Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on psühholoogia ?
  • Mis on psüühika ?
  • Kuidas jagunevad psüühilised nähtused ?
  • Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia ?
  • Mis on eksperiment ?
  • Millal sündis teaduslik psühholoogia ?
  • Kes kirjeldasid inimese temperamenditüüpe ?
  • Milline inimene on melanhoolik ?
  • Mis on operantne tingimine ?
  • Millised on nende põhilised funktsioonid ?
  • Mida tähendab, et aju on lateraliseeritud ?
  • Kuidas suhtlevad närvirakud ?
  • Mis on neurotransmitter ?
  • Kus asuvad närvilõpmed ?
  • Mis on dendriidid ?
  • Mis on teadvus? Kuidas inimese teadvus erineb loomade teadvusest ?
  • Mida uurisid strukturalistid ?
  • Millised on teadvuse omadused ?
  • Millal tekib eneseteadvus ?
  • Kuidas kontrollitakse selle olemasolu ?
  • Miks nimetatakse Freudi teadvusekäsitlust psühhodünaamiliseks ?
  • Millised hormoonid reguleerivad inimese tsirkadiaanset tsüklit ?
  • Mis on uni? Kuidas seda uuritakse ?
  • Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab ?
  • Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte ?
  • Miks me näeme unenägusid ?
  • Mis on taju? Aisting ?
  • Millised protsessid tekitavad taju ?
  • Millest sõltub inimese tajukujundi tekkimise aeg ?
  • Mis on H. von Helmholtzi arvates inimese tajukujundi tekkimise aluseks ?
  • Mis on adaptatsioon ?
  • Mis on disparaatsus ?
  • Miks ta oluline on ?
  • Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil ?
  • Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel ?
  • Kestvuse alusel ?
  • Kes on E. Tulving ?
  • Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine ?
  • Kuidas uuritakse normaalsete psüühiliste tunnuste pärilikkust ?
  • Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses ?
  • Mida uuris Galton ?
  • Millise testi autor on Binet ?
  • Mitu? Catelli arvates ?
  • Mis on g-faktor, selle väljapakkuja ?
  • Kuidas erinevad mehed ja naised spetsiifiliste võimete poolest ?
  • Miks see siis ei ilmne koolihinnetes ?
  • Mida kujutab endast isiksus ?
  • Millised on põhilised isiksuseteooriad ?
  • Millised on emotsiooni komponendid ?
  • Millised on põhiemotsioonid ?
  • Millised on tähelepanu liigid ?
  • Mis on motivatsioon ?
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014).
  • Mis on psühholoogia? Mis on psüühika?

Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides.
  • Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?
Psüühilised nähtused jagunevad psüühilisteks protsessideks (st vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid ( aistingud , tajud, kujutlus , mõtlemine, tähelepanuprotsess)), psüühilisteks seisunditeks (üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud) ja psüühilisteks omadusteks (konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned , iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt, on teatud potentsiaaliks või eelduseks , mis lubab ennustada üht või teist käitumist või reageerimisviisi).
  • Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta näide.

Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimest ühiskonnas ( grupis ). Arengupsühholoogias uuritakse lapsi, et välja selgitada, kuidas tekivad inimesel kognitiivsed funktsioonid, millised on kaasa sündinud, millised ühiskonna poolt arendatud jne. Psühhofüüsika uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajalne järgnevus jne) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru.

Eksperiment ehk katse: tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine . Eksperimendis seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevatesse, suvaliselt muudetavatesse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. Eesmärgiks hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, millega on tegemist. Loomulik eksperiment – katseisik ei tea, et eksperiment toimub, see toimub katseisikule loomulikes tingimustes. Vaatlus: tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu . Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. enesevaatlus ehk introspektsioon , teiste vaatlus. Intervjuu: struktureeritud, poolstruktureeritud, struktureerimata.
  • Millal sündis teaduslik psühholoogia? Esimese labori rajaja?

Erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid tekkisid 20. sajandil, kuid juba 19. sajandil ( 1879 ) rajas W. Wundt esimese eksperimentaalpsüholoogia labori Leipzigi ülikoolis, uuriti, kuidas ravimid (nt kofeiin ) mõjutavad psühholoogilisi protsesse ning kas andekus on pärilik.
  • Kes kirjeldasid inimese temperamenditüüpe?

Esimese temperamenditeooria loojaks peetakse Antiik-Kreeka arst Hippokratest ja mitu sajandit hiljem elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik , flegmaatik . melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi.
  • Milline inimene on melanhoolik? Koleerik? Sangviinik? Flegmaatik?

Melanhoolik: kurvameelne, murelik inimtüüp. Koleerik: kergesti ärrituv, tundlik, äge inimtüüp. Sangviinik: keevavereline, tormakas, seltsiv inimtüüp. Flegmaatik: tuim , loid, kannatlik inimtüüp.
  • Kirjelda biheiviorismi, humanismi , psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda. Too iga koolkonna kohta näide, kuidas nad seletaksid ühte psühholoogilist probleemi.

Biheiviorism : tegevus, mõtlemine ja tundmine on võrdsed käitumised. Inimene on must kast, pole vaja teada, mis seal sees on. Pole tähtsad vaimsed seisundid , sisemised protsessid, introspektsioon. Lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. Humanism : rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus , võimeline tegema oma valikuid , tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu. Psühhodünaamika: käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul, nagu seda oletas Sigmund Freud ja tema järgijad. Kognitiivne psühholoogia: keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jene ) ja mõistavad maailma. Psühhobioloogia: (ka käitumuslik neuroteadus) käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja elektriliste protsesside tulemit, suur areng aistingute, mälu, mõtlemise ja psüühiliste häirete uurimises tänu tehnoloogiale 1990ndatel, eksperimentides üks aspekt alati seotud närvisüsteemi töö vaatlemise, manipuleerimise või salvestamisega.
  • Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine?

Operantne tingimine seisneb tegevuse tagajärgedest õppimises, näiteks koer õpib ukselingiga logistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest peremees on ta varem selle tegevuse peale välja viinud. On ära õpitud seos tegevuse ja tagajärje vahel.
Klassikalise tingimisega on tegemist, kui loom õpib ära, et ühele sündmusele, nt kellahelinale järgneb teine, näitek söögiaeg. Kellahelinast saab looma jaoks märguanne läheneva söömaaja kohta ning loom hakkab ootama toitmist iga kord, kui ta kuuleb kellahelinat. On ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel.
  • Aju: millised on neli suuraju sagarat ( frontaal , temporaal, parietaal, oktsipitaal) ning millised on nende põhilised funktsioonid?

Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju . Suuraju jaguneb neljaks suuremaks sagaraks:
Frontaalsagar e otsmikusagar – asub peaaju eesmises osas ja tegeleb stiimulitele regeerimisega. Selles ajupiirkonnas on peamiseks neurotransmitteriks dopamiin .
Temporaalsagar e oimusagar – ajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt kuulmise ja mälestuste moodustamisega. Temporaalsagaras toimub auditoorse info töötlus, kõne mõistmine ning visuaalsete objektide äratundmine. Ülemises temporaalvaos sobitatakse kokku visuaalset ja auditoorset infot, sealt tuleb sotsiaalse kognitsioonioskus.
Parietaalsagar e kiirusagar – on ajukoore osa, mis paikneb kiiruluu all. Parietaalsagar vastutab objektide ruumilise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest. Ühtlasi hoolitseb see liigutuste õige järjekorra eest ning võimaldab samaaegselt mitme asjaga tegeleda.
Oktsipitaalsagar e kuklasagar – on peaaju tagumises osas, kuklaluu all paiknev ajuosa, mis tegeleb nägemisega.

Tähendab, et „ülesanded“ paiknevad eelistatult ühes ajupoolkeras. See on ajutalitluse omapära. Vasak ajupoolkera juhib paremat kehapoolt. Nt kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisme .
  • Kuidas suhtlevad närvirakud?

Aju koosneb miljarditest närvirakkudest e neuronitest. Närvirakud suhtlevad omavahel keemiliselt. Rakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud. Keemilised elemendid vallanduvad närvilõpmetest elektrilise membraanipotentsiaali muutuse tõttu, andes edasi „sõnumi“ sünapsisse ja sealt järgmisse rakku. Seega suurem osa neuronitevahelisest suhtlemisest toimub keemilises keeles – närvilõpmetest vabanevate keemiliste ainete vahendusel, mille mõjul teised neuronid ärgastuvad. Närvirakkude „sõnumid“ naabritele võivad olla erutavad või pidurdavad. Erutusneuronid vähendavad sõnumisaaja membraani elektrilist polariseeritust ja suurendavad tõenäosust, et adressaat ärgastub ja tekib tegevuspotentsiaal. Pidurdusneuronid suurendavad rakumembraani polariseeritust veelgi ja hoiavad sellega teise neuroni ärgastumise ära.
Mõned neuronid suhtlevad tihedate rakkudevaheliste ühenduste kaudu ka elektriliselt. Mitte kogu närviteabe keemiline edastamine ei ole sünaptiline. Mõned ajutüves paiknevad tuumad hoiavad ulatuslikke piirkondi eesajus enda kontrolli all aksonitega, mis piki kulgu kohati laienevad ja vabastavad virgatsainet. Viimane imbub ajukoes laiali ja erutab kõiki ettejäävaid neuroneid , millel asuvad seda virgatsainet äratundvad retseptorid . Nii suudab isegi ühestainsast neuronist vallandunud tegevuspotentsiaal mõjustada silmapilk ajukoore närvirakke otsmikusagarast kuklasagarani. Selline mehhanism osaleb püsiva tähelepanusäilitamisel ja tähelepanufookuse vahetamisel.
Neurotransmitterid e virgatsained on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. Neid aineid sünteesitakse ja säilitatakse närvilõpmetes, erandiks on endopioidid või neuropeptiid, mis sünteesitakse närvirakukehas ja kantakse aksonit pidi närvilõpmesse. Neurotransmitteriteks on nt:
Atsetüülkoliin – õppimine, mälu, ärkvelolek;
  • Glutamaat – üsna universaalne erutusvirgatsaine, enim uuritud seoses õppimisvõimega;
  • Noradrenaliin – tähelepanu, erksus;
  • Dopamiin – üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus;
  • Serotoniin – meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni;
  • Gammaaminovõihape – väga universaalne pidurdusvirgatsaine, eriti interneuronites;
  • Endopioidid – valu mahasurumine, sotsiaalne lähedustaju;
  • Neuropeptiid – söögiisu suurendamine , ärevuse mahasurumine.
    • Kus asuvad närvilõpmed?
    Närvilõpe on aksoni haru, mille abil see ulatub teise närvirakuni. Närvilõpmed asuvad paigas, kus teise neuroni rakumembraan on vaid kümmekonna nanomeetri kaugusel. Suhtlemiseks vabastatakse närvilõpmetest virgatsained, mille mõjul teised neuronid ärgastuvad.
    • Mis on sünaps?
    Närvilõpet, vastasseisva neuroni membraani ja nendevahelist pilu nimetatakse sünapsiks. Sünapsi ülesandeks on tagada info liikumine ainult ühes suunas.
    • Mis on dendriidid?
    Dendriidid on lühikesed ja hargnenud närvirakujätked, mida mööda kulgeb närvierutus närviraku keha poole.
    • Mis on teadvus? Kuidas inimese teadvus erineb loomade teadvusest?

    Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, nt mõtete, emotsioonide ja mälestuste omamist ja tundmist. Samuti nimetatakse teadvuseks seisundit, kus ollakse võimeline seda omadust aktiivselt rakendama (teadvus vs teadvusetus). Lisaks ärkvelolekuteadvusele on olemas ka teisi teadvuse vorme: uni, hüpnoos, meditatsioon, sensoorne deprivatsioon ja mitmesuguste ainete tarbimisest tingitud seisundid. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest.
    Kuigi loomadel on teadvus – nad on meelte ja muude tunnetusvahendite kaudu teadlikud ümbritsevast keskkonnast – ei ole nad teadlikud sellest, et neil see teadvus olemas on. Kuigi inimene on võimeline endale aru andma, teisisõnu peegeldama e reflekteerima , mis toimub tema psüühikas, ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel.
    Inimene versus loom:
    • asjade omaduste eristamine (tegelikkuse oluliste omaduste eristamine)
    • eesmärgilisus (tulevik versus “siin ja nüüd”)
    • kogemused (ühiskondlik-ajalooliste kogemuste akumuleerimine, omandamine, edasiandmine, suuline ja kirjalik keel)


    Wilhelm Wundt rajas 1879. aastal esimese psühholoogialaboratooriumi, kuna teda huvitasid psüühika ehituskivid. Defineerides psühholoogiat teadusena teadvustatud kogemusest, lõi ta mudeli, mis sai tuntuks strukturalismina. Strukturalism keskendus põhielementidele, mis moodustavad mõtlemise, teadvuse, emotsioonide ja teiste vaimsete seisundite ja aktiivsuste aluse. Mõistmaks, kuidas põhiaistingud kombineeritult tekitavad meie teadvustatuse maailmast, kasutasid Wundt ja teised strukturalistid teadvuse sisu uurimisel protseduuri, mida nimetatakse introspektsiooniks. Introspektsiooni puhul esitati inimestele stiimul, näiteks ereroheline kujund või kaardile trükitud lause ning paluti oma sõnadega kirjeldada nii detailselt kui vähegi võimalik, mida nad selle stiimuli eksponeerimisel kogesid. Wundt väitis, et psühholoogid suudavad aruannete kaudu, mida inimesed oma reaktsioone kirjeldades andsid, mõista teadvuse struktuuri. Wundti strukturalism ei pidanud ajaproovile vastu, kuna psühholooge ei rahuldanud oletus , et introspektsioon suudab psüühika põhielemendid paljastada. Probleeme tekkis mõne sisemise kogemuse, näiteks emotsionaalse reaktsiooni kirjeldamisel. (Proovige näiteks järgmisel vihastamisel analüüsida ja selgitada, millised on teie vihatunde algelemendid.) Veel enam: objektide lammutamine kõige algsemaiks elementideks võib mõnel juhul osutuda väga veidraks ettevõtmiseks. Näiteks ei kirjeldaks strukturalist raamatut lihtsalt raamatuna, vaid selle osadena nagu kaanematerjal, värvid, tähtede kujud jne. Introspektsioon ei tõestanud ennast tõeliselt teadusliku tehnikana. Välisele vaatlejale jäi väga vähe võimalusi teise inimese teostatud introspektsiooni täpsuse kontrollimiseks. Sedalaadi puudused viisid uute mudelite evolutsioonile, mis strukturalismi suures osas välja tõrjusid. Huvitav on märkida, et strukturalismi jäänused siiski püsivad: viimase kahekümne aasta jooksul on taaselustunud huvi inimeste sisekogemuse kirjelduste vastu. Tunnetuspsühholoogid, kes keskenduvad kõrgematele psüühilistele protsessidele nagu mõtlemine, mälu ja probleemide lahendamine, on loonud uuenduslikke tehnikaid inimeste teadvustatud muljete mõistmiseks. Need tehnikad aitavad ületada paljusid introspektsiooni puhul tekkinud raskusi.
    • Millised on teadvuse omadused?

    Kõrgelt arenenud teadvuse eripärane omadus on eneseteadvus . Eneseteadvus – teadlikkus oma teadvusest e identiteeditunne.
    Teadvuse omadused:
  • kvalitatiivsus – iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma „ tunnet “;
  • subjektiivsus – seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #1 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #2 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #3 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #4 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #5 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #6 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #7 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #8 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #9 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #10 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #11 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #12 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #13 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #14 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #15 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #16 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #17 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #18 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #19 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #20 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #21 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #22 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #23 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #24 Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 142 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ilen Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    107
    docx
    Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    88
    doc
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
    36
    docx
    Psühholoogia konspekt
    74
    docx
    Psühholoogia konspekt
    51
    docx
    PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR
    44
    docx
    Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun