud kohalikule köögile, marisqueriades serveeritakse mereande ning churrasqueirades grillitud liha. Paljudes restoranides ja kohvikutes on ka ementa turistico - turistimenüü. See ei tähenda siiski kehvavõitu rahvusvahelist turismitoitu. Pigem on tegu ökonoomse hinnaga komplekteinega, mis koosneb reeglina saiast, võist, supist, põhiroast ja magustoidust. Paljudes restoranides ja kohvikutes pakutakse ka teist taskukohast võimalust, milleks on prato do dia päevapraad. Mereannid: Parimaks mereannireklaamiks on tavaliselt restorani vaateaken, kuhu pannakse välja näidisekast külmutatud vähkide ja krevettide, austrite ja rannakarpide, meriahvenate ja merikeeltega Portugallased armastavad keedetud kalast roogi, mida üldjuhul
orgaaniliste ainete seedimine, maitse muutub vaheldusrikkamaks. Tuleb aga jälgida kõiki toiduvalmistamise reegleid, et teadmatusest midagi valesti ei tehtaks ja kaod töötlemisel võimalikult väikesed oleksid. Magustoite valmistatakse värsketest, konserveeritud ja kuivatatud puuviljadest või marjadest, nende püreedest ja mahladest, piimast, kohupiimast, rõõsast ja hapukoorest, munadest, jahust, leivast ja saiast, lisades maitseks suhkrut või mett ja mitmesuguseid maitseaineid vanilliini, sidruni- ja apelsinikoort, kaneelipulbrit, veini jne. Maitset täiendatakse veel kakaopulbri, sokolaadi, rosinate, pähklite, mandlite, keedise, marmelaadi, siirupi, kohviekstrakti jms. lisamisega. Konsistentsi tihendavate ainetena kasutatakse zelatiini, kartuli- või maisitärklist. Magustoite antakse lauale nii kuumalt ( pudrud, pudingu, vormiroad,
19. Kange vein 16` 100 0.4 0 5 133 20. Koorekohv suhkruga 200 0.6 3.8 15.4 101 21. Leib 40 1.9 0.3 15.7 75 22. Sai 40 2.7 0.3 18.8 91 23. Või 15 0.1 11.9 0.1 111 24. Võileib saiast 15/30 3 12 16 200 25. Juustu-või-sai 20/30/5 7 9 16 178 26. Pressitud kalamarjavõisai 15/30/5 7 7 16 160 27. Keeduvorsti-või-sai 30/30/5 6 10 16 200 28. Keedusingi-või-sai 30/30/5 6 13 16 211 29. Võileib (leivaga) 15/40 2 12.2 15.8 186 30
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Elektril töötav mehhanism ja elektrita töötav Referaat Juhendaja:***** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Elektril töötav mehhanism.........................................................................................................................................4 Mikser....................................................................................................................................................................4 Elektrita töötav mehhanism.......................................................................................................................................5 Kööginuga...................................................................................................................
Eelistatakse vähetöödeldud toite madala glükeemilise indeksiga. Küllastunud rasvad (välja arvatud transrasvhapped) on lubatud. Dieedi esimene faas, mis kestab kaks nädalat, on kõige rangemate piirangutega süsivesikute tarbimist piiratakse 20 grammini päevas, et organism läheks kiiresti ketoosiseisundisse. Lubatud on süüa kala, liha (eriti lahjemat liha, sh linnuliha), koort, juustu, veidi lehtsalatit ja vähesel määral teatud muid aedvilju. Loobuma peab leivast, saiast, pastaroogadest, enamikust juurviljadest, riisist, kartulist, küpsistest, suhkrust, piimast, kohvist, teest ja alkoholist. Selle perioodi vältel toimub kõige kiirem kaalukaotus vahel kuni 4 kg nädalas. Teises faasis suurendatakse süsivesikute tarbimist iga päev 5 g võrra, kuid jäädes tasemele, kus toimub kaalukaotus (alla 40 g päevas). See faas lõpeb 4,5 kg enne soovkaalu saavutamist. Algab üleminekufaas, kus järk-järult suurendatakse süsivesikute tarbimist
Mart on 15-aastane müüja kohalikus poes, külas on elanike vähe, tööjõud on piiritletud, seega peab Mart töötama graafiku alusel, kuid päevad on pikad ning teha tuleb ka lisatunde, Mardil on fikseeritud kuupalk ning tal on kaheksa klassi haridus ja rohkem kooli minna ta ei plaani, sest tööd on palju ning palk (543 EURi bruto) on piisav sissetulek, et maapiirkonnas hästi elada! Ületundide eest Mardile ei maksta, kuigi tööd tuleb teha vahest ka 14 tundi päevas, kuna pood on ka küla keskus ja seal eriti kellaaegadest kinni ei peeta. Poes on müügil kõik, mis maal vaja- alustades saiast-leivast ja lõpetades viinaga. Mis on tehtud õigesti ja mis valesti? TLS § 7 lg 1 - tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. Lõige 4 sätestab, et tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koo...
