Nimisõnaliited 3. Eset märkivad sufiksid: -i osuti -kas purjekas -ik kandik -line sajaline -nik hapnik -e kate -tis elatis -ja avaja -k sõiduk -mik lugemik -ur kallur -lane mesilane -el keetel -nd malend 4. Kohta ja ala märkivad sufiksid: -la söökla -ik madalik -stik järvestik -mu elamu -k seljak -mik ristmik -stu järvistu 5. Rühma ja kogu märkivad sufiksid: -stik ideestik -kond keskkond 6. Naissugu märkivad sufiksid: -nna õpetajanna -tar poolatar 7. Mõõtmelist väiksust või hellitust väljendavad sufiksid (deminutiivsufiksid): -ke majake -kene majakene
Verbi sufiksid Sufiks asub ma-infinitiivi tunnuse ees. Väljapoole suunatud tegevus: -ta pai-ta-ma -sta lõbu-sta-ma -nda sooje-nda-ma -lda uhke-lda-ma Enesekohane sufiks: -u kõhn-u-ma -ta+u = tu naka-ta-ma/naka-tu-ma -sta+u = stu tõe-sta-ma/ tõe-stu-ma -nda+u = ndu ete-nda-ma/ete-ndu-ma -lda+u = ldu vee-lda-ma/vee-ldu-ma Protsessi märkiv sufiks: -ne kalli-ne-ma Loodushääli märkivad sufiksid: -ise koli-ise-ma -ata praks-ata-ma Teisi sufikseid: -tse teravmeeli-tse-ma -le suht-le-ma -tle(-tele) nalja-tle-ma/ nalja-tele- ma -skle mõti-skle-ma Harvemad sufiksid: -i lonk-i-ma -ki oh-ki-ma -gi mää-gi-ma -ku hau-ku-ma -gu näu-gu-ma
Määrsõnatuletus Määrsõna on muutumatu sõna, mis kuulub ainult tegusõna juurde: käitus julgelt (kuidas?) -lt määrsõna sufiks julgelt poisilt -lt alaltütleva käände lõpp,mis kuulub omadussõna juurde Sufiksid -sti hästi -ti öösiti -misi aegamisi -kuti vastakuti -vil(e) elevil, elevile -li kõhuli -kesi kahekesi -stikku vastastikku -vel(e) ärkvel(e) -ldasa loomuldasa -tsi telefonitsi
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles
TSIRKUMFIKS 10. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on: MÕNED VORMID PUUDU 11. Väliskohakäänded on: ALLATIIV, ADESSIIV, ABLATIIV 12. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on: ISOLEERIV 13. Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on: MA-INFINITIIV, SUBSTANTIIVI NOMINATIIV 14. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on: AGLUTINEERIV 15. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt: SUFIKSID 16. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed: (ME) LAULAKSIME, (TE) LAULVAT 17. Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 18. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lükitakse üksteise järel nii, et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: FUSIOONIKS 19. Kongruents on: SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 20. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d): VIISNURKNE 21
27. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (me) laulaksime, (te) laulvat 28. Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -de ja –te, -te ja-i, pood ja poe 29. Eesti keele algvormid e. sõnaraamatuvormid on ma-infinitiiv, substantiivi nominatiiv 30. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on aglutineeriv 31. Kongruents on süntaktiline ühildumine 32. Sõnaraamatusõna ehk lekseem 33. Sufiksid on tüve lõppu lisanduvad afiksid, eesti keeles tunnused ja lõpud 34. Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on sõne, sõnavorm, sõnavormitüübi realisatsioon 35. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on muutekaategooriad 36. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on fusiivne (flekteeriv) 37. Millistel juhtudel on tegemist supletiivsusega? üks-esineme, minema-lähen 38. Morfoloogia ei uuri sõnajärje mõju lause tähendusele 39
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles
1. Kongruents on SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 2. Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 3. Morfoloogia ei uuri SÕNAJÄRJE MÕJU LAUSE TÄHENDUSELE 4. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 5. Sisekohakäänded on ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 6. Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 7. Eesti keele algvormid ehk sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA-INFINITIIV 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 9. Liidepartikkel on KLIITIK -KI/-GI 10. Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 11. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? SÕNARAAMAT VALGE-TOONEKURG
