Sotsiaalsed normid- käitumisreeglid, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. 22. Subkultuur- alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. ühiskonna alagruppide erinevusi väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises. Ühiskonna alagrupid kaitsevad end ühiskonna mõju eest grupile piire luues ja neid tugevdades nt erialase keele kasutamine, erilised riided (punkarid)jne 23. Kontrakultuurid- Grupp inimesi kes vastanduvad üldlevinud arusaamadele. subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Nt 50-ndate biitnikud, 60-ndate lillelapsed, 70-ndate uimastitarvitajad jne. 24. kultuuribarjäär- takistab teistest aru saada, nt keel, religioon, käitumisreeglid. 25. kultuurikonflikt- Ei saa kultuurist aru, tekivad lahkhelid. 26. kutuuriareaal- piirkond, kus on levinud mingi kultuuri tunnused. Laiem kultuuriline kooslus. Nt Euroopa
EI JUHTUNUD (nagu näha..) inimeste vahel pole mõistmist, nt sõjad erinevate uskude/maailmavaadete tõttu). Eri kultuuritasandid: 1) Globaalne ühine kõigile 2) Regionaalne ja lokaalne kohast lähtuv 3) individuaalne (varem üldistati kõiki talupoegi sama mõõdupuuga) . Massikultuur poliitiline püüd manipuleerida ük liikmeid, ühise tuumideoloogia loomine. Sellest tulevad spontaanselt subkultuurid erilaadse käitumise, maailmavaatega grupp ja kontrakultuurid- eitusel põhinev kult. liikumine. Kultuurirelativism- seisukoht, et kultuuride erinevusi tuleb tolereerida, ei saa võtta ühe mõõdupuuga, uurima tuleb minna neutraalselt. Äärmuses - arvamus et kultuuri tuleb mõõta vaid selle enda mõõdupuude järgi, tegelikkuses aga raske teostada, sest siis saaks kultuuri uurida vaid kohalikud. Vastand etnotsentrism-rahvuskesksus, maailma hindamine ühe kultuuri seisukohalt, oma (Lääne) kultuuri paremaks pidamine
) Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Massikultuur tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu Elitaarne kultuur massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile)
normidele (käitumisreeglid või põhimõtted), mida seal järgitakse. ÜHISKOND suhete süsteem, mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur Monokultuurilised ühiskonnad kultuuriliselt, etniliselt ja keeleliselt homogeensed Multikultuursed ühiskonnad koosnevad erinevatest rühmadest, kes on kultuuriliselt, etniliselt ja keeleliselt diferentseeritud Subkultuurid eristuvad, kuid ei kujuta endast ohtu valitsevale (domineerivale) kultuurinormile antud ühiskonnas Kontrakultuurid alternatiivsed käitumisvormid, mis põhimõtteliselt eitavad valitsevaid kultuurinorme Maailmakultuur on mitmekesine, unikaalne ja universaalne! Kultuuri tuleb uurida kontekstuaalselt, st kultuuri enda tähenduses ja väärtusskaalas (antud ühiskonnas). ETNOTSENTRISM oma kultuuri ülimuslikkuse tunnustamine teise kultuuri suhtes (teiste kultuuride hindamisel lähtutakse võrdlusest oma kultuuriga, mida peetakse parimaks/õigeimaks jne)
Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 36. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. 37. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine inimese kujunemine ühiskonna liikmeks (inimene täiustub, omandab teadmisi) 38. Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht milliseid
oluline. massikultuur, massiühiskond: 20. sajandil, koos industriaalühiskonna arenguga on muutunud oluliseks liidrite püüd rahvaga manipuleerida, propageerida mingeid väärtusi, integreerida inimesei sarnaste väärtustega süsteemi. Propaganda, reklaam. Sarnaseid asju selgitatakse paljudele inimestele korraga. Institutsioonid püüavad siseneda inimeste sotsiaalsetesse ja psühholoogilistesse sfääridesse, et panna neid ühtmoodi käituma. Püüd luua massiteadvust. subkultuurid, kontrakultuurid: vastanduvad massikultuuridele. Püüd eralduda, individuaalsuse, kohalikkuse rõhutamine. kultuurirelativism: väärtustatakse kultuuride erinevusi, sallivus kultuurierinevuste suhtes. Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia jaoks fundamentaalne. Ei esitata hinnanguid ega alaväärtustavaid väiteid. etnotsentrism: enda kultuuri paremaks pidamine, teiste kultuuride hindamine enda kultuuri väärtuste ja mõtteviiside alusel. Pole enam tõepüüdlusega teadus, vaid propaganda
Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 52. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Näited. Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. 53. Selgitage mida tähendavad assimilatsioon, akulturatsioon ja akommodatsioon. Näited juurde. Akulturatsioon - võõraste kultuuri-elementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad Assimilatsioon - võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühtesulamine; üks kultuur kaob.
Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 34. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Pakub elustiili nendele, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. Otsivad teisi, kes jagavad samu vaateid ja tugevdavad nende vastuseisu üldlevinud väärtustele ja käitumisele. Ntx: biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud. 35. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks?
On mingi põhivoolu kultuur e massikultuur. 20.saj hakati rääkima massikultuurist ja massiühiskonnast. Arenesid välja vastavad tehnologiad millega sai kommunikeerida suuri hulki korraga. Tähtis on et riigi kodanikud mõtleksid sarnased. Ja neid mõtteid esitatakse läbi vastavate tehnoloogaite ja üritatakse inimeste käitumist ja mõtlemist reguleerida. Peaksid tunnustama mingit tuumideoloogiat. Ühiskond ei muutu massiühiskonnaks, vaid tekivad subkultuurid ja kontrakultuurid. Kogu ühiskonna ja kultuuri areng on täis vastuolusid, need on sellised nähtused mida antropoloogid tänapäeval uurivad. Teine loeng Olulised terminid: Kultuurirelativism – seisukoht, milles väärtustatakse kultuuride erinevusi ja ühiskondade mitmekesisust. Ei minda uurima ühtegi ühiskonda, niiet on ette otsustatud, kas see on hea või halb, lähenetakse neutraalselt. See on selle vastu,et minna kõiki maailma ühiskondi mõõtma läänekultuuri mõõdupuuga.
Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid Näide: amishid, hipid, veganid, loodusekummardajad (mahetoit, looduslikust materjalist rõivad ja kodu sisustus jne), kommuunis elamine. 52. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Näited. Kontrakultuurid - subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Näide: hipid Nõukogude Liidus, biitnikud Suurbritannias. 53. Selgitage mida tähendavad assimilatsioon, akulturatsioon ja akommodatsioon. Näited juurde. Assimilatsioon - tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu (võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühtesulamine; üks kultuur kaob). Näide:
mõtteid, mis paneksid sarnaselt mõtlema esitatakse läbi vastavate tehnoloogiate, läbi massimeedia manipuleeritakse ja esitatakse õigeid käitumisideoloogiaid. Mida vabatahtlikumalt nad seda teevad seda parem. Et kõigil oleks väärtuste süsteem võimalikult sarnane. Massikommunikatsioonivahendid. Me ei zombistu siiski täielikult, koguaeg juhtub midagi muud. Inimene ei muutu lõpuks ühesuguseks. Vaid arenevad subkutuurid, kontrakultuurid igasugused alternatiivsed arenguviisid tulevad spontaanselt esile, mis räägib kõik selle vastu. Kogu ühiskonna ja kultuuri areng on täis vastuolusid. Ja seda uurivad ka etnoloogid ja antropoloogid. 2.loeng endogaamia ja eksogaamia kultuurirelativism selline seisukoht, millega väärtustatakse kultuuride erinevusi, ühiskondade mitmekesisust. Ei minda uurima ühtegi ühiskonda, gruppi, kultuuri nii et on ette otsustatud, kas see on
Kapitalistlikus ühiskonnas on inimene teistest isoleeritud ja massikultuuri vahetu mõju all. Massikultuur vs kontrakultuur (see mis vastandub massikultuurile). Kuidas tuleb massikultuur toime kontrakultuuriga? Kontrakultuurist tehakse massikultuuri osa. Kontrakultuurist tehakse kaup. Tänapäevane massikultuur määrib tarbile pähe: tarbiv mässaja inimene ostab mässaja identiteeti; arvab, et on mässaja, aga tegelikult on tarbija. Lõpuks kõik kontrakultuurid neutraliseeritakse ja määratakse massikultuuri alla. Uut asja/nähtust on raske hoida kaua värskena. Ainus võimalus on pidevalt mässata valitseva kultuuri vastu. Tarbimisantropoloogia. Kritiseerib Frankfunrdi koolkonda liiga elitaarse lähenemise eest. Kultuuri tuleb uurida rohujuure tasandil. Inimesed ei ole passiivsed massikultuuri orjad. Turult väljunud (decommodified) kaubad tarbekaubad, mis on inimesele lähedaseks saanud. 24
Kultuuride mitmekesisus: Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Massikultuur tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu Kultuuride mitmekesisus: · Elitaarne kultuur massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad
annaabi.ee 
