Tema müüdianalüüsid on kuulsad. Semiootika kohaselt on tõelisus alati konstrueeritud ning inimestele muudavad selle arusaadavaks kultuuriliselt eriomased tähendussüsteemid. Maailma arusaadavus sõltuv tähenduskoodidest või märgