Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"supletiivsus" - 11 õppematerjali

supletiivsus – semantiliselt kokku kuuluvad ja täiendava jaotumise vahekorras olevad morfid on oma fonoloogiliselt ja ortograafiliselt koostiselt täiesti erinevad.
thumbnail
7
doc

Karlssoni "Üldkeeleteaduse" kokkuvõte

Seda vaheldust nimetatakse grammatiliselt tingitud variatsiooniks. Eesti keele morfid käsi, käe, kät, käs on sama morfeemi allomorfid. Nad on oma struktuurilt osaliselt ühesugused, tähenduse poolest identsed ja lisaks on nad kõik komplementaarse distributsiooni vahekorras. Supletiivsus Morfide liigituse erijuhtumeid on supletiivsus , mille puhul semantiliselt kokku kuuluvad ja täiendava jaotumise vahekorras olevad morfid on oma fonoloogiliselt ja ortograafiliselt koostiselt täiesti erinevad. Supletiivsussuhtes on näiteks mitmuse tunnused ­d ja ­i (hüppe+d ­ hüppe+i+l), hea eri tüved (hea ­ pare+m ­ pari+m) IP-morfoloogia ja IA-morfoloogia Protsessimorfoloogia (IP) on morfoloogia meetod, milles teatud allomorfid tuletatakse abstraktsemaist,...

Keeleteadus
96 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Morfoloogia

Need allomorfid on klassikalised erandid, ühejuhureeglid. Leksikaalselt määratud allomorfi esinemistingimusi ei saa kirjeldada üldise fonoloogilise konteksti (fonoloogiline määratus) ega kogu morfeemiklassi või mingi naabruses esineva grammatilise kategooria (grammatiline määratus) alusel. Morfide liigituse erijuhtumeid on supletiivsus , mille puhul semantiliselt kokku kuuluvad ja täiendava jaotumise vahekorras olevad morfid on oma fonoloogiliselt ja ortograafiliselt koostiselt täiesti erinevad (nt mitmuse tunnused ­d ja ­i hüpped, hüppeil). Morfoloogiline tunnus ehk kategooria nimetus. Protsessimorfoloogia (IP) on morfoloogia meetod, milles teatud allomorfid tuletatakse abstraktsemaist, näiteks arhifoneeme või morfofoneeme sisaldavatest representatsioonidest või teistest allomorfidest...

Keeleteadus
140 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

Vaheldusi kujutatakse üht häälikut puudutavate automaatsete vaheldustena; teisalt rühmitatakse sõnade tüved, tuletusliited ja lõpud sektoriteks ja määratakse igale elemendile klass, millesse kuuluv osa talle järgneda võib. Keerukas reeglite kompleks. 3 4. Vormimoodustusviisid (aglutinatsioon, fleksioon e fusioon, supletiivsus , analüütilisus, reduplikatsioon). Keelte morfoloogilised põhitüübid ­ 1) Aglutinatsioon: morfeeme liidetakse omavahel otsekui mehaaniliselt, morfeemide piirid jäävad struktuurilt ja tähenduselt selgeks; morfeemid ise ei muutu, nt karu/de/le, nina/de/ni, seisa/me, käi/a/kse, tee/n. Morfoloogilised tunnused ja lõpud liituvad üksteisele, ilma et nende piirid häälikuliselt ähmastuksid. Nt maja/de/ni, aasta/i/d. 2) Fleksioon e fusioon: morfeemid on muutlikud, on...

Eesti keel
423 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Sissejuhatus Germaani Filoloogiasse

Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) ­ ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut ­ kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped ­ pedestrian, 2) o- aste, nt IE pod ­ podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut ­ täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat ­ häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel ­ keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid artikkel ­ abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil ­ üks auto; bilen ­ konkreetne auto. aspiratsioon ­ h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute jär...

Filoloogia
94 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Kognitiivne areng

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...

Psühholoogia
26 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

Vaheldusi kujutatakse kõigepealt üht häälikut puudutavate automaatsete vaheldustena; teisalt rühmitatakse sõnade tüved, tuletusliited ja lõpud sektoriteks ja määratakse igale elemendile klass, millesse kuuluv osa talle järgneda võib. Keerukas reeglite kompleks. Protsessimudeli edasiarendus. 4. Vormimoodustusviisid (aglutinatsioon, fleksioon e fusioon, supletiivsus , analüütilisus, reduplikatsioon). Keelte morfoloogilised põhitüübid.  1. Aglutinatsioon: morfeeme liidetakse omavahel otsekui mehaaniliselt, morfeemide piirid jäävad struktuurilt ja tähenduselt selgeks; morfeemid ise ei muutu, nt karu/de/le, nina/de/ni, seisa/me, käi/a/kse, tee/n. Morfoloogilised tunnused ja lõpud liituvad üksteisele, ilma et nende piirid häälikuliselt ähmastuksid. Nt maja/de/ni, aasta/i/d.  2...

Eesti keel
93 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Astmevahelduse kokkuvõte

Pöördsõnad: nõrgenev AV, kui ainsuse oleviku esimene pööre on ma-/da-tegevusnimedega võrreldes nõrgas astmes tugevnev AV, kui võrreldes nendega on tugevas astmes Astmevahelduseks ei loeta: 1. Kahetüvelised esmavältelised nimisõnad + sama tüvestruktuuriga verbid (tuli, tulema) 2. Number-tüüp 3. Kõik ne-sõnad ja s-sõnad 4. Sisseütleva käände geminatsioon 5. Ühesilbilised tüved 6. Supletiivsus jm ebaregulaarsed tüvemuutused 7. Mõned fonotaktilised põhjused (laps-last pole LV, on VV) 8. Ele-liitelised verbid (tegelema)...

Matemaatika
9 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Sissejuhatus germaani filoloogiasse

Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „t...

Filoloogia
17 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole o...

Eesti keel
22 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Sissejuhatus germaani filoloogiasse

Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut – kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped – pedestrian, 2) o-aste, nt IE pod – podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel – keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid. Sõnajärg lauses range Boy ate soup- vaid 1 võimalus! artikkel – abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil – üks auto; bilen – konkreetne auto. aspiratsioon – h-häälik, mis tekib vahel...

Sissejuhatus germaani...
12 allalaadimist
thumbnail
9
docx

EESTI KEELE VORMIÕPETUS

SISSEJUHATUS 1., 2. (17.09.18) MIS ON MORFOLOOGIA? MILLEKS SEDA ÕPPIDA? Pane õigesse vormi! Diivaniparadiisis on lai valik (voodid). Voodeid Narva Kolledzis õpib palju (tublid) tublisid üliõpilasi. Konkursil osalevad Narva Kolledzi (tublid) tublide üliõpilaste kirjalikud tööd. Narva Kolledzi üliõpilaste (kirjalikud) kirjalikkude/kirjalike tööde tase on väga kõrge. Sellel küsimusel on palju (võimalikud vastused) võimalikke vastuseid, sellel juhtumil on palju (põhjused) põhjuseid/põhjusi. Kiri on valmis, kuid mul kahjuks ei ole (ümbrik) ümbrikut/ümbrikku Kodanikud vajavad (loomulikud, inimlikud, mõistlikud) loomulikke, inimlikke, mõistlikke lahendusi, kodanikud ei vaja (õudne, vastik tingimus) õudset, vastikut tingimust. Tahaks magusat ja (suhkur) suhkrut. Carmen on kõhn, pikk ja õrn, kuid Claudia on temast (kõhn) kõhnem, (pikk) pikem, (õr...

Eesti keele vormiõpetus
76 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun