alusena on riigi kaitse all.Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatad omalapsi ja hoolitseda nende eest.Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu Kodanikuvabadus:§ 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.§ 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus .§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida
demokraatia rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises. *Tunnused: rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises kodanikuvabadus ja kodanikuõigused valimisõigus (varandusliku tsensuseta, naistele). *Poliitilised (demokraatlikud õpetused): 1. konservatism väärtustavad ajaloos läbi proovitut, traditsioone valijate häälte võitmiseks viivad läbi reforme 2. liberalism esile tõusevad konservatiivid väärtustavad üksikisiku vabadusi 3. sotsiaaldemokraatia vasakpoolsed riik peab toetama abivajajaid rikastelt koguda kõrgemaid makse vaestema toetamiseks võrdsete võimaluste loomine üksikisikutele
kohalikku omavalitsusse, Euroopa Parlamenti. 3) OSALUSDEMOKRAATIA Rahvas kaasatakse osalusprotsessi Nt: ümarlauad, foorumid, meeleavaldused jne. Nt: Ametiühingute esindajad kaasati uue töölepinguseaduse väljatöötamisse. Tänapäeva demokraatia tunnused · Vabad ja õiglased valimised · Alternatiivsed teabeallikad · Konkurents võimu nimel · Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) · Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud · Kodanikuvabadus ja inimõiguste tagamine · Vähemuse õigustega arvestav enamuse võim Riigivalitsemise vormid Riigivalitsemise vormid VABARIIK MONARHIA Riigipea on päriliku Mittepärilik võimukorraldus võimuga monarh: kuningas, Võim valitakse keiser, sultan, emiir MONARHIA
Välismaised toorained erakonnad Suleti kaevandusi Tunduvalt vähem kolooniaid Briti impeeriumil ülisuured moolad kogu maailmas. Mis on demokraatia? Demokraatia mõiste- rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises. Demokraatia on rahvavõim. Demokraatiat iseloomustavad: Rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises Kodanikuvabadus Sõnaõigus Valikuvabadus Kodanikuõigused Valimisõigus Demokraatia maine kasvas peale sõja võitu. Konservatiivid-väärtustavad ajaloos läbi proovitut, tradtsioone, tugevat riiki, viivad läbi reforme ja toetavad vabaturumajandust. Liberaalid-väärtustavad üksikisiku vabadusi, kaitsevad vabaturumajandust algusest peale. Sotsialistid-vasakpoolsed, riik peab toetama abivajajaid, ebavõrdsuste vähendamine, võrdsed võimalused üksikisikule
Demokraatia ja diktatuurid 1920. - 1930. Aastatel Demokraatia on valitsemisviis, kus kõrgeim võim on rahval. Seda iseloomustavad kodanikuõiguste olemasolu, kodanikuvabadus ja rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. Diktatuuri riigis on võim koondunud ühe isiku või partei kätte. Sellisele võimule on iseloomulikud kontroll inimeste mõttemaailma ja väljendamisvõimaluste üle, hirmu all hoidmine, ühiskonna ühtlustamine. Igati jõhker ja julm diktatuur ei pruugi kõigile meeldiv valitsemisvorm olla, aga siiski tekkis 1920ndatel ja 1930ndatel Euroopasse diktatuuri riike. Üheks selle põhjuseks oli demokraatia kriis
Ajaloo arutlus Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. Demokraatliku ühiskonda iseloomustab kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu ja rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste juures. Diktatuur on riigikord, kus valitseb väike rühm inimesi või üks kindel juht e diktaator. Diktatuuril on 7 peamist tunnust: 1) võimul on ainult üks ideoloogia ja üks partei 2) juhikultus, 3)piiratakse demokraatlike õigusi ja vabadusi, 4) riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest, 5) rahvast hirmutatakse pidevalt sise ja välisvaenlastega, 6) valmistumine
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia tähendab tõlkes rahvavõimu. Demokraatiat iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu. Diktatuuris valitseb isik või rühm inimesi, kellel on piiramatu võim. Rahval diktatuuris sõnaõigust ei ole. Itaalias oli peale sõda raske olukord. Valitsus vahetus pidevalt ja parteivaheliste erimeelsuste tõttu oli neil raske otsuseid langetada. Itaali linnades suurenes tööpuudus ja see omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis tühmitus nimega Võitlusliit. Selles oli sõjaväelased ja
inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis oli toimunud. 14. juunil 1789. aastal algas Suur Prantsuse revolutsioon. See sündmus andis tervele maailmale palju. Pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas ka levima rahvustunne. 1793. aastal pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtetele, andes välja deklaratsiooni. Alguse sai kodanikuvabadus. ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseteks". Inimesed said omale vabaduse. Enam ei tohtinud kedagi ilma seaduseta kinni pidada. Minu arvates on see väga hea, inimestel oli palju parem nii elada ja nad ei pidanud enam taluma ebavõrdset kohtlemist. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Hakati kaotama kõiki feodaalkohustusi: Talupoegadest said enda kasutuses olevate maade omanikeks. Seisused hakkasid kaduma. Aadlike elulaad polnud enam eeskujuks
inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis oli toimunud. 14. juunil 1789. aastal algas Suur Prantsuse revolutsioon. See sündmus andis tervele maailmale palju. Pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas ka levima rahvustunne. 1793. aastal pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtetele, andes välja deklaratsiooni. Alguse sai kodanikuvabadus. ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseteks". Inimesed said omale vabaduse. Enam ei tohtinud kedagi ilma seaduseta kinni pidada. Minu arvates on see väga hea, inimestel oli palju parem nii elada ja nad ei pidanud enam taluma ebavõrdset kohtlemist. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Hakati kaotama kõiki feodaalkohustusi: Talupoegadest said enda kasutuses olevate maade omanikeks. Seisused hakkasid kaduma. Aadlike elulaad polnud enam eeskujuks
2p Demokraatia: rahvas on iseseisev, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, mitme partei süsteem. Diktatuur: Rahvas ei ole iseseisev, riigivõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, range kontroll ajakirjanduse üle, ühe partei süsteem 7. Nimetage demokraatlikule riigile iseloomulikke jooni. Selgitage neid ühe riigi näitel. 6p Poliitika ja ühiskonnaelu iseloomulik joon: Näide: kodanikuvabadus, isikupuutumatus, mitme võitleva erakonna olemasolu Majanduse iseloomulik joon: Näide:eraettevõtted, vabaturumajandus Kultuuris ja ideoloogias: Näide:ideoloogiate paljusus, puudub tsentsuur 8. Nimetage diktatuuririikidele iseloomulikke tunnuseid 6p majanduses: a)Majandus riigi kontrolli all b) ühiskondlikus elus ja poliitikas: võim koonudb 1 isiku või väiksema grupi inimeste kätte. a) võim 1l parteil b) Kodanlikud vabadused piiratud. kultuuris ja ideoloogias: a) sõnavabadus keelatud
2p Demokraatia: rahvas on iseseisev, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, mitme partei süsteem. Diktatuur: Rahvas ei ole iseseisev, riigivõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, range kontroll ajakirjanduse üle, ühe partei süsteem 7. Nimetage demokraatlikule riigile iseloomulikke jooni. Selgitage neid ühe riigi näitel. 6p Poliitika ja ühiskonnaelu iseloomulik joon: Näide: kodanikuvabadus, isikupuutumatus, mitme võitleva erakonna olemasolu Majanduse iseloomulik joon: Näide:eraettevõtted, vabaturumajandus Kultuuris ja ideoloogias: Näide:ideoloogiate paljusus, puudub tsentsuur 8. Nimetage diktatuuririikidele iseloomulikke tunnuseid 6p majanduses: a)Majandus riigi kontrolli all b) ühiskondlikus elus ja poliitikas: võim koonudb 1 isiku või väiksema grupi inimeste kätte. a) võim 1l parteil b) Kodanlikud vabadused piiratud. kultuuris ja ideoloogias: a) sõnavabadus keelatud
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab kodanikuvabadus, sõnavabadus, üksikindiviidi võimalus osaleda ühiskonnaelu kujundamises ja tähtsate otsuste elluviimises. Samuti on demokraatiale iseloomulik isiku õigus osaleda ühiskonnaelus sõltumata usulisest ja parteilisest kuuluvusest ning seksuaalsest orientatsioonist. Diktatuurile on iseloomulikud ühe ideoloogia pealesurumine valitseva partei poolt, sõna- ja liikumisvabaduse piiramine keskvõimu poolt ning plaanimajandus.
a.-ks. Riigikogu muudeti 2-kojaliseks. Alamkoja e. Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e. Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulutati sellesse oma ameti poolest ja osa sellest määrati presidendi poolt. Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president, kelle usaldus valitsuse vastu oli määrav. Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti valimisõiguse vanusetsensuursust 20 eluaastalt 22-le. Piirati kodanikuvabadus. Vaatamata näiliselt demokraatlikumale iseloomule, võimaldas põhiseadus jätkata autoritaarset valitsemist. 5) ,,Juhitav demokraatia". Valimised Riigivolikokku ühendati EV 20.aastapäeva pidustustega. Isamaaliidu ja Riikliku Propaganda Talituse initsiatiivil moodustatud Rahvarinne Põhiseaduse Toetuseks, seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati 1 igas valimisringkonnas. Tänu enamusvalimiste põhimõttele pääses Riigivolikogusse vaid 16 opositsionääri. Et
Parempoolsus. Riik sekkub vähe, ent peab tagama rahva heaolu, indiviidi huvid esiplaanil (Reformiaerakond, IRL) Vasakpoolsus: Üldine võrdus, võrdsed võimalused, segamajandus, astmeline maksusüsteem (Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond Demokraatia tunnused, vormid. Tunnused: vabad ja õiglased valimised, konkurents võimu nimel, seaduste ülimlikkus, kodanikuvabadus ja inimõigused, võimude lahusus Vormid:Esindusdemokraatia (kõigil kodanikel pole vaja riigi asjade otsustamisel osaleda, piisab üleriigilisest esindajakogust) Osalusdemokraatia ( kodanikkond osaleb vahetult riigiasjade otsustamisel Kuidas ja kas on seotud demokraatia levik ja kirjaoskus? Jah on. Kirjaoskuse suurenedes tekkisid eeldused, et demokraatlikud ideed võiks ajakirjanduse kaudu jõuda suuremate rahvahulkadeni.
sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud MS-s osalemise eest piisavalt asumaid. Otsustati need asumaad jõuga haarata. 3) Pärast I MS kehtestatud riigipiirid põhjustasid palju pingeid. Paljudes riikides arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. 4) Rahvasteliit ei jõudnud lahendada kriise, kus osalesid suurriigid. Demokraatlik ük: rahval määrav osa ük-a tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu. Totalitaarne ük: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle(kaasnesid inimõiguste rikkumine, hirmu all hoidmine, küüditamine, surmalaagritesse saatmine). Inimeste meelsuse pidev töötlemine e propaganda. Ühiskonna elu pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Nt: Saksamaa, Nõukogude Liit- mõjutasid kogu maailma ajalugu. Armastasid korraldada suuri masside paraade.
Milline on Eesti poliitiline kultuur? Alusväärtused: *materiaalsus ja instrumentaalsus, *ilmalikkus, *individualism, *vähene võimudistants, *rahvuslik maailmanägemus, *maskuliinsus, *riigitraditsioonide nõrkus ja antietatism, *nõrk kodanikukultuur, *nõrgad kommunitaarsed väärtused, *orienteeritus muutustele, *mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Kas valimas käimine on kodanikukohustus? Valimas käimine on pigem kodanikuvabadus. Kodanikud saavad valimas käia oma vaba valiku alusel, kui nad seda soovivad. Kui nad seda teha ei soovi, ei pea nad seda tegema. OTSENE DEMOKRAATIA demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on selle põhivahendiks referendum. ESINDUSDEMOKRAATIA nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete (rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine.
Igaühel on õigus tervise kaitsele. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. KODANIKUVABADUS § 31. Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja –liitudesse. § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 21. Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning
Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. iseloomulikud jooned (õp. Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Pärast I maailmasõda kaotasid Euroopa maades
· Sisenes armeega Lääne-Saksamaale PT 3 Demokraatia aastatel 1920-1930 I maailmasõja lõpp näitas, et demokraatia oli püsivaim valitsemisvorm ning seetõttu valisid impeeriumite lagunemise järel uued vabariigid demokraatliku korra. Kehtestati ka seadusi, mis suurendasid kodaniku vabadust ja õigusi ning naised said õiguse valida. Demokraatiat iseloomustavad: · Rahvas osaleb riigi valimistes · Kodanikuõigus nt. õigus kandideerida · Kodanikuvabadus nt. sõnavabadus Riikides, kus demokraatia pooldajaid oli vähem haarasid võimu diktaktuurid(nt. Venemaa, Itaalia, Saksamaa). Poliitilised liikumised. Liberalism ja konservatism kujunesid poliitiliseteks liikumisteks 19. sajandil. Liberaalid pooldasid isiksuse vabadust ja vabaturu majandust. Peale esimest maailmasõda kaotasid pooldajaid. Konservatiivid pooldasidtraditsioonide säilitamist ja kehtivat korda. Said juhtivaks parteiks peale esimest maailmasõda
· Nende töö seisnes: · Suurmaaomanike ja talupoegade põllutööd · Teenia, käsitööliste ja jõukamate inimeste majapidamistes. · Kaevandused · Ehituste ehitamine · Orjaga võis vabalt ringikäija, tapmine oli taunitav, nad olid omaenda vara. · Kreekas olid orjad just kui ühiskonna välised aga orjatöö ja kodanikuvabadus oli tihedalt seotud Makedoonlased kreekas+Philippos II · Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulusrahvas · Philippos II valitsusajal sai aga makedoonia kreeka ohtlikuks konkurendiks. · Makedoonia ümberkorraldused sõjaväes tegi ta võimsaimaks kogu balkanil · Philippos II üritas aga vältida otsest konflikti kreeklastega · Kuulutas end Hellenite juhiks
AJALUGU 1.Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), Demokraatia see on rahvavõim. Demokraatlikes riikides laienes rahvavõim, eelkõige aga valimisõigused. Valida said nii naised kui mehed , sõltumata nende varanduslikust seisusest .Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab :rahva määrav osa ühiskonna tähtsamete küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu . 2.Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid. Tugevad demokraatlikud suurriigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA . Demokraatlikud riigid olid veel Eesti, Ungari, Bulgaaria, Kreeka , Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Saksamaa, jne. 3. Peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus,
- Jakob näeb imelikku unenägu, et Jette tuleb talle külla, põues oma isa – keiser Aleksandri – pea, öeldes et Jakob, enam ei takista sind miski - Jakob käis pärnus, mõeldi põgenemisplaanist - Timo arvates peab nende paberite järgi ristiusk olema põhikorra aluseks, suverään peaks valitsema seaduse järgi, isamaa esindajad peavad olema rahvuse saadikud, rahval võrdne kaitse ja ühesugune kodanikuvabadus olenemata klassist – võrdsed seaduse ees, karistama peab ainult valet, laimu, mässu. - Timo ja Eeva poeg Jüri saadetakse lütseumi õppima - Jüri pidas Jakobit oma usaldusisikuks, küsis kas peab nüüd keisri sõbraks hakkama (polnud seda varem olnud isa pärast, mis keiser talle tegi) - Vangistuse olles mõtles Timo välja jooksu, jooksis väga palju, loendades aastaid ja ajaloolisi sündmuseid lootes välja jõuda 1820 aastasse
Konservatism, liberalism, majanduslik liberalism. Adam smith. Sotsialism. Marksism. Konservatism: (Parempoolne ideoloogia) 1) Tuleb säilitada kõike, mis juba loodud 2) Oluline on inimese usklikus 3) Poliitilises elus domineerib eliit, mitte kõik ühiskonna liikmed 4) Ei pooldatud naiste valimisõigusi 5) Pooldati tugevat riiki 6) Rahvuslik kapital – rahvuslus Liberalism: (Parempoolne ideoloogia) (Sündis vastukaaluks absolutismile) John Stuart Mill “Vabadusest” 1) Isikuvabadus 2) Kodanikuvabadus (sõna-, koosoleku-, ühinemis-, usuvabadus) 3) Kõik on seaduse ees võrdsed 4) Riigi roll väike – riik loob ainult seadused (välispoliitika, riigikaitse ja sisejulgeolek) 5) Järk-järguline valimisõiguse laiendamine Majanduslik Liberalism: Adam Smith (Vabaturumajanduse teooria looja) 1) Rahvaste rikkuse allikaks on inimeste tö 2) Riik peab ainult võrdsed tingimused looma ettevõtetele 3) Turg paneb kõik paika. Vaba konkurents ja vabakaubandus tagavad ühiskondliku õigluse.
Dekabristide vandenõu Pärast võitu Napoleoni üle koondusid liberaalselt meelestatud vene aadlikest revolutsionäärid. vabamüürlaste loozide eeskujul loodud salaühingutesse (Päästeliit, Hüvanguliit, Lõuna- ja Põhjaühing) seal arutati poliitiliste ja ühiskondlike reformide kasvu (eriti konstitutsioonilise valitsuse sisseseadmist), relvastatud ülestõusu võimalust Nad soovisid Venemaal võimule tulla ning kaotada pärisorjus, kehtestada kodanikuvabadus, kukutada võim Pärast Aleksander I surma õhutati mässule osa Peterburi sõjaväge, sest ohvitserid õhutasid neid uuele tsaarile Nikolai I-le truudusevannet mitte andma. Vandenõu juht mõisteti surma. 300 vandenõulast saadeti asumisele, sunnitööle või aastateks kasemattidesse. Vene eripära Väliselt samad jooned näiteks Saksamaa ja Austria keiser või ajutiselt tegutsenud parlament, Duuma mis loodi austria ja preisimaa eeskujul
sellega säilitatakse sotsiaalset korda. Totalitaarse ja demokraatliku reziimi erinevus- totalitaarsed reziimid püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, ka religioon ja eraelu, liidrid on diktaatorid (nõukogude liit ), väiksel grupil täielik kontroll poliitiliste protsesside üle ja täielik kontroll kultuuri üle. Demokraatlikus reziimis eksisteerib aga õigus kõnelda, avaldada arvamust ja inimestel on kodanikuvabadus. Oligarhia raudne seadus konstanteerib, et kuna otsustajad on huvitatud sellest, et neil oleks õigus, hakkavad nad toetuse võitmiseks inimestega manipuleerima. (tsensuur ja propaganda) Võimueliidi mudel Mills- vaatles äri, valitsuse ja suuremate võimusfääride juhtide sotsiaalklassilist tagapõhja ja väitis et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teise sektori otsuseid ja need inimesed osalevad ühises vandenõus. Sarnase sotsialiseeromise
9.01.1905. Verine Pühapäev Peterburis. Sõdurite tuled suunati tsaari poole. See mõjus ka Eestisse: pidevad streigid, palju rahvakoosolekuid, palju palvekirju, nääklemisi mentidega. Ajalehed hakkasid oma programme ja kirju esitama, pinge muudkui kasvas. Nõudmised ei andnud mingeid tulemusi, et tsaarivalitsust "raputada". 16.10 oli Uueturu demonstratsioon (~ eestlaste verine pühapäev) 17.Oktoobri manifest: andis venele parlamendi, kodanikuvabadus meile. Nov 1905: Postimehe liberaalid moodustasid Eesti esimese partei: Eesti Rahvameelne Eduerakond ja teise Uudise toetajad Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus. Paraku tekkis kohe ka lõhe. Selle vältimiseks kutsuti kokku 27.11 Rahvaasemike koosolek, kokku tuli 800 saadikut. Venestamist nõrgendati. Lõpuks sekkus valitsus ja hakati vahistama. Päts mõisteti surma. Möllama hakkasid taluinimesed, põletati palju mõisaid. Saadeti välja
Rahulepingule kirjutati alla 1920. a. 2. Veebruari esimesel tunnil. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. V Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel Demokraatia tunnused Inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seaduse) Enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud Poliitiliste liidrite valitsemine rahva poolt saadud mandaadi alusel Kodanikuvabadus Mitmeparteisüsteem Vanad ja noored demokraatiad Vanad- Inglismaa, Prantsusmaa, Skandinaavia Iseloomulik-pahempoolsete jõudude mõju kasv Suhteline poliitiline stabiilsus Elujärje paranemine Majanduskriisist suudeti välju ilma demokraatiast loobumata Noored- Kesk- ja Ida-Euroopas riigid 1920. Aastail Iseloomulik-pahempoolsete suur mõju
Totalitaarsete ja demokraatlike reziimide erinevus · totalitaarsed reziimid püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte kaasa arvatud religioon ja eraelu · Totalitaarse reziimi liidrid nimetatakse diktaatoriteks ja nad võivad olla kas tsiviilisikud või usutegelased.Võimu absoluutne omamine mida nad säilitavad opositsiooni represseerides Demokraatlik reziim : · olemas legitiimne opositsioon · kodanikuvabadus sõnavabadus · avaliku arvamusega manipuleerimine · propaganda Oligarhia raudne seadus - Oligarhia tähendab väheste valitsemist, otsustajad on eluliselt huvitatud sellest et neil oleks õigus hakkavad toetuse võitmiseks informatsiooni ja inimestega manipuleerimiseks Võimueliidi mudeli (Mills) ja selle kriitika pluralistliku mudeli näitel · Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektoris tehtavaid otsuseid sarnane
arvamuste ja ühenduste paljusus ja võrdsus. Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: Vabad ja õiglased valimised Alternatiivsed teabeallikad Konkurents Seaduste ülimlikus Võimude lahusus Vähemustega arvestamine Demokraatia indeks: Valimisprotsess Valitsuse toimimine Poliitiline osalus Poliitiline kultuur Kodanikuvabadus Siirdeühiskond – riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele. Omane on sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Muutused võivad toimida kahel põhimõttel. REVOLUTSIOON REFORM Tavaliselt vägivaldne ühe Seadusandlikul teel läbi viidud korralduselt üleminemine teisele muudatused 2. Tarbimine. Tarbimiskäitumine. Tarbijakaitse. Tarbimisühiskond.
