RNAlt valk Translatsioon toimub tüstoplasmas ribosoomidel Translatsiooni tulemuseks on uus valk? Translatsiooni tähtsuseks on uute valkude teke Sarnasused: transk. ja replik. eelduseks on 1 DNA ahel Erinevused: transk. tekib 3 vormi RNAd; replik. tekib 2 identset DNAd DNA salvestab ja kannab üle päriliku info RNA realiseerib päriliku info Vesinikside DNAs A ja T ningn C ja G vahel. Annab biheeliksile struktuurilise välimuse Geen DNA lõik Geeni avaldumine - on protsess, mille käigus geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna Geenide avaldumine mõjutab elutegevust sellisel viisil, kui kandes nt mingit haigust, siis avaldub see inimese puhul selle haiguse iseloomu järgi Promootor geeni piirkond, kus transkriptsioon saab alguse Terminaator - geeni piirkond, kus transkriptsioon saab lõpu DNA polümeraas on ensüüm, misviib läbi DNA replikatsiooni
SCAPULA- alaluu CLAVICULA- rangluu RADIUS- kodarluu Epifüüs- jämendunud otsosa Diafüüs- silindrilist keskosa Sünostoosid- luulidused Lordoos- ettepoole suunatud kumerust Sümfüüs- ees keskjoonel on hämeliidus Periost- värske luu pind on kaetud kiulise sidekoelise ümbrisega Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Põlveliiges ARTICULATIO GENUS (mis seda moodustab) URETER-kusejuha ~30 cm, 3-9 mm piires,Funk: uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Menstruaaltsükel kestus on 21-35 päeva Menstruatsioon 3-5(7) päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli 14 päeval. Viljastumine toimub munajuhas Normaalne rasedus 40 nädalat. Hormoon, mida toodab kollakeha progesteron Perimetrium- emaka seina välimine kest Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Ovogenees ehk munaraku areng toimub munasarjast
enam võimalik (Tulviste, Tulviste 2002:153). Lennebergi järgi on keele omandamise bioloogilised eeldused järgmised: · keele omandamises võib näha kõiki küpsemisel põhineva käitumise tunnuseid; · tegevus algab teatud eas ja arengustaadiumis; · tegevuse algusest ei ole otseselt kasu; · tegevuse algus ei sõltu keskkonnastiimulitest. Lennebergi järgi algab keele omandamine pooleteise kuni kahe aasta vanuselt, kui lapse aju on saavutanud 60% ulatuses täiskasvanu aju struktuurilise, biokeemilise ja neurofüsioloogilise küpsuse. Peaaegu täiskasvanu tasemele jõuab lapse aju viie- kuni kuueaastaselt (Veisson, Vesipak 2005:46-48). Kognitiivsete teooriate tuntumateks esindajateks on J. Piaget, L. Võgotski, jt. Selle teooria toetajate järgi sõltub keele omandamine lapse kognitiivsest arengust ning intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse arengut. J. Piaget´i väitel on kõne arengu ja keele
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus
Organiseerimise käigus määratakse nende eesmärkide saavutamise teed. Otsustatakse kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente, s.o. ressursse ja tegevusi. Kui strateegias määratakse mida teha, siis organiseerimine määrab kuidas teha. Organiseerimine seisneb: - ülesannete grupeerimises - töökohtade kavandamises - otsustamisõiguse delegeerimises. 21. Organisatsiooni struktuuri olemus ja struktuurilise jaotuse ülesanne Organisatsiooni struktuur (lad.k. struktuur-(sise)ehitus) on skeem, mis väljendab selle koosseisu, selle allüksuste ja üksikute täitjate administratiivset alluvust ja omavahelisi seoseid. Mida rohkem on organisatsioonis üksusi ja/või allüksusi, seda täpsemalt peavad olema paika pandud suhtlemist ja informatsiooni liikumist puudatavad reeglid. Mida suurem ja/või keerulisem
18. Juhtimisfunktsioonid H. FAYOL’I juhtimisfunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, valitsemine (juhtimine ja juhendamine), koordineerimine ja kontrollimine 19. Planeerimisfunktsioon Planeerimisel on tootlikkus alati üks strateegiline eesmärk. 20. Organiseerimisfunktsioon Organiseerimine on alati seotud tootlikkuse taotlemisega 21. Organisatsiooni struktuuri olemus ja struktuurilise jaotuse ülesanne Struktuur- ehk koostisosade aer ja seosed nende vahel. Struktuuri kujundamisel on tähtsad eesmärgis ja tööjaotus. Tööjaotus- tegevused ja toimingud jaotatakse neid täitvate allüksuste vahel. Suur ülesanne jaotatakse väiksemateks. 22. Kitsa ja laia juhtimisulatuse erinevused, eelised ja puudused Kitsas juhtimisulatus: EELISED: (Tihe kontroll, igapäevane koormus on väiksem,
ERFist antava abi kohaldamisala on sätestatud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitlevate üldsätetega määratletud lähenemise, piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kontekstis. Eesmärk ERFi eesmärk on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele, vähendades piirkondlikke erinevusi. See kaasaaitamine põhineb arengu ja piirkondade majandusliku arengu struktuurilise kohandamise - sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamise - toetamisel. Kohaldamisala ERF koondab oma toetuse mitmetele valdkondlikele prioriteetidele, mis peegeldavad lähenemise, piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärke. Tegemist on eelkõige järgmiste rahastamisvaldkondadega: · investeeringud, mis aitavad kaasa püsivate töökohtade loomisele; · investeeringud infrastruktuuri;
vaadeldavas populatsioonis. Aretusväärtuse hinnangu varieeruvus sõltub lisaks ka uuritava tunnuse dispersioonist. Mida ja miks püütakse säilitada ohustatud tõugude säilitamise raames? Säilitada geno- ja fenotüübilised omadused , mis vastavad kohalikele omadustele, tagamaks tõu geneetiline mitmekesisus tõu sotsiaal-majandusliku, kultuurilise ja ökoloogilise väärtuse tõu struktuurilise väärtuse väljakujunenud tõugude täiustamise //ER programmi alusel// Suguluskoefitsientidest Suguluskoefitsientide olemus – mida nad siis tegelikult hindavad? Mille poolest erineb Wright’i suguluskoefitsient Malecot’ omast? Et vanemailt järglastele päranduvad vaid üksikalleelid, siis saab ka sarnasus väljenduda eelkõige üksikute alleelide summaarse e aditiivse efekti näol, mistõttu mõistetakse
Emotsionaalsed teemad Konkreetsed tulemused ja tegevused Kohene kahju, mõju 13. Infodefitsiidi mudel ja selle puudused keskkonnakäitumise seletamisel 14. Konsumerism ja selle levik Eestis 15. Keskkonnasõbraliku tegutsemise barjäärid: Blake’i mudel 16. Struktuurilised mõjurid: linna, eeslinna ja maapiirkonna tarbimiskäitumise eripärad ja mõju keskkonnakoormusele 17. Individualistliku ja struktuurilise paradigma võrdlus keskkonnakäitumise seletamisel 18. Praktikate lähenemine: keskkonnakäitumist mõjutavad tegurid 19. Kaasamise tasandid Informeerimine: riigiasutus annab huvirühmadele ja avalikkusele infot plaanitavatest otsustest ja või õigusaktidest - Konsulteerimine: konkreetsetelt huvirühmadelt küsitakse arvamusi ja ettepanekuid (ei garanteeri veel arvamuste arvesse võtmist otsustes)
personali kujundamist ja rakendamist, - personali valikut, - paigutamist, - arendamist, - hindamist, - hüvitamist. Eesmärgiks on tagada inimressursi maksimaalselt efektiivne rakendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamise huvides. 19. Planeerimisfunktsioon Planeerimisel on tootlikkus alati üks strateegiline eesmärk. 20. Organiseerimisfunktsioon Organiseerimine on alati seotud tootlikkuse taotlemisega. 21. Organisatsiooni struktuuri olemus ja struktuurilise jaotuse ülesanne Organisatsiooni struktuur on skeem, mis väljendab selle koosseisu, selle allüksuste ja üksikute täitjate administratiivset alluvust ja omavahelisi seoseid. Organisatsiooni allüksus on selle omaette osa, mille ülesandeks on teatud liiki tegevus(ed) ja mille eesotsas reeglina on eraldi juht. 22. Kitsa ja laia juhtimisulatuse erinevused, eelised ja puudused 4 23. Eestvedamine ja eestvedamise teooriad
