Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Sissejuhatus üldkeeleteadusesse (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Kordamisküsimused


1. Keele mõiste.
Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks.
Märk = vorm + tähendus
Märkide liigid:
  • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel)
  • ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel)
  • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel)

Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid)
Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed.
Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole otsene. (Nt USA ja Inglismaa)
2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus.
Kehakeel - kõnekeelt saatev mitteverbaalne suhtlus
Loomuliku keele sekundaarsed representatsioonid - nt morsetähestik, punktkiri, vaegkuuljate sõrmtähestik jne
Metakeel e mõistesüsteem
Suhtlus e kommunikatsioon - saatja saadab sõnumi teate vastuvõtjale. Sõnum on materjaalne nähtus või protsess (nt linnulaul, foori punane tuli, kõne). Sõnumi ülesandeks on tavaliselt info edastamine . Ülesanne on täidetud, kui vastuvõtja on sõnumine mingil moel reageerinud . Suhtluse eelduseks on kanal (nt helilained, kompimine , maitsmine, haistmine ). Suhtleda võib eri viise kombineerides.
Kõne e keeleline suhtlus on sõnaline (verbaalne), st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keelelist suhtlust toetab mitteverbaalne suhtlus ( miimika , žestid )
Fülogeneetiliselt e inimese arenguloo seisukohast on kõneuhtlus arenenud arvatavasti umbes saja tuhande aasta vältel. Ajaloos ei teata inimkeelt, mida mingi inimrühm oleks kasutanud igapäevase suhtlusvahendina ainult kirjalikus vormis.
Ontogeneetiliselt e ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukohast - on selge, et rääkima hakatakse enne kui kirjutama.
Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidus ning põhineb konventsioonil(on kokkuleppeline) Keelesidus konvektsionaalsus tähendan, et tavaliselt on eri keelte konvektsioonid erinevad. (igas keeles on erinevad kokkulepped) Suguluse, laenude või juhuse tõttu on keeltes palju kokkulangevusi.
Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Oma sõnumit keeleliselt kodeerides peab kõneleja arvestama suhtlussituatsiooni ning kuulaja eeldusi ja teadmisi. Tõlgendusprotsessi muudavad vastuvõtjale kergemaks tastateadmised kõneleja ja kõneaine kohta.
Kuigi suhtlussituatsioon mõjutab mitmeti sõnumi kuju ja selle tõlgendust, on keele üks olulisi omadusi see, et seda on võimalik kasutada ka suhtlussituatsioonist sõltumatutel eesmärkidel.
Info vahendamine ei ole keelelise suhtluse ainus eesmärk. (vandesõnad - märk emotsionaalsest seisundist; palub - eesmärk saada midagi; tervitamine - äratundmise ja sotsiaalsete suhete kindlustamine)
Mitteverbaalne suhtlus hõlmab lingvistilisi nähtusi mida võib jagada kahte rühma: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning ekstraverbaalne (keelevääline) kommunikatsioon e kehakeel.
Hääle abil väljendatakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente - häälikud, rõhku, intonatsiooni. Sageli vahendab hääl tahtmatult ka saatja emotsionaalset, tervislikku jm seisundit.
Ilmsed, žestid ja pilgud võivad anda infot kõneleja emotsionaalse seisundi, hoiakute ning selle kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ja selle sisusse. Žestid on tihti kultuurisidusad ja konvektsionaalsemad kui ilmed . Žestide sisu ei ole otseselt seoses nende välise vormiga (nt tervitamine erinevates maades, eitus /jaatus pea noogutamise ja raputamisega erinev). Normaalselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum omavahel kooskõlas. Kui lapsega suhtlemisel on vanematelt tuleb mitteverbaalne ja verbaalne info korduvalt vastuoluline , siis võib lapse isiksuse areng selle tõttu kannatada.
Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel. Sõnumi ettevalmistuse ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vastuvõtjale. Pilgu suunamine mujale näitab vastuvõtjale, millal kõnevoor lõpeb, millal avaneb võimalus vooru vahetada.
3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus ).
Keelel on kaks põhilist allsüsteemi - häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendus- ja hääliksüsteem tingivad keele duaalse(kaheplaanilise) põhiolemuse.
Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitaarne e meelevaldne. Sümboli motiveerimatus.
Onomatopoeetilised sõnad - mitmesuguseid hääli matkivad sõnad. (Sümboli vorm on osaliselt motiveeritud) Erinevates keeltes matkitakse hääli erinevalt ning see teeb nad osaliselt arbitaalseteks.
Ikoon - oma referendiga sarnane kujutis (nt kurvilise tee liikulusmärk)
Indeks - vorm on põhjus-tagajärg, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga (paljud mitteverbaalse suhtluse keelevälised märgid; nt hallid juuksed - küpse iga, punastamine - häbelikkus jne)
Allsüsteemid:
Semantika - tähenduste uurimine ;
Fonoloogia - häälikulise strukuuri uurimine;
Foneetika - häälikulise substantsi ning selle tootmise ning vastuvõtu uurimine;
Morfoloogia - sõnade sisestruktuur
Süntaks - lauseehitus
Leksikon e sõnavara - kinnistunud sõnad
Inherentsed e iseloomulikud omadused
Distributsioon e jaotumine
Suhtlussüsteemid saab jagada avatuteks ja suletuteks.
Suletud süsteem koosneb piiratud arvust märkidest. Igale tähendusele või funktsioonile vastab sama vorm, märgid ei mõjuta üksteise tähendust ega ka kogu sõnumi tähendust juhul, kui on kasutatud nende ühendeid. Uusi märke eriti lihtsalt ei teki. (nt loomadele iseloomulik suhtlussüsteem)
Avatud süsteemid on ainult loomulikud keeled. Üldkeele sõnu on kümnetes tuhandetes, paljudel sõnadel on mitu tähendust. Avatud süsteemi tähtis omadus on loovus; uusi märke võib moodustada vastavalt vajadusele.
Rekursiivne iseloom - reeglit saab rakendada korduvalt (nt rinnastumise ja alistumise korral)
4. Keeleuniversaalid .
Universaalne grammatika
Universaalid e keelte võimalikud ühised omadused ja struktuurid .
Paljud esitatud universaalidest on implikatiivsed (Omadus b esineb, kui on olemas omadus a; kuid omadus a ei täheda omaduse b olemasolu)
Mitteimplikatiivne universaal - mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt kõigis keeltes on oraalseid vokaale)
Absoluutne universaal - üldistus võib olla eranditu
Universaalne tendents - vastan absoluutsele universaalile; on lubatud mõningad erandid
5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis- kognitiivne aspekt keeles.
Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Keelelise relatiivsuse hüpotees - (tugev variant, millel enam eriti pooldajaid pole)esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika määravad indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. (Nõrgem ja reaalsem variant) Esimene keel küll suunab ja mõjutab meie maailmataju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda.
Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse. (nt saun ja suusatamine ) Palju kultuurilise käitumise vormid eeldavad loomulikku keelt, nad väljenduvad loomuliku keele kaudu. (Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad nt rahvaluule, vanasõnad, rituaalid jne)
Kollektiivne mälu - osa vahendatud teadetest on osutunud nii kasulikuks, et need on kinnistunud keelesüsteemi osaks; keelekollektiivile kasulik info on kodeeritud sõnade ja nende tähendustena.
Keel ( Popperi arvates) on inimesele fundamentaalse tähtusega, kuna just keel moodustab ühenduslüli keha ja meele vahel.
6. Keeleteaduse suundi.
Keeleteadus e linvistika - loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. (uurivad keeleteadlased e linvistid e keeleuurijad) Laias täheduses filoloogia .
Üldkeeleteadus käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid.
Võrdlev -ajalooline keeleteadus - 19.saj Euroopas, pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale.
Deskriptiivne linvistika - tihedalt seotud sadade Põhja-Ameerika mandri põliselanike keelte uurimisega.
Keelesüsteemi autonoomsus - keelesüsteemi uuritakse lahus kõigist kontekstuaalsetest nähtustest ja argikeele varieerumisest. (ei arvestata nt murdeerinevusi, situatiivset varieerumist ja idiolektsust)
Keeletüpoloogia - keelte struktuurijoonte võrlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine .
Struktuaalne keeleteadus e strukturaallingvistika - 20.saj üldkeeleteaduse valitsev suund, mida on vastandatud võrdelv-ajaloolise keeleteadusega.
Funktsionaalsed keelekategooriad - ( sotsiolingvistika ) iseloomulik on keele uurimine selle funktsioonidest lähtudes, arvestades kasutust , konteksti ja keelekasutaja omadusi. Keelt ei uurida idealiseeritud süsteemina.