parlamendikohtadest, kui valmistel osales üle 20% elanikkonnast (ja mitte vaid valimisõiguslikust elanikkonnast). Vaadeldakse, kas on selle riigi ühiskonnas olemas arvamuse paljusus ning kas rahvas on ikka see, kes teeb päriselt otsuseid riigis. 4. Freedom House'i vabaduse taseme mõõtmise süsteem Freedom House mõõdab isiku õigusi ja vabadusi, seega on siis kaks suuremat kategooriat – poliitilised õigused ja kodanikuvabadus. Poliitilised õigused annavad võimaluse vabalt osaleda poliitilistes protsessides, kaasarvatud on neil õigus vabalt valida selge alternatiiv seaduslikes valimistes, nad võivad kandideerida vabalt, astuda poliitilistesse parteidesse ja organisatsioonidesse ja valida esindajaid kellel otsustav mõju avalikule korrale ja kes on vastutavad oma valijaskonna ees. Kodanikuõigused annavad võimaluse vabalt end väljendada
Sajandi alugl Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest: Kodanikuvabadus Põhiseadus Riigiduuma Revolutsiooni lõpp 1907 Pjotr Stolõpin- vene peaminister, kes viis revolutsiooni mahasurumise lõpuni Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse Stolõpini kaelaside- poomisnöör Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles
TEGUTSEMINE, ET MÕJUTADA VÕI KORRALDADA RIIGIASJU, RIIKIDEVAHELISI SUHTEID VÕI ÜHISKONNAELU. POLIITIKA INSTITUTSIOONINA ON POLIITILISTE REEGLITE, STANDARDITE JMS KOGUM, MILLEGA REGULEERITAKSE JA JUHITAKSE ÜHISKONDLIKKE PROTSESSE. 126. Nimeta erinevaid poliitilisi reziime ja kirjelda neid? (Demokraatia vs totalitarism) TOTALITAARNE: RIIGIPEAD ÜRITAVAD REGULEERIDA ÜHISKONNA JA SELLE LIIKMETE ELU KÕIKI ASPEKTE. DEMOKRAATLIK: KODANIKUVABADUS, POLIITILINE MÕTTEAVALDUS, ERINEVATE PARTEIDE JA POLIITILISTE SUUNDADE ESINDATUS 127. Nimeta erinevaid avaliku arvamusega manipuleerimisvõimalusi poliitilisi vahendeid? Avaliku arvamusega manipuleerimine: Propaganda sellise valikulise info levitamine, mis arvatakse olevat soodne võimulolijatele ja mis peaks suurendama solidaarsust ja toetust liidritele; Tsensuur informatsiooni valikuline tagasihoidmine. Kontrollitakse millist
,,vaimu" ning ajalugu on protsess, milles see vaim end realiseerib (potentsiaalsus püüdleb enda realiseerimisele). Ajaloo maailmavaimu realiseerumise - perioodid: 1. (tees?) Vana-Kreeka vaba mõtlemine. Polise elustiil. ,,Õnnelik", loomupärane ja spontaanne noorus. 2. (antitees?) Sokrates ja kristlus moraal, müstitsism ja religioon tõid kaasa pettumise, pessimismi, ,,vaimu pöördumise sissepoole", kadus spontaanne loovus ja kodanikuvabadus. Autoritaarne (organiseeritud-kiriklik) vs eetiline (individuaalne) religioon. 3. (süntees?) Vaim pöördub tagasi enda juurde kõrgemal tasemel. Vabadus koos autoriteedi ja enesedistsipliiniga. Protestantism ja saksa rahvuslus. Rahvustest koosnev universaalne inimkond. Ajalugu on progressiivne maailmavaimu realiseerumine ja materialiseerumine. Iga rahvust tuleb hinnata vastavalt tema panusele inimkonna progressi. Kõik rahvused pole
annaabi.ee 