Vähem poode ning nõudlus pole nii suur. Konsumerism pole maapiirkondades eriti populaarne. - Maal on väiksemad palgad, ka seetõttu tarbitakse vähem. - Maal kasvatatakse toitu pigem ise, sest on olemas vajalikud tingimused selleks. - Maapiirkonnas on võimalik tegeleda biolaguneva prügiga paremini kui linnas või eeslinnas. Linnades elab enamik inimesi korterelamutes, ning kompostihunnikut aeda teha pole võimalik. 17. Individualistliku ja struktuurilise paradigma võrdlus keskkonnakäitumise seletamisel. - Individualistlik paradigma: fookus on toimijatel -indiviididel, nende hoiakutel ja veendumustel; Inimese kogemused ja teadlikkus/probleemi tuntus suunab inimese käitumist; tarbijavalikud/nõudlus suunavad säästliku ühiskonna arengut; ühiskonna mõjutamise hoovad: inimeste veenmine teavitustööga; i arvesta kontekstuaalseidtegureid, materiaalseid struktuure ja
Lahendust nähakse inimeste suuremas osaluses, kaasatuses ühiskonnaellu ja poliitikasse. Sisemise väärtuse teooria (intrinsic value theorists) väidab, et inimene peab nägema loodust omaette väärtusena ja vastavalt sellele ka käituma. Erineb kõikidest eeltoodud teooriatest selle poolest, et ei püüa leida lahendust, mis sobiks inimese omakasupüüdliku mõtteviisiga. 39. Eesti majanduspoliitika põhiprintsiibid struktuurilise kriisi tingimustes Eesti majanduse struktuurilise kriisi tingimustes 1990. aastatel ei juhtinud olukorda majanduspoliitika, vaid hoopis olukord juhtis majanduspoliitikat. Eesti majanduse avatus ei ole olnud mingi geniaalne majanduspoliitiline abinõu ega kinnisidee, vaid lihtsalt objektiivne paratamatus. Väga väikese siseturuga riik lihtsalt ei saa eksisteerida suletud süsteemina. Väikese siseturuga riik peab paratamatult omaks võtma avatud majanduse
näiteks töösturid. Lahendust nähakse inimeste suuremas osaluses, kaasatuses ühis-konnaellu ja poliitikasse. Sisemise väärtuse teooria (intrinsic value theorists) väidab, et inimene peab nägema loodust omaette väärtusena ja vastavalt sellele ka käituma. Erineb kõikidest eeltoodud teooriatest selle poolest, et ei püüa leida lahendust, mis sobiks inimese omakasupüüdliku mõtteviisiga. 36. Eesti majanduspoliitika põhiprintsiibid struktuurilise kriisi tingimustes Kõik senised Eesti Vabariigi valitsused on ajanud väga liberaalset ja mitteprotektsionistlikku majanduspoliitikat. Eesti majanduspoliitika nurgakiviks on olnud stabiilne rahasüsteem, tasakaalus eelarve, avatud majandus, proportsionaalne tulumaks, riigi võimalikult vähene sekkumine majandusellu. Sellist liberaalset ja mitteprotektsionistlikku majanduspoliitikat ei ole aetud selgetel
piiril olevad nähtused. Ortograafilise sõna (=sõnavormi) määratlus: see on vahe, kirjavahemärgi ja/või lause algusega piiritletud märgijärjend. Grammatilise sõna all mõistetakse fonoloogilist või ortograafilist sõna, mida on tõlgendatud vastavalt keele morfoloogilistele kategooriatele. Grammatilise sõna mõiste on kasulik morfoloogilise analüüsi vahend siis, kui sõnavorm on struktuurilt mitmeti seletatav. (eesti keele viis, ingl cut) Struktuurilise mitmetähenduslikkuse üldterminiks on homonüümia, mis hõlmab nii fonoloogilist mitmetähenduslikkust ehk homofooniat kui ka ortograafilist mitmetähenduslikkust ehk homograafiat. Mitmetähenduslik üksiksõna on vastavalt homonüüm, homofoon või homograaf. Ühele ja samale lekseemile vastavate grammatiliste sõnade vormid ei käitu homograafia ja homofoonia osas alati sümmeetriliselt. Kõnealuse sõnavormihomonüümia ulatus on keeliti erinev
Lahendust nähakse inimeste suuremas osaluses, kaasatuses ühiskonnaellu ja poliitikasse. Sisemise väärtuse teooria väidab, et inimene peab nägema loodust omaette väärtusena ja vastavalt sellele ka käituma. Erineb kõikidest eeltoodud teooriatest selle poolest, et ei püüa leida lahendust, mis sobiks inimese omakasupüüdliku mõtteviisiga 39. Eesti majanduspoliitika põhiprintsiibid struktuurilise kriisi tingimustes Avatus Astumine Euroopa Liitu Mitteprotektsionistlik iseloom Privatiseerimine Väliskapital 40. Euroopa Liitu astumise vastaste klassifikatsioon Tõsiusklikud kartsid muutusi ja muretsesid Eesti identiteedi pärast. Protesteerijad olid enamikus vaesed ja ebaõnnestunud inimesed, kes oma rahulolematuse
Kuid sina enesele annad endast aru. Ja olgu öö kuitahes pikalt pime Sa otsaeest ei pühi oma nime. Puulehtki vaatab valgust, vajub vette Koos teistega. Ja siiski omaette. (Betti Alver) Luuletused on lühemad ja tihedamad, sellest ka infohulga suurus. Luuletuse teeb heaks pinged ja uudsus. Luuletuse info ei aegu (hetkesündmus: tramm ei peatu täna selles peatuses, vs sümbolid nt. Visnapuu luules). Tekst, kontekst, intertekstuaalsus. Lad. k (põiming texere?)- võib omistada talle struktuurilise ühtsuse. Raamat võib olla tekst, osa tema ühtsusest moodustab juba see, et ta on ühtede kaante vahel. Sammuti jutlus või retsept. Tekstide uurimisest võib rääkida keeleajaloo kontekstis. 20saj. Algusel hakati teksti tarvitama samas kontekstis mis Teos. Formalistid ja uuskriitikud ütlesid, et uurivad ,,sõnu paberil", mis viitavad rohkem autorile. Seda kuidas teksti seesmine ühtsus töötab hakkas lahti seletama keeleteadus 60-ndatel. Tekkis tekstilingvistika (saksa ja
· Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti · Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti · Asukoht · Tee · Instrument · Kogeja 38. Sõnajärg on üks süntaktiliste ( lause liikmete) funktsioonide väljendamise vahendeid. 39. Süntaks ja morfosüntaks Süntaks on sõnade liitmine suuremateks üksusteks ( osalaused, lihtlaused, liitlaused). Morfosüntaks - 40. Lause, fraas, moodustaja, fraasi määratlemise viisid Lause grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Fraas struktuuri vahetasand, fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Moodustaja ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. 41. Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 42. Deiksis Deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja /või
Inklusiivne `meie' = `mina ja sina'. 7. Eksklusiivne `meie' = `mina ja tema'. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE `meie'; EKSLUSIIVNE `meie' Määra klusiivsus: tok pisini k personaalpronoomen (murdeti): mi mitupela mitripela mipela yumitupela yumitripela yumi 61.Süntaks, morfosüntaks Süntaks- lauseehituse uurimine; sõnade liitmine suuremateks üksusteks. Morfosüntaks- 62. Lause, fraas, moodustaja; fraasi määratlemise viisid?????????????? Lause- grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Fraas- struktuuri vahetasand; fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Moodustaja- ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. 63. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku
Inklusiivne `meie' = `mina ja sina'. 7. Eksklusiivne `meie' = `mina ja tema'. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE `meie'; EKSLUSIIVNE `meie' Määra klusiivsus: tok pisini k personaalpronoomen (murdeti): mi mitupela mitripela mipela yumitupela yumitripela yumi 61.Süntaks, morfosüntaks Süntaks- lauseehituse uurimine; sõnade liitmine suuremateks üksusteks. Morfosüntaks- 62. Lause, fraas, moodustaja; fraasi määratlemise viisid?????????????? Lause- grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Fraas- struktuuri vahetasand; fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Moodustaja- ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. 63. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku
6. Inklusiivne `meie' = `mina ja sina'. 7. Eksklusiivne `meie' = `mina ja tema'. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE `meie'; EKSLUSIIVNE `meie' Määra klusiivsus: tok pisini k personaalpronoomen (murdeti): mi mitupela mitripela mipela yumitupela yumitripela yumi 61.Süntaks, morfosüntaks Süntaks- lauseehituse uurimine; sõnade liitmine suuremateks üksusteks. Morfosüntaks- 62. Lause, fraas, moodustaja; fraasi määratlemise viisid?????????????? Lause- grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Fraas- struktuuri vahetasand; fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Moodustaja- ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. 63. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku
soodustada fungide ja bakterite ,,õitsemist". Kalaliim Kalaliimi tuntakse võõrkeelses terminoloogias mitmesuguste nimetuste all. Tuurakalaliim (n- ö ,,õige" kalaliim), mida saadakse suure tuura ujupõiest (õhukesed valged kuni kollased plaadikesed) ja Sterlet' (Hausenbleseleim) liim, mida valmistatakse väikese tuura või sterlet' ujupõie baasil (poolläbipaistvad valged kuni kollased plaadikesed). Loomsetest liimidest kalaliimi peetakse väikseima struktuurilise stabiilsusega liimiks. See on ilmselt seotud molekulis olevate aminohapete madalama proportsiooniga. Liimile lisatakse vahel ka plastifikaatoreid (glütseriin, sorbitool, mesi) ja säilitusaineid (boorhape, -naftool, ZnSO4). Loomseid liime, (seal hulgas kalaliimi) ei saa kasutada vesikullatise puhul, kuna viimane on tundlik niiskuse suhtes. Nende kasutamine pole võimalik ka tolmutaoliste valgete maalingute korral, kuna nad jätavad kuivamisel plekke
et on kaks sõltumarut, astmelist morfoloogilise tüpoloogia muutujat - süntees ja fusioon. Süntees väljendab morfeemide hulka sõna kohta. Fusiooni aste väljendab morfide segmenteeritust, eriti seda, mil määral morfeemid ja morfid on üksüheses vastavuses. Nende abil saab arvutada sünteesi- ja fusiooniindeksit. SÜNTAKS 28. Süntaksi uurimisvaldkond. Lause mõiste. Süntaksi e lauseõpetuse uurimisobjektiks on lausete ehitus. Lause on grammatika e keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Minimaalne täielik lause koosneb tüüpiliselt finiitverbist (verbi pöördelisest vormist) ja selle juurde kuuluvatest nominaalsetest liikmetest. Nominaalne lauseliige (subjekt e alus, objekt e sihitis, adverbiaal e määrus jne) on lause osa, mille keskmes on harilikult nimisõna e substaantiiv. Finiitverb ja nominaalliikmed moodustavad struktuuri, mille osad sõltuvad üksteisest.
Jäljendavad ikooid on märgid, mille vorm sarnaneb tähendusega visuaalselt või heliliselt, onomatopoeetilised sõnad (auh, kikerikii, kopp-kopp). Peale onomatopoeetiliste sõnade on kõrge ikoonilisuse astmega veel deskriptiivsõnad, nt vilksti, jõllama, võpatama. Ikoonilusega on tihedalt seotud ka häälikusümboolika. Struktuurilised ikoonid on märgid, mille vorm annab edasi tähenduse osade suhteid, nt see et mitmuses on sõna pikem (tüdruk-tüdrukud). Üheks struktuurilise ikoonilisuse avaldumiseks keeles on peetud ka tähenduse isomorfismi põhimõtet: üks vorm üks tähendus; nt et narratiiv on ikkagi hoopis midagi muud kui jutustus või soppama on midagi muud kui poes käima. Indeksid on märgid, mille vorm ja tähendus on seotud järelduse kaudu. Mõnikord nimetatakse indeksiteks keeles sõnarühma, mille referent selgub alati ainult kasutusolukorras, nt näitava asesõna kasutus (see) koos osutava zestiga. Lisaks kitsamale indeksi
Nimed, mis on eesti kirjaviisiga sobitatud, kuid mitte tõlgitud, häälikuliselt äratuntavad. - Transkriptsiooniline mugandus: muudetakse häälikuväldet (Atika vs Attika), pikk vokaal märgitakse 2- kordselt (Kopenhaagen), jäetakse ära diakriitilised märgid, pearõhumuutus (Kazan vs Kaasan). - Foneetiline mugandus: nt Moskva, Budapest – nende piiritlemine on keeruline. - Struktuuriline mugandamine: kui algkeeles on mitmus, siis ka eesti k mitmus (Alpid). Struktuurilise mugandamise alaliik: –ia riiginimed, kus pikendame 3. silpi lõpust, nt Itaalia; –maa sõnad, nt Baskimaa; Iirimaa. Omastavalised nimed: Tšehhi. o kaudkeelsed nimed: Genf (Geneve), Montenegro (Grna Gora), Belgrad (Beograd), Casablanca (Ad-Dãr al Baydā’), Fergana (Farg’ona) on meie keelde teisest keelest tulnud. Nimede eestistamise põhjused: kokkupuude rahvastega, eestlaste asumine paigas. 3
· Nad moodustavad seostatuid struktuure metafoorseid ja metanüümilisi ahelaid · See korrastatus on minimaalne keele korrastatusega · Kuid, ja see on oluline, neid ahelaid on võimalik tõlkida loomulikku keelde. · Miks? Vastasel korral jääks ta tunnetamatuks ja kogu lacaanlik psühhoanalüüs ja subjekti ajutinegi terviklikkus variseks kokku ja osutuks võimatuks. Ometi ei ole me skisofreenikud, vähemasti esmapilgul. Kuid, nagu me ütlesime, ei ole võimalik keele enda struktuurilise katkestuse tõttu (keel on asendus ja erinevussüsteem teistest) kogeda ennast tervilkiku suletud subjektina, vaid alati me samastume ja identifitseerume ajutiselt nii nagu keel meile neid samastumisvõimalusi ette heidab. Keele ebatäiuslikuuse tõttu ei saa me kunagi taastada oma ürgühtsust, mille me kaotasime emaüsas. Kokkuvõte · Subjekt on sümboolse korra loodud · Temas pole midagi "oma" või algupärast
eraldivõetuna ühes või mitmes logistikavaldkonnas. See ei juhi tavaliselt kogu logistilise tegevuse maksimaalsele tootlikkusele, efektiivsusele ja kuluefektiivsusele tervikuna, kuna parimad lahendused toimingute või allüksuste tasandil võivad hakata üksteisele vastu töötama vähendades sel viisil logistilist koguefektiivsust. Vajalik on leida kompromisse, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektiivsuse, mitte maksimaalse efektiivsuse toimingu, protsessi või struktuurilise allüksuse tasandil. Kogukulude kontseptsiooni võti peitub kõigi tekkivate logistikakulude üheaegses arvestamises. Tulemuseks peaks olema minimeeritud kogukulud. Tihti toob ühtede kulude vähendamine kaasa teiste kulude suurenemise, erinevate logistiliste tegevuste kulud satuvad omavahel vastuollu. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähendamine. KULUDE KOMPROMISS K U Kogukulud L U
See ei juhi tavaliselt kogu logistilise tegevuse maksimaalsele tootlikkusele, efektiivsusele ja kuluefektiivsusele tervikuna, kuna parimad lahendused toimingute või allüksuste tasandil võivad hakata üksteisele vastu töötama vähendades sel viisil logistilist koguefektiivsust. Vajalik on leida kompromisse, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektiivsuse, mitte maksimaalse efektiivsuse toimingu, protsessi või struktuurilise allüksuse tasandil. 125 Kogukulude kontseptsiooni võti peitub kõigi tekkivate logistikakulude üheaegses arvestamises. Tulemuseks peaks olema minimeeritud kogukulud. Tihti toob ühtede kulude vähendamine kaasa teiste kulude suurenemise, erinevate logistiliste tegevuste kulud satuvad omavahel vastuollu. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähendamine.
võime korraga teadvustatavate nähtuste arvu suurendada. Teadvuse tase (teadvustatuse aste) võib olla kõrgem või madalam. Selle üheks aspektiks on teadvuse seisundite probleem, mida vaatleme edaspidi. Teadvustatuse taseme teiseks aspektiks on selle iseloomustamine tähelepanu intensiivsuse/suunduse kaudu ehk teadvuse protsessuaalsus. Teadvuse taseme kolmas aspekt on seotud teadvuse "ülesehitusliku" ehk struktuurilise küsimusega. Teadvuse sisu kohta võib väita, et selles avalduvad paljud psüühilised protsessid ja nähtused. Teadvuse sisuks võib olla ümbritseva maailma ja iseenda tajumine/ tajupilt; mälestused/ meenutused mälust; emotsionaalsed läbielamused/ teadvustatavad motiivid/ eesmärgid/ püüdlused; mõtted (probleemide lahendamine/ järeldamine, otsuste vastuvõtt, vaba (loov) mõtlemine, fantaseerimine), füüsiline tegevus
allüksuste tasandil võivad hakata üksteisele vastu töötama, vähendades sel viisil tootlikkust ja efektiivsust tervikuna. Vaja on leida kompromisse, mis garanteeriksid maksimaalse koguefek- tiivsuse, mitte maksimaalse efektiivsuse toimingu, protsessi või struktuurilise allüksuse tasandil. Kogukulude kontseptsiooni võti peitub kõigi tekkivate logistikakulude üheaegses arvestamises. Tulemuseks peaks olema minimeeritud kogukulud. Kogukulude analüüs on võti ettevõtte logistikasüsteemi juhtimiseks. Juhtimise eesmärk on
annaabi.ee 