Joonis 2: Söögikordade arv päevas 5 2)Kas sa sööd hommikusööki? Kui jah siis mida? Peaaegu kõik söövad hommikusööki, kõigi neljateistkümne õpilase seas oli kaks õpilast kes ei söönud hommikusööki ja oli ka üks kes sõi aegajalt. Nagu ka öeldakse, et hommikusöök on kõige tähtsam söögikord, see on ka täiesti tõsi nii et kõik kes söövad hommikust, see on neile hea. Nende hommikusöök oli saiast kanafileeni, enamasti ikkagi söödi hommikusöögiks võileiba. See, mida sa hommikul sööd või ei söö, määrab suuresti ära selle, kuidas sa ennast päeval tunned. Kas siis pidevalt näljasena, meeletu magusaisuga või hoopis täiskõhuga terve päeva jooksul. Kui tarbid hommikul korraliku hommikusöögi, mis sisaldab piisavalt nii valke, rasvu kui ka aeglasemalt imenduvaid süsivesikuid püsib kõht pikemat aega täis. Valku
kiudained. Eelistatakse vähetöödeldud toite madala glükeemilise indeksiga. Küllastunud rasvad (välja arvatud transrasvhapped) on lubatud. Dieedi esimene faas, mis kestab kaks nädalat, on kõige rangemate piirangutega süsivesikute tarbimist piiratakse 20 grammini päevas, et organism läheks kiiresti ketoosiseisundisse. Lubatud on süüa kala, liha (eriti lahjemat liha, sh linnuliha), koort, juustu, veidi lehtsalatit ja vähesel määral teatud muid aedvilju. Loobuma peab leivast, saiast, pastaroogadest, enamikust juurviljadest, riisist, kartulist, küpsistest, suhkrust, piimast, kohvist, teest ja alkoholist. Selle perioodi vältel toimub kõige kiirem kaalukaotus vahel kuni 4 kg nädalas. Teises faasis suurendatakse süsivesikute tarbimist iga päev 5 g võrra, kuid jäädes tasemele, kus toimub kaalukaotus (alla 40 g päevas). See faas lõpeb 4,5 kg enne soovkaalu saavutamist. Algab üleminekufaas, kus järk-järult suurendatakse süsivesikute
TEKO TÖÖÕIGUSE ja SEADUSANDLUSE ARVESTUSE ÜLESANDED 1) Arutle põhjalikud kõik võimalikud seadusest tulenevad võimalused läbi, selgita, mida sina samas olukorras teeksid ning mida teha, et selliseid olukordi vältida! 2) Kui võimalik tugine seaduse sätetele, kuid kirjuta need ka lahti! A. Mart on 15-aastane müüja kohalikus poes, külas on elanike vähe, tööjõud on piiritletud, seega peab Mart töötama graafiku alusel, kuid päevad on pikad ning teha tuleb ka lisatunde, Mardil on fikseeritud kuupalk ning tal on kaheksa klassi haridus ja rohkem kooli minna ta ei plaani, sest tööd on palju ning palk (543 EURi bruto) on piisav sissetulek, et maapiirkonnas hästi elada! Ületundide eest Mardile ei maksta, kuigi tööd tuleb teha vahest ka 14 tundi päevas, kuna pood on ka küla keskus ja seal eriti kellaaegadest kinni ei peeta. Poes on müügil kõik, mis maal vaja: alustades saiast-leivas...
Sisu Sisu.............................................................................................................................................................1 NOAD........................................................................................................................................................1 LÕIKURID ja ABIVAHENDID LÕIKAMISEL......................................................................................4 KÄÄRID....................................................................................................................................................5 G/N NÕUD................................................................................................................................................7 PANNID.................................................................................................................................................. 11 KEEDUNÕUD..............................
1963. mõjus tootlikkusele ja palgale aastal, kaks aastat enne lubatud üldjuhul positiivselt. Paraku ei ka- küllust, kritiseeris “Rahva Hääl”: jastunud edasiminek samal määral ka Vaatamata suurele kartulitoodangule poelettidel, sest suur osa toodangust on linna sööklates kartulitest puudus. viidi välja (eriti Leningradi). Eesti Meenutagem, et tolsamal aastal hakkas kujunema NSVL sealiha- ja valitses puudus ka saiast ja jahust. piimafarmiks, kuhu veeti sisse jõusööt Seitseaastaku lõppedes pidi NSVL ning kust välja valmistoodang. Vas- kõrgem juhtkond nentima, et riigi tuolulist mõju avaldas maaelule teravil- jasaak oli jäänud 1958. aasta 1960-ndate lõpul intensiivistunud tasemele või (mõnede andmete väikekolhooside ja -sovhooside kohaselt) isegi langenud, mis ühendamine. Ühest küljest majandid
Atkinsi dieet- Loodi 1972 dr Robert Atkinsi poolt ja on üks kallimaid toitumisskeeme. Dieet on madala süsivesikute ja kõrge valkude sisaldusega. Tema idee oli piirata süsivesikute tarbimist, et ainevahetus läheks glükoosi põletamiselt üle keharasva põletamisele. Dieedi esimene faas kestab kaks nädalat ja on kõige rangemate piirangutega -- piiratakse süsivesikute tarbimist. Lubatud on süüa kala, liha (eriti linnuliha), koort, juustu ja veidi lehtsalatit. Loobuma peab leivast, saiast, pastaroogadest, riisist, kartulist, küpsistest, suhkrust, piimast, kohvist, teest ja alkoholist. Sel perioodil on kõige kiirem kaalukaotus -- kuni 4 kg nädalas. Teises faasis suurendatakse süsivesikute tarbimist iga päev 5 g võrra. Üleminekufaasis suurendatakse järk-järgult süsivesikuid, kuni stabiilse kehakaaluni. Järgneb elu lõpuni kestev hooldusfaas. Pikaajaliste tulemuste suhtes ei ole Atkinsi dieet olnud edukas, kuna toidusedel on üksluine.
toitumisskeeme. Dieet on madala süsivesikute ja kõrge valkude sisaldusega. Tema idee oli piirata süsivesikute tarbimist, et ainevahetus läheks glükoosi põletamiselt üle keharasva põletamisele. Dieedi esimene faas kestab kaks nädalat ja on kõige rangemate piirangutega -- piiratakse süsivesikute tarbimist. Lubatud on süüa kala, liha (eriti linnuliha), koort, juustu ja veidi lehtsalatit. Loobuma peab leivast, saiast, pastaroogadest, riisist, kartulist, küpsistest, suhkrust, piimast, kohvist, teest ja alkoholist. Sel perioodil on kõige kiirem kaalukaotus -- kuni 4 kg nädalas. Teises faasis suurendatakse süsivesikute tarbimist iga päev 5 g võrra. Üleminekufaasis suurendatakse järk-järgult süsivesikuid, kuni stabiilse kehakaaluni. Järgneb elu lõpuni kestev hooldusfaas. Pikaajaliste tulemuste suhtes ei ole Atkinsi dieet olnud edukas, kuna toidusedel on üksluine
