Küsimused ja ülesanded +1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas +2. Mis on psüühika? Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus +3. Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. +4. Mis on eneseteadvus?on teadvuse üks vorm-teadlik olemine ja arusaamine iseendast. +9. Kirjelda peeglitesti.peab olema ettekujutus oma füüsilisest minast. +12. Mis on kultuur (Juri Lotmani järgi)?kultuur on kõik see,mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Küsimused - TAJU +1. Mis on taju
Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse siis tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ja tundmist. Teadvus on keerukate elusorganismite ajus loodud töökeskkond mida põhjustavad miljardite närvirakkuda ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö. Teadvus on mentaalne represantatsioon väliskeskkonnast ja organismi siseseisundist, kus taju, mõtlemise ja tahte vormis toimub vastuvõetava informatsiooni töötlemine- kategoriseerimine,
Tänane tohutu infotulv takistab inimestel informatsiooni süvenemist6. Üks viis, kuidas inimesed toime tulevad, on luues eel-arusaamisi (pre-understandings) teemadest. Nagu ka stereotüüpide puhul, kui inimene mõne igapäevase teemaga kokku puutub, aktiveerub inimese eel-arusaam ning kõik omadused, mis sinna alla ei kuulu, jäävad tähelepanuta. Seda nimetab saksa sotsiaalpsühholoog Thomas Leithäuser igapäeva teadvuseks (everyday consciousness). Mida on aga oluline siinpuhul märkida, uut informatsiooni sedaviisi ei omandata. Vastupidi, igapäeva teadvus tugevndab inimesel juba olemasolevaid uskumusi.7 Õpibarjääride seas võib seda kutsuda kaitsemehhanismisks (learning defence). Veel üks tuntud vorm kaitsemehhanismist on ambivalentsus (ambivalence), mis puhul inimene korraga tahab ja ei taha õppida. Lisaks kaitsemehhanismidele võib inimene kogeda ka vastupanu õppimisele (learning resistance)
Nii on juba vastsündinul olemas antud eluperioodi suhtes olulised toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) On ka selliseid kohanemist hõlbustavaid reflekse, mis kaovad 3-4 kuu vanuselt (näiteks ujumine,tallapuuterefleks,peopesapuute refleks jne.) · Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. 8. Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist 9. Teadvuse seisundid... · Spontaansed teadvuse seisundid: o Unistamine o Uni ja unenäod · Esilekutsutud teadvuse seisundid: o Hüpnoos o Meditatsioon o Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid 10. Uni... · ..
toornafta tootja ja see on kõige tähtsam osa mis majandust juhib. Saudi Araabia majandus lähtub tugevalt nafta hinna tõusude ja langustele. 1) Põllumajandus 2,3% Kasvatatakse/toodetakse suhkrurooga, päevalilleseemneid, puuvilju ja juurvilju. 2) Tööstus 39,2% Kaevandatakse naftat. Toodekase õli, gaasi. kemikaale ja metalle. Ehitatakse Ründe- ja kaitsetehnika nagu näiteks radarid ja erinevad sorti raketid, laevad, traktorid, sidevahendid, meditsiini tooted ja teadvuseks vaja minevaid vahendeid jne. 3) Teenindus 34% Saudi Araabiat võib nimetada tööstusühiskonnaks kuna peamine tulu tuleb just nafta tootmisest. Eestit ja Saksamaad võib nimetada infoühiskonnaks, kuna neis riikides on suur osa tertsiaalsel sektoril. 3.3 Rahvusvahelised ettevõtted Al Hammadi-1985. aastal asutatud ettevõte, mis omab ja haldab erahaiglaid Saudi pealinnas Riyadhis. Portfellis 3 haiglat, millest 1 on ehitusfaasis.
TEADVUSE SEISUNDID psühholoogia referaat TEADVUS Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist (1).Teadvust määratletakse kui teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast. Kõige selgemalt iseloomustab sellist teadlikkust ärkvelolekuteadvus kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda. Ka ärkvelolekul ei teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei
loomulikku paranemisvõimet. See on ohutu ja mõjub, tal pole teada mingeid kõrvaltoimeid. Selle mõju on kohene ning toime kestab kaua. Uuringud nõelravi mõjust on andnud paljutõotavaid tulemusi. (Thomas, 2001). 5.4. Hüpnoteraapia Hüpnoteraapia on tõhus, isegi hambaarstid ja tohtrid on kasutanud seda tuimestuse alusel. See on üks vanimaid ravimeetodeid. Inimese psüühika jaguneb alateadvuseks ja teadvuseks. See, mis peitub meie alateadvuses, on sageli meie tervisehädade põhjuseks. Arvatakse, et hüpnoteraapia aitab immuunsüsteemi talitlust tõhusamaks muuta, olles ideaalne vahend hulga tervisehädade nagu peavalu ja muude stressist tingitud hädade ravimisel. Seda võib läbi viia spetsialist, kuid seda meetodit võib õpetada inimesele endale. Eriti on sellest abi sellise peavalu puhul, mis tuleneb stressit ja depressioonist. Ühe uuringu käigus on
seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psüühika püüab aidata inimesel lahendada eluprobleeme ja kujundada pingevaba käitumist. Teadvus jaguneb teadvuseks ja alateadvuseks psüühilisteks nähtusteks. Psüühiline nähtus jaguneb psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Jaotuse aluseks on võetud psüühiliste nähtuste ajaline kestvus, psüühilised protsessid on kõige lühiaegsemad, stiimulile järgneb reaktsioon. Psüühilised seisundid kestavad võrreldes protsessidega kauem. Psüühilised omadused on elu ajal omandatud või kaasa sündinud. Psüühilised nähtused
" Jõu aktiivne rakendamine - halastamatus, intellektuaalsus. Inimese täiustamine. Vastand: viimane inimene - keegi kellel puuduvad kõrgemad püüdlused. N põlastas keskmist inimhulka. Kodanlast. Tasakaalukust, korrastatust. N nägi ka seda et üleinimene ei võida. Aga kangelase traagilise surm on ilus ja võimas? Tõi toored ilustamata emotsioonid tagasi. Need kes vajavad keelt on nprgad, teod on tugevuse aluseks. Freud. Jagab inimpsüühika teadvuseks ja mitte teadvuseks (alateadvus). Inimpsüühika on individuaalne aga mitte unikaalne (struktuurilt on korduv) Jung-kollektiivne alateadvus. Freudi meelest ei ole kollektiivset alateadvust. Teadvuse kaudu on inimene suhtes maailmaga. Kogu energeetika on seotud alateadvusega (instinktid, tungid jne). Roll maailmas on tsenseerida seda, mis mitte teadvusest tuleb. Reaud uurib inimese vaimu. Psühholoogia seisukohalt on ta aegunud. Descartes. kuidas inimene maailma tunnetab Idee: "kahtle kõiges". Me võime kõigest
Peidetud tunded ja emotsioonid on suurema Mina värav. Uurides seda, mida te tegelikult tunnete, mitte aga seda, mida te arvate, et tunnete, taastate te spontaansuse ja aususe, selle osa endast, mida nimetatakse "sisemiseks lapseks". Kontakt teie tõeliste tunnete ning emotsioonidega juhib teid vabaduseteele. Ja algab teadvuse muutumine südamekeskseks. Egokesksest südamekeskseks II Sisemiste haavade uurimine Me tõime välja neli egokeskse teadvuse südamekeskseks teadvuseks muutumise etappi: 1. rahulolematus sellega, mida pakub egokeskne teadvus, "millegi veel" otsing: lõpu algus. 2. egokeskse teadvusega seotuse tunnetamine, enda vabastamine egoga seotud mõtetest ja emotsioonidest: lõpu keskpaik. 3. egoga seotud vanadest energiatest vabanemine, kookoni mahajätmine, uue mina tekkimine: lõpu lõpp. 4. südamekeskse sisemise teadvuse ärkamine, armastuse ja vabaduse motivatsioon, muutumise lõpuga teiste aitamine.
vabastatakse närvilõpmetest virgatsained, mille mõjul teised neuronid ärgastuvad. · Mis on sünaps? Närvilõpet, vastasseisva neuroni membraani ja nendevahelist pilu nimetatakse sünapsiks. Sünapsi ülesandeks on tagada info liikumine ainult ühes suunas. · Mis on dendriidid? Dendriidid on lühikesed ja hargnenud närvirakujätked, mida mööda kulgeb närvierutus närviraku keha poole. · Mis on teadvus? Kuidas inimese teadvus erineb loomade teadvusest? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, nt mõtete, emotsioonide ja mälestuste omamist ja tundmist. Samuti nimetatakse teadvuseks seisundit, kus ollakse võimeline seda omadust aktiivselt rakendama (teadvus vs teadvusetus). Lisaks ärkvelolekuteadvusele on olemas ka teisi teadvuse vorme: uni, hüpnoos, meditatsioon, sensoorne deprivatsioon ja mitmesuguste ainete tarbimisest tingitud seisundid. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest.
o Positiivne korrelatsioon: Mida närvilisem on inimene, seda rohkem tekkib tal konflikte kaasinimestega. Mida vähem hirme, seda vähem stressi. o Negatiivne korrelatsioon: Mida väiksem õpimotivatsioon, seda rohkem on probleeme õppetöös. III Katse ehk eksperiment o Loomulik katse (toimub inimese tavaümbruses) o Laboratoorne katse (kasutatakse erinevaid mõõtvahendeid laboratooriumis) TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist. Spontaansed teadvuse seisundid: Unistamine, Uni ja unenäod, Esilekutsutud teadvuse seisundid: Hüpnoos, Meditatsioon, Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest
On ära õpitud seos tegevuse ja tagajärje vahel. Klassikalise tingimisega on tegemist, kui loom õpib ära, et ühele sündmusele, nt kellahelinale järgneb teine, näiteks söögiaeg. Kellahelinast saab looma jaoks märguanne läheneva söömaaja kohta ning loom hakkab ootama toitmist iga kord, kui ta kuuleb kellahelinat. On ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel.(Pavlovi koera refleks) 8. Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. Teadvuse omadused Intentsionaalsus tavaliselt ollakse teadlikud millestki. Tähelepanu keskme ja perifeeria eristamine selektiivne tähelepanu. Gestalt-struktuur ajju saabuvad stiimulid organiseeritakse teatud tervikuteks (väga väheste tunnuste põhjal on näiteks võimalik ära tunda nägusid).
kontrollimisega. Kiirusagar – seotud naha ja lihastundlikkusega. Oimusagar – seotud kuulmisega Kuklasagar – seotud nägemisega. 10. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse. Neuron koosneb rakukehast ning 2 liiki jätketest dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb närvirakkudesse mööda dendriite ja väljub sealt aksoni kaudu. 11.Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite nt mõtete, emotsioonide ja mälestuste omamist ja tundmist. Samuti ka seisundit, kus ollakse võimeine seda omadust aktiivselt rakendama (teadvus vs teadvusetus). Teadvuse omadused: a) Kvalitatiivsus – iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma „tunnet“; b) Subjektiivsus – seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on
Ike, sina oled minu alasüzee. Alavool. Ike kuulab. KIOKO Ma näen maailma nii faktuaalselt. Võib-olla see on teaduse aegse linnalapse puhul tüüpiline, ma ei tea. Mul lihtsalt puudub ettekujutus enda Elust, suure E- ga, mida iganes see peaks rõhutama. Ma olen taandunud üheks kaalutuks ja läbipaistmatuks teadvuseks, kes veab ühte rasket ja tülikat keha mööda põrandaid, treppe ja tänavaid. Ta ei anna mulle privaatsust ega rahu, ma pean teda pidevalt esinduslikus korras hoidma, hoolitsema, et ta ei põhjustaks mulle valu ega muid ebamugavusi. Ja et ta ei rikuks kellegi teise päeva mingi esteetilise hooletusvea või nakkusega. Ja ma näen seda keha
* Kant 1724-1804 a. Elas Königsberg (praegune Kalininkrad) 18 sajandi kõige tuntum filosoof. Väidab, et inimese mõistuses on selliseid omadusi, mis ei saa olla kaasasündinud. Ta arvas ka, et kaasa antud on aeg ja ruum ja selle korrastamine. Ta väitis, et psühholoogiast ei saa kunagi teadust ja tegi sellest 3 teesi. Ühes nendest seisis, et inimese 'mina' tunnetamine on mõistusele kättesaamatu. Psühholoogia jääb alati kirjeldavaks ja iseenda kogemusele rajanevaks, aga mitte teadvuseks. Veel arvas ta, et teadus on distsipliin, kus saab ainult matemaatikat rakendada. Kolmandaks väitis ta, et psühholoogias ei ole võimalik kasutada eksperimente, sest psühholoogia ei suuda kontrollida seda nähtust mida uurib, ehk hinge. Seetõttu ei saa ka katseid teha. Tegi sellega psühholoogiale teadmatult teene ja aitas arengule kaasa. * Lord George Hamilton 1845-1927 a. Tegeles selle ümberlükkamisega, mida oli rääkinud Kent, et eksperimente ei saa kasutada
nad on oma süsteemi piires võimelised kõike seletama. aga asi on keerulisem. falsifikatsiooniprintsiibiga neid ei saa kontrollida. tegelt on siin see probleem, et falsifikatsiooniprintsiipi ei peeta enam kuigi universaalseks ega ka mitte sobivaks (ma peaks tõnisele saatma mõned lingid, kus sellest on kirjutatud) baasi ja pealisehituse skeem on analoogne freudi teadvuse ja mitteteadvuse skeemiga (teadvustamatus on jätkuvalt parem vaste selles kohas) freud jagab psüühhika teadvuseks ja mitteteadvuseks. mitteteadvus on baasiks, millele teadvus toetub. mitteteadvus freudi mõistes on unikaalne, kuid mitte individuaalne. mitteteadvus koosneb korduvatest elementidest. jung räägib ka kollektiivsest mitteteadvusest (aga see on suht kirjanduslik tuletis) teadvuse kaudu me suhtleme maailmaga meie ümber. mitteteadvuses asuvad meie instinktid ja tungide maailm, meie allasurutud soovid ja ihad, freudi järgi. mitteteadvus väljastab samuti signaale,
Ta arvas, et teadvuse seisundid on põhjustatud kehade füüsikalistest protsessidest, mis avalduvad nn epifenomenidena. Vaimu kui sellist siuliselt pole, see on vaid näivus. Psühholoogias lõi John Watson (1878-1958) biheivioristliku käsitluse märksa varem, kui see mõiste tuli filosoofiasse. Inimese käitumist tuleb uurida, kui jälgitavat nähtust, nii nagu saab jälgida füüsikalisi objekte. Inimese objektiivsel uurimisel ei vaatle biheiviorist midagi sellist, mida võiks nimetada teadvuseks, tundmuseks või tahteks vms ning järelikult pole neil terminitel mõttekat teaduslikku sisu. 41 Esimene vaimufilosoof-analüütik Gilbert Ryle (1900-1976) püüdis kontseptuaalse analüüsiga näidata, et tavakeele kasutuses tehakse viga, kui räägitakse vaimust kui asjast teiste asjade hulgas. Vaim pole tema arvates mitte asi vaid käitumisviis. Vaimust rääkides peaks kasutama tegusõnu, nt ,,mõtlema", kuid mitte kasutama nimisõna ,,vaim". Aju uuringute edenedes püüti 1960
Kui tähistada eluta looduse, mineraalide valdkonda m-iga, siis taimede tasand on m+x (elujõud). Me oskame küll elujõudu hävitada, ent mitte taas luua. Ka mõõta ja kirjeldada on seda jõudu teaduslikult võimatu (vähemalt nüüdisaegse teaduse tasemel). x tähistab kvalitatiivset hüpet mineraalide tasandilt elusa looduse valdkonda. Kvalitatiivne hüpe toimub ka taimede tasandilt loomade valdkonda siirdudes. Lisandub meile tundmatu jõud, mille tähistame y-iga ja nimetame teadvuseks. Teadvuse lakates elab organism edasi, elujõu lakates sureb (loomade tasand on m+x+y). y on uus kvaliteet olemise süsteemis ja ka seda oskame vaid hävitada, mitte luua. y on olemise tasandite uus katkestus, uus hüpe kõrgemale astmele, elu uus kvaliteet. Inimese elu iseloomustab x (elujõud), y (teadvus) ja lisaks uus jõud - tähistame selle z-iga ja nimetame eneseteadvuseks (selfawareness). Inimene on mitte ainult teadvusega olend, vaid ta on teadlik oma teadvusest
või protsessid, mis pärinevad inimkonna ajaloolise kogemuse üldkogumist. Termin alateadvus oleks minu hinnangul sellises kontekstis eksitav, kus Jungi mõttekäigust selgelt nähtub, et ta ei pea seal silmas mitte üksikisiku psüühikat, vaid pigemini midagi ,,maailmavaimu" taolist. Teadvustamatuse mõlemast aspektist tuleb Jungi enda selgituste varal juttu kohe allpool. Seega, tulles tagasi isiksuse ülesehituse juurde, jaotab Jung selle põhijoontes teadvuseks ning teadvustamatuseks. Eesti keeles on levinud mõiste ,,alateadvus". Taolist terminit võib vabalt kasutada, kui antakse enesele aru selle tähendusest. Liide ,,ala-" ei tähenda nii Jungil kui ka hilisemal Freudil, et inimene oleks midagi enese jaoks ebameeldivat surunud kuhugi ,,alla keldrisse" või ,,kappi". Eestikeelsena ühtib ta pigem määratlusega ,,vähene." Ehk siis, 25
