Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Nägemine -- visuaalne mälu ja õpistiil Visuaalne õppija on nägemismäluga õppur, kes eelistab õppematerjale pildi või kirja kujul näha. Kõikidest õppijatest on umbes 80% ülekaalus visuaalne õpistiil Kuulmine -- audutiivne mälu ja õpistiil. Auditiivne õppija on kuulmismäluga õppur, kes eelistab õppematerjale sõnalisel kujul kuulda. Kõikidest õppijatest on umbes 15% ülekaalus auditiivne õpistiil Kompimine -- motoorne e. kinesteetiline mälu ja õpistiil Kinesteetiline õppija on liikumismäluga õppur, kes eelistab õppimise ajal liikuda ja kõike käeliselt läbi teha (puudutada, kirjutada...). Kõikidest õppijatest on umbes 5% ülekaalus kinesteetiline õpistiil
kõik õpistiilid. 1.4 Õpistrateegiad Õpistrateegiate ühes klassifikatsioonis eristatakse otseseid ja kaudseid strateegiaid (Kadajas, H-M. 2005, 12 - 13; Pedastsaar, T.): 1. Otsesed õpistrateegiad aitavad õpitavat hankida, töödelda, meelde jätta, meenutada, reprodutseerida mälustrateegiad (abstraktsete või visuaalsete kujundite/kujutluste tekitamine; kordamine; tegevuste kasutamine kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine; ümberkombineerimine; ...) kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) 2. Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsessidega õppimise ümber - annavad võimaluse õppeprotsessi planeerida, jälgida, koordineerida, hinnata metakognitiivsed strateegiad (keskendumine, korraldamine, hindamine ...) afektiivsed strateegiad (erutuse vähendamine, enesejulgustamine, emotsioonide juhtimine, positiivne hoiak ...)
õigesti reastada tegevust (programmeerimine); aju üldiselt ei tee vahet tegelikult kogetul ja kujutluspildi läbi saadud infol (nt kujutletav hirmupilt vallandab ka vastavad protsessid inimeses: lihaspinge, kiirenev hingamine jm).Keele läbi saab seega mõjutada ka mõtlemis- ja info saamise protsesse. Kolm tajusüsteemi: · visuaalne *väline--reaalselt nähtav *sisemine--kujutletav, meenutatav · auditiivne *väline--reaalselt kuuldav *sisemine--sisekõne · kinesteetiline (tunnetamine) "VISUAALNE" inimene · riietub hästi (üldpilt oluline) · mõtteprotsessid piltidena · kärsitu · räägib kiiresti, hääl kõrgeneb · zestid suunatud üles · tähtis üldmulje "AUDITIIVNE" inimene · et saada eelnevast infot, "kerib kasseti algusesse tagasi" · aeglane · kehakeel kesine, staatiline · äärmiselt olulised detailid, süstematiseeritus · asjalik, põhjalik
Ent skeptikute rollis on enamasti praegune X- generatsioon, kelle lastest käib jutt ning kes ilmselt siiski tahavad, et nende lastel oleksid head tulevikuväljavaated. Muutusi haridussüsteemis nad aga ei poolda. On olemas kolme tüüpi inimesi: need, kes õpivad asju kõige paremini nägemise kaudu, need, kes õpivad kõige paremini kuulmise kaudu ning need, kes eelistavad õppimiseks kasutada emotsionaalset või füüsilist kogemust. Tegu on erinevate õpistiilidega: visuaalne, auditiivne ja kinesteetiline (Erinevad õpistiilid…). Ülikoolis on kasutusel enamasti auditiivne ning mõningal määral ka visuaalne õpistiil. Kinesteetilist on aga kõige vähem. Olenemata oma õpistiilist, peavad kõik tudengid harjuma pigem auditiivsega. See tähendab faktide üles kirjutamist või meelde jätmist. Tihtipeale jääb siiski segaseks, miks antud fakt on oluline või kuidas seda kasutada eriti just kinesteetilistel õppijatel. Sellist olukorda kirjeldab hästi üks
Ilmselgelt on sihtgrupiks naised, kuna naised kannavad kingi. Reklaam taotleb, et uue kinga kandjat saadab edu välja tegemisega. Kasuatatkse visuaalselt kahte erinevat kinga pilti kõrvuti; vana paar on vasakul ja uus king on paremal. Reklaamitakse uut sügis/talk kollektsiooni. Reklaam kujundab hoiakut justkui mehed vaataksid mis naistel jalas on ja see järel kas teevad neile välja, kui tegelikult üldjuhul mehed ei pane tähele selliseid asju. 2. Teine reklaam on nii visuaalne kui auditiivne ja ilmselgelt laste sihtgrupile. Tegu on joonistegelasega, naljakas hääl, sõbralik, armas; kõik mis lastele meeldib. Värv on silmapaistev. Kasutatud on draakonit mis lastele meelde jääb, poes ei pea laps rääkima millist kommi ta tahab vaid saab näpuga näidata äratuntava pakendi peale. Lõbus hoiak reklaamil. 3. Kolmas reklaam on sotsiaalreklaam. Kasutatud on visuaalset kui auditiivset võtet toomaks tähelepanu reklaamile, muusika, sõnad näitleja ratastoolis
tegemisega. Kasutatakse visuaalselt kahte erinevat kinga pilti kõrvuti; vana king on vasakul ja uus king on paremal. Reklaamitakse uut sügis/talv kollektsiooni. Reklaam kujundab hoiakut justkui mehed vaataksid mis naistel jalas on ja see järel kas teevad neile välja, kui tegelikult üldjuhul mehed ei pane tähele selliseid asju. Vigadeparandus: Naised tunnevad justkui king on see mis toob neile edu väljas käimisel ja nad peaks selle omale ostma. 2. Teine reklaam on nii visuaalne kui auditiivne ja ilmselgelt laste sihtgrupile. Tegu on joonistegelasega, naljakas hääl, sõbralik, armas; kõik mis lastele meeldib. Värv on silmapaistev. Kasutatud on draakonit mis lastele meelde jääb, poes ei pea laps rääkima millist kommi ta tahab vaid saab näpuga näidata äratuntava pakendi peale. Lõbus hoiak reklaamil. Vigade parandus: Jah, õun võib tõesti lastele mulje jätta, nagu see oleks kommi sees ja justkui oleks komm tervislik. Reklaam on ilmselt lastele tõesti eksitav. 3
eluaastaks. Tajutüübist lähtuvad järgmised õpistiilid: * visuaalne õppija omandab kõige paremini visuaalselt saadud infot. Õppimisel eelistab ta lugeda raamatuid ja kirjalikke materjale kas paberkandjal või elektroonilisel kujul. Võib tänu heale nägemismälule mäletada, kus mingi tekstilõik, mõiste vms loetud materjalis asus; * kinesteetiline õppija õpib kõige paremini füüsilise või käelise tegevuse abil (tegutsemine, kirjutamine). * auditiivne õppija tal on hea kuulmismälu ja seetõttu eelistab õppematerjale kuulata. Talle sobib näiteks loengute kuulamine jms. Õppimises on kasulik arvestada oma domineerivat tajutüüpi (sest sellega kaasneb tavaliselt ka vastav mälutüüp), kuid samas püüda kombineerida ka teisi meeli, kuna inimene õpib kõige paremini neid kombineerides. 1 Tajutüüpidest lähtuvate õpistiilidega on seotud VARK-süsteemil põhinevad õpistiilid.
Minu eas toimub kindlasti juba teadmiste kristaliseerumine ja nii on mul võimalik luua seoseid juba elu jooksul kogetud, kuuldud ja omandatud teadmistega. Süvalähenemise puhul lülitan end kohe loengu alguses ainult loengu lainele. Selleks üritan istuda võimalikult esimestesse ridadesse ja ei ava arvutit. Nii ei teki ahvatlust loengus millegi muuga tegeleda ja tähelepanu on ainult õppejõul ja ainel! Ma olen üldiselt tajutüübi järgi auditiivne õppija. Mulle meeldib kuulata loenguid ja reeglina ma ei konspekteeri. Mõned faktid panen kirja kas siis selleks, et pärast samat teemat uurida või lihtsalt täpsustuseks. Kuigi 50% oma märkmeid ma ei vaata juba seetõttu, et mu käekiri on kohutav eriti kiiresti kirjutades. 2. Võte! Eksamiteks õppimisel olen rohkem visuaalse stiili pooldaja ma otsin kõigepealt kordamisküsimustele vastused arvutist või raamatutest, siis selekteerin välja olulise,
osapoole vahel: kõikvõimalikud teadvuse elemendid ühelt poolt ja teatud kindlad valikulised elemendid, mis asuvad auditiivses, motoorses ning teistes aju- ja närvikeskustes, teiselt poolt. Keel ja mõte on küll seotud, kuid keel ei ole mõte ei ole rangelt kattuvad. Keel võib olla mõtte tulemus, kuid tingimata ei pruugi. Keel on pigem mõtlemiseelne instrument. Mõte on keele sisu kõrgeim väljendus. Kõne on sümbolite auditiivne süsteem. Motoorne aspekt jääb tagaplaanile. Auditiivsete lähtekujundite ja lõplike tajude vastavus tagab eduka kommunikatsiooni. Selle protsessi tüüpiline kulg võib läbi teha mitmeid modifikatsioone. Neis modifikatsioonidest on olulisim mõtlemises oleva kõneprotsessi lühendamine. Auditiiv-motoorse süsteemi kõrval on ka teisi. Näiteks artikulatoor-visuaalne süsteem, mille puhul inimene mitte ei kuule tekkivad häälikuid, vaid näeb neid.
SEMIOOTKA uurib keelt kui märgisüsteemi: keelemärkide ehitus, suhe keelevälise tegelikkusega, märkide omavaheline seos Keeleteaduse harud ARVUTILINGVISTIKA suhteliselt uus haru: keele automaatanalüüs, kirjeldamine, morfoanalüsaator, masintõlge jms Keeleuurimine keele tasandite kaupa Grammatika: nii keeletasand, kui ka teadus , mis seda uurib, samuti... Foneetika: häälikud ja kõne tajumine Artikulatoorne foneetika: hääldus ja kõnetraktis toimuv Auditiivne foneetika:kõne kuulmine Akustiline foneetika: kõnelemisel tekkinud helilained Fonoloogia: häälikute süsteem Foneetika: selline ja selline häälik moodustub nii ja nii Fonoloogia: Keeles X on 8 vokaali, mis jagunevad nii ja nii Keeleteaduse lähedane distsipliin on keelefilosoofia: uurib seoseid keele ja inimmõistuse vahel: ei ole teada, kas keel juhib mõtlemist või vastupidi LOENG III Antiikaja filosoofia
ümbritsevast maailmast võimalikult reaalne pilt. Seda luuaks meeleorganitelt saadud andmete põhjal. Kuid iga inimene tajub maailma erinevalt ja kasutab erinevaid tajumistüüpe. Mõnele 2 jääb õpitav paremini meelde pildina, sümbolina (visuaalne), mõned peavad käeliselt läbi tegema, kirjutama (kinesteetiline). Ja siis on need kellele jääb kõige paremini meelde kuulmise kaudu (auditiivne). Efektiivse tulemuse annab kui õppimine toimub läbi kõigi meelte. Ise olen õppimises kasutanud kõiki kolme tüüpi. Ehk siis kirjutan läbi, ütlen välja kõva häälega, et ise enda häält kuuleks ja samas kujutan ette milline kirjeldatav objekt välja näeb. Mälu – teadmiste, muljete ja oskuste meeldejäämine, säilitamine ja taasesitamine. Selleks, et õpitav häsit meelde jääks, peab nii materjal kui ka selle omandamine olema meeldivad – nii
Miks need toimivad? mälustrateegiad (abstraktsete või Kuidas neid kasutada? visuaalsete kujundite/kujutluste Kuidas need on seotud tekitamine; kordamine; tegevuste mälustrateegiatega? kasutamine kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine; ümberkombineerimine; ...) kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) 2. Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsessidega õppimise ümber - annavad võimaluse
numbri ja enda valitud vastuse. Näiteks kui vastasid küsimusele nr 2 “peaaegu”, saad selle küsimuse eest 3 punkti Visuaalne 2 3 7 10 14 16 20 22 _+_+_+_+_+_+_+_= Auditiivne 1 5 8 11 13 18 21 24 _+_+_+_+_+_+_+_= Kinesteetiline 4 6 9 12 15 17 19 23 _+_+_+_+_+_+_+_= Tabel 1. Skooride tabel NB! Kui punktisummad ei erine märkimisväärselt, siis on tegemist kombineeritud õpistiiliga KINESTEETILISED ÕPPURID VISUAALSED ÕPPURID AUDITIIVSED ÕPPURID
1. MINU SUUREESMÄRK SEOSES ÕPINGUTEGA Ehkki viimasest õpikogemusest on möödunud üle viie aasta, oli kooli tulek iseseisev ja täie vastutusega võetud teadlik otsus, mis tekitab (õpi)sunni iseenda ees. Mulle iseloomulik sügav õpihoiak kasvab välja tunnetatud vajadusest osaleda õppimises põhjalikult ja mõtestatult (Tudengiveeb.ee [b]) ning seetõttu on eesmärkide seadmine lihtne. Minu õppetegevust iseloomustavad nii visuaalne kui auditiivne õpistiil. Kõrgkooli eduka lõpetamise ja loengumaterjalide parima omandamiseni aitavad mind kõige efektiivsemalt viia rohke märkmete tegemine, üksinda olles õppimine, eesmärkide sõnastamine, teiste õpetamine ja konspektide korrektne ning süsteemne kujundamine. Intuitiivselt olen valinud kõikides loengutes koha klassiruumis teistest eespool, mis vähendab häirida võivaid tegureid. 1.1. Eesmärgi sõnastus SMART-tehnika abil Mina, Raahel Apsalon,
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? 5 faasi: sõnumi kodeerimine, tootmine, sõnum signaalina, sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib, mida inimesed teevad kui nad räägivad või kuulavad kõnet. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne, akustiline ja auditiivne foneetika. 6 liiki: Üldfoneetika, deskriptiivne e kirjeldav, kontrastiivne e võrdlev, ajalooline e häälikulugu, normatiivne e ortoeepia ja eksperimentaalfoneetika. 4. Millised on foneetika rakendusalad? 8 valdkonda: lavalise kõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus, õige hingamine) kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel võõrkeelte õpetamisel (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon: kõne kõrguse
uued luuletused". Kuid tõsi on, et pärast kogu "Sõnad sõnatusse" (2005) ning Loomingu sama aasta juuninumbrit pole Kaplinski minu teada kuskil uusi luuletusi avaldanud. Olen ühte meelt Ain Kaalepiga, kelle jaoks Kaplinski on ennekõike luuletaja, ning kõik ta arvukad teised tegevused tulevad luule järel. Või luulega seoses, luulest lähtuvalt, täpsustaksin. Pealegi on Kaplinski mu lemmikluuletaja. Kogu Kaplinski luule on tugevalt heliline, auditiivne. Haikude puhul tuleb see helilisus eriti esile. Iseäranis meeldib Kaplinskile muidugi vaikus (mis ei tähenda sugugi tingimata heli puudumist) ja igasugune sumin. Näiteid võiks tuua ohtralt: "Ristikulõhnas / öö pehme sõba all see / sirtsude sirin" (lk 32); "Vihmasahin kesk-/ öisel järvel nahkhiirte / varjudeta lend" (lk 33). Võibolla just selle sumina pärast meeldivad Kaplinskile üldse igasugused putukad, lisaks
5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine) tajufoneetika 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Uurimisalad: · Artikulatoorne foneetika · Akustiline foneetika · Auditiivne foneetika Uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika kogu kõnemehhanismi uurimine · Deskriptiivne ehk kirjeldav foneetika keele või keelemurde foneetiliste iseärasuste uurimine · Kontrastiivne ehk võrdlev foneetika eri keelte või murrete häälikusüsteemide võrdlus · Ajalooline foneetika ehk häälikulugu häälikusüsteemis toimunud keelemuutuste uurimine ja väljaselgitamine
Õpistrateegiate ühes klassifikatsioonis eristatakse otseseid ja kaudseid strateegiaid (Kadajas, 2005, 12 - 13; Pedastsaar): 3.1 Otsesed õpistrateegiad Otsesed õpistrateegiad aitavad õpitavat hankida, töödelda, meelde jätta, meenutada, reprodutseerida mälustrateegiad (abstraktsete või visuaalsete kujundite/kujutluste tekitamine; kordamine; tegevuste kasutamine kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine; ümberkombineerimine; ...) kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) 3.2 Kaudsed õpistrateegiad Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsessidega õppimise ümber - annavad võimaluse õppeprotsessi planeerida, jälgida, koordineerida, hinnata metakognitiivsed strateegiad (keskendumine, korraldamine, hindamine ...) afektiivsed strateegiad (erutuse vähendamine, enesejulgustamine, emotsioonide
Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: Foneetika keeleteaduse kõige väiksem osa, teadus häälikutest. Oluline on heli, mis tekib, ja selle heli omadused. artikulatoorne foneetika tegeleb häälikute moodustamisega; uurimisobjekt on ka inimese suu; akustiline foneetika uutimisobjekt on heli; auditiivne e tajufoneetika uurib heli vastuvõttu. Fonoloogia tegeleb ka häälikutega. Fonoloogia jaoks on häälik keelesüsteemi osa. Ei mõelda nii palju helile kui häälikute osale selle süsteemis. Morfeem kõige väiksem tähenduslik üksus keeles (nt jõge|de|le kolm morfeemi) Morfoloogia uurib keeles erinevaid grammatilisi osi (nt leksikaalne jõge, grammatiline de). Morfoloogia küsimus on ka, kuidas saame ühest sõnast teise. Leksikoloogia tegeleb ka morfeemitasandiga
Sümptom muutub märgiks ainult siis, kui see kuulub kliinilise diskursuse konteksti. Sümptom ei pea viitama haigusele, ka tervisest pakataval inimesel on sümptomid. Esinevad nii paradigmaatilistes süsteemides kui süntagmaatilistes ahelates (aktuaalne süntagma -- kimp sümptomeid, mida esitatakse üheaegsele nt inimkeha erinevates ja temporaalne -- samast allikast, kuid ajateljel kehtestatud järjestikuste intervallidega sissejuhitud informatsioon (loomaaedades ekskremendi auditiivne kontroll)). 12. SEMIOOSIS -märgitoime Peirce'i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. 13. Semiootika ja strukturalism Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet
meetoditega võimalik tõestada, st mis on pärit samast algkeelest. • Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli, nt baski keel ja korea keel 5 Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted (vt slaididelt). Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused. Foneetika liigid: Artikulatoorne Akustiline Auditiivne e. tajufoneetika Diftong- täishäälikuühend ühe silbi ulatuses Geminaat- pikk konsonant, mis hääldamisel jaguneb kahte silpi, näit. kap-pi, kas-si, nar-rima Afrikaat- klusiili ja sama häälduskohaga spirandi ühend, näit. ts, tš, pf Palatalisatsioon- Konsonantide nõrk, tugev palatalisatsioon e. hääldumine Vokaalharmoonia- nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi Assimilatsioon- sarnastumine, hääliku muutumine naaberhääliku sarnaseks
väga lihtsustatud grammatika ja sõnvaraga) mõlemas kontaktisoleva keele elemente, puudub aga kinnistunud grammatika, võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks. Kreoolkeel ema hakkab seda keelt rääkima oma lapsega, seega on see emakeeleks ja tekib oma kinnistunud grammatika. 02.10.2012 Foneetika ja fonoloogia Foneetika: a) Artikulatoorne - hääldamine b) Akustiline tegeleb häälelainega, pigem füüsikaline teadus c) Auditiivne ehk tajufoneetika kuidas inimene vastu võtab. Mõisteid..... Dentaalne hammaste juures moodustatud häälikud Palataalne vastu suulage moodustatud häälikud nt k Larüngaalne kurgus moodudtunud häälikud, nt sulghäälikud mingited teatud sõnades Labiaalne huulte abil moodustatud, nt p Aspireeritud oluline inglise keele häälduses, k p t juures Diftong täishäälikuühend, kaks erinevat täishäälikut
4) sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 5) sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine). 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Harud: 1) artikulatoorne foneetika (häälduelundite tegevus) 2) akustiline foneetika (häälelaine ja häälikuüksuste omadused) 3) auditiivne ehk tajufoneetika (häälikuüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine) Valdkonnad: 1) üldfoneetika 2) deskriptiivne eh kirjeldav foneetika 3) kontrastiivne ehk võrdlev foneetika 4) ajalooline foneetika ehk häälikulugu 5) normatiivne foneetika ehk ortoeepia 6) eksperimentaalfoneetika 4. Millised on foneetika rakendusalad? Foneetikat saab rakendada lavakõne, laulmise, retoorika õpetamisel, logopeedias, juriidilised alad (hääle tuvastamine), muusikaakustikas,
3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Foneetika häälikulise substantsi ning selle tootmise ning vastuvõtu uurimine. Artikulatoorne foneetika kõneorganite tegevus kõneloome protsessis. Häälikute moodustamisel liigub artikulaator ehk aktiivne häälduselund häälduskoha poole. Akustiline foneetika häälelaine ja selle vahendusel edastava suulise kõne üksuste akustilised omadused. Tajufoneetika ehk auditiivne foneetika kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma. Kuulmeluukesed vahendavad võnked teole ja mööda kuulmisnärvi jõuavad impulsid vastuvõtja kuulmiskeskusesse. 4. Millised on foneetika rakendusalad? Foneetika uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika · Deskriptiivne ehk kirlejdav foneetika · Kontrastiivne ehk võrdlev foneetika · Ajalooline foneetika ehk häälikulugu
tekstid on hoopis teistsugused, mis ta kodumaal kirjutas, loomise tingimused, eksiilis viibimine nt. Autori kaudu peegeldub selle kirjutatu AJASTU. 4.Tekst kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Oma olemuselt on kirjanduslik tekst teatud keelemärkide süsteem, mis on üles ehitatud üksuste järgnevuse põhimõttel. Need keelemärgid on järjestatud ühesuunaliselt ja jäädavalt e. lõplikult. Keelemärk on 1) visuaalne, tal on oma kuju. 2) auditiivne aspekt e. kuuldeline aspekt (seotud paljus luulega, kuna luulet isel-b rütm, kõla. 3) tähenduslik aspekt tekstil- igasugusel elemendil tekstis on mingi kindel tähendus. On madalama stme tähendusega (kirjamärgil) ja kõrgema astme tähendusega ( tegelane ). Tekst ja maailm e. tegelikkus. Tänapäeval inimene eeldab, et tekst on maailmaga seotud( realistlik kunsti ja loome printsiip). Me mõtestame e. saame kirjandusest aru niimoodi, et tekst on maailma peegel
väljendada tegevuse tulemlikkust: nn resultatiivne aspekt väljendab seda, et on saavutatud teatav tulemus; irresultatiivne aspekt aga väljendab seda, et tegevus ei ole tulemuseni viinud. assimilatsioon e. sarnastumine, foneetilise mõjustamise kõige tavalisem vorm assotsiatiivsed e. konnotatiivsed tähendused- kõrvaltähendused atribuut e. täiend- annab oma põhisõnaga tähistatava referendi iseloomustamiseks iseenesesr huvitavat, ent lause struktuuri seisukohast teisejärgulist infot auditiivne foneetika- kuulmist uuriv foneetika binaarne- kahendvastandusel olev bitt- informatsiooni statistiline ühik denotatsioon- välismaailmale viitav suhe dentaal- kui sulg ja müratekitav koht on esihammaste piirkonnas deontiline modaalsus- viitab välisele sunnile, kohustusele või loale determinatiivsed liitsõnad- liitsõna, millel on erineva tähtsusega osad, põhiosa ja täiendosa diakrooniline käsitlus- ajaloolisi arenguetappe jälgiv
erinevad ning on osalt määratletud selle kaudu, millised on selle teised osad. FONEETIKA 8. Foneetika uurimisvaldkond. Kõneakti mõiste foneetikas. Foneetika tegeleb kõneloome- ja tuvastusega ja akustilise ehituse analüüsiga. Foneetika peamiseks ül on luua selline süsteem, mille abil saaks kirjeldada ja liigitada maaima keelte häälikulisi ressursse. (Artikulatoorne foneetika e kõneloome uurimine, akustiline foneetika e kõnesignaali analüüs, auditiivne e tajufoneetika e kõne tuvastamine) Kõneakti all mõistetakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe. Üldistatult viis etappi: 1. Sõnumi kodeerimine - mõte, mõistestamine (sõnumi tähendusesituse kujutamine vastavalt mõttele)ja keelendamine (tähendusesituse kodeerimine keelelisse vormi) 2. Sõnumi tootmine - neuraalne ja füsioloogiline tegevus (artikulatoorne foneetika).
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru d) mitteverbaalne informatsioon (kehakeel) 4. Vastuvõtukanalite liigid visuaalne vastuvõtukanal (tunnetamine toimub piltide ja kujundite abil) - silmad üleval - väärtustab "väljanägemist" - pildimälu, raskusi on sõnaliste juhendite ja käskude meeldejätmisega - oskab organiseerida auditiivne vastuvõtukanal (tunnetamine toimub hääle, sõnade abil) - silmad on otse või all vasemal (sisekõne) - liigutab huuli, kui loeb (hääldab sõnu) - armastab muusikat, müra häirib - õpib kuulates, rääkides kinesteetiline vastuvõtukanal (tunnetamine toimub sisetundmuse, puudutuste, lõhna, maitse, liigutuste abil) - räägib aeglaselt, mäletab tundeid - puudutab, on meeleldi teiste lähedal - zestikuleerib palju, käekiri "vilets"
õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnuste ja taju vahelisi seoseid. Keeleteaduslik vaatenurk, häälikute funktsionaalne aspekt häälikute roll tähenduse eristamisel. Foneetika rakendusalad: võõrkeeleõpe, kõneteraapia (logopeedia), tehiskõne, ... Foneemid e. häälikupere (häälikusüsteemi funktsionaalne üksus; ühine kõigis häälikuvariantides
Pärast hääldust tekib häälelaine, tekib erinev aperioodiline laine. Inimene tajub ahtusest sõltuvalt müra. - Spektrogramm - Hääleriba – spektrogrammi osa, mis viitab helilisusele (häälekurdude võnkumine). Helitutel selge hääleriba puudub. - Müra intensiivsus – tekib ahtusest sõltuvalt, taju eristab helitut helilisest. - Kestus - Intensiivsus - Põhitoon 3. Taju- ehk auditiivne foneetika – kuidas kõneleja kuuleb või tajub kuuldut. - Vokaalinelinurk ehk –diagramm – kujutab suuõõnt, läbilõige sellest: diagrammi esimene osa on suuõõs. - Stiimul 4. Foneetiline transkriptsioon – häälduskiri. IPA on rahvusvaheline transkriptsioon. Sõnaraamatud kasutavad IPAt. Suhtlusahelas tekib alati tagasisidekanal, mida saadakse ka iseenda kõnest. Tavaliselt tekib oma hääle võõristamine, kui seda lindilt kuuldakse
Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused. Foneetika (häälikulise struktuuri uurimine; teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist): • artikulatoorne - uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis • akustiline - uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi • auditiivne e tajufoneetika - uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme Fonoloogia uurib lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavalt tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Uurib häälikute ühendeid. Foneetika põhimõisteid: • Mõisteid häälikute moodustusviisist tulenevalt
5. Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted (vt slaididelt). Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused. Foneetika liigid: Artikulatoorne - tegeleb hääldustega inimese kõneorganite seisukohast Akustiline - tegeleb häälelainega Auditiivne e tajufoneetika - psühholingvistiliste meetodite kasutusala, uuritakse kuidas tajutakse hääldust. Diftong - täishäälikuühend Geminaat - sama konsonant, mis on silbi piiril (kal-la) Afrikaat - sama häälduskohaga sulghääliku ja ahtushääliku ühend, näiteks ts, tš, dz, dž, pf. Palatalisatsioon - pehmendus, kass’, pall’, loll’, vann’ Vokaalharmoonia - ühes sõnas ühte tüüpi häälikud Konsonantühend - mitme kaashääliku ühend 6
Foneetika tegeleb kõneloome ja- tuvastusega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga Kõneakti all mõistetakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe; üldistatult võib eristada viit põhilist etappi: mõte, mõistestamine ja keelendamine sõnumi kodeerimine; neuraalne ja füsioloogiline tegevus sõnumi tootmine artikulatoorne foneetika; häälelaine sõnum signaalina akustiline foneetika; füsioloogiline ja neuraalne tegevus sõnumi vastuvõtmine auditiivne e tajufoneetika; tuvastamine, mõistmine sõnumi dekodeerimine 7. Foneetiline transkriptsioon kõik täpselt kirja, hingamise täpsusega ! Foneetiline transkriptsioon on olulisimaks abivahendiks keelte häälikuressursside selgitamisel, kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine. On vajalik selleks, et eri keeli saaks foneetiliselt kirja panna ühesugusel ja arusaadaval viisil. On eriti kasulik, kui uuritakse mingi keele või murde häälduse üksikasju või
1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika Deskriptiivne e kirjeldav foneetika Kontrastiivne e võrdlev foneetika Ajalooline foneetika ehk häälikulugu
„Noorte laul“ luuletuses on välja toodud seesama põlvkond, kes tormi ootab. „Kevadelaul“ pole loodusluuletus, räägib ühiskonnas toimuvatest muutustest. „Elu tuli“. Tuli kui midagi ülesehitavat, leegitsevat. Tegemist justkui elu energiaga. Ei ole põleva mõisa tuli, pigem midagi ajatut. Tugev Nietzsche mõju, tuli kui tähtis element. Meeste subjektsus õigustatud? Mehine luule, võitlusega seostuvad mehed. „Mõõk“ toestab võitluse motiivi. Tuuakse meie ette väga auditiivne maailm. Ei ole seostatav naistega. Kogu luule intonatsioon – palju hüü märke. „Elu tuli“. Antoloogia näitab oma valikuga, millised luuletused on tähtsad ja millised pole. Suitsust jääb nõuka ajal loodud kanoonilises valikus,et tegu on kummalise revolutsioonilaulikuga ja ühiskondlikest muutstest rääkija. Tegelt ei ole. Samuti ka armastusluule. 25. J. Liivi luule põhiteemad ja tähenduslikkus Juhal Liiv (1864-1913) Tuntuse on saavutanud oma luulega. See jätab varju tema proosa
täishäälikuid, kaashäälikuid ja sulghäälikuid; kuidas häälikud üksteist mõjutavad. Fonoloogia – uurib häälikute struktuuri; millised foneemid on ühes või teises keeles; otsib häälikusüsteemile sarnasusi keelesüsteemist. Foneetika liigid: 1. Artikulatoorne – uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis 2. Akustiline – uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne akustilisi omadusi 3. Auditiivne(tajufoneetika) – uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelist eristamist ja tajumist Diftong – koosneb kahest ühte silpi kuuluvast erineva kvaliteediga vokaalist (ae,ou,ei, oa jne) Afrikaat – klusiilialguline frikatiiv, häälikute kombinatsioon (ts, ks) Geminaat – häälduses kahte silpi jagunev pikk kaashäälik, kaks konsonanti kõrvuti eri silbis, nt kal-lab, hüp-pab Palatalisatsioon - konsonant omandab i-lise varjundi . Toimub häälikutega l, n,
3. süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4. keeleõppimise võime on pärilik. 4. Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika · Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastamise ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. · Foneetika liigitus: artikulatoorne, akustiline, auditiivne e tajufoneetika · Kõneakt fonoloogias: mõte sõnumi tootmine helilaine sõnumi vastuvõtt mõistmine · Foneetiline transkriptsioon kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine Foneemide liigitus: · Vokaalid e täishäälikud: o eesvokaal [i e ä ö ü], keskvokaal [õ], tagavokaal [u o a] o labiaalsus (huuled ümardatud): labiaalne [u o], illabiaalne [i e] o pingsus: pingsad [i], lõdvad · Konsonandid e kaashäälikud:
Foneetika tegeleb kõneloome ja- tuvastusega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga Kõneakti all mõistetakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe; üldistatult võib eristada viit põhilist etappi: mõte, mõistestamine ja keelendamine sõnumi kodeerimine; neuraalne ja füsioloogiline tegevus sõnumi tootmine artikulatoorne foneetika; häälelaine sõnum signaalina akustiline foneetika; füsioloogiline ja neuraalne tegevus sõnumi vastuvõtmine auditiivne e tajufoneetika; tuvastamine, mõistmine sõnumi dekodeerimine 9. Mõisted foneem ja allofoon. FONEEM- häälikuklassi abstraktsioon e. invariantne etalon. Fonoloogia põhiüksus.Foneem on abstraktsioon, reaalsuses esineb ta variantide ehk allofoonidena. Olulisim on foneemi distinktiivne ehk tähendust eristav funktsioon. Erinev foneemikombinatsioon annab erineva häälikulise vormi, millele saab anda tähenduse. Foneemil endal pole tähendust
Infoallikad: - inimesed - esemed - teavikud: publitseerimata (käsikirjad, prinditud tekst) ja publitseeritud (trükised, elektroonilised publikatsioonid, auvised) Erinevad infoallikate jaotamise võimalused: Kasutatavad märgid: · loomuliku keele tekst · kujundkiri (liiklusmärgid, noodid) · heli · ruumilised objektid (muuseumi eksponaadid) · masinloetav Informatsiooni vastuvõtt: · visuaalne · auditiivne · audiovisuaalne · taktiilne (kombitav, pimedate kiri) Informatsiooni analüüsi tase: 6 · algallikad · vahendusallikad vahendavad dokumentide mudeleid (kirje, sisu kokkuvõte) vahendavad fakte (teatmeteosed) vahendavad Interneti ressursse (teemaväravad, otsingumootorid)
· sünnipärane vaimne võimekus ehk fluiidne intelligentsus, andekus (Gf, Aptitude) · võimalused (Opportunities) ·motivatsioon (Motivation) John Carroll Three Stratum Theory (Carroll, 1993): intelligentsust saab kõige paremini kirjeldada kolmetasandilisena (hierarhiline mudel): # üldine vaimne võimekus # selle 8 kitsamat alatahku (voolav intelligentsus, kristalliseerunud intelligentsus, üldine mälu ja õppimisvõime, üldine visuaalne võimekus, üldine auditiivne võimekus, üldine meenutamisvõime, üldine kognitiivne kiirus ja reaktsioonikiirus) # veelgi spetsiifilisemad võimed Tänapäeva tõde olulised on nii g kui kui s võimed # intelligentsuse struktuur on hierarhiline # üldvõimekus on tuum, mis mõjutab sooritust kõigis ülesannetes # soorituse sisult sarnasemates ülesannetes muudab sarnaseks veel miski lisaks üldvõimekusele (sellest tekivad inimese suhtelised tugevused ja nõrkused)
tähelepanuprotsessidega, mõjustatud keelest. Protsessid on põimunud- ajas kattuvad ja põhjuslikult seotud. Aisting: Objektiivse keskkonna üksikomaduste kui stiimulite vahend meeleorganitele mõjutamisel tekkiv psüühiline protsess. Meelelise tunnetuse lihtsaim vorm, antakse millegi algkvaliteet (värv jne). Välismaailma ja iseenda kohta käiva info esimene ja vältimatu aste, aluseks teistele psüühilistele protsessidele. · Nägemine (visuaalne) · kuulmine (auditiivne) · maitsmine (gustatoorne) · haistmine (olfaktoorne) · puuteaisting (taktiilne) · kompimine (haptiline) · valu (notsitseptiivne) · tasakaal (vestibulaarne) · +temperatuur, kinesteetilised (liikumis), nälg jne. Kõik mis meil on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aisting. Meeleelundite kaudu võetakse vastu signaal, mis suunatakse keskustesse, kus toimub selle töötlemine. Aju saadab käsu efektoritesse.
depressiivsus,suitsiid) Kasutatakse spetsiaalseid ajuprotsesside registreerimise ja kuvamise meetoteid Positronide emissiooni tomograagia(PET) Magnetresonants-kuvamine(MRI) Sensoorsed tunnetusprotsessid Aisting: Keskkonna üksikomaduste kui stiimulite,ärritajate vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess.Mitte üksnes välikeskkond vaid ka sisekeskkond · Nägemine(visuaalne modaalsus) · Kuulmine(auditiivne) kuulmismeele puhul igalt poolt vastuvõetavad hääled · Maitsmine(gustatoorne) · Haistmine(olfaktoorne) · Puuteaisting(taktiilne) · Kompimine(haptiline) · Valu(notsitseptiivne) · Tasakaal(vestibulaarne) · + temperatuur,kinesteetilised (liikumis-),nälg,jne. Kõik,mis meil on mälus ja mõtlemises,on millalgi olnud aistingus Aistingu evolutsiooniliselt ja individuaalses arengus kõige vanemad See mõju peab olema vahetu.
– pidas paremat HF automaatseks pooleks. PAREM HF VASAK HF • 1864.a. Broca töö: kõnefunktsioonis oluline osa vasakul HF, kirjeldas seost • Raskem • Rohkem hallainet paremakäelisuse ja kõne vahel, pidas kaasasündinud omaduseks • Prim. auditiivne ajukoor- gyr. Heschli suurem (2 kääru) • Planum temporale 65-90% suurem 25 • Operculum frontaleajukoore osas väiksem • Vas.taalamus suurem mõtleb piltide abil detailide detailid
- Prototüüpide õppimine - Käeline ülesanne: kruvimine - Tooniülesanne: eesmärkheli avastamine Ülesanded segasid üksteist ja juhuslik genereerimine segas ja häirus kõige rohkem, tooniülesanne kõige vähem. TOETAB KESKSE MAHU TEOORIAT - Sarnane segab sarnast TP jagamine MMN katsetes Eeldus – MMN tekib eeltähelepanuliselt ja pigem häirub stiimulitele TP pööramisel. - Samas : tähelepanu muudab erp signaale al 20-50ms Traditsioon: lugemine, ignoreeritav auditiivne sisend. Lekkimine? Pigem kasutada TP hõivamiseks sama modaalsust (eriti nägemises) Olulised mutlitaskingu mõjutajad: - Sarnasus - Harjutamine - Ülesande raskus Tähelepanu tõenäolisemalt jagatav kui ülesanded võimalikult erinevad (nt erinev modaalsus või ülesanne ise) KOKKUVÕTTEKS: - TP roll on informatsiooni korrastada ja töötlusressursse optimaalselt suunata - Valitseb terminoloogiline mitmekesisus
abstraktne mõtlemine areneb kiiremini kui emotsionaalne küpsus selle- ga toime tulemiseks või ei kulge vaimne areng sünkroonis füüsilise või sotsiaalse arenguga. Seetõttu ei pooldata nii-öelda koolipõhiseid testimisi enne 9.–10. eluaastat. Selleks ajaks on lastel tavaliselt välja kujunenud isik- Kuidas andekat last ära tunda? 65 likud õpistiilid (auditiivne-järjestikuline või visuaalne-ruumiline). Samas Koolipõhiseid testimisi on osutatud tähelepanu, et tüdrukutel võib selles vanuses juba olla soov enne 9.–10. eluaastat ei pooldata. oma andekust varjata heakskiidu pälvimiseks (Silvermann, 2009). Ka koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisraskustega õpilaste hulgas on kindlasti niisuguseid, kelle annet ei ole kas õigel ajal
· täpsustavad dialoogi (intonatsioon, rütm, paus, helitaust); · tegelaste käitumuslik ja maailmavaateline pool (avavad tegelase sisselu, väljendavad autori suhtumist). Üle kantakse kahte esimest tüüpi remargid, aga kolmandat tüüpi ei saa otseselt lavastusse üle kanda, küll aga implitsiitsel, varjatud kujul. Draama ja teater DRAAMA (NÄITEKIRJANDUS) TEATER Verbaalne Verbaalne, visuaalne, auditiivne Esitatakse kirjalikult Esitatakse suuliselt Ajaline Ajalis-ruumiline Lineaarne Plurimediaalne (mitmekanaliline) Abstraktne Meeleline Fikseeritud Kaduv, efemeerne Teatri ruumilis-ajaline piiritlemine on raske, sest teater mängib nende piiridega. Teatrilava koosneb mitmest ekraanist
Sümptomite eripära, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi (s.o patsiendi -- ,,subjektiivsed sümptomid") ja adressaadi (s.o arsti -- ,,obj. sümptomid") jaoks erinevad. Sümptomid paradigmaatilistes süsteemides ja süntagmaatilistes ahelates Aktuaalsed (kimp sümptomeid, eristatud üheaegselt, nt inimkeha erinevates regioonides) ja temporaalsed süntagmad (kaelkirjakute ekskremendi auditiivne kontroll) Paradigmaatiline sümptomite süsteem (sümptomite kompuuteranalüüs) IKOON - tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid. Todorovi arvates on ikoon pigem sünekdohh (tähenduse ülekanne kvantiteedisuhte alusel. Nt osa või üksiktunnus terviku asemel (Kreml 'Venemaa'), tervik osa asemel (maailm 'ümbritsevad inimesed' ei taha mu
neuroloogilised hälbed koondunud oimu-, kiiru ja kuklasagarasse; 1. ja 2. rühma lastele on iseloomulik kalduvus püüda vältida ülesandeid, milles nad on ebakindlad. Neile tüüpilised vead on näiteks korrutustabeli ja algoritmi sooritamisega seonduvad mäluvead. 3. Lapsed, kelle tase lugemisel ja kirjutamisel on normaalne, kuid selgelt nõrk aritmeetikas nende matemaatilised raskused ei ole seotud keelelistega - auditiivne tähelepanu hästi arenenud, suuri puudusi on aga visuaalses tähelepanus ja visuaal-spatsiaalsetes võimetes. Selle rühma aritmeetilised vead liituvadki sageli spatsiaalse ja visuaalse düsorganisatsiooniga: read ja veerud segunevad algoritmis, tehtemärgid loetakse valesti jne. Matemaatiliste põhitõdede valdamise puuded põhjustavad siiski enamuse vigadest. M. Pevzner (1966) püüab oma uurimustes eristada esmast arenguakalkuuliat teisestest matemaatikaraskustest
annaabi.ee 