Dialektoloogia e murdeuurimine
Kognitiivne keeleteadus - rõhutab keele sõltuvust inimese teistest kognitiivsetest võimetest ja isefi motoorsetest tegevustest
Tekstilingvistika - uurib terviktekste; vestlusanalüüs - uurib reaalseid vestlusi ; pragmaatika - uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälistest situatiivsetest faktoritest; kriitiline linvistika - püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid .
Autonoomsest keeleteadusest tuleb lahus hoida psühholingvistika, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega. Psühholingvistika tähtsamateks uurimisobjektideks on kõne tootmine ja tuvastus.
Autonoomsest keeleteadusest tuleb eristada ka neurolingvistika . Neuro- ja psühholingvistika erinevused ei ole suured. Neurolingvistikas keskendutakse keelevõime lokaliseerimisele ajus ja keelekasutusprotsesside esindatusele inimese närvisüsteemis.
Logopeedia - keele- ja kõnehäirete uurimine
Sünkrooniline uurimine selgitab probleemi teatud ajahetke seisukohalt, teeb ajalise läbilõike, võtmata arvesse ajahetkeni viinud ajaloolist arengut. Tavaliselt mõeldakse selle all uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist.
Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi.
Keele sünkroonia on tema hetkeseisund, diakroonia on ajalooline areng (keeleajalugu).
Foneetika - kõne häälikuline aines ning selle tootmine ja tuvastamine . Iseloomulikuks teemaks on maailma keelte hääldusressursside kirjeldamise süsteemi loomine, mis paneb aluse lingvistiliselt motiveeritud keeleteadusega tegelemisele.
Etnolinvistika e antropoloogiline keeleteadus - rõhutab, et keelt ei saa uurida lahus seda kasutatavatest inimestest ja nende kultuurist laias tähenduses.
Kontrastiivne keeleuurimine - tähelepanu all on keelte struktuuride võrlemine ning eesmärgiks on välja selgitada mis võib raskendada seda võõrkeelena õppimisel.
7. Keeleteaduse ajaloo põhijooni.
Keeleteadus iseseisva teadusena tekkis 19.saj.
Panini (maailma esimene linvist) - fonoloogia ja morfoloogia kirjeldused, mis on täiesti professionaalsed isegi tänapäeva lingvisti pilguga vaadates.
Modistid - grammatikate autorid
Diakrooniline keeleuurimine - laiem ajalooline keeleuurimine
Eesti keeleteadlased: Andrus Saareste (1892-1964),
Paul Ariste (1905-1990) - uurimisobjektideks eesti keele foneetika ja hiljem laiemalt fennougristika.
Strukturalism e strukturaalne keeleteadus - tähtsamaid teooriaid humanitaarteaduses 20.saj.
Struktuur on kooslus , mis koosneb teatud viisil struktureeritud osade väärtusest, mis üksteisest erinevad ning on osalt määratletud selle kaudu, millised on selle teised osad.
FONEETIKA
8. Foneetika uurimisvaldkond. Kõneakti mõiste foneetikas.
Foneetika tegeleb kõneloome- ja tuvastusega ja akustilise ehituse analüüsiga. Foneetika peamiseks ül on luua selline süsteem, mille abil saaks kirjeldada ja liigitada maaima keelte häälikulisi ressursse. ( Artikulatoorne foneetika e kõneloome uurimine, akustiline foneetika e kõnesignaali analüüs, auditiivne e tajufoneetika e kõne tuvastamine)
Kõneakti all mõistetakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe .
Üldistatult viis etappi :
  • Sõnumi kodeerimine - mõte, mõistestamine (sõnumi tähendusesituse kujutamine vastavalt mõttele)ja keelendamine (tähendusesituse kodeerimine keelelisse vormi)
  • Sõnumi tootmine - neuraalne ja füsioloogiline
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #1 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #2 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #3 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #4 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #5 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #6 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #7 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #8 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #9 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #10 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #11 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #12 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #13 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #14 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #15 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #16 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #17 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #18 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #19 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #20 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #21 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #22 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #23 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #24 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #25 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #26 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #27 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #28 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #29 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #30 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #31 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #32
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kerlii7 Õppematerjali autor

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    16
    doc
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
    12
    doc
    Keeleteaduse alused
    15
    doc
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
    25
    doc
    Üldkeeleteaduse konspekt
    31
    rtf
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
    21
    doc
    SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
    11
    docx
    Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
    23
    docx
    Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun