Religiooniantropoloogia 1. ajalugu Herodotos 5. saj e.m.a. rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi. Keskaegne teadmine tugines antiigile. Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema: * maadeavastus kaubandus * ristiusustamine- islamiseerimine * territooriumite hõivamine Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone. Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks - religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt. Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus. 19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad) (kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused) 2...
LUULE Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Zanr on kogumõiste ja võimaldab süstematiseerimist. Mõneti sarnaneb zanrite süsteem Carl Linné süsteemiga looduse klassifitseerimisel. Samas on zanrid kirjandusliku kommunikatsiooni organisatsioonivormid, millesse on ladestunud spetsiifilised kogemused maailmast. Igal zanril on oma traditsioon, mida tuleb sellesse zanrisse kuuluvate tekstide tõlgendamisel arvestada. Nad viitavad teatud taustsüsteemile (nt ajalooline kontekst, kasutusviis jms) ja võimaldavad teadmisi struktureerida. Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Lüürika ehk luule on kirjanduszanr, mida define...
· Kirjutas rahvale, aga ka meedia kriitika object · Oli alkoholi keelamise vastu · Kohtupsühholoogia, psühhoteraapia, tööstuspsühholoogia 43) Millised on strukturalismi printsiibid. Titchener. · Psüholoogia aineks on teadvuse elemendid ja struktuur nagu keemiaski. · Tunded ja mõtted on teadvuse elemendid · Titchener oli strukturalist. · Psühholoogia on kogemuslik teadus ehk sõltub inimeste kogemusest mitte objektist. 44) Millised on funktsionalismi põhimõtted. Galton. Dewey. · Funktsionalismi allikateks oli evolutsiooniõpetus ja paradigmatism. · Galton rakendas evolutsiooniõpetust psühholoogias, hakkas kasutama matemaatilist statistikat. · Dewey oli sotsiaalne filossof, haridusreformaator 45) Millised on J. Jamesi teened?
tõlgendatav kui märkide kogum. märkidega jadasid. Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega. On N. Chomsky- Lõi generativismi 1975 ja matemaatilised keeletea Semiootika ajalugu ja tähtsamad koolkonnad osa matemaatilisest lingvistikast. Z. Harris- viimane suur ameerika strukturalist. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste Süntaktika reeglid on kolme tüüpi: süntagmaatilised, horisontaalse teljega, E.Sapir- etnoloogiliste huvidega. "Language" sisaldab struktural sümptomitest. Seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An et keelejadad oleks õigesti teostatud. Tähendus keeles väga oluline. Lähtub väitest, et kõik keeled on o
. kass ja poiss kuuluvad ühte klassi, sest võivad üksteist lauses asendada). Morfoloogia (seotud vormid) ja süntaks (vabad vormid) Etics vs emiks (fonetics vs fonemics) (sõnal etics pole seost eetikaga, tulnud sõnast fonetics, foneetika on see mida uurime, heli ja artikulatsioon, keele materjaalne külg, foneemika tegeleb keele abstraktse küljega) Segmentatsioon distributsioon Zelig Harris (1909-1992) Tähtsaim ameerika strukturalist, viis Bloomfieldi idee täiuslikkuseni Tahtis keeleteadusest teha samasugust täppisteadust nagu on matemaatika "Mathematical Structures of Language" (1968) "A Grammar of English on Mathematical Principles" (1982) Nagu Bloomfield, täiesti välistas tähendust keeles, "keel on formaalsed struktuurid". Lõi transformatsioonilise grammatika. Ühed elemendid võivad olla moodustunud teistest transformatsioonide abil. IC-grammatika, vahetud
· Struktureerimata · Loomulik vs varjatud · Osalus vs mitteosalus Uurimismeetodid · Intervjuu Struktureeritud Poolstruktureeritud Struktureerimata · Test Objektiivtest (nt küsimustik, küsitlus) Projektiivtest · Juhtumianalüüs (case study) W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Ta oli strukturalist. Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda Biheiviorism · J. B. Watson (1878-1958) · Sisend Must kast Väljund · 1920 "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga · B. F. Skinner (1904-1990) · Radikaalne biheiviorism, käitumised = operandid, erineb radikaalselt varasemast · Operantne tingimine Humanism · Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle.
endastmõistetavuse, mitte-lihtsalt-loomulikkuse pitseri." Selgitas mõistet traktaadis ,,Vaseost", mis valmis 1930ndate lõpuks.) 44. Mis iseloomustab strukturalismi kui mõttevoolu? - Strukturalism on paradigma, mille kohaselt kõik kultuurinähtused on taandatavad neid määratlevatele struktuuridele (Rein Raud). Struktuur on terviku koostisosade asetus ja liitumise või seostumise viis ehk siseehitus (EKSS). 45. Kuidas strukturalist loeb ja uurib kirjandusteost? Võrrelge uuskriitikat ja strukturalismi. - Strukturalism kirjandusuurimises on tekstikeskne suund, tekstiväliste tegurite vastu huvi ei tunta. Tekst kui elementide omavaheliste suhetega kokkuseotud tervik. Sisu ja vorm ei ole lahutatavad. - Uuritakse teksti struktuuri: elemendid ja nende suhted. Tähendus tuleneb tekstist endast. - Huvi laiemate, abstraktsemate struktuuride vastu, millesse tekst
tema psüühikas, ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Inimene versus loom: · asjade omaduste eristamine (tegelikkuse oluliste omaduste eristamine) · eesmärgilisus (tulevik versus "siin ja nüüd") · kogemused (ühiskondlik-ajalooliste kogemuste akumuleerimine, omandamine, edasiandmine, suuline ja kirjalik keel) · Mida uurisid strukturalistid? Nimeta üks strukturalist. Wilhelm Wundt rajas 1879. aastal esimese psühholoogialaboratooriumi, kuna teda huvitasid psüühika ehituskivid. Defineerides psühholoogiat teadusena teadvustatud kogemusest, lõi ta mudeli, mis sai tuntuks strukturalismina. Strukturalism keskendus põhielementidele, mis moodustavad mõtlemise, teadvuse, emotsioonide ja teiste vaimsete seisundite ja aktiivsuste aluse. Mõistmaks, kuidas põhiaistingud kombineeritult tekitavad meie
) - kontrastne (on olemas kontekstid, kus esineb ainult A; või selliseid, kus on ainult B ja on selliseid, kus esinevad mõlemad) - komplementaarne/täiendav (ei ole ühtegi konteksti, kus mõlemad elemendid korraga esineks; tähendab, et A ja B on samad elemendid) Peale segmenteerimist ja distributsiooni saadakse elementide hulk, mis võib juba viidata konkreetsele keelele. Suuremate ja keerulisemate süsteemide puhul jääb see meetod aga ebapiisavaks. Z. Harris oli viimane suur ameerika strukturalist. Lõpetas Bloomfieldi alustatud ameerika strukturalismi metoodika. Lõi transformatsioonianalüüsi, mis rikkus strukturaallingvistika põhimõtteid. Transformatsioonianalüüs lähtus distributiivsest analüüsist aga modifitseeris seda lauseõpetuse tarvis. Väitis, et on olemas lausete paradigmad, mille saab kindlaks määrata, kui panna need kindlasse kahte erinevat vormi eristavasse konteksti (seda nimetati diagnostiliseks kontekstiks). Tavaliselt käsitles süntaks
) - kontrastne (on olemas kontekstid, kus esineb ainult A; või selliseid, kus on ainult B ja on selliseid, kus esinevad mõlemad) - komplementaarne/täiendav (ei ole ühtegi konteksti, kus mõlemad elemendid korraga esineks; tähendab, et A ja B on samad elemendid) Peale segmenteerimist ja distributsiooni saadakse elementide hulk, mis võib juba viidata konkreetsele keelele. Suuremate ja keerulisemate süsteemide puhul jääb see meetod aga ebapiisavaks. Z. Harris oli viimane suur ameerika strukturalist. Lõpetas Bloomfieldi alustatud ameerika strukturalismi metoodika. Lõi transformatsioonianalüüsi, mis rikkus strukturaallingvistika põhimõtteid. Transformatsioonianalüüs lähtus distributiivsest analüüsist aga modifitseeris seda lauseõpetuse tarvis. Väitis, et on olemas lausete paradigmad, mille saab kindlaks määrata, kui panna need kindlasse kahte erinevat vormi eristavasse konteksti (seda nimetati diagnostiliseks kontekstiks). Tavaliselt käsitles süntaks
· Edward Sapir (1884-1939) ,,Language: An introduction ..." · Leonhard Bloomfield ,,Language" Nimetatakse mõnikord ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Sellel voolul on kaks allikat - Saussure ja kohalik traditsioon, mille oluliseks osaks olid Boasi ideedKeskseks terminiks ameeriklaste käsitluses on distributsioon - keele elemendid on sõnumis kuidagi jaotatud.Analüüsiti indiaani keeli. Z. Harris oli viimane suur ameerika strukturalist. Lõpetas Bloomfieldi alustatud ameerika strukturalismi metoodika. Lõi transformatsioonianalüüsi, mis rikkus strukturaallingvistika põhimõtteid. Transformatsioonianalüüs lähtus distributiivsest analüüsist aga modifitseeris seda lauseõpetuse tarvis. Väitis, et on olemas lausete paradigmad, mille saab kindlaks määrata, kui panna need kindlasse kahte erinevat vormi eristavasse konteksti (seda nimetati diagnostiliseks kontekstiks). · Allikad F. De Saussure, Franz Boas E
paljususest ja et ükski neist ei ole eelistatud. Suur hulk olulisi poststrukturaliste on kasvanud nendeks strukturalistliku lähenemise seest. Samuti julia kristeva, barthes. On teisi kes ei ole strukturaliste veendumi kunagi väljendanud. Üks selline on Jacques Derrida (1857 1913). Mõtleja kellel keerulisi mitmesse valdkonda puutuvad vaated. ,,ei ole tekstivälisust" Kui hiline strukturalist andis suurema vabaduse lugejale ja andis tähendusviiside koosmõjuks. Ei olemas ka tekstivälist lugeja subjetki, vaid see tekkib teksiga kokkupuutudes. Lugemise akt loob nii selle subjekti, kes loeb kui ka selle tähenduse, mida ta loeb. Nad saavad tekstis kokku ja moodustuvad teineteist. Kultuurilisenähtusega kokkupuutudes ma ka ise muutub ja muutun selliseks, et mu arusaam sellest nähtusest hiljem tekib ja võtan sellega endaga kaasa edasipidi
keelemärk koosneb tähistajast/tähistatavast ja nende suhe on arbitraarne ehk kokkuleppeline st. põhineb mitte olemusel vaid erinevusel. 1960ndatel pälvis kultuuriuurijate tähelepanu aga hoopis Saussure idee struktuurist. Strukturalism lammutas vana humanitaarteaduste arusaama subjektiivsuse fundamentaalsusest. Üksikisik on alati allutatud müütidele, sugupoolte suhetele, keele, narratiivi jt struktuuridele. Kuulsaim strukturalist on antropoloog Claude LeviStrauss, kes uskus, et kõik müüdid on taandatavad universaalsetele struktuuridele, mis mõjutavad meid alatedlikult samuti nagu me ei tea keelt tarvitades keele toimimise reegleid, ei adu me ka meid moodustavaid struktuure. Nende paljastamine ehk lahtikoorimine ongi teaduse ehk strukturalismi ülesanne.Struktuure otsisid ja avastasid ka mitmed kirjandusuurijad N. Frye, vene formalistide koolkond, psühhoanalüüsis võib vastena näha Jungi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
