• New tension in society, what it really means to be an American • Income disparities – big gap between people who are rich and people who are poor • Westward expansion – people can think about optimistic things happening when they think about the positive things happening in the country • United States as an urban nature: skyscrapers, full of people etc Intellectual and literary trends • Darwinism • Social Darwinism • Rejection of Romanticism – writing moves away from romanticism • New Realism • Regionalism (Bret Harte, Sarah Orne Jewett, Joel Chandler Harris) MARK TWAIN (1835-1910) • relied very strongly on his personal experience • writes in very plain language • tension in progress and pragmatism • much of his fiction grew out of his childhood • Twain did not write about nostalgia
Evolutsiooniteooriad Kuna kristlik maailmavaade õpetas uksuma autoriteetide ideesi ja ei lubanud kahelda piiblis kirjapandus, siis jäi evolutsiooniline mõtlemine kauaks tahaplaanile. Prantsuse loodusteadlane GEORGES-LOUIS LECLERC DE BUFFON koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad...
Inimene, loodus, usund Veiko Strauss ,,Ma ei tea, kas selles maakohas hõljuvad lummavad haldjad või on see mu oma südame elav, taevalik kujutlusvõime, mis mulle kõik ümberringi nii paradiislikuks pühitseb." Niimoodi kirjutab Goethe ja kirjutaksin minagi. Minu jaoks on loodus midagi erilist, midagi, mis ikka ja jälle täidab hinge ja teeb südame kuidagi eriskummaliselt hellaks. Nädalapäevad tagasi sattusin ma sirvima raamatut nimega ,,1001 looduse imet". Angeli juga, Belize´i vallirahu, hiiglaste tee ja monument valley on vaid mõned üksikud fenomenaalsed vaatamisväärsused, mis oma seletamatu ja salapärase iluga iga külastaja ahhetama panevad. Ainuüksi nendest kohtadest piltide vaatamine rabas mind sedavõrd, et tabasin end mõttelt: ,,Appikene, kuidas see tekkida on saanud!?". Üsnagi kindlana julgen ma väita, et inimesi, kes on ennast samalt mõttelt tabanud on olnud enne...
Lamarcki ja Darwini võrdlus-Lamarck tunnistas arengut, nägi suunda õigesti, kuid eksis liikuma panevates jõududes(kaelkirjak). Uute tunnuste omandamine on harjutamise tulemus. Darwin, sünteetiline darwinism. Liigid on kujunenud üksteisest järkjärgult väga pika aja jooksul loodusliku valiku teel. Tõendid sellele teooriale on paleotoloogilised leiud, DNA sarnasus ning loodete sarnasus varase arengu järgi. Loodusliku valiku etapid-Stabiliseeriv valik:Kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Suunav valik-Tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine. Lõhestav valik-kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine nende hübriididega.
Tallinna Ülikool Matemaatika ja loodusteaduste instituut Sven Erik Reinumets Looduslik valiku mehhanismid ja nende kaasaegne seletus Referaat Tallinn 2015 Sisukord 1. Looduslik valik ja Darwinism 2. Kohastumine 3. Uuendus Darwinismile ehk moderne süntees 4. Epigeneetika 5. Kasutatud kirjandus Looduslik valik ja Darwinism Loodusliku valiku selgitus: organismid võivad anda rohkem järglasi, kui neid ellu saab jääda. Kui mõni liik lakkamatult paljuneks, kataks selle liigi järglased kogu maa. Kuid kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei anna järglasi. Seetõttu säilitavad liigid enam-vähem püsiva arvukuse. Ellujäämist ja paljunemist mõjutavad liigikaaslased, kellel on sarnased vajadused elupaiga ja toidu suhtes. Suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad oma
Tallinna Ülikool Matemaatika ja loodusteaduste instituut Sven Erik Reinumets Looduslik valiku mehhanismid ja nende kaasaegne seletus Referaat Tallinn 2015 Sisukord 1. Looduslik valik ja Darwinism 2. Kohastumine 3. Uuendus Darwinismile ehk moderne süntees 4. Epigeneetika 5. Kasutatud kirjandus Looduslik valik ja Darwinism Loodusliku valiku selgitus: organismid võivad anda rohkem järglasi, kui neid ellu saab jääda. Kui mõni liik lakkamatult paljuneks, kataks selle liigi järglased kogu maa. Kuid kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei anna järglasi. Seetõttu säilitavad liigid enam-vähem püsiva arvukuse. Ellujäämist ja paljunemist mõjutavad liigikaaslased, kellel on sarnased vajadused elupaiga ja toidu suhtes. Suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad oma
Gregory Pincus leiutas aga rasestumisvastase tableti, mis tõi kaasa muutused naiste ühiskondlikus positsioonis ning hoidis ära rahvastiku plahvatusliku suurenemise. Kõik need bioloogid on inimkonna arengus olulist rolli mänginud. 3 Charles Robert Darwin Charles Darwin(vaata foto 1) oli inglise loodusteadlane. Tema ideed ja püstitatud evolutsiooniteooria ( darwinism) on inimkonda tugevalt mõjutanud. Darwin sündis 12. veebruaril 1809 Shrewsburys. Tema ema suri, kui ta oli 8- aastane. Sama vanalt läks ta ka Shrewsbury kooli, kuhu jäi ta aastaks. Selleks ajaks oli tal juba välja kujunenud huvi loodusloo vastu. Seejärel siirdus ta dr. Butleri suurde kooli, kuhu jäi 7 aastaks. 1825 oktoobris läks ta koos vennaga Edingburh ülikooli meditsiiniteadust õppima. Cambridge ülikooli läks ta vaimulikuks õppima 1828. aasta algul
Et elu tärkaks, peab seda mõjutama miski muutuma või tekkima. Tingimused, mis olid 3 mljr. aastat tagasi on nüüdseks kadunud. Praegu on juba väga palju erinevaid looma-, taime. Jms. liike olemas. Selleks, et tekiks uus liik, peab eelnevalt olemas olev liik arenema, kuna kõik ,,isetekkivad" liigid vms. on juba välja arenenud. Et saaks tulla uus isetekkinud liik on vaja uut ainet, mis ei ole veel meie planeedil ja mis hakkaks reageerima mõne meil olemasoleva ainega. Darwinism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. Darwin seletas evolutsiooni loodusliku valikuga. Maa esimene atmosfäär sisaldas vesinikku. Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale saabuda meteoriitidega. Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis, üle 500 miljoni aasta tagasi. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest. Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal 1859.
Darwini teooria põhineb Lamarck'i teoorial ning sellele eelnes ümbermaailmareis. Austraalia loomastik viis mõttele, et miks mujal maailmas loomad on sarnased, aga Austraalias teistsugused. 1859. aastal sõnastas oma teooria ,,Liikide tekkimine ...''. Teooria ütleb, et kõik liigid, mis maakeral elavad on tekkinud järkjärgult üksteisest loodusliku valiku teel. Evolutsiooni liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. Tänapäeval kehtib sünteetiline darwinism ehk sünteetiline evolutsiooniteooria, mis on Darwini poolt loodud ning mis on liidetud geneetika, molekulaarbioloogia, biokeemia saavutusena. Teooriat tõendavad faktid: - paleontoloogilised leiud mammut, California kotkas, doda - atavismid / rudimendid atavismid - harva esinev loomariigi tunnus inimesel, nt: karvakate näos, saba, lisa rinnanibu meestel rudimendid- taandarenenud loomariigi tunnused kõikidel inimestel nt: ussijätke, pimesool jne. - DNA-sarnasus
.. hea ja kurja tasakaalustatud tunnistamine. ... inimese vaba tahte ja mõtte absoluutne tunnistamine. ... julgus ka kõige pühamat kahtluse alla seada. ... ainult Ühendriikides tunnistatud legaalseks religiooniks. ... julgus vastutada kõikide oma tegude eest. ... elitism ning sotsiaalne darwinism. ... tahe provotseerida stagnatsiooni. Saatanlikud käsud: 1. Ära avalda oma arvamust, ega jaga soovitusi kui sinult pole neid küsitud. 2. Ära kurda teistele oma muresid, kui nood ei taha neid kuulda. 3. Olles võõras valduses, avalda sellele austust või loobu sinna minekust. 4. Kui külaline sinu valdustes ei austa sind, kohtle teda julmalt ja halastuseta. 5. Ära tee seksuaalseid katseid enne, kui oled partnerilt lubava signaali saanud. 6
toimuvad organismi eluajal ja on päritavad. Näiteks võib tuua kaelkirjaku kaela pikemaks muutumise: kaelkirjakutel oli algselt lühike kael, kuid nad olid sunnitud igapäevaselt kaela sirutama, et ulatuda lehtede järele järjest kõrgemal puu ladvas, niisiis kaelkirjakute kaela pikkus on erinevate individuaalsete organismide arengu tulemus, mitte aja jooksul toimunud muutus kogu populatsioonis.Uute tunnuste omandamine on harjutamise tulemus. Darwin, sünteetiline darwinism. Liigid on kujunenud üksteisest järkjärgult väga pika aja jooksul loodusliku valiku teel. Tõendid sellele teooriale on paleotoloogilised leiud, DNA sarnasus ning loodete sarnasus varase arengu järgi. 6.Selgita millised „käegakatsutavad“ faktid ja mil viisil viitavad tänapäeval evolutsiooni toimumisele. Paleontoloogia — Maakoort moodusavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile, mis on väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid.
Steiner): Sisemine tasakaal. Iga inimene on arenguvõimeline, ta areneb sünnist surmani. Inimese tegevuse keskne pürgimus on realiseerida igale inimesele omast kasvu- ja arengupotentsiaali. Isiksuse komponendid: Füüsiline maailm (kehaline tasakaal) Vaimne (hingeline tasakaal) Tahe (vaimne tasakaal) Nativism (Lennebery Chomsky): Inimene kui bioloogiline olend on määratletud pärilikkuse poolt. Areng on võimalik ainult nooruse faasis. Erinevad vormid darwinism, geneetika, biokeemia (kloonimine). Haridusmudel pidev selekteerimine 3. Millised hariduse tasemed on? Haridusel on järgmised tasemed: alusharidus; põhiharidus (hariduse I tase); keskharidus (hariduse II tase); kõrgharidus (hariduse III tase). 4. Millised kooliastmed on? Klassid. Põhikooli kooliastmed on: I kooliaste 1.3. klass; II kooliaste 4.6. klass; III kooliaste 7.9. klass. 5. Mis on põhikooli ülesanne
algmaterjal on tänaseks lahknenud nii võistlus- kui raskeveo hobusteks, seda muidugi ka inimese abiga.Erinevate keskkonnatingimuste mõjul toimub ühe algtüübi lahknemine teisteks tüüpideks ehk seda protsessi kui organismide evolutsioonilist mitmekesisust nimetatakse divergentsiks ehk liikide lahknemist ühisest eellasvormist. Loodusuurija Charles Robert Darwini teosest ,,Liikide tekkimine". Saame teada kuidas Darwin oma seisukohtadeni jõudis, miks sellest raamatu kirjutas, mis on Darwinism, Aimu kes on Darwin ja millel tugineb evolutsioonibioloogia. Darwin ukus sellesse mida oli avastanud vaatamata sellele, et see läks vastuollu kõigega mida oli uskunud enne ja selle tulemusel kirjutas raamatu ja sõnastas teooria mis on muutnud evolutsioonibioloogiat ja inimeste seisukohti kogu maailmas. 6
Teisne suktsessioon on siis, kui uus kooslus tuleb lageraie või metsa põlemise tagajärjed. BIOSFÖÖR JA ÖKOLOOGILISED GLOBAAL PROBLEEMID Biosfäär on maa elu keskkond, on elusorganisme sisaldav sfäär, planeedil Maa. Ta hõlmab nii atmosfääri, hüdrosfääri kui ka litosfääri. LIIGITEKE Tänapäeval on umbes 2 miljardit liiki, kellest 1.5 on looma ja ülejäänud taime, seene, bakterite jne liigid. Liigi teke on evolutsiooni põiküsimus. Klassikaline Darwinism näeb uute liikide tekkimise teed liigisiseses muutlikuses. Selle muutlikuse allikaid on mitmeid. Kombinatiivne ja mutatiivne muutlikus, geeniioon ja geenitriiv. Organisme sünnib ja areneb rohkem kui nendel on keskkonna ressurssi, mis tekitab bioloogilise konkurentsi. Looduslikul valikul on liikumapanev jõud. Suunav ja lõhestav valik on nendest olulisemad. Liigi iseseisvust tagab ristumisbarjäär. Ristumisbarjäär võib kujuneda mitmeti. See on bioloogiline isolatsioon. Ristumis
Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud, vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. (põlvnemine eellasest) C.R. Darwin: ,,Liikide teke loodusliku valiku teel ehk paremate rasside säilumine olelusvõitluses" 3. Neodarvinism e sünteetiline evolutsiooniteooria, põhilised postulaadid. Keskne mõiste LV J.B.S. Haldane, R.A. Fisher, Sewall Wright moodsa sünteesi alusepanijad (darwinism + mendelism) esialgu vaid "valitute" teooria Kõige olulisem - kuivõrd selgus, et omandatud tunnused ei ole päritavad, siis allub see pidev varieeruvus ja muutlikkus Mendeli seadustele. Selle avastas Weismann katse läbi, kus ta lõikas mitmel rottide põlvkonnal sabad ära, kuid järglased olid ikka sabadega. Väga oluline oli 20 - 30 aastail tekkinud uus liigi mõiste: Liik on varieeruvate populatsioonide kogum, mis
Vastuväited: - Lamarck eitas loomulikku väljasuremist - Väliskeskkonna suunav mõju - Lamarck pooldas liitpärilikkuse hüpoteesi (vanemate elujooksul omandatud tunnused päranduvad järglasele) Epigeneetiline tegur muutus pärilikkuses, mis on toimunud eluea jooksul ja mõjutab tunnust Geneetiline tegur muutus DNA koostises, mis pärandub 4) Selektogeneetilised teooriad kõik need teooriad põhinevad looduslikul valikul: a. Klassikaline darwinism / sünteetiline evolutsiooniteooria b. Neutralism c. Katkeva tasakaaluteooria Evolutsiooniliste muutuste väikeimaks elementaarüksuseks on populatsioon. Üksikisendid ei evolutsioneeru. Populatsioon: 1) Kuuluvad ühte liiki isendid 2) Kes annavad järglasi 3) Kes asustavad ühte levilat 4) Kes on isoleeritud teistest samaliigi populatsioonidest Evolutsioonis populatsioonide puhul oluline: 1) Muutlikkus: a
olemasolu. Leiame ju idee oma teadvusest b) on olemas ajalootahte, mis on seletatavad üksnes ju tahte tagajärgedele,. Nt teatud rahvaste välja valimine. Apologeedid tõid välja VT ennustusi, mis UT täitusid, Iisraeli rahva ajalugu 4. teleoloogiline jumalatõestus(valgustusaeg) Maailm meie ees kui teatud kord ,,kosmos" aga igal korral peal olema korrastaja, selleks peab olema Jmal. Valg. ajal esines deiism, seal võrreldi Ju kellavärgi meistrina. Vastu darwinism, mis hakkas seletama, et kord tuleb läbi loodusliku valik 5. moraalne jumalatõestus(skolastikud, Kant) Inimene leiab südametunnistuses moraalse seaduse, mis seisab sõltumatult inimlikest kalduvustes. Ocean 11,12,13 aga tegelikult on varastamine halb. Eetiline norm ei sõltu kasulikkusest. Ütleb, mis on hea ja halb, mitte, mis on kasulik/kahjulik, peab olema inimeseväline seaduseandja, kes selle inimesse paneb, jum. Ainult eetiline inimene võib saavutada tõelise õnne. Krikiu suhtumine:
At the age of 17, he ventured to sea on a sealing ship. The turning point of his life was a thirty-day imprisonment that was so degrading it made him decide to turn to education and pursue a career in writing. His years in the Klondike searching for gold left their mark in his best short stories; among them, The Call of the Wild, and White Fang. His best novel, The Sea-Wolf, was based on his experiences at sea. His work embraced the concepts of unconfined individualism and Darwinism in its exploration of the laws of nature. He retired to his ranch near Sonoma, where he died at age 40 of various diseases and drug treatments. Novels · A Daughter of the Snows (1902) · The Call of the Wild (1903) · The Kempton-Wace Letters (1903) · The Sea-Wolf (1904) · The Game (1905) · White Fang (1906) Short story collections · Son of the Wolf (1900) · Children of the Frost (1902)
oma imikueas poja Doddy arengut. Darwin rõhutas kahte olulist näitajat: mängulust ja väljendusvõime. Mängima õpetavad isad. Esimene teema, milles hakati last vaatlema oli Mäng. Areng on pidev kohanemine keskkonnaga (evolutsiooniteooriast tuleneb). Teadusliku uurimismeetodite rakendamine. K.E.von Baer (1792-1876) oli munaraku avastaja. Ta rõhutas embrüoloogilises arengus progresseeruvat aspekti st areng toimub lihtsamalt keerulisemale ja üldiselt spetsiifilisemale. Darwinism tekitas huvi inimloomuse bioloogilise päritolu vastu. Evolutsioonilised muutused on seotud ajaga. Tekkisid 2 olulist diskussiooni puntki: ontogenees (individuaalne areng ehk isendi areng, kuidas areneb viljastumisest surmani, loomuliku surmani) ja fülogenees (liigi areng ehk põlvnemiskäik; biol elundite areng). Ernst Haeckel on embrüoloog, kes oli hämmastunud sellest, kui sarnased on paljude erinevate liikide embrüod erinevatel etappidel. 1874
distsipliini tekkimiseks. Ollist rlli mängib ka : K.E. von Baer (1792 - 1876). Tema rõhutas embrüoloogilises arengus progresseeruvat aspekti, ehk siis areng lihtsamalt keerulisemale ja üldiselt spetsiifilisemale. Ehk siis eristumine. Teisest küljest Baer toetub ka evolutsioonimudelitele, Dawrin, Kropotkin, Wallace (lõi ka evolutsiooniteooria, viis Darwinile näha ja siis too ei andnud seda tagasi enne kui enda omaga välja tuli). Darwinism tekitas inimeste seas huvi inimloomuse bioloogilise päritolu vastu ja evolutsioonilised seletused viisid rõhuasetuse loomulikult muutustele mille tingib aeg, nii üksikindiviidi elus kui ka ülipikal evolutsiooni ajaskaalal. Seega tekkis küsimus kuidas selgitada omavaheline suhe ontogeneesi ja fülogeneesi vahel. Järgmine embrüoloog: E. Haeckel. Aasta oluline oli siis, 1874. Teda hämmastas kuivõrd sarnased on paljude erinevate liikide embrüod teatud arenguetappidel
ning mille kaudu ühiskonnaliikmed ennast määratlevad -Jaotus arenenud maailmaks ja arenguriikideks? Kust pärit, kellele vajalik? Arengutelg - valdav viis kategoriseerida ja hoiakuid kujundada -Tõdemus: inimühiskond oma ajaloo jooksul pidevalt muutunud (kohanenud sise- ja väliskeskkonnale) -Kas on olemas ühtne muutuste suund, kuidas seda defineerida, kuidas hinnata? -Teaduslikus kontekstis defineerida püütud alates 19 saj keskpaigast, tõukeks darwinism, evolutsionism, arenguparadigma -Järgnev: lühipilk arengusuuna otsingutele alates 19 saj lõpust + tänased arenguhindajad, lähenemised, andmebaasid Auguste Comte (1798-1857)areng = inimese (inimkonna) tarkus mõista looduses toimuvat. Liikumissuund - hirmult ja müütidelt arusaamisele ja loodusjõudude ärakasutamisele Herbert Spencer1820-1903: liikumine jõuühiskonnast huviühiskonna suunas. Tsentraliseeritud
Oluline on väljendus võime ja mängu lust. Metodoloogia olulisus! Areng on pidev kohanemine keskkonnaga. 1877.a andis Darwin välja lühikese artikli, kus kirjeldas oma imikueas poja Doddy arengut. Darwin rõhutas kahte olulist näitajat: mängulust ja väljendusvõime. Mängima õpetavad isad. Esimene teema, milles hakati last vaatlema oli Mäng. Areng on pidev kohanemine keskkonnaga (evolutsiooniteooriast tuleneb). Teadusliku uurimismeetodite rakendamine. Darwinism tekitas inimeste seas huvi inimloomuse bioloogilise päritolu vastu ja evolutsioonilised seletused viisid rõhuasetuse loomulikult muutustele mille tingib aeg, nii üksikindiviidi elus kui ka ülipikal evolutsiooni ajaskaalal. Seega tekkis küsimus kuidas selgitada omavaheline suhe ontogeneesi ja fülogeneesi vahel. K.E. von Baer (1792 - 1876). Tema rõhutas embrüoloogilises arengus progresseeruvat aspekti, ehk siis areng lihtsamalt
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatu...
tahte väljendus (jumala usk) 2. Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika (looduslikul moel ühiskond) 3. Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite (läbi teadusliku uurimusmeetodi) Näide: Kivi kukub: 1) jumal viskab 2) kivi raske 3) gravitatsiooni jõud. 11. Herbert Spencer: mida tähendab sotsiaalne darwinism? Kõige tugevamad ja kohanemisvõimelisemad jäävad ellu. 12. Herbert Spencer: elusorganismi ja ühiskonna võrdlus ehk mis on sarnane ja mis erinev võrreldes elusorganismi ja ühiskonda omavahel? Erinevad tunnused on: Organismi osad on füüsiliselt seotud; ühiskonna koostisosad vabad ja laiali pillatud Mõtlemine ainult ühes organismi osas; ühiskonnas mõtlevad kõik inimesed Bioloogilises organismis eksisteerivad elemendid terviku jaoks; ühiskond
Lastekaitse temaatika teke. 1982 avaldas Kemphe läbipekstud lapse sündroomi, lastekaitse intensiivistumine, laste ja täiskasvanute võimekuse eristamine. Arengupsühholoogia kujunemislugu, algusaastad 1859-1914 Alusepanijaks loetakse C. Darwinit ja tema teost "Liikide teke" ja evolutsiooniteooriat. Kirjeldas oma imikueas poja arengut. Hakkas rõhutama teaduslikke uurimismeetodeid ja nende olulisust, objektiivsuse tähtsust. Lõi uue distsipliini, arengu uurimise. Darwinism tekitas huvi inimloomuse bioloogilise päritolu vastu K. E. Von Baer oli huvitatud embrüoloogiast ja tõi arengupsühholoogiasse arengu tendentsi: areng toimib lihtsamalt keerulisemale ja lihtsamalt spetsiifilisemale. H. Haeckel ütles et ontogenees on fülogeneesi lühikordus! biogeneetiline seadus, rekapitulatsiooni seadus, mida tänapäeval ei usuta. Loote areng kordab esivanemate arengut. Rõhutas seda, kui sarnased on eri liikide embrüod teatud etappidel
on sama tähtis( Robinsoni idee). Miks kolonialism 19.sajandil eriti kasvas/aktiveerus? 1) majanduslik huvi(kõige lihtsam seletus). Samas pole üldine seletus ja parim: haarati selliseid alasid, millel mingisugust majanduslikku väärtust pole.Lisaks tuli neid kaitsta ja neile kulus palju raha. 2)võidujooks võimu nimel, et ennetada territooriumite langemist teiste riikide kätte ja seeläbi kaotada oma positdsiooni. Panuse andis rahvslik liikumine. 3)sotsiaalne darwinism, mis nägi ette, et need rahvad ja rassid jäävad ellu, kes on tugevamad ja see toitis ühelt poolt rassismi. 4) nähti (Euroopa) oma missioonina maailmas tsivilisatsiooni levikut 5) demograafiline plahvatus: olukord tingis väljarändeid ja see tekitas ka huvi ja laiendas etc. 19.saj kahtlemata on Euroopa sajand vähemalt kuni I MS-ni välja, kui kogu maailma domineeris Euroopa. 19.saj tendentsiks oli Euroopa mõjuvõimu pidev kasv. Vb enne 18
The Races of Men. Ta argumenteeris, mis rassid kuuluvad hierarhiasse ja igal rassil on oma iseloom. Juudid oli tema meelest omaette rass. Arthur de Gobineau rassiteooria. Üheks olulisemaks Hitleri natsionalismi alusteoreetikuks sai Gobineua essee rasside ebavõrdsusest. Ta astub vastu rassilistele segunemistele, rassilise puhtuse taotlus. Rasside segunemine on degeneratsiooni akt. Tema teooria oli, et eurooplased pole Kaukaasiast pärit, vaid pärinen Iraanist ehk Aaria rassiks. Darwinism ja selle vastuvõtt. Rassism oli seotud ka jätkuvale darwinismi arengul. Olelusvõitlus haaras ka rasse. Darwiniga kulmineerus ühiskonna moderniseerumise protsess. Teaduslikud tõendid. Kuna tehti teaduslikke avastusi, mis ei läinud kokku Piibliga, tekkis probleem. Darwin üritas tõestada ,et liikide arend on tingitud olelusvõitlusest ja kõik loomad-taimed on pidanud ellujäämisvõitlus ja kohanenud ja nõnda on kujunenud ka inimene. Ehk ei pärine valmis Aadamast
· Sheldon: Mesomorfse kehatüübiga ehk muskulatuursed I nimesed kalduvad maniakaal- depressiivsusse psühhoosi, alkoholismi ning on otseselt seotud kuritegeliku käitumisega; Endomorfsed ehk paksud kalduvad maniakaalsusesse, depressiooni ja alkoholismi; Ektomorfsed ehk peene kondi ja lihastega kalduvad skisofreeniasse. 63 Cesare Lombroso Kurjategijaks sünnitakse ehk bioloogiline determinism. Sotsiaalne darwinism: jätkub inimeste areng madalamast vormist kõrgemasse vormi. Frenoloogia. 19. sajandi frenoloogia tabel. Kaelal kiri: Avasta iseennast. · Phrenology on teooria, mille järgi peakuju järgi saab ennustada inimese isiksuseomadusi, iseloomu ning kriminaalsust. Arendajaks sakslane Franz Joseph Gall 1800, oli populaarne 19.sajandil ning praegu nimetatakse seda pigem pseudoteaduseks. · Frenoloogia erineb kraniomeetriast, kuna viimane keskendub eelkõige kolju
Bioloogiline lähenemine inimeste kehatüüpide järgi on võimalik ennustada nende kuritegelikku käitumist (mesomorfsed ehk muskulatuursed alkoholism, otsene seos kuritegeliku käitumisega; ektomorfsed peene kondi ja lihastega, kalduvus skisofreeniasse; endomorfsed ehk paksukesed maniakaalsus, depressiivsus, alkoholism) Cesare Lombroso kurjategijaks sünnitakse ehk bioloogiline determinism; sotsiaalne darwinism toimub endiselt areng madalamast vormist kõrgemasse. Frenoloogia (Franz Joseph Gall) erinevad aju osad Kraniomeetria kolju suurus, kuju, raskus Psühholoogilised seletus keskendumine erinevatele isiksusetüüpitele 47 EELKÕIGE PÕHJUSTAB INIMESTE HÄLBIVUST MINGI KAASASÜNDINUD VIGA
cancer and intracerebral hemorrhage, among other things. It's best absorbed in combination with its close cousins in whole foods, in naturally accuring ratios. There will be similar mistakes and discoveries in years to come. In cases where I can nd an indigenous population that has lived without a food group for hundreds of years (fruit, for example, which is easy), I don't worry much about excluding it. If I can't find such a group, I'd suggest that our science hasn't caught up with Darwinism. Eater beware. My general guideline, what I refer to as "Darwin's Rule," is simple: eat for optimal fertility and everything else falls into place. Moreover, if you eat for optimal fertility, you will have high-level athletic performance and what most de ne as optimal health. No matter which diet you choose, I encourage you to have the following tests, as a minimum, every six months. If you are eliminating animal products entirely, I suggest every three months.
annaabi.ee 
