Tartu 2015 Maosisu regurgitatsioon ja aspiratsioon: Aspiratsioonipneumoonia Mendelsoni sündroom Risk maosisu aspiratsiooniks: Teadvuseta haige Narkoosi induktsioonil haigetel, kellel Täis magu (< 6 tundi viimasest söömisest) Intra-abdominaalne patoloogia – Sooleobstruktsioon – Maoparees (ureemia, diabeet) Trauma Rasedus/sünnitus Adipoossus Maosisu aspiratsiooni profülaktika: 1. Operatsioonieelne nälgimine 2. Anesteesiaeelne mao tühjendamine (orogastraal või nasogastraalsond) 3. Sellick’i võte 4. Ravimprofülaktika: Metoklopramiid Antatsiidid (H2-blokaatorid, prootonpumba inhibiitorid) (Avatud hingamisteed...2007) Kompressioon sõrmuskõhrele Maosisu passiivse regurgitatsiooni ja aspiratsiooni vältimiseks Ambu kotiga ventilatsioonil ja trahhea intubeerimisel kasutatakse kompressiooni sõrmuskõhrele
õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril oleva küllastatud veeauruga kastepunkt temperatuur, mille juures olev õhus olev niiskus muutub küllastavaks udu Niiskuse defitsiit õhku küllastava veeauru rõhu ja veeauru osarõhu vahe Psühromeetriline meetod põhiline praktikas (kergesti trantsporditav, lihtne kasutada ja suhteliselt täpne) võrdeline seos psühromeeter Identsed valge batistriide statsionaarseteks ja aspiratsiooni Juus-hüdromeetriline meetod puhas rasvavaba juuksekarv pikenemine/ lühenemine piirviga 5... 10% Kastepunkti meetod teised õhuniiskuse karakteristikud metallpeegel, jahutamine palju miinuseid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Hüübeid tekib aeglase surma korral suuremal hulgal, lämbuse ehk asfüksia korral jääb veri vedelaks. Koolnulaostus: autolüüs ehk iselahustus- hapnikuvaeguse ja ensüümide mõjul tekivad rakkudes muutused, mis sarnanevad elavas organismis toimuvale nekroosile autodigestsioon- kudede lagunemine seedeensüümide vahendusel, näit. maos ja kõhunäärmes, söögitorus; aspiratsiooni korral ka kopsus. Roiskumine- putrefaktsioon- kudede lagunemine roiskbakterite mõjul, koed muutuvad räpasroheliseks, -pruuniks, -halliks; gaasid kuhjuvad soolestikku, kust tungivad ümbritsevatesse kudedesse. Vajutades on tunda rudinat. Gaasimullide teke (laiba emfüseem) on ka laibaleha põhjuseks. Kõhnad roiskuvad aeglaselt, balsameerimine, jahe aeglustab roiskumist. Test!! 1. Organismi surm ( lad
15. Olulised tähelepanekud krambihoo ajal Pane tähele: Hoo alguse kellaaeg ja koht Kas keegi oli alguse juures tunnistajaks Kuidas hoog algas Hoo kulg Patsiendi üldseisund hoo ajal Manustatud ravimid Hoo lõppemise kellaaeg Patsiendi seisund hoo järgselt 16. Õendusprobleemid generaliseeritud krambihoo ajal Hingamisega seotud komplikatsioonid · Asfüksia hingamislihaste krambi tõttu · Kudede hapnikupuudus häiritud hingamisfunktsiooni tõttu · Eritiste aspiratsiooni oht krambihoo ajal · Toidu ja joogi aspiratsiooni oht krambihoo ajal · Potentsiaalne aspiratsioonipneumoonia oht Häired teadvuse seisundis · Eluohtliku teadvusehäire teke akuutse ajukahjustuse tõttu Turvalise keskkonna säilitamine · Vigastuse oht tingituna kukkumisest teadvusekao ja intensiivsete lihastõmbluste tõttu krambihoo ajal · Vigastuste oht tingituna ümbritsevas keskkonnas esinevatest ohuteguritest Naha ja hammaste terviklikkuse kahjustus