Võime eristad kolm olulist keset, mille ümber kogu tema teooria ülesehitub: · teadvuse ja teadvustamatuse mõisted · isiksuse struktuur · seksuaalsus Nende kolme komponendiga on kogu inimene ja kultuur paika pandud. Teadvuse astmed. Freud, olles uurinud oma patsiente, leidis, et inimene ei ole ratsionaalne ning tema käitumist juhivad tungid, mis ei asu teadvuses ja jäävad sellele teadvustamatuks. Kui alguses jagas Freud isiksuse struktuuri kaheks: teadvuseks ja teadvustamatuseks, siis teoses "Unenägude tõlgendamisest" toob Freud juurde ka kolmanda kihi. Seega koosneb teadvus kolmest komponendist: · Teadvustamatus (varem tõlgitud ka alateadvuseks) see on psüühilise maailma alusprintsiip, mis määrab oma olemasoluga kõik inimese vaimse elu ilmingud. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 4 1. See jääb teadvusele vahetult kättesaamatuks, tema kohta saab öelda
Mahukas püsimälu lubab inimestel otsuste langetamisel toetuda oma salvestatud kogemustele. Ka saavad inimesed otsustamisel kasutada teiste inimeste salvestatud kogemust. Samuti oli ja on inimestele oluline kasutada mitmeid alternatiivseid võimalusi peaaegu samaaegselt. Seda funktsiooni täidab probleemide lahendamise ning loovuse kontekstis meie prefrontaalne ajukoor oma funktsioonidega. Damasio (1999) nimetab teadvuse kõrgemat taset laiendatud teadvuseks, mis koosneb tuumikteadvusest ja suurest töömälust. See teadvus võib lubada tekkida autobiograafilisel minal, mis hõlmab nii mälestusi meie poolt elatud möödunud elust kui ka meie planeeritava tulevase elu. Need minakohased mälestused ja unistused seotakse omavahel kokku meie poolt loodavate lugudega. Damasio arvates on inimesed loomulikud jutuvestjad, kusjuures nende juttude tuumaks on "mina". Mina kaardistab kõik meie muljed ning kujundab meie unikaalsuse.
Seda võib mõista ka nii, et kuidas aju loodud virtuaalne reaalsus tekib? Kuidas aju loob virtuaalse reaalsuse, milles me kõik igapäevaselt elame? Näiteks tekib inimesel "valutunne" parajasti siis, kui ta kõrvetab oma näpud ära ja selle tagajärel liiguvad teatud ärritused teatud ajupiirkonda, kus neid töödeldakse. Sellisteks 15 inimese vaimuseisundite elamussisudeks nimetatakse kvaalideks. Kvaale on nimetatud ka fenomeniliseks teadvuseks. Kindel on see, et teadvus on ajus. Inimese aju koosneb miljarditest neuronitest, mis ajas kõik perioodiliselt laenglevad ja üksteisega seostuvad. Näiteks kui neuron on laetud, tekitab see ruumis elektrivälja. Ajus on olemas miljardeid neuroneid ja need kõik tekitavad oma laenglemistega elektriväljasid, mis kõik kokku summeerudes tekib üle kogu aju üldine elektriväli. Näiteks kui makroskoopilised kehad saavad laengu, siis keha laeng tekib laetud osakeste summast ehk keha
kogemused? Seda võib mõista ka nii, et kuidas aju loodud virtuaalne reaalsus tekib? Kuidas aju loob virtuaalse reaalsuse, milles me kõik igapäevaselt elame? Näiteks tekib inimesel “valutunne” parajasti siis, kui ta kõrvetab oma näpud ära ja selle tagajärel liiguvad teatud ärritused teatud ajupiirkonda, kus neid töödeldakse. Sellisteks inimese vaimuseisundite elamussisudeks nimetatakse kvaalideks. Kvaale on nimetatud ka fenomeniliseks teadvuseks. Peale kvalitatiivse elamussisu on olemas ka intentsionaalne struktuur, mis seisneb mõtete sisus ja nende tõeväärtustes. Näiteks teletorn on 314-ne meetri kõrgune, kuid kuidas peaks ajus olev neuronaalne aktiivsus käima teletorni kohta ja kuidas seletada seda, et antud teletorni kõrgus on õige või väär? Põhimeeleolud ja põhihoiakud on eranditeks nagu näiteks põnevus ja pessimism.
annaabi.ee 
