Sotsioloogia mõisted 1. Mis on sotsioloogia- teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid ja neid mõjutavaid makroprotsesse: 1) isiklik kogemus; 2) ühiskondlik kogemus. 3. mis on sotsiaalne fakt? Kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Faktid, mis ühiskonnas aset leiavad. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 4. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism-väärtustevaba ja objektiivne teadus, sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Positivistlik lähenemine- lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas. Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjusi ette näha. 5. Mehaaniline ...
Mis on kultuur? Üldiselt intellektuaalide seas ajaloos kultuuri loob ja mõistab üle keskmise andekas- vähemus. Etnoloogias ja kultuuriantropoloogias (edaspidi: KA) kõik inimtegevuse avaldused. Ehk, mis on kultuur? Madal e. mass ei ole? Vs KÕIK on. Edward Tylor (1832-1917) kompleksne tervik, teadmised, seadused, tavad, uskumused, kunstid jne (jätab avatuks, olemuse jätab seletamata). KÕIK ük liikmete poolt loodu. KOLLEKTIIVNE. Leslie White (1900-1975)- kehaväline, ajutine kogum. Sõltub sümboliseerimisest (esemed tavad, rõivad, rituaalid, keel, mängud, sündmused) inimene muudab kultuuriks läbi väärtustamise. Melville Herskovits (1895-1963) inimese poolt loodud osa keskkonnast (kas siis see pole, millel omistame tähenduse, loome rituaali aga mis algselt pole inimese loodud? Segane..) Tänapäeval sõltub kontekstis. KA algas Ameerikas (uuriti ka põlisrahvaid ameerikas, aga levis arvamus, et mustanahalistel pole kultuuri), sotsiaalantrop...
) Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Massikultuur tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu Elitaarne kultuur massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile)
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis...
oluline. massikultuur, massiühiskond: 20. sajandil, koos industriaalühiskonna arenguga on muutunud oluliseks liidrite püüd rahvaga manipuleerida, propageerida mingeid väärtusi, integreerida inimesei sarnaste väärtustega süsteemi. Propaganda, reklaam. Sarnaseid asju selgitatakse paljudele inimestele korraga. Institutsioonid püüavad siseneda inimeste sotsiaalsetesse ja psühholoogilistesse sfääridesse, et panna neid ühtmoodi käituma. Püüd luua massiteadvust. subkultuurid, kontrakultuurid: vastanduvad massikultuuridele. Püüd eralduda, individuaalsuse, kohalikkuse rõhutamine. kultuurirelativism: väärtustatakse kultuuride erinevusi, sallivus kultuurierinevuste suhtes. Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia jaoks fundamentaalne. Ei esitata hinnanguid ega alaväärtustavaid väiteid. etnotsentrism: enda kultuuri paremaks pidamine, teiste kultuuride hindamine enda kultuuri väärtuste ja mõtteviiside alusel. Pole enam tõepüüdlusega teadus, vaid propaganda
Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 52. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Näited. Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. 53. Selgitage mida tähendavad assimilatsioon, akulturatsioon ja akommodatsioon. Näited juurde. Akulturatsioon - võõraste kultuuri-elementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad Assimilatsioon - võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühtesulamine; üks kultuur kaob.
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need ol...
On mingi põhivoolu kultuur e massikultuur. 20.saj hakati rääkima massikultuurist ja massiühiskonnast. Arenesid välja vastavad tehnologiad millega sai kommunikeerida suuri hulki korraga. Tähtis on et riigi kodanikud mõtleksid sarnased. Ja neid mõtteid esitatakse läbi vastavate tehnoloogaite ja üritatakse inimeste käitumist ja mõtlemist reguleerida. Peaksid tunnustama mingit tuumideoloogiat. Ühiskond ei muutu massiühiskonnaks, vaid tekivad subkultuurid ja kontrakultuurid. Kogu ühiskonna ja kultuuri areng on täis vastuolusid, need on sellised nähtused mida antropoloogid tänapäeval uurivad. Teine loeng Olulised terminid: Kultuurirelativism – seisukoht, milles väärtustatakse kultuuride erinevusi ja ühiskondade mitmekesisust. Ei minda uurima ühtegi ühiskonda, niiet on ette otsustatud, kas see on hea või halb, lähenetakse neutraalselt. See on selle vastu,et minna kõiki maailma ühiskondi mõõtma läänekultuuri mõõdupuuga.
Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsiolo...
mõtteid, mis paneksid sarnaselt mõtlema esitatakse läbi vastavate tehnoloogiate, läbi massimeedia manipuleeritakse ja esitatakse õigeid käitumisideoloogiaid. Mida vabatahtlikumalt nad seda teevad seda parem. Et kõigil oleks väärtuste süsteem võimalikult sarnane. Massikommunikatsioonivahendid. Me ei zombistu siiski täielikult, koguaeg juhtub midagi muud. Inimene ei muutu lõpuks ühesuguseks. Vaid arenevad subkutuurid, kontrakultuurid igasugused alternatiivsed arenguviisid tulevad spontaanselt esile, mis räägib kõik selle vastu. Kogu ühiskonna ja kultuuri areng on täis vastuolusid. Ja seda uurivad ka etnoloogid ja antropoloogid. 2.loeng endogaamia ja eksogaamia kultuurirelativism selline seisukoht, millega väärtustatakse kultuuride erinevusi, ühiskondade mitmekesisust. Ei minda uurima ühtegi ühiskonda, gruppi, kultuuri nii et on ette otsustatud, kas see on
Kapitalistlikus ühiskonnas on inimene teistest isoleeritud ja massikultuuri vahetu mõju all. Massikultuur vs kontrakultuur (see mis vastandub massikultuurile). Kuidas tuleb massikultuur toime kontrakultuuriga? Kontrakultuurist tehakse massikultuuri osa. Kontrakultuurist tehakse kaup. Tänapäevane massikultuur määrib tarbile pähe: tarbiv mässaja inimene ostab mässaja identiteeti; arvab, et on mässaja, aga tegelikult on tarbija. Lõpuks kõik kontrakultuurid neutraliseeritakse ja määratakse massikultuuri alla. Uut asja/nähtust on raske hoida kaua värskena. Ainus võimalus on pidevalt mässata valitseva kultuuri vastu. Tarbimisantropoloogia. Kritiseerib Frankfunrdi koolkonda liiga elitaarse lähenemise eest. Kultuuri tuleb uurida rohujuure tasandil. Inimesed ei ole passiivsed massikultuuri orjad. Turult väljunud (decommodified) kaubad tarbekaubad, mis on inimesele lähedaseks saanud. 24
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