südame töö, tõusnud sümpaatiline aktiivsus. · Kaasuva OSA puhul võib esineda pulmonaarset hüpertensiooni, südamepuudulikkust. · 1,5x sagedamini esineb FA'd. · Tsirkuleeriva veremaht 45 mL/kg (norm 70 mL/kg). · 1/3 patsientidest patoloogiline EKG. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Seedesüsteem: · Mao tühjenemine pikenenud · Mao maht ja happesus tõusnud · Maksa (rasvunud) funktsioon häiritud ravimite metabolism muutunud. · Sagedamini gastroösofagaalset reflukshaigust aspiratsiooni oht. · Stresshaavandid sagedamini. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Eritus: · Glükoositolerants on vähenenud diabeedi risk suurem (insuliiniresistentsus) · Maovähenduslõikus -> neurohumoraalne seisund -> insuliinivajadus väheneb. · Nefroni funktsiooni häired natriurees ja RR muutused. 100 patients in which 99 were successfully tracheally intubated [email protected]
· asendiravi · patsienti liigutades kasuta abivahendeid · ratastoolis muuda asendit iga 15 min järgi · vaheta mähkmeid vastavalt vajadusele · jälgi, et voodi oleks puhas, kuiv ja sile · väldi liigset pesemist (säilitad rasu ja higinäärmete kaitsva toime) · nahka kuivata õrnalt tupsutades, nii väldid vigastusi · kreemita patsiendi kuiva nahka sobivate kreemidega see tagab naha kaitse NEELAMISHÄIRE EHK DÜSGRAAFIA NB! ASPIRATSIOONI ENNETAMINE · Taga õige asend: istub sirgelt toolil, toetada patjadega. Neelamise ajal pea kummardada rinnale lähemale. · Vajadusel abista söötmisel. · Kasuta purustatud toite, vajadusel paksendajaid. · Jälgi aspiratsiooni sümptomeid söömise ajal. · Vaata suhu peale iga suutäit. · Pärast iga söögikorda teosta suuhügieen. · Aseta peale sööki vähemalt 1 tunniks poolistuvasse asendisse. NB! Paljudel juhtudel ei tohi kõrrega joota!
Jäätmehoidlast antakse need üle (kokkusurutult või muul kujul, näit.rullis) vastavale jäätmekäitlusettevõttele. HAIGLAJÄÄTMED. 4 Bioloogilised jäätmed. Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud jäsemed ja elundite osad) ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt. patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused. Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Bioloogilised jäätmed". Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt "Bioloogilised jäätmed". Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja ( haigla, osakond) ning pakkimiskuupäev.
üldanesteesiat, kuidas talus üldanesteesiat; kas on tehtud vereülekanet ja nii ed...) Kliiniline ülevaatus: alati teostada! Diagnostilised uuringud vastavalt vajadusele ning anamneesi ja kliinilise ülevaatuse tulemusele (vt. loengu materjali) Nälgimine Milleks on vaja looma näljutada enne operatsiooni? Paljud üldanesteetikumid kutsuvad esile oksendamist. Anesteseeritud väikeloom võib oksendada ning aspireerida oksemasse hingamisteedesse, tagajärjeks raskekujuline kopsupõletik (aspiratsiooni pneumoonia). Hobustel tekivad maos ja sooltes gaasid ja soolteperistaltika häired, tagajärjeks koolikud. Veistel, väíkemäletsejalistel – vatsapuhitus. koer/kass vähemalt 6 tundi enne operatsiooni (6 - 12) hobune 24 tundi enne operatsiooni veis 12 (võimalusel 24) tundi enne operatsiooni kassipojad/kutsikad kuni 4 kuu vanuseni ei pea nälgima: hüpoglükeemia oht vars/vasikas ei pea nälgima: hüpoglükeemia oht
vastu. Sellega tegeleb The Eyak Language Project. Materjalid ejaki keele õppimiseks on internetist lihtsasti kättesaadavad. (7) Järgnevas uurimises uuritakse ejaki keelt keeleteaduslikust vaatenurgast ja võrreldakse seda eesti keelega. Foneetika ja fonoloogia Ejaki keeles on 4 vokaali,mida on näha tabelil, mis võivad olla nii suulised kui ka nasaalsed. Lisaks modifitseeritakse neid veel glotaliseerumisega, aspiratsiooni ja pikkusega või glotaliseerumise ja pikkuse kombinatsiooniga. Ainukesed modifitseerimata vokaalid on /i/, /a/ ja /u/. Kõik vokaalid vaatamata modifitseerimisele nasaliseeritakse järgnedes konsonandile /n/, välja arvatud /e/. Ejaki keeles on 34 konsonanti, need on ära näidatud tabelil. Eesti keeles on võrreldes ejaki keelega rohkem vokaale, nimelt 9, ja need on /a;e;i;o;u;õ;ä;ö;ü/. Sarnaselt ejaki keelega võivad need vokaalid esineda pika ja lühikesena. Eesti keeles on 17
või suurem. Uuringud on näidanud, et orilstaat koos käitumusliku muudatusega langetab kehakaalu 5-10 kg (8%). Võib vähendada rasvlahustuvate vitamiinide imendumist (pikaajalisel manustamisel peaksid patsiendid lisa manustama). Kõrvaltoimed: kõhugaasid, kõhukrambid, roojapidamatus ja õline väljaheide. 16. Mis on liposuktsioon ja millist kasu antud protseduurist oodata võib? Rasvkoe eemaldamine aspiratsiooni teel. Kasu – ainult esteetiline (esinduslik). 17. Reumatoidartriidi olemus. Miks on ravi oluline ja millal ravi alustama peaks? Krooniline, ebaselge etioloogiaga autoimmuunne liigesehaigus. Põletikuline protsess võib haarata liigeseid erineva ulatusega. Põhjustab põletikku ja valu peamiselt käte ja jalgade liigestes, mis omakorda tekitab liikumisprobleeme ja raskendab igapäevast toimetulekut. Põletiku persisteerimine võib jäädavalt liigest kahjustada ja hävitada
Batistriie märgub hästi, mille tõttu parempoolne termomeeter on pidevalt märg. Statsionaars psühromeetri konstant on k = 0,0007947, mis vastab tuule kiirusele v = 0,8 m / s. Statsionaarne psühromeeter on lihtne kuid selle tõttu on tal ka olulised puudused: meteoroloogia-onnis võib õhu liikumise kiirus erineda ülalmainitust ja konstant k samuti, temperatuuri langemisel alla 0º C vesi anumas külmub ja batislapp kuivab, mille tõttu psühromeetrit ei saa kasutada Aspiratsiooni ehk Assmann`i psühromeeter. Aspiratsioonpsühromeeter on kompaktne ja ei vaja onni. Psühromeetri skeem on joonisel. Nii "kuiva" kui ka "märja" termomeetri reservuaarid asuvad kaitsetorudes 1 mis veidi kõrgemal ühinevad üheks toruks 2 mille ülemises otsas asub õhupump ehk aspiraator 5 Õhupumba käivitab vedrumehanism või elektrimootor. Töötamisel imetakse õhku aspiraatorisse läbi torude, milles paiknevad termomeetrid ja paisatakse välja aspiraatori külgavade kaudu
tõusu korral põhjuseks on palaviku ärritav toime ajule hospitaliseerida patsient vähimagi teadvushäire või neuroloogilise leiu korral (diferentsiaaldiagnostiliselt mõelda kõikidele krampide põhjustele) 4 Ravi febriilsete krampide puhul: Vabad hingamisteed: patsient panna küliliasendisse vältimaks aspiratsiooni hingamisteedesse ja kõri sulgumist Medikamentoosne ravi: Diazepam (rectal tube) rektaalselt : alla 10 kg kaaluvatele lastele 5mg üle 10 kg kaaluvatele lastele10 mg Veenitee (i/v diasepaami annus 0,25-0,5 mg/kg, mitte kiiremini, kui 2 mg/min) Ettevaatust!! - veenisisene manustamine võib anda hingamisseiskuse ja vererõhu languse! Monitorjälgimine
Kuiv termomeeter mõõdab õhutemperatuuri ja märg näitab madalaimat temperatuuri, mida on võimalik saavutada vee aurustumisel õhku. Kuiva ja märja termomeetri näitude vahe järgi saab arvutada õhuniiskuse. Kui näitude vahe on suur, siis see näitab, et suhteline õhuniiskus on madal. Kui vahe on väike, siis on see kõrge. Psühromeetrid jagunevad kaheks: statsionaarne ehk Augusti psühromeeter ja aspiratsiooni- ehk Assmanni psühromeeter. Peamine erinevus seisneb selles, et Assmanni psühromeetri puhul tekitatakse ventilaatoriga konstantne õhuvool kiirusega umbes 2m/s, Augusti psühromeetri puhul on aga õhuvoolu kiirus muutlik. 3. Defineeri mõisted: Töökoht: koht, kus töötaja töö käigus alaliselt või ajutiselt viibib. Tööruumi mikrokliima: õhuniiskus, temperatuur, õhu liikumine, soojuskiirgus tööruumis.
RH= e/E*100% (RH=Relative Humitidy) Psühromeeter. Kahest ühesugusugusest termomeetrist koosnev seade, milles ühe termomeetri reservuaari niisutatakse (marja marliga). Auramise tõttu langeb marja termomeetri nait ehk lugem. Kuiva ja marja termomeetri naitude vahet nimetatakse psühromeetriliseks diferentsiks. Veeauru rohk e arvutatakse psuhromeetrilisest diferentsist psuhromeetrilise valemi abil. Vt aspiratsiooni psuhromeetri joonist, M. Jurissaar (1998) "Meteoroloogia", lk 22. Psühromeetriline valem. See on valem veeauru rõhu arvutamiseks kuiva ja marja termomeetri naitude jargi. e= E(märg) K(t(kuiv) t(märg)) p e- veeauru rõhk , t-d termomeetrite näidud , p õhurõhk , E-mrja termomeetri näidule vastava küllastava veeauru rõhk. Psuhromeetriline koefitsient K soltub psuhromeetri konstruktsioonist, eriti marja termomeetri ventilatsioonist
Anda lapsele mõni lonks vett ja paluda tal suud loputada või aidata tal hambaid pesta, et eba¬meeldivat maitset kõrvaldada. Pärast oksendamist lasta lapsel rahulikult puhata. Pesta kauss puhtaks ja asetada see lapse lähedale. Palaviku ja urineerimisprobleemidega lapsele on vajalik voodireziim. Vältida tuleb teravamaitselisi toiduaineid ja soolatud, hapendatud ning praetud toite külili või istuli asend, vältimaks oksemasside aspiratsiooni: suu loputamiseks vajaliku vee olemasolu; lapsele tagada rahulik keskkond; iiveldust tekitavate lõhnade vältimine (toidulõhn, lõhnaõli vms); ruumi tuulutamine; hügieenireeglite jälgimine; lapsele meelepärase joogi pakkumine (kummelitee vms); joota lonkshaaval; vastavate iiveldusvastaste ravimite manustamine arsti ettekirjutusel 7.Milline on õendusabi kõhulahtisusega lapspatsiendi korral? Soovitatav on peale iga istet anda lapsele juua. Võimaldada suuhügieen
Segasus Teadvusetus Pulss ja vererõhk Esmaabi Selgita välja sündmuskoha turvalisus Vajadusel küsi abi politseilt Enesekaitse! Hinda teadvuse seisundit Kindlusta hingamisteede avatus Aseta teadvusetu pt vasakule küljele Hinda vereringe seisundit Vajadusel alusta elustamise ABC Helista 112! NB! Keelatud on oksendamise esilekutsumine! (hapete ja aluseliste lahustega ning lahustitega mürgistus?) Võõrkeha hingamisteedes Võõrkeha satub hingamisteedesse aspiratsiooni ehk sissehingamise teel. Võõrkeha sattumine hingamisteedesse põhjustab hingamisteede sulgumist ja lämbumist või kui võõrkeha jääb hingamisteedesse püsima, siis tekivad hiljem hingamisteede probleemid nagu köha ja põletik. Sümptomid tugev köha lämbumishoog hingamine on takistatud ja võib muutuda häälekaks lõrisevaks Esmaabi Kui laps on võõrkeha sisse hinganud, siis püüda võõrkeha välja saada ja samal ajal kutsuda kiirabi. Võõrkeha
Õenduspersonal vastutab patsiendi äraolekul tema asjade eest! Operatsioonipiirkond valmistatakse ette osakonnas või ka operatsioonitoas. Selleks pestakse operatsioonipiirkond laialdaselt seebi ja veega, loputatakse hoolikalt. Ihukarvad raseeritakse ziletiaparaadiga või jäetakse raseerimata. 2.2. Sedetrakti ettevalmistus. Operatsioonieelset seedetrakti ettevalmistus on vajalik selleks, et vähendada oksendamist või maosisu aspiratsiooni võimalust anesteesia ajal ning vältida kontaminatsiooni soolesisuga seedetrakti või siseelundite operatsioonide ajal. Seedetrakti ettevalmistus hõlmab endas söögi ja joomise piiramist, vältimaks oksendamist anesteesia ajal. Et vältida ohtlike tüsistuste teket soovitatakse 7-10 tundi enne operatsiooni mitte süüa. Patsiendile tuleb selgitada, et ta ei või süüa ega juua, nätsu närida ega suitsetada operatsioonipäeva hommikul.
järgmised meeskonna liikmed teaksid, kuidas laps talus protseduuri ja kuidas laps talub intubeeritult viibimise ajal teostatavaid protseduure (Sinha jt 2000). 4.4. Intubatsiooni komplikatsioonid Esmased intubeerimise ajal esinevad tüsistused on hüpoksia, intubatsiooonitoru vale paigutus (parem peabronh, söögitoru) või mehhaanilised vigastused nina-, suu-, trahhea või kõri piirkonnas. Oksendamine intubeerimise ajal võib põhjustada maosisu aspiratsiooni või kopsu kahjustusi. Rütmihäired, hüpo- või hüpertensioon esinevad tavaliselt peale komplitseeritud intubatsiooni kui laps on olnud pikalt hüpokseemias, hüperkapnias või on ette tulnud sügavat bradükardiat või tahhükardiat (Morton jt 2005, Allman jt 2006) Intubeerimisest tulenevad komplikatsioonid intubeeritud patsiendil on hingamisaparaadi ühendamisest ja vigadest tulenevad, intubatsioonitoru sulgus ja kõriturse (Miller jt 2005).