köögiviljade ümber keeramiseks, samas sobib see suurepäraselt ka lihtsalt šašlõki või muu toidu kõrvale murdmiseks, vrappide ja suupistete valmistamiseks. 5.4 Tortilla Ladina-Ameerikas: nisust või maisijahust valmistatud õhuke mehhikopärane leib, mille täidiseks võivad olla nii soolased kui ka magusad lisandid. Hispaanias kartuliomlett. 5.5 Bruschetta Itaalia köögist pärit toit. Pikast saiast lõigatud diagonaalsed viilud, need röstitakse ja hõõrutakse tugevalt üle küüslauguküünega. Süüakse kohe. 26 5.6 Krutoon Kuubikutena praetud sai, mis tõstetakse supisse või rohkes rasvas praetud või röstitud saiaviil lihatoidu alusena. 5.7 Krepid Õhukesed ülepannikoogid. 5.8 Pliinid Pliinid on vene köögile iseloomulikud pärmiga valmistatud pannkoogid
tehnoloogia järgi (toorsalatid, segasalatid, kokteilsalatid), serveerimisviisi järgi (segatud salatid, kastmega ülevalatud salatid, segamata salatid). 2. Kuidas saab salateid serveerida? Salateid võib serveerida klaas- või portselankausis, külmtoidu-või praetaldrikul, klaaspokaalis või vaagnal. Neid võib serveerida aga ka salatilehel, saia või leivaviilul, singi- või vorstiviilu sisse keeratuna, aedviljade täidisena, saiast või muretaignast korvikeste täidisena, puuviljade täidisena, hamburgerite ja pitaleibade täidisena. 3. Millega salateid kaunistatakse? Salateid kaunistatakse selle koostisesse kuuluvate toiduainetega või nendega maitselt sobivate toiduainetega ja maitserohelisega. 4. Kuidas valmistatakse toorsalateid? Sarvekujuline sai mis lõigatakse pooleks, selle vahele pannakse kuum vorstike, vürtsikaste, vahel ka salat või hiinakapsa leht. 5. Kuidas valmistatakse segasalateid?
RUKKILEIB MEIE LAUAL ON TERVIS Ideid ja näpunäiteid lasteasutustele LEIVANÄDALA läbiviimiseks. 2008 1 Autor Meeri Talv Toimetaja Anneli Zirkel ISBN 9949-10-708-3 Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku projekt "Rukkileib meie laual on tervis" 2004 vahenditest. 2008 aasta täiendatud väljaanne on finantseeritud Eesti Leivaliidu ja PRIA turuarendustoetuse vahenditest. 2 Loodus kasvatas rukkiterad, kivi veskil jahvatas nad. Jahust ema küpsetas leiva perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leiv...
Kaunistus peab olema rikkalik. Serveeritakse vahetult peale valmistamist. Suured einevõileivad: valmistatakse pikast leivast valmistatud alusest või seest tühjaks õõnestatud leiva-, saia- või sepikupätsist. Viiludelt lõigatakse koorik. Arvestatakse 200 g leiva, saia või sepiku kohta 30 g määrdeainet ning 200 250 g katteainet. Rullvõileivad: valmistatakse värskest tiheda sisuga vormileivast, näkileivast või saiast. Samuti saab kasutada ka soolast biskviiti, munatainast valmistatud küpsetist, nisutortillasid. Katteks kasutatakse maitsestatud määrdeid, võideid ja pasteete. Rullvõileibade valmistamiseks eemaldatakse esmalt leivalt või saialt koorik, seejärel lõigatakse sellest suured viilud. Näkileivad niisutatakse puljongiga. Igale viilule määritakse paksult kattesegu ja rullitakse see siis kokku nagu rullbiskviit. Rullid keeratakse kõvasti tsellofaani või pärgamentpaberisse ja asetatakse
nud ja mis siitpeale pärib otsustavalt ta teostes esikoha: mõtte- ja sõnamängude, loogikaveidruste nalja. See sööb pikapeale huvi sündmustiku teritamise vastu sootuks õhukeseks. Sündmustiku areng muutub suuremas osas hilisemais romaanides tavaliseks, indiferentseks, lokkab selle asemel aga staatiline sõna- ja mõttekombinatsioon. Vaevu eritleme veel koomilist situatsiooni mõnes ,,Tõe ja õiguse" IV osa seigas, näiteks veidras loos pühkmekasti visatud saiast, mille uudishimulik kojaeit sealt välja õngitseb, saia ära sööb, niisamasuguse paki rukkileivaga kasti asemele viskab, kus see kuhjumisketistiku seaduste järgi saab tähtsaks teguriks veel kord - kasti pühkmeist tühjendamise puhul, andes ainet pikkadeks arutlusteks ja kõneveeretamisteks; isegi selle sündmustiku interpretatsiooni sigineb aga juba rohkesti mõtlikke, nukraid jooni. Tragikoomilise tujukusega tuiskab teose nimetatud
Teguritulud Joonis 1. Kaupade ja tulude voog Joonisel 1 on kujutatud majanduse lihtsustatud mudel. Peale tarbimiskulutuste tehakse riigis ka investeerimiskulutusi (I, investments) ja avaliku sektori kulutusi (G, government). Investeerimiskulutused on kulutused, mida sisuliselt tehakse tarbimiskulutuste arvelt. Ehk kui tarbijad loobuvad näiteks 2 saiast ja lepivad 10 saia asemel 8 saiaga, siis vabanenud raha investeeritakse saiatootmiseks vajalike masinate (kapitali) ostmiseks. Teisisõnu investeeritakse, et tulevikus oleks võimalik rohkem saia süüa (tarbida). Kuna investeeringute puhul inimesed kasutavad sisuliselt olemasolevatest tootmisressurssidest osa ressursse selleks, et tuleviku tarbimist suurendada (või vähemalt samal tasemel hoida), tuleb ka investeerimiskulutusi SKP-s
Mängijad võtavad üksteisel kätest kinni, kusjuures üks mängija seisab ühte-,teine teistpidi. Esimene mängija on mao pea, viimane saba. Madu liigub siira-viir, kusjuures saba teeb suuri kaari. Mao pea ülesandeks on saba kinni püüda. Püüdmisel poeb mao pea läbi ka teiste käte alt. Läbipugemise ajal tuleb pöörelda osavalt ja mitte kätest lahti lasta. On saba püütud, hakkab ta peaks ja mäng kordub. Isaisa nui (Koeru) Mängijad lähevad marjule, korvid käes. Nad satuvad saiast majakese juurde, kus elab nõiamoor, ja hakkavad maja sööma. Nõiamoor kuuleb kolitan ja lausub: ,,Lähen vaatan, kes kolistab!"Tahakkab majasööjaid isaisa nuiaga taga ajama. Tabatu (puudutatu) hakkab uueks nõiamooriks ja mäng kordub. Kukkuv kepp (Türi) Nummerdatud mängijad moodustavad ringi. Üks mängija seisab keskel ja hoiab keppi püsti. Hüüdes mingi numbri, laseb ta kepi käest lahti.Hüütud numbrit kandev mängija peab haarama kepi enne kukkumist
Lorrane`i peekoni, juustu, munade ja koorega täidetud lahtine pirukas Lyoni köögis on aukohal koduselt valmistatud toidud, Provence´is kalasupp, veiselihaguljass punase veiniga. Normandias rupskite, õunaveini ja aedviljade hautis, hautatud merikeel või, muna ja koorekastmega ning austrid. Joogid : Puuviljamahlad, mineraalvesi, kohv (piimakohv) Veinid, õlu, siidrid, brändid ja liköörid 98 Tavad a.Hommikusöök koosneb saiast (croissant), võist, moosist, kuumast sokolaadist, kohvist. b. Lõunasöök algab suupistete või eelroaga, millele järgnevad kala, liha või aedviljaroog, salat, juustuvalik, puuviljad ja koogid, lõpetuseks on espresso kohvi. c. Õhtul süüakse puljongit või suppi, ühepajatoitu ja valget leiba. Pidulikku õhtusööki alustatakse aperitiiviga. Hiina köök Hiinas ei ole võimalik käsitleda eraldi filosoofiat, religiooni ja toitu; road ja rituaalid,
spinatiga. Minestrone – köögiviljasupp. 313 Carpaccio – soolatud ja pipardatud veiseliha. See keeratakse fooliumisse ja asetatakse paariks tunniks külmkappi. Seejärel lõigatakse õhukesteks viiludeks, mida piserdatakse õliga üle. Pealt kaetakse erinevate lisanditega (marineeritud seened, artišokiviilud, juust, basiilik). Bruschetta – pikast saiast lõigatud viilud, mis on röstitud ja küüslauguküüntega tugevalt üle hõõrutud. Neid süüakse kohe. Tiramisu – suhkrust ja veest keedetud suhkrusiirup, millele lisatakse munakollased vanilliekstraktiga. Mascarpone juust ja rumm vahustatakse ühtlaseks massiks. Sellele segatakse juurde munasegu ja vahustatud vahukoor. Kauss vooderdatakse espressos niisutatud küpsiste või biskviitpõhjaga. Segu valatakse kaussi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