MORFIANALÜÜS EHK SEGMENTIMINE. Leia junktuurid ja pane sõnad õigesse lahtrisse: talus, talusse, taludes, taluski, terav, lihav, vägev, edev, mugav, lodev ei ole taabelis Junktuurid on opaaksed Junktuurid on selged Talus, taluses, taludes, taluski, terav, lihav, vägev MORFEEMIDE BAASJAOTUS. Mis lahtrisse kuuluvad semantiliselt iseseisvad morfeemid? Prefiksid? Infiksid? Sufiksid? Vabad Seotud Iseseisvad morfeemid Prefiksid, infiksid, sufiksid Tüvi-, liide-, tunnusmorfeem Eesti keeles on vabad morfeemid tüvimorfeemid e sõnatüved, mis võib jagada sõnajuurteks, tuletatud tüvedeks ja liitsõnatüvedeks. Seotud morfeemid on liide morfeemid (eesliited ja järelliited) ning tunnus morfeemid (tunnused ja lõpud). Rahvusvahelise päritoluga prefiksid (eesliited): järelda sõnade
Sidamo keelel ei ole teada, et oleks mingeid konkreetseid murdeid. See keel on leksikaalselt sarnane 64% Alaba-Kabeenaga, 62% Kambaataga ja 53% Hadiyyaga. Sidamo keel kasutas Etioopia kirjasüsteemi kuni 1993. aastani. Ladina tähestiku on kasutanud alates 1993. aasast. (Ethnologue 2015. 28.10.15) Sidamo keel on aglutinatiivne keel, kus peaaegu kõik tuletusliite morfoloogia ja kõik fleksiooni (sõnavormi moodustamise) morfoloogia sisaldab afikseid. Enamik afiksid on sufiksid. Selles keeles puuduvad eesliited. Reduplikatsioon pole Sidamo keeles midagi ebaharilikku, kuigi see pole produktiivne. Mõned tegusõnad kasutavad reduplikatsiooni, et väljendada korduvaid või intensiivistatud tegevusi. (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 311. 28.10.15) Sidamo keel on nominatiiv-akusatiiv keel, mis kasutab pigem alust ja sihitis kui ergatiivi ja absolutiivi
(Kawachi 2007: 30-31) Selles keeles on ka rida sulghäälikuid (Kawachi 2007: 28). Kõiki Sidama konsonante saab lauses kahekordistada. Kuigi on väidetud, et tähte ´h´ ei saa kahekordistada, eksisteerib siiski sõna „ahahhe“, mis tähendab „vanavanemad.“ Ka täht „z“ esineb nii üksikuna kui ka topeltesituses üliharva, seda vaid Amhara keele laensõnades. (Kawachi 2007: 35) Sidamo keel on aglutinatiivne keel, mis on täis afikseid, neist enamus on sufiksid. Selles keeles puuduvad eesliited (kui välja arvata negatiivse tähendusega di, mida kasutatakse pigem verbi eesliitena, mitte iseseisva kliitikuna). (Kawachi 2007: 311) Sidamo keeles on vähemalt kaks viisi, kuidas klassifitseerida tegusõnu. Üks viis põhineb sihitu ja sihilise tegusõna tunnusjoonte vahel. Teine määratulus põhineb erinevaid tegevusi kajastavate verbide ja seisundi muutusi kajastavate verbide vahel. Sihilised verbid peavad „endaga kaasa
Sellega võidakse mõelda mis tahes sõnaosa, millele afiks liitub, või tüve eespool määratletud tähenduses, olgu see siis minimaalne juurmorfeem või morfoloogiliselt komplekssem struktuur. Teiselt poolt võidakse tüve all mõista ka lihtsalt juurmorfeemi. Vastavalt asendile tüve suhtes võib eristada kolme liiki afikseid . Tegemist on seega positsioonilise ehk asukohast lähtuva liigitusega. Tüve ees asuvad afiksid on prefiksid, tüvejärgsed on sufiksid ja tüve sees paiknevad afiksid on infiksid. Muuteprefikseid esineb näiteks ka saksa keele verbide partitsiibivormides. Sellise prefiksi ja sufiksi kohustusliku ühendi kohta kasutatakse mõnikord terminit tsirkumfiks. Selle vormi prefiks on osaliselt reduplikatiivne - prefiks sisaldab tüve alguskonsonanti. Tüve lõppu liituvaid afikseid nimetatakse sufiksiteks. Ka nt eesti keele tunnused ja lõpud. Sufiksid on maailma keeltes palju
........................................................................................7 Eessõnad......................................................................................................................... 7 Kesksõnad.......................................................................................................................8 Prefiksid ehk eesliited.....................................................................................................8 Sufiksid ehk järelliited.................................................................................................... 9 Artikkel the pärisnimedega...........................................................................................10 Artikkel the geograafiliste nimedega............................................................................10 Artikkel a, an................................................................................................................
Täisminevik The present perfect 4 Enneminevik The past perfect 4 Ennetulevik Future perfect 5 Üldminevik Past tense 5 Üldtulevik Future indefinite 5 Artiklid ja eessõnad 7 Eessõnad 7 Kesksõnad 8 Prefiksid ehk eesliited 8 Sufiksid ehk järelliited 9 Artikkel the pärisnimedega 10 Artikkel the geograafiliste nimedega 10 Artikkel a, an 10 Muu 11 Otsekõne Direct speech 11 Kaudkõne Reported speech 11 Kaudküsimused Reported questions 12 Passiiv Passive voice 12
kord Tallinnat, kord Moskvat. 2. Grammatiline sarnastumine 2.1 Refleksiivsete verbide ja lausete kasutamine Vene keele mõjul on refleksiivverbide kasutamine eesti keeles määratu palju laienenud. Refleksiivide tuletamine on muutumas peaaegu paradigmaatiliseks ning refleksiivsuse väljendamine ise ikoniseerub refleksiivsust seostatakse üha sagedamini üksnes u-sufiksiga, kusjuures varasemad refleksiivsust väljendavad i- ja ne- sufiksid (säilima, leevenema) asendatakse u-ga (säiluma, leevenduma). Üha tavalisemaks muutuvad sihiliste e transitiivsete ja reflektiivsete verbide paarid, kusjuures u-line refleksiiv on väga tihti kas uus-või ümbertuletis. sulgema sulguma leevendama leevenduma Üha sagedamini on hakatud transitiivse verbi umbisikulise vormi asemel kasutama refleksiivse verbi isikulist vormi. Sünnib grammatiline paradoks: verbivorm muutub passiivsest aktiivseks, semantika aga aktiivsest passiivseks
Eestikeelsete nimede seas võib nende murdelise ilme põhjal eristada põhjaeestilisi ja lõunaeestilisi nimesid. Lõunaeestilisi nimesid on nt Hain, Hüdsi, Kahro, Naaris, Põvvat, Sannamees, Sõgel. Põhjaeestiliste nimede hulgas saab eristada saartelt (Leas=lääs, Loob=loib, Kaju, Pihl, Kadarik, Tuulik, Meiusi, Kibuspuu, Koost), läänemurde alalt (Paart=part, Täras=teras, Lasn) ja keskmurde alalt (Oamer, Pearu, Preast, Sõerd) pärit nimesid. Mõnele maa-alale on iseloomulikud kindlad sufiksid. Räpinas on näiteks sagedased sk, -nd, -ng: Häidesk, Kliimask, Lepisk, Lepind, Kisand, Nagland, Ritsing, Saksing, Tanning. (Saareste II: 9-10.) Priinimede grammatiline liigitus A. Saareste on jaganud nimesid sõnaliigiti ja käändeti (Saareste I: 145, II: 11). Sõnaliikidest on enim esindatud nimisõnad. Teisel kohal on omadussõnad. Põhja- Eestis (eriti saartel) näikse need olevat sagedasemad kui Lõuna-Eestis. (Saareste II: 11)
või ka omastavas, sest seal pole ka midagi, aga tüvi on teistsugune Kliitik - vahepealsed morfeemid, mis pole päris seotud morfeemid, kellelegi ~ kellegile, inglise ‘ll ja ‘ve nt We’ll see või We’ve done Kaks võimalikku seletust infikside tekkimisele: • Metatees – silpide järjekord on vahetunud aja jooksul • Järgnevuses ABC on B ja C algselt olnud mõlemad sufiksid, aga C on kaotanud oma iseseisvuse. 14. Grammatiseerumine. Kaks tähendust: 1) grammatilise morfeemi teke; 2) grammatilisema tähenduse teke nt käes olema. „Mu õpik on sinu käes“ – siin on see grammatiseerunud, sest see ei pruugi olla päris näpus. 15. Derivatsiooni (tuletuse) ja (in)fleksiooni (muutmise) erinevus. Greenbergi universaal 29: Kui keeles on inflektsioon, on selles ka derivatsioon.
sõnavormina. Seotud morfeemide (v.a jäänukmorfid) kohta kasutatakse ka terminit afiks. Afiks liitub tavaliselt tüvele. Juurmorfeem - tüve minimaalne põhiosa, mis esindab lekseemi Kolme liiki afiksid: Prefiksid (tüve ees asuvad) Tsirkumfiks - prefiksi ja sufiksi kohustuslik kombinatsioon Reduplikatiivne - prefiks sisaldab tüve alguskonsonanti Keel, milles esinevad anult prefiksid - prefiksikeel Sufiksid (tüvejärgsed) Eesti keeles tunnused ja lõpud. Sufiksid on maailmakeeltes tavalisemad kui prefiksid. (sufiksikeeled) Infiksid (tüve sees paiknevad) Esinevad palju harvemini kui prefiksid ja sufiksid. Kliitikud - sõnade morfotaktilistel äärealadel esinevad kliitilised morfeemid. Kliitikud ei näita sõna suhet lause teiste sõnadega, neil võib olla keerulisi paragmaatilisi funktsioone. Kõneleja kasutab neid
· Palatalisatsioon konsonantühendi lõpposas: lat's 'laps' Morfoloogilised erijooned · Laadivaheldus: kõiv :kõo 'kask' · Esimese ja teise silbi piiril geminatsioonid: hopõn 'hobune', elläq 'elada', makõ 'magus' · Nelja tüvivariandi vastandused: lag'a:laja:lak'a:lak'k'a 'lai' · Kõrisulghäälik: häiermäq 'õied', saisaq 'seisa', kullõlnuq 'kuulnud', maq 'mina' · H-lised sufiksid: kotoh 'kodus', mõttõhe 'mõttesse', ilosahe 'ilusti' · Käänete kokkulangevused: tütrikah 'teenijatüdrukus, -tüdrukuna', pinilt 'koeralt' > pinildäq 'koerata' · I-tunnuselised mitmuse tüved arenenud erikujulisteks: taliõniq ' taludeni', kos'ogaq 'kosjadega' · Mitmuse omastavas algselt kolmesilbilistes tüvedes ide-tunnus (hammidõ 'särkide'), ühesilbilistes ije (kuljõ 'kuude')
Hiiessaarel. Väliskohakäänded jõe, järve, mäe, oja lõpulised. vere lõpulised valdavad sisekohakäänded. te lõpulised sisekohakäänded. Muudel ei saa välise vaatluse järel tuvastada käänet. Sisseütlev kääne ligi kümnendikul sisekohakäände lõpp, viiendik võivad esineda ilma lõputa. Mõned nimed sellised, kus sisseütlev kääne tugevas astmes (III välde) või kus s-häälik tugevneb. Ajalooline klusiil, mis tuleb välja. Annavad aimust nime etümoloogiale. SUFIKSID, TOPOFORMANDID, NIMELÕPUD. Sufiksid nii nagu apellatiivides. la, -se, -stu. Üldkeelesõnades liidetena kasutusel. Eraldi sufiksilaadsed liited toporformandid nagu ste, -vere. Nimed pole sufiksid ajaloolised, vaid käändevormidest lühenenud. Nime lõpud üldisem termin siis kui me ei tea, millega tegemist on. Lõpp la. Sufiksite ja topoformantide vaba vaheldus nt Kiri/vere; Kiri/la. La-sufiks. Märgib kohta ja deminutiivsust, esineb nii apellatiivides kui ka kohanimedes. Vana
Tomuhousu. 17.-18. sajandil läks perekonnanimesid vaja ka tavalistel inimestel, kes ringi rändasid. Sel ajal hakati kasutama ladinapärast us lõppu. 1875. pisut suurem kampaania: 26 üliõpilast muutsid oma perekonnanimed soomepäraseks. 1906. oli Snellmanni 100. sünnipäev. Võeti 32 500 soome nime. Inimesi peres ca 3 ütleme, nii, et uue nime said umbes 100 000 inimest. Suomalaisuuden Liitto soovitas ära tõlkida mõlemad nimeosad (nt perekonnanimi Virtaranta), andis soovitatavad sufiksid (-nen ja la). 1929 abielu seadus. Naine peab mehe nime võtma. Kohe hakati selle vastu lärmama, siis lisati, et naine, võib selle ka teise nimena võtma, aga mehe nimi peab figureerima naise nimes. Seaduslikust abielust sündinud laps saab isa perekonnanime, kuid väljaspool abielu sündinud laps saab ema perekonnanime. 1986. see seadus muutus nüüd saab naine panna lapsele oma nime. Naised hakkasid perekonnanimesid kasutama alles 18. saj. teisel poolel. Esialgu aadlinaised
Tomuhousu. 17.-18. sajandil läks perekonnanimesid vaja ka tavalistel inimestel, kes ringi rändasid. Sel ajal hakati kasutama ladinapärast us lõppu. 1875. pisut suurem kampaania: 26 üliõpilast muutsid oma perekonnanimed soomepäraseks. 1906. oli Snellmanni 100. sünnipäev. Võeti 32 500 soome nime. Inimesi peres ca 3 ütleme, nii, et uue nime said umbes 100 000 inimest. Suomalaisuuden Liitto soovitas ära tõlkida mõlemad nimeosad (nt perekonnanimi Virtaranta), andis soovitatavad sufiksid (-nen ja la). 1929 abielu seadus. Naine peab mehe nime võtma. Kohe hakati selle vastu lärmama, siis lisati, et naine, võib selle ka teise nimena võtma, aga mehe nimi peab figureerima naise nimes. Seaduslikust abielust sündinud laps saab isa perekonnanime, kuid väljaspool abielu sündinud laps saab ema perekonnanime. 1986. see seadus muutus nüüd saab naine panna lapsele oma nime. Naised hakkasid perekonnanimesid kasutama alles 18. saj. teisel poolel. Esialgu aadlinaised
tähendustega. Süntaks tegeleb sõnade liitumisega suuremateks üksusteks ehk lauseteks. Kirjelda morfeemianalüüsi. Morfeemianalüüs on morfeemide jagamine ehk segmentimine ja neile grammatiliste tähenduste lisamine ehk glossimine. Millised on seotud morfeemide liigid? Seotud morfeemide liigid on afiksid, mis jagunevad vastavalt esinemiskohale infiksiteks, sufiksiteks, prefiksiteks ja tsirkumfiksideks. Infiksid esinevad tüve sees, sufiksid esinevad tüve järel, prefiksid tüve ees ning tsirkumfiks koosneb nii prefiksist kui ka sufiksist ehk siis afiksist nii tüve ees kui järel. Millised on tüüpiliste grammatiliste morfeemide omadused? Grammatilised morfeemid on seotud morfeemid, st et nad kuuluvad mingi sõna juurde. Kui keeles on mingi kategooria, siis on kohustus seda ka lausetes väljendada. Grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid, neil on fikseeritud positsioon ja üldine tähendus.
Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36. Grammatiline kategooria Grammatilise kategooria liikmed: · väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi · esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil 37. Markeeritus ja markeerimatus
Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36. Grammatiline kategooria Grammatilise kategooria liikmed: · väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi · esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil 37. Markeeritus ja markeerimatus
palatalisatsioon konsonantühendi lõpposas: lat’s’ ‘laps’; Morfoloogilised erijooned laadivaheldus: kõiv : kõo ‘kask’; I ja II silbi piiril geminatsioonid: hopõn ‘hobune’, elläq ‘elada’, makõ ‘magus’; nelja tüvevariandi vastandused: lag’a : laja : lak’a : lak’k’a ‘lai’; kõrisulghäälik: häiermäq ‘õiged’, saisaq ‘seisa’, kullõlnuq ‘kuulnud’, maq ‘mina’; h-lised sufiksid: kotoh ‘kodus’, mõttõhe ‘mõttesse’, ilosahe ‘ilusti’; käänete kokkulangevused: tütrikoh ‘teenijatüdrukuna, -tüdrukus, pinilt ‘koeralt’- pinildäq ‘koerata’; i-tunnuselised mitmuse tüved on arenenud erikujulisteks: tallõniq ‘taludeni’, kos’ogaq ‘kosjadega’; mitmuse omastavas algselt kolmesilbilistes tüvedes ide-tunnus (hammidõ ‘särkide’), ühesilbilistes –ije (kuijõ ‘kuude’);
Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2) ???????????? 36. Grammatiline kategooria Grammatilise kategooria liikmed: väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil Markeeritus ja markeerimatus
36. SEKSISTILIKUST KEELEKASUTUSEST MARKEERIMATA JA MARKEERITUD KEELENDITE NÄITEL. See on teine viis analüüsida seksismi. Kuulub asümmeetria alla, kuid erineb eelmisest. Nt lõvi (lion) on markeerimata mõiste, mida kasutatakse nii ema- kui isalõvi puhul. Aga saab ka öelda teisiti: lion – isalõvi ja lioness – emalõvi (markeeritud). Eesti k puhul mõlemad markeeritud (isa- ja ema-). (Eesti k on markeerimiseks kasutusel veel sufiksid -nna ja -tar.) On tavaline, et markeerimata vorm tähendab meest, naissoo saamiseks lisatakse sufiks meessoo vormile.. Ka naiste kohta kasutatakse tänapäeval markeerimata sõnu. See näitab, et keel ja suhtumised muutuvad. Siiski peetakse mõningaid ameteid, nagu kirurg, professor ja kohtunik, sageli ainult ühe soo – mees- või naissoo – esindajatele omasteks. Naiste puhul lisatakse nende ette liide nais-: naiskirurg, naisprofessor ja naiskohtunik
ülevõtmine ladina keele kaudu uute Encephalitis (ajukelmepõletik) võõrsõnade tähistamiseks. Ophthalmiatria (silmahaiguste ravi) Hysterectomia (emaka eemaldamine) PÕHJUSED: 14 Rahvusvahelise terminoloogia moodustusvõtted: 1. sõnatuletus: eesliited ehk 1. isikunimed: prefiksid, järelliited ehk sufiksid, liiteks taandunud tüved (bio-, geo-, 2. KAHEKOMPONENDILINE NIMI: mikro-, makro-, termo- jne); eesnimi+pärandatav perekonnanimi Levinumad ladina eesliited Levinumad ladina järelliited 3. Nimevaramu: Ab-, ad-, con-, de-, a) antiiksest eesnimevaramust: dis-, ex-, in-, inter-, Cornelius, Lucius- Lucia, Marcus, Titus ob-, per-, prae-, pro-, b) roomlaste pere- ja lisanimedest:
Laentüvesid on nii kirjakeeles kui ka murretes, vahetu keelekontakti tulemusel. Laentüvede integreerumist iseloomustab nt lõpukadu (nt vene kanycma – kapsas, paberoca – pabeross), konsonantühendid sõna algul asenduvad ühega (nt vene clobogka – lobudik), vokaalharmoonia kaob (nt soome rälläkkä – relakas), geminaadid sõna seest üksikkonsonandiks (nt esittää – esitada), pikeneb vokaal sõna sees (nt vene logõr – looder), võivad säilida mõned sufiksid, nt vene -nik (pagasnik), -vai (padavai), -ka (täika), sõnade lühendamised (soome alennus – ale), -ari (synttari – sünttar). 15. Kirjelda eesti keele võõrtüvede häälikulist struktuuri. Võõrtüved moodustavad üleeuroopalise sõnavara, mille levik on muutunud üha laiemaks. Võivad olla nii laen- kui ka võõrsõnad. Võõrsõna on keeles häälikuliselt muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni
annaabi.ee 