vajadusel ava kannatanu hingamisteed vajadusel šoki esmaabi Helista 112 kui: Kahjustatud on suu- ja neelu limaskest Näo, kaela või keeleturse Iiveldus, oksendamine, pearinglus Teadvusekaotus Kui on eelnevalt teada allergilisus (Eluohtlik juba esimese 10 min jooksul) Võõrkeha hingamisteedes Võõrkeha satub hingamisteedesse aspiratsiooni ehk sissehingamise teel. Võõrkeha sattumine hingamisteedesse põhjustab hingamisteede sulgumist ja lämbumist või kui võõrkeha jääb hingamisteedesse püsima, siis tekivad hiljem hingamisteede probleemid nagu köha ja põletik. Kõige sagedamini tõmbavad võõrkehi hingamisteedesse lapsed. Hingamisteedesse sattunud ese võib tekitada eluohtliku olukorra sulgedes hingamisteed ja põhjustades lämbumist. Kui võõrkeha on nii väike, et ei sulge täileikult hingamisteid, siis või
F II Seedetrakti ravimid 12 201272013 toitumishäired, tserebraalne halvatus, psühhopatoloogia. Kroonilise kõhukinnisuse üks raviskeeme lastel – säilitusravi : a) mineraalõli 15...30 ml suu kaudu 2 korda ööpäevas 4...6 kuu jooksul (vajadusel kauem) (aspiratsiooni ohu tõttu ei tohi mineraalõli manustada kuni 1aastastele imikutele ja vaimse puudega lastele), b) multivitamiinid 2 korda ööpäevas, mineraalõli annuste vahepeal, c) kiudainerikas toit, d) laps peab istuma potil 2 korda päevas vähemalt 10 minutit, soovitavalt pärast sööki, e) vajadusel kõhulahtistid suu kaudu (nt senna 0,5...1 g ööpäevas) 2...3 nädalat, seejärel raskel juhul ülepäeva 1 kuu jooskul,
Kopsupõletik on kopsukoe nakkuslikku päritolu põletik. Etioloogia: Streptococcus pneumoniae (sagedasim) Staphylococcus aureus Haemophilus influenzae Klebsiella Mycoplasma pneumoniae Chlamydia pneumoniae Proteus, E. coli Viirused – gripiviirus, adenovirus, respiratoorne viirus jt. Patogeensed seened Tekitaja satub tavaliselt kopsu bronhogeenselt õhust ja ninaneelust. Harva hematogeenselt või aspiratsiooni teel. Soodustab: Külmetus Organismi vastupanuvõime langus Suitsetamine Ülepinge Kliinilise kulu ja morfoloogilise leiu alusel jaguneb kopsupõletik: A. Sagaraline ehk lobaarne ehk krupoosne kopsupõletik. B. Koldeline ehk bronhopneumoonia. C. Interstitsiaalne kopsupõletik. Krupoosne kopsupõletik ehk pneumonia crouposa Krupoosne kopsupõletik haarab terve kopsusagara, kergemal juhul ka osa sagarast. Tekitajaks on pneumokokk. Soodustab:
limaskest. Kõri kõhred- kilpkõhr, sõrmuskõhr, kõripealiskõhr.(paaritud) Pilkkõhred, talbkõhred, sarvikkõhred (paaris) Seesmised lihased- funktsiooniks häälepaelte kuju, pinge ja asetuse muutmine Välimised lihased e kaelalihased- fikseerivad, tõstavad ja langetavad kõri. Kõrgete helide korral ja neelamisel kõri tõuseb, madalate helide korral kõri langeb. Epiglottis e kõripealis- peamine ül. on aspiratsiooni vältimine neelamisel. Kõri füsioloogia takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamisteedesse, jõuliselt eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi(köhimine). Artikuleeritud hääle moodustamine, heli genereerimine ja resoneerimine e laulmine. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu. Õhi liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli. 4. Suu, neelu ja söögitoru anatoomia ja füsioloogia
Kui toidupala jõuab söögitoru distaalsesse ossa, ülemine sfinkter lõdvestub. Kui esmaste peristaltiliste lainetega ei suudeta toit makku suruda, siis tekib teisene peristaltiline lainetus. Kui seda ikkagi ei suudeta teha, tekivad lihase spasmid ümber toidupala. Kui neelamist ei toimu, siis söögitoru on lõdvestunud, kuid ülemine ja alumine sfinkter on pidevalt ahenenud. Kui need sfinkterid ei ole korralikult sulgunud, siis õhu sissehingamine võib põhjustada aspiratsiooni neelust ja võib poolenisti seedunud toit söögitorru üles tõusta ehk tekib refulks (kõhuõõnes on kõrgem rõhk kui rinnaõõnes) – see kahjustab söögitoru limaskesta, sest mao happeline sisaldis söövitab ja söögitoru pole selleks kohastunud. Paljudel loomadel siseneb söögitoru makku terava nurga all (lihtsustab sfinkteri sulgumist). Eriti hobusel, seega mao täitumisel toidu oksendamine võimatu. Koer, kass, siga ja inimene saavad oksendada
4) kattev limaskest. Kõri kõhred- kilpkõhr, sõrmuskõhr, kõripealiskõhr.(paaritud) Pilkkõhred, talbkõhred, sarvikkõhred (paaris) Seesmised lihased- funktsiooniks häälepaelte kuju, pinge ja asetuse muutmine Välimised lihased e kaelalihased- fikseerivad, tõstavad ja langetavad kõri. Kõrgete helide korral ja neelamisel kõri tõuseb, madalate helide korral kõri langeb. Epiglottis e kõripealis- peamine ül. on aspiratsiooni vältimine neelamisel. Kõri füsioloogia takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamisteedesse, jõuliselt eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi(köhimine). Artikuleeritud hääle moodustamine, heli genereerimine ja resoneerimine e laulmine. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu. Õhi liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli. 4. Suu, neelu ja söögitoru anatoomia ja füsioloogia
Koosneb kahest sümmeetrilisest kõhreplaadist,mis on eesosas peaaegu täisnurkselt omavahel ühendatud. Väljendunud ülemine osa- pomum Adami e.kõrisõlm Kaitseb pilkkõhri ja häälepaelu Kilpkõhrenurga sisepinnale kinnituvad häälekurrud Eespinnal kõri välimiste lihastega ühendatud (m.sternothyreoideus, m.thyreohyoideus) keeleluu, rinnakuga ja koljuga Peamine ülesanne on aspiratsiooni vältimine neelamisel. Neelamisel keelelihaste kontrakstioonil ja kõri elevatsioonil langeb kõrikaas taha kattes kõri Kõri füsioloogia Klapp,mis takistab õhu ülemäärast pääsu ja väljapääsu kopsudest (näit.raskuste tõstmisel) Takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamisteedesse Jõuliselt eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi (köhimine) Artikuleeritud hääle moodustamine e.rääkimine
saj. Germinaadid - silbipiiriga poolitatud topelthäälikud Kasutusel on ligikaudne transkriptsioon (väikestele erinevustele ei pöörata tähelepanu) ja täpne transkriptsioon (kasutatakse rohkesti lisamärke e diakriitilisi märke). IPA põhimärkide kõrval vajatakse foneetilises transkriptsioonis ka diakriitilisi märke (osutavad lisaartikulatsioonile). Tähistatakse nasaalsust, juhuslikku nasaliseerimist, helitu klusiili nõrka aspiratsiooni, konsonandi palataliseerumist, afrikaati, helitustumist. 10. Häälikute liigitus kõneloome seisukohast. Segmedid e häälikuüksused - vokaalid ja konsonandid. Nende vastandiks on suprasegmentaalsed omadeused (nt kvantiteet, rõhk, intonatsioon ja rütm). Segmenteerima e eristama - nt oma esimest keelt suudad segmenteerida teistest. Emakeele hääldamis- ning tõlgendamisharjumused mõjutavad seda, kuidas kuuldakse teisi hääli.
siis aordiga, läbib vahelihase söögitorulahi, mis paikneb aordilahist ees ja vasakul 3.kõhuosa on kõhuõõnes, lühike u.1-3 cm. Kitsused: 3 anatoomilist ja 2 füsioloogilist, mis omavad tähtsust söögitoru söövituste, võõrkehade ja kasvajate korral. Anatoomilised kitsused: 1. farüngiaalne (algosas) takistab õhu sattumist söögitorru hingamise ajal ja söögitoru sisaldise aspiratsiooni 2. ristumisel vasaku peabronhiga (bronhiaalne) 3. diafragmat läbides (difragmaalne) Füsioloogilised kitsused, nimetus füsioloogilised tuleneb sellest, et kindlakstehtavad ainult elaval inimesel. 1. ristumisel aordiga (aortaalne) 2. lõpposas (kardiaalne) Söögitoru kõverdused tulenevad sellest, et tema algus- ja lõpposa on nihkunud mediaantasandist vasakule, keskosa (Th5-Th10) paremale. Kõverus sagitaaltasandis vastab lülisamba rinnakumerusele e. küfoosile.
Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega ehk ninakõrvalkoobastega (ülalõualuu-, lauba-, kiilluu-urge ja sõelluulabürint). Ninaõõnde avaneb nina-pisarakanal. Alumise ninakäigu horisontaalne suund on oluline mao sondeerimise ja ninakaudse hingamisteede intubatsiooni korral (→ ptk „Hingamisteede käsitlus“). Neeluõõs paikneb nina, suu ja kõri taga. On hingamisteede ja seedekanali ühtne osa, siin nimetatud teed ristuvad (aspiratsiooni oht!) Neelu osad: Ninakarbik Neelu ninamine osa (nasopharynx) Kõva suulagi Pehme suulagi Neelu suumine osa orolarynx Keel Keelepõhja lihased Neelu kõrimine osa laryngopharynx Kõripealis Häälepilu 2) Kõri (larynx) Kõri on ülal membraani abil ühenduses keeleluuga, all sidemetega trahhea külge fikseeritud. Kõri osadeks on kaks kõhre: kilp- ja sõrmuskõhr
N-atsetüülglükoosaminidaas – paljudel. Toksiinid (SOD, katalaas üleval) • Enterotoksinogeenne toksiin: B. Fragilis Haigused. • Hingamisteede infektsioonid: pool siinuste, kõrvade infektsioonidest, peaaegu kõik periodontaalsed infektsioonid on põhjustatud G- anaeroobide poolt. Sageli isoleeritakse Prevotella, Porphyromonas, Fusobacterium, mitte-fragilis Bacteroides. Anaeroobe on alumiste hingamisteede infektsioonide puhul harvem (v.a. aspiratsiooni korral). • Ajuabstsess: kroonilise otiidi või sinusiidi taustaga. Harvem on bakterieemiline levik (siis esineb mitu abstsessi). Sagedasemad põhjustajad Prevotella, Porphyromonas, Fusobacterium (aga ka Peptostreptococcus ja teised anaeroobsed kokid). • Intraabdominaalsed: anaeroobe leitakse praktiliselt kõigil juhtudel, B. fragilis on sagedasim. Olulised on ka B. thetaiotaomicron ja P. melaninogenica, ka anaeroobsed ja aeroobsed G+ kokid.
tulevast seisundit juba usaldusväärsemalt. Tihti võetakse vastsündinul ka nabaarterist vereanalüüs happe-leelistasakaaalu hindamiseks (Astrup-analüüs). Astrupi võtmine on kohustuslik halvas seisundis sündinud lapsel. 60 Toimingud vastsündinuga Vastsündinu kuivatatakse verest ja looteveest pehme sooja rätikuga. Vajadusel puhastatakse vastsündinu hingamisteed aspiratsiooni teel. Hinnatakse lapse üldseisundit, jumet, hingamistegevuse algust ning toonust. Sünnitustuba peaks olema soe ja mahedalt valgustatud. Laps asetatakse ema kõhule, kaetakse sooja rätikuga ning pähe pannakse mütsike. Nabaväädile asetatakse Kocheri klemmid ning see lõigatakse läbi steriilsete kääridega. Lapse varast ema kõhule asetamist nimetatakse nahk-naha kontaktiks ning see on oluline nii emale kui lapsele mitmel põhjusel:
1.ȱklass:ȱinfektsioon ...................................................................................417ȱ Infektsiooniȱriskȱ(00004)ȱ.................................................................................. 417ȱ 2.ȱklass:ȱfüüsilineȱvigastus........................................................................421ȱ Hingamisteedeȱebapiisavȱpuhastamineȱ(00031) ........................................... 421ȱ Aspiratsiooniȱriskȱ(00039)................................................................................. 422ȱ Verejooksuȱriskȱ(00206) .................................................................................... 423ȱ Hammastikuȱkahjustusȱ(00048)........................................................................ 425ȱ Kuivaȱsilmaȱriskȱ(00219)ȱ .................................................................................. 426ȱ
annaabi.ee 
