jagunevad omakorda kolmeks: vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine ja teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. 2. Kogemuslik komponent kogemuste mõju intelligentsusele. Korduvas situatsioonis kasutame teadmisi ja kogemusi automaatselt, uued olukorrad nõuavad uut lähenemist. Probleemi peab hoolikalt analüüsima, enne kui leiame sobiva lahenduse. Sarnaneb Catelli fluiidse ja kristalliseerunud intelligentsusega. 3. Seotus väliskeskkonnaga intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab ainult kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Üldiselt valitseb tänapäeval seisukoht, et noorte intelligentsuses on pärilike ja keskkonnategurite mõju umbes võrdne (Eysenck, 1998)
Referaat LAPSE KÕNE ARENG 0-7nda ELUAASTANI Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel........................
Ehkki intelligentsus on väga oluline omadus ja seda eriti edule orienteeritud ühiskondades nagu Eesti, ei tohiks seda üle tähtsustada. Palju olulisemad ja seda mitte ainult inimeste vahelisi suhteid arvestades, vaid ka tööalast edu silmas pidades, võivad olla mõned isiksuse omadused nagu soojus, avatus ning mõistmis- ja kaasatundmisvõime, mis kuidagi ei sõltu sellest, kas inimene on geenius või keskmisest hoopis veidi madalama IQ-g · Kas intelligentsuseid on üks või mitu? Catelli arvates? Spearmani arvates? Sternbergi arvates? Kuigi mitmese intelligentsuse teooriad on eriti laia publiku seas populaarsed (Howard Gardner, Robert Sternberg jt.)... ... enamus eksperte arvab siiski, et erivõimed pole omavahel sedavõrd erinevad, et tuleks kõnelda mitmest erinevast intelligentsue vormist. R. Sternberg (s. 1949) arvab, et IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intel. C. Spearman, Catelli nimetus Liikuv IQ, mõõdetakse IQ testidega
o Täisnurkne pööramine – lineaarsed kombinatsioonid on alati 90° nurga all ning see eeldab, et faktorid ei ole omavahel korreleeritud o Kaldnurkne pööramine – ei kehti eelnevad eeldused; psühholoogias peamiselt kasutatav meetod! Faktorite arvu eraldamine o Kaiseri kriteerium – omaväärtused (Eigenvalues y-teljel; näitavad faktori seletusvõimet) suuremad kui 1 o Catelli kriteerium – võetakse arvesse faktorid enne jõnksu (enne kui tekib platoo); kohati subjektiivne. o Paralleelanalüüs – programm simuleerib paralleelandmestiku, millega saadud tulemusi võrrelda. Mõitsed: Faktorlaadung (factor loadings)– mõõdetud tunnuse ja faktori vahelised korrelatsioonid; standardiseeritud kujul 0-1; tahetakse näha, et kõik tunnused nt laaduvad tugevalt ühe, nõrgalt teiste tunnustega
sõltub üldisest kohanemis- ja õppevõimest. Spetsiifilise võimekuse testid mõõdavad kitsamat võimekust (nt reaktsiooniaeg, mehhaanilinevõimekus) või laiemalt võttes spetsiifiliste oskuste omandamise potentsiaali, mis teatud elukutse või valdkonna juures otseselt vajalik tööülesannete edukaks täitmiseks. Teadmiste ja sooritustestide eesmärgiks on mõõta omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi. (nt. eksamid) Raymond B. Catelli arvates mõõdavad mitteverbaalsed küsimustikud üldist vaimset potentsiaali, mida nimetatakse liikuvaks intelligentsuseks. Liikuva intelligentsuse puhul on tegemist närvisüsteemi arenguga, mis väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid. Ladestunud ehk kristalliseerunud intelligentsus areneb elu jooksul koos teadmiste omandamisega ja koostoimes ümbritseva keskkonnaga. Selle mõõtmiseks kasutatakse üldist informeeritust, sõnavara ja
Ülejäänud joonte grupp on sekundaarsed isiksusejooned. See oli üks esimesi katseid luua isiksusekäsitlus, mis põhineb erinevatel isiksusejoontel. 2. Cattell - Ta hakkas usinalt kasutama matemaatilisi, statistilisi meetodeid isiksusemudeli kokku panemiseks. Ta püüdis faktoranalüüsida (püüab selgitada erinevate joonte omavahelisi seoseid) isiksusejooni. Catelli isiksusemudel, koosnes 16 isiksuse faktorist. Nende põhjal lõi ta sellise testi, mis oli 20. sajandi teisel poolel üks enamkasutatavaid teste (Cattelli 16 PF test). 3. Eysenck- Tema pakkus välja idee, et ekstravertsus/introvertsus ning neorootilisus on kaks mõõdet, mille abil on võimalik isiksust kirjeldada. Nene teooria pluss on see, et nende testide abil on võimalik inimesi võrrelda väga täpselt numbrilistel skaaladel
Ta püüdis faktoranalüüsida (püüab selgitada erinevate joonte omavahelisi seoseid) isiksusejooni. Ta pani kõik sõnad ritta ja üritas katseliselt välja selgitada, milline tunnus on mingi teise asjaga seotud. Matemaatilise mudeli abil on võimalik tekitada sellist isiksusemudelit. Need isiksusefaktorid ei ole mitte ainult üks omadus, vaid omaduste grupid. Faktori võivad moodustada mitukümmend omadust. Nad on ühes faktoris, sest need on omavahel seotud. Catelli isiksusemudel, mille ta lõi, koosnes 16 isiksuse faktorist. Nende põhjal lõi ta sellise testi, mis oli 20. sajandi teisel poolel üks enamkasutatavaid teste (Cattelli 16 PF test). 3) Hans Eysenck on ka 20. sajandi üks tuntumaid psühholooge. Tema pakkus välja idee, et ekstravertsus/introvertsus ning neorootilisus on kaks mõõdet, mille abil on võimalik isiksust kirjeldada. Nende kolme näite põhjal võib välja tuua nende teooriate plussid ja miinused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
