Sotsiaaltöö kordamisküsimused (1)

Q: Mis on need sidemed mis ühendavad inimesi?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsiaaltöö kordamisküsimused

Tallinna Pedagoogiline Seminar - Sotsioloogia - Sotsioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on need sidemed mis ühendavad inimesi?

SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED

Defineeri (определить )sotsioloogia kui teadus
SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES.
Sotsioloogia objekt on ühiskond
Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus .
Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta.
SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS , HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS)
SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS , TERVISHOID, MUUSIKA KUNST , NÄITEKUNST
SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA.

Nimeta erinevaid sotsioloogia definitsioone
Sotsioloogia on õpetus sotsiaalsetest gruppidest ja nende mõjust inimeste käitumisele.
Taylor, Rhyne, Rosenthal,Dogby
Sotsioloogia on inimeste sotsiaalsete suhete mudelite ja protsesside teaduslik uurimine . Stark
Sotsioloogia on teadus sotsiaalsest käitumisest (sotsiaalsest tegevusest) ja sotsiaalsetest moodustistest.Wiswede
Sotsioloogia on teadus üldistest ja spetsiifilistest seadustest ning ajalooliselt kujunenud sotsiaalsete süsteemide arengu ja funktsioneerimise seaduspärasustest, teadus nende seaduste toimimismehhanismidest ja avaldusvormidest, isiksuse, sotsiaalse grupi, klasside, rahvuste tegevusest.Ossipov
Sotsioloogia on inimeste uurimise viis.Smelser

Sotsioloogia rajajad ja nende panus
SOTSIOLOOGIA RAJAJAD
August Comte ( 1798 -1857) - Positivismi ja funktsionalismi rajaja
Iseseisva teaduse rajaja socius(lad.k.) kaaslane , kellegagi koos
Esitas sotsioloogia kui konkreetse teaduse ühiskonnast ja selle arengu seadustest, tuginedes idealistlikule ajaloofilosoofiale.
Esitas ideearengu 3 staadiumist, milles toimub tsüklilineintellektuaalne ja sotsiaalne areng. Üheaegselt toimub nii sotsiaalne kui vaimne revolutsioon : arengusttadiumid avaldavad mõju kõikidele ühiskonnaelu sfääridele ning materialiseeruvad:
- teoloogiline e. abstraktne staadium-kuni XIV saj.
- metafüüsiline e. abstraktne staadium – kuni XIX saj
- positiivne e. teaduslik staadium tähistab industriaalühiskonna sündi
Sotsioloogias tuleb kasutada uurimismeetodit, mis kulgeb tervikult osale ( deduktsioon ).
Comteē järgi on jätkuv mõistuse progress inimkonna arengu alus.
Karl Marx ( 1818 – 1875)
Formuleeris materialistliku filosoofia baasil ajaloolise materialismi teooria ning ühiskonna ümberkujundamise võimalused revolutsiooni teel, jõudmaks kommunistliku ühiskonnani.
Marxi teoreetiline pärand kuulub nii filosoofia, sotsioloogia kui majanduse valdkonda.
Marxi hinnatakse sotsioloogias ja teistes ühiskonnateadustes:
- materialistliku ajalookäsitluse e. arengu ajaloolis -determinalistliku mudeli väljatöötajana ((tootmissuhted ja tootlikud jõud, ühiskondlikud formatsioonid, majanduse primaarsus teiste ühiskonnasfääride ees)
- konfliktiteooria looja, konflikti roll ühiskonnas
- sotsiaalse võõrandumise teooria looja
Võttis kasutusele mõisted sotsiaalne kord ja konflikt ühiskonnas.
HERBERT SPENCER (1820-1903)
Võttis ülesandeks luua sünteetiline filosoofia.(10 osa, 5 teost, millest 2 pühendatud sotsioloogiale)
Teoses “Sotsiaalne staatika” sõnastas võrdse vabaduse seaduse:
“Iga inimene on vaba tegema kõike,mida ta soovib, juhul kui ta ei riku teise inimese võrdset vabadust”
Pööras tähelepanu sotsioloogia kui teaduse eksistentsi võimalikkusele.
Rõhutas bioloogilise organismi ja ühiskonna sarnasust ja erinevust ning sotsiaalse reaalsuse evolutsioonilist muutumist.
Otsis lahendust sotsioloogia põhiküsimusele:
-kas ühiskond on reaalne nähtus või eksisteerib see ainult erineva hulga nominaalsete indiviidide kogumi nimetusena?
EMILE DURKHEIM (1858-1917)
Sotsiaalse statistika rajaja.
Rajas objektivistliku sotsioloogilise lähenemisviisi.
Prantsuse traditsioonilise ratsionalismi esindaja.
Töödes eesmärk leida ratsionaalsed võtted ja printsiibid , mille abil on uurijal võimalik selgitada tõde üldkehtivatest arvamustest ja igasugustest eelarvamustest sõltumatult.
Ühiskond on omaette reaalsus . Ühiskond on unikaalne .
Sotsiaalseid fakte tuleb seletada seoses teiste sotsiaalsete karakteristikutega.
Sotsiaalne käitumine ja uskumused, ideed on sotsiaalse struktuuri osad.
Peab oluliseks ideed ning sotsiaalset (ühiskondlikku solidaarsust).
Mis on need sidemed, mis ühendavad inimesi?
MAX WEBER (1864-1920)
Mõistva sotsioloogia rajaja.
Kasutas terminit mõistmine, mis viitab võimele kujutleda maailma sellisena, nagu teda võiksid näha teised inimesed, ning mõista protsesse, millekaudu teised inimesedmõtestavad seda, mis nendega juhtub.
Keerukad vastastikused mõjud sotsiaalse tegevuse mitmesugustel aladel.
Idee ratsionaalsusest majandustegevuses, mis laieneb ka bürokraatiale.
Tõi sotsioloogiasse mõiste ideaalne tüüp.
Mõjutas XX saj. sotsioloogia arengut

Sotsioloogia funktsioonid
1.6. Sotsioloogia funktsioonid
Teadusel on kolm fuktsiooni:
• Kirjeldamine
• Seletamine
• Ennustamine
Sotsioloogia funktsioonideks on:
– Kirjeldav, st. Nähtuste ja protsesside taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine, vastused küsimustele kas ja kui palju?
Sotsioloogia funktsioonid
– Teoreetiline ehk seletav funkts. – kogu faktilise materjali analüüs mingi probleemi selgitamiseks olemasoleva teooria raames või uue teooria loomine;
– Praktiline ehk instrumentaalne fukts. – erinevate uuringute tulemuste kasutamine sotsiaalsete suhete, gruppide, institutsioonide, inimeste olukorra, võimaluste, perspeltiivide selgitamine ja parandamine. Sotsioloogia annab informatsiooni, mis võimaldab luua sotsiaalse kontrolli sotsiaalsete protsesside üle
Sotsioloogia funktsioonid
– Ennustamine, st, et pärast kirjeldamist ja selgitamist on võimalik pakkuda välja erinevad arenguvariante
– Kriitiline fuktsioon:
• Kriitiline suhtumine olemasolevatesse teoreetilistesse lähenemistesse ja uurimismeetoditesse
• Ühiskonnaseisundi kriitika
– Ühiskonna teadvustaja:
• Mis toimub?
• Miks toimub?
• Kuhu edasi viib?

Sotsioloogia põhimõisted

Tegevus ja tema tasandid
SOTSIAALNE TEGEVUS ON SELLINE TEGEVUS, MILLE EESMÄRK ON MUUTA INIMESE KÄITUMIST, HOIAKUID VÕI KA INDIVIIDIDE JA KOOSLUSTE PÜÜDLUSI.
SOTSIAALSE TEGEVUSE TASANDID:- SUUND,VEENMINE, KOHANEMINE ,
OPOSITSIOON ,INSTRUMENTAALNE AKTIIVSUS ,SPONTAANNE AKTIIVSUS

Sotsiaalne käitumine ja tema tasandid
SOTSIAALNE KÄITUMINE ON TEGEVUSE VÄLINE NÄHTAV AKT, MILLES VÄLJENDUB INIMESE POSITSIOON, TEMA HOIAK JA REAKTSIOONÜMBRITSEVALE SITUATSIOONILE .
Isiksuse käitumise 4 tasandit :
1. reaktsioon väliskeskkonna situatsioonile
2. tavaline harjumuspärane tegevus
3. tegevuste jada või tegevus, millel on kaugemale ulatuvaid eesmärke ning mis toimub ühiskonna elu mitmes sfääris
4. elueesmärkide (ideaalide) realiseerimine tegelikkuses

Käitumise ja sotsiaalse normi seos
KÄITUMINE ON INIMORGANISMI REAKTSIOON SISE- VÕI VÄLISÄRRITAJALE
Käitumine võib olla:
- instinktiivne
- vaistlik
- teadlik
- ettekavatsetud
Käitumises võib eristada:
- sotsiaalselt kujundatud käitumist
- sotsiaalselt orienteeritud käitumist
Käitumine eeldab normide järgimist.
KUI NORME EIRATAKSE JA KÄITUMINE LÄHEB VASTUOLLU MINGIS KULTUURIS VÕI GRUPIS HEAKS KIIDETUD NORMIDEGA, TÄHENDAB SEE HÄLBIVUST.

Hälbiv- ja konformistlik käitumine
KUI NORME EIRATAKSE JA KÄITUMINE LÄHEB VASTUOLLU MINGIS KULTUURIS VÕI GRUPIS HEAKS KIIDETUD NORMIDEGA, TÄHENDAB SEE HÄLBIVUST.
Hälbivuse üks osa on kuritegelik käitumine.
Hälbivuse vastandiks on konformistlik käitumine.

Sotsiaalne suhe
SOTSIAALSE SUHTE LOOB SOTSIAALSE STAATUSE OMAMINE JA ROLLI TÄITMINE GRUPIS.

Nimeta sotsiaalse suhte põhjustajad

Suhte tähendused
SUHETEL ON MITMEID TÄHENDUSI:
- ISIKU SOTSIAALNE JA TAHTELINE HOIAK MILLEGI SUHTES
- TEGEVUSE JA KÄITUMISE VASTASTIKUNE SEOS
- SOTSIAALSE SÜSTEEMI ELEMENTIDE VASTASTIKUNE SEOS JA ASEND
- SOTSIAALSETE OBJEKTIDE VÕI OBJEKTI ERI KÜLGEDE MÕTTELINE VASTANDAMINE , KÕRVUTAMINE, SEOSTAMINE

Sotsiaalne struktuur
Sotsiaalne struktuur on enamiku sotsioloogiliste teooriate põhimõiste ja uurimisobjekt .
Struktuur so tervikut moodustavate elementide püsivad seosed ja nende paiknemine tervikus.
Struktuur võib olla: Keeruline ,Lihtne ,Ideaalne,Materiaalne
SOTSIAALNE STRUKTUUR ON SOTSIAALSET TERVIKUT MOODUSTAVATE ELEMENTIDE VAHELISED PÜSIVAD SEOSED JA VASTASTIKUNE TEGEVUS
Sotsiaalne struktuur on ülimahukas kogum, millesse kuuluvad kõigi sotsiaalsete elementide vahelised suhted.

Sotsiaalse struktuuri alaliigid ja tasandid
Tasandid ja alaliigid:
- ühisk. Struktuur
- rahvuslik struktuur
- institutsionaalne struktuur
- perekondlik struktuur

Sotsiaalne väli
SOTSIAALNE VÄLI ON SOTSIAALSETE FAKTORITE KOGUM, MIS MÕJUTAB INIMESE TEGUTSEMIST JA KÄITUMIST, SAMUTI SOTSIAALSET GRUPPI VÕI KOOSLUST.
Väli – konstrueeritud sotsiaalne ruum, jõudude ruum, milles eksisteerivad domineerijad ja domineeritavad, selles ruumis pidevalt toimivad , püsivad ebavõrdsussuhted. See ruum on ühtlasi lahinguväli jõudude välja muutmiseks või säilitamiseks. Bordieu
Mõjuv jõud võib olla:
- füüsiline
- psühholoogiline
- sümboliline

Sotsiaalne süsteem
Sotsiaalset süsteemi võib vaadelda järgmistest aspektidest:
1. indiviidide vastastikune tegevus
2. vastastikune sotsiaalne tegevus, mille tulemusena tekivad sotsiaalsed suhted ja grupid
3. gruppide vaheline vastastikune tegevus üldistel tingimustel
4. sotsiaalsete positsioonide (staatuste) hierarhia
5. väärtuste ja normide hierarhia
SOTSIAALNE SÜSTEEM ON KORRASTATUD JA PÜSIV SOTSIAALNE TERVIK, MIS KOOSNEB PALJUDE SIDEMETEGA JA VASTASTIKUSTE TEGEVUSTEGA SEOTUD SOTSIAALSETEST ELEMENTIDEST.
SOTSIAALNE SÜSTEEM ON :
- PEREKOND
- MINGI MUU INSTITUTSIOON
- ORGANISATSIOON
- ÜHISKOND

Väärtus ja väärtusorientatsioon
VÄÄRTUSED ON ENAMUSE POOLT AKTSEPTEERITUD IDEAALID VÕI ORIENTIIRID , MILLEST INIMESED OMA TEGEVUSES JUHINDUVAD.
VÄÄRTUS ON ÜKSKÕIK MILLINE ASI, MATERIAALNE VÕI IDEAALNE, KÕIK SEE, MILLE SUHTES INIMENE VÕTAB HINNANGULISE POSITSIOONI, MILLE KOHTA ARVATAKSE, ET SEE ON OLULINE, ETENDAB ELULIST ROLLI, NING SELLE SAAVUTAMINE, SELLE POOLE PÜÜDLEMINE VÕI SELLE TÕRJUMINE ON VAJALIK INDIVIIDILE VÕI TERVELE GRUPILE, ÜHISKONNALE.
INIMENE ON ORIENTEERITUD VÄÄRTUSTELE.
VÄÄRTUSORIENTATSIOON ON INDIVIDUAALNE VÄÄRTUSTE VALIK JA VALITUTE EELISTUS ISIKLIKUS VÄÄRTUSSÜSTEEMIS.

Ühiskonna põhifunktsioonid
функции координации и интеграции, целеполагания и адаптации.

Haridus kui institutsioon
HARIDUS ON KULTUURI ALAMSÜSTEEM, MILLE INIMENE ON OMANDANUD KAS SUHTLEMISEL ISEENDA JA KESKKONNAGA VÕI ÕPETAJATE ABIGA.
INDIVIIDI JAOKS KULTUURI JA HARIDUSE MÕISTED KATTUVAD.

Haridus kui riiklik ja globaalne süsteem
Riigi tähelepanu peab olema haridussüsteemi sidususel, et see suudaks vastu tulla elukestva õppe nõudmistele, adekvaatselt reageerida tööturu vajadustele ja tagada teadus- ning arendustegevuse järjepidevus.
Riik ja omavalitsus tagavad igale soovijale tasuta alushariduse. Toetada tuleb ka alternatiivseid võimalusi: koduõpe, erakoolid ja -lasteaiad.
Põhiharidus kui kohustuslik haridusmiinimum peab olema tasuta ja kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Põhiharidus peaks olema senisest enam diferentseeritud , et arvestada laste erinevaid eeldusi .
Iga koolil peab olema riiklik koolitusluba.
Täiend- ja ümberõppe võimalused tuleb muuta üldiselt kättesaadavaks. Reformierakond peab oluliseks e-õppe võimaluste avardamist elukestvas õppes.
Globaliseeruval kõrghariduse maastikul tuleb kindlustada eestikeelse kõrghariduse jätkumine. Eesti kõrghariduse kvaliteet peab olema Euroopa Liidu ülikoolidega võrreldaval tasemel ja võimaldama akadeemilist koostööd. Ülikoole tuleb perioodiliselt akrediteerida nii õppesuunapõhiselt kui institutsionaalselt.
. Eesti teaduse edasise arengu olulise tegurina näeme tihedat lõimumist Euroopa Liidu ja NATO teadusorganisatsioonidega.

Hariduse funktsioonid
HARIDUSE FUNKTSIOONID
1. AVALIKUD
2. VARJATUD
HARIDUSE AVALIKUD ehk. MANIFESTSED FUNKTSIOONID
ON DEKLAREERITUD JA KASVATUSLIKUD EESMÄRGID, NAGU KULTUURI EDASIANDMINE UUTELE ÜHISKONNA LIIKMETELE ,INIMESTE ETTEVALMISTAMINETÄISKASVANU ROLLIDEKS, OSKUSTE ARENDAMINE JA UUTE TEADMISTE LOOMINE.
KOOLID TÄIDAVAD KA VARJATUD E. LATENTSEID FUNKTSIOONE.
Kooliaja pikenemine on ühiskondlik lapsehoidmisteenus.
Kontrollitakse noorte inimeste jõudmist tööturule.
HARIDUSE AVALIKUD FUNKTSIOONID
1. KULTUURI EDASIANDMINE
2. TÄISKASVANU STAATUSE HARJUTAMINE
HARIDUSE VARJATUD FUNKTSIOONID
1. EDASIANTAV KULTUUR JA ÕPETATAVAD
ROLLID ON SÜGAVALT KONFORMISTLIKUD
2. HARIDUSSÜSTEEM EI ÕPETA
ETTEKAVATSETULT OMA ÕPILASI HÜLGAMA
EKSISTEERIVAID VÄÄRTUSI JA STRUKTUURE
3. VÄHESED SOODUSTAVAD ÜLIKOOLILE
EELNEVALT KRIITILIST MÕTLEMIST
4. VARJATUD ÕPPEKAVA

Kultuur ja tema definitsioon
KULTUUR ON INIMKOOSLUSE OMADUSEKS, KELLE LIIKMETEL ON ÜHINE TERRITOORIUM JA KEEL, KES TUNNEVAD VASTUTUST ÜKSTEISE EEST JA TUNNETAVAD OMA ÜHIST IDENTITEETI.

Kultuuri koostisosad
NIISUGUSE GRUPI KULTUUR SISALDAB ENDAS:
1. Lahendusi grupi säilimisprobleemidele
2. Ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid
3. Tööriistu ja teisi inimese poolt valmistatud asju (materiaalne kultuur)
KULTUUR KOOSNEB VÄÄRTUSTEST, MIS ON OMASED TEATUD GRUPILE, SAMUTI NORMIDEST, MIDA NAD JÄRGIVAD NING MATERIAALSETEST ESEMETEST, MIDA NAD LOOVAD.

Materiaalne ja vaimne kultuur
Materiaalne kultuur – elementidel füüsiline eksistents
Vaimne kultuur – abstraktne inimlooming
Vaimset kultuuri võib jaotada:
1. Normatiivseks
2. Kognitiivseks

Normatiivne ja kognitiivne kultuur
kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju.
normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed.

Kõrgkultuur ja massikultuur
Elitaarne kultuur – massikultuuri vastand , koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile , eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed , gurmaanlus, autod vms. Vastandumine massi keskmisele maitsele.
Massikultuur – tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu

Kultuuri mitmekesisus
Sotsioloogias räägime paljudest erinevatest kultuuridest:
Industriaalne , massi-, materiaalne, poliitiline, vaimne, elitaarne. Aga räägitakse veel ka kultuuriareaalist, kultuuribarjäärist, kultuurikonfliktist, kultuurišokist, sub- ja kontrakultuuridest jne

Etnotsentrism
Uskumus ,et oma kultuur on ainuõige ja hea ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal
(etnos-rahvus,grupp, tsentrism -keskus)
Etnotsentrism täidab mitmeid indiviidile ja grupile tähtsaid eesmärke.Ta pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise õiguse kohta,tugevdab tendentsi elada kooskõlas oma ühiskonnaga ja kaitsta seda.Etnotsentrismil on oluline roll ka sotsiaalse solidaarsuse tugevadmisel ühiskonnas .
Etnotsentrism muutub düsfunktsionaalseks,kui usk oma grupi üleolekusse viib vaenulikkuse ja konfliktideni.

Kultuuri suhtelisus
Sotsiaalteadlased püüavad käsitleda kõiki kultuure objektiivselt.Kultuuri eri aspeekte tuleb mõista vaadeldava ühiskonna poolt kultuurile omistatud tähenduste kontekstis,mitte aga mõõta neid teise kulturi standarditega. Arusaama ,et maailm tuleb mõista nii,nagu teda näevad teiste ühiskondade liikmed ,nimetatakse kultuurirelativismiks .Oma kultuuriväärtushinnangud asendatakse võimaluste piires teiste kultuuri väärtustega.Sotsiaalteadlane ei hinda eri kultuuride elemente hea ja halva absoluutse mõõdupuu järgi.Sotsiaalteadlane küsib miks üks või teine element on olemas ,millele ta toetub ja mis eesmärki ta oma kultuuris teenib.

Kultuuri universiaalid
KULTUURIUNIVERSIAALID
Kultuur on liigitamise , eristamise süsteem, mille abil ühiskonnaliikmed enda ( ja oma rühma) ja teiste vahel vahet teevad.
See on enesemääramine, mis väljendub teatud väärtuste tunnustamises või mittetunnustamises.

Erinevai kultuuri selgitusi
KULTUUR ON NIISUGUSE INIMKOOSLUSE ÜHINE OMADUS, KELLE LIIKMETEL ON ÜHINE TERRITOORIUM JA KEEL, KES TUNNEVAD VASTUTUST ÜKSTEISE EEST JA TUNNUSTAVAD OMA ÜHIST IDENTITEETI (Hess, Markson , Stein )
Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli( Turner )
Kultuur on sümbolite, motivaatorite, tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest (Parsons)

Subkultuuri mõiste
Ühiskonnas alagruppidel on paramatult erinevad võimalused , unikaalsed kogemused ning vajadused. Sellist tuleneb ka väga suur mitmekesisus ühiskonna alagruppide elustiilis.
Niisuguseid erinevusi väärtustes,arusaamades,normides ja käitumises nimetatakse subkultuuriliseks kohandumiseks ehk subkultuuriks.
Subkultuurid tekkivad alati kui ühiskonna liikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev .Kuna küikides ühiskonndades esineb tööjaotus , spetsialiseerumine ning erinevusedvõimus ja prestiizis,võib seesuguseid alarühmitusi leida peaaegu igas ühiskonnas

Kultuuritasandid
KULTUURITASANDID
1. tsivilisatsiooniline
2. regionaalne
3. rahvuslik
4. grupiline
5. perekondlik
6. individuaalne

Kultuuri komponendid
KULTUURI UNIVERSAALSED KOMPONENDID:
1. Väärtuseline komponent
2. Normatiivne komponent
3. Tunnetuslik e. kognitiivne komponent
4. Keel, märgid ja sümbolid
5. Esemeline komponent

Normatiivne kultuur ja tema väljendused
NORMATIIVNE KULTUUR
Normatiivse kultuuri sees eristatakse:
- õiguslikku normatiivset kultuuri
- eetilist normatiivset kultuuri
- käitumise normatiivset kultuuri
Eeskuju
Mudel
Tavand, kombetalitus
Komme , tava
Traditsioonid
Normid
Sanktsioon

Teadus kui sotsiaalne institutsioon
Teadus kui sotsiaalne institutsioon, mille ülesanne on
suunata praktilist tegevust

Religioon kui sotsiaalne institutsioon
Religioon on uskumuste süsteem,mis põhineb arusaamisel,et jumalik jõud juhib staatust ja suunab inimest ebamaise suunas.

Religiooni neli funktsiooni
Religioonil kui sotsiaalsel
institutsioonil on 4 funktsiooni:
• Regulatiivne – põhineb ja levitab ühiskonnas
teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja
reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning
esitab teatud käitumisstandardid.
• Integratiivne – liidab inimesi ühiskonnas,
tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse.
• Kommunikatiivne – väljendub eelkõige
kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda
Jumalaga ja omavahel.
• Psühhoteraapiline – avaldada usklikele
positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti,
eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad.

Religiooni struktuuri osad
1.Pärinemismüüt(sõna müüt viitab mitte ebaõiglusele ,vaid asjaolule ,et kirjeldatud sündmusi ei saa tõestada) on nagu Piibli maailma loomise lugu või tiwide usk,et nad on pärit veest ,lugu sellest ,kuidas grupp sai alguse.
2.Praegusel ajal on olemas käitumisreeglid,millest tuleb kinni pidada:keelud ja käsud inimese juhtimiseks .Käitumisreeglid taaskehtestavad sotsiaalset korda .See funktsioon on näiteks kümnel käsul või enamikul islami pühast raamatust.
3Ususüsteemide kolmas element on tulevikunägemus .Hea sõna levitamine ,Kristuse teise tulemise ootamine või revolutsiooni läbiviimine on näited sellistest missioonidest .Saatusetunne on see ,mis ühendab tõelise usklikke ning annab mõtte nii inimese eksistentsile kui ka inimajaloole tervikuna

Ajaloolised perekonnatüübid
Korraga lubatud abikaasade arv : Üks- monogaamia ,kaks-polügaamia,polügüünia-mitu naist,polüandria-mitu meest
Abikaasa valik :vanemate valikud perekonnavõimu tugevdamiseks.
Põlvnemisliin: patriliinearne , matriliineaarne
Abielupaari kodu:patrilokaalne,matrilokaalne
Võimusuhted:domineerivad mehed (patriarhaat)
Perekonna funktsioonid:
Kõikehaarav –kaitsta sugulusgruppi tervikuna,tagamaks laste kasvatamiseks ja emotsionaalseks toetuseks stabiilset keskkonda.
Struktuur laiendatud
Kohustluste suund veresugulusliin

Perekonna definitsioon
Perekonda on läbi ajaloo mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine.
Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud sugulussidemetega: veresugulus , abielu või adopteerimine

Perekonna funktsioonid
soo jätkamine – seksuaalsuhted ja perekondlikud püüdlused legaalselt. Paljudes ühiskondades on abieluvälised suhted kuritegevus või ühiskondades, kus perekond rahuldab oma liikmete bioloogilisi ja turvalisusvajadusi, võrdub perest väljaheitmine surmanuhtlusega. Paljudes kaasaegsetes ühiskondades on aga olukord, kus emad kasvatavad üksi lapsi ja suhted perekonnaga on tunduvalt nõrgenenud;
ühiskonna kultuurilise järjepidevuse kandmine – kultuuripärandi edastamine , uute liikmete sotsialiseerimine ;
perekond annab oma lastele sotsiaalse seisundi – perekond on määratletud oma sotsiaalse kuuluvuse , staatusega ühiskonnas, sellest tulenevad selle liikmete haridus jm seotus teiste sotsiaalsete institutsioonidega; sotsiaalse päritolu kaudu määratleb inimene end terve elu ja ka teised märgistavad teda vastavalt;
perekond kindlustab emotsionaalsete vajaduste rahuldamise;
perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem – normidest kinnipidamine , seksuaalsus jm.

Perekonna kui väikese grupi tunnused
Perekonnal kui väikesel grupil on järgmised tunnused:
väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end perekonda kuuluvaks
perekonna moodustamise aluseks on:
abielu
veresugulus või sugulussuhted
lapsendamine
mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooseluks

Kaasaegsed perekonna tüübid
Korraga lubatud abikaasade arv : Üks-monogaamia
Abikaasa valik :vaba valik
Põlvnemisliin: mõlemast võrdsel
Abielupaari kodu:omakodu neolokaalne
Võimusuhted: egalitaarne -suurem võrdsus
Perekonna funktsioonid: spetsialiseerinud-kaitsta perekonda
Struktuur : tuumikperekond
Kohustluste suund abielusidemed ja lapsed

Sotsiaalne võrdsus ja ebavõrdsus
Inimestele omistavad tunnused nagu oskused ja sisetulek ning omandatud tunnused nagu sugu ,vanus, rass ,religioon ja rahvus,tekkivad hinnangute andmist inimese sotsiaalse väärtuse kohta ja sellest tulenevat inimeste ebavõrdset kohtlemist ühiskonnas.
Kuna inimesed erinevalt omandatud ja omistatud staatuselt hinnatakse neid erinevalt ja seetõttu kujuneb ühiskonnas sotsiaalne hierarhia.

Sotsialiseerumine
Õppimise protsessi nimetatakse sotsialiseerumiseks.
See on eluaegne protses,mille käigus inimene omandab kultuuri.Sama protsessi läbi õpib inimene tundma ennast,oma sotsiaalset mina,areneb ära arusamm sellest,kes ta on ja milline ta on.
Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluagne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt.
Veel perekonnatüübid :
Bigaamia abielu kahe vastassugupoole kaasaga
Eksogaamsed abielud sõlmitakse väljaspool sugulus -perekondlikku gruppi
Endogaamsed abielud sõlmitakse sugulus-perekondliku grupi sees
Nukleaarperekond ehk tuumikperekond koosneb abielupaarist ja nende lastest
Laiendatud perekond koosneb abielupaarist, nende lastest,
abielupaari vanematest , lastelastest jm
Klassikaline laiendatud perekond mitu sugulussuhetes olevat tuumikperekonda elavad üksteisele väga ligidal ( majas , tänaval, naabrus- või kogukonnas ) ning näevad üksteist regulaarselt. Vertikaalne ja horisontaalne.
Modifitseeritud laiendatud perekond mitu sugulussuhtes olevat tuumikperekonda, kes elavad üksteisest kaugel, kuid suhtlevad kaasaegseid tehnoloogiavahendeid kasutades regulaarselt: kirjad, telefonikõned, meilid, aegajalt külastused. Vertikaalne ja horisontaalne.
Matriarhaat võim ja vara päranduvad perekonnas edasi naisliini mööda
Patriarhaat võim ja vara päranduvad perekonnas edasi meesliini mööda
Sümmeetriline perekond kohustused ja võim on abikaasade vahel võrdselt jaotunud
Taasloodud perekond perekond, kuhu üks või mõlemad partnerid toovad kaasa oma lapsed möödunud abieludest
Üksikvanemaga pere last või lapsi kasvatab vaid üks nende vanematest – omane eelkõige kaasaegsetele ühiskondadele. Lahutus , kaaslase surm, rasestumine ilma eelneva kooseluta jne
Perekonna eluase patrilineaarne, matrilineaarne, neolineaarne

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 39 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

haridus sugulus protses komponent religioon perekonda normatiivne abielupaari rahvus tsentrism pärand

Sarnased õppematerjalid

doc

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks

Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes

Sotsioloogia

docx

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias

1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt is

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia eksami kordamisküsimused+vastuse d

Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need olla kahekümne, kolmekü

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013

Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad asjad) näha igapäevaste s

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia eksamiküsimused

Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs a

Sotsioloogia

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused

Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsioloogiline kujutlus tähendab o

Sotsioloogia

odt

Sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia

SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid,

Etenduskunst

Rohkem sarnaseid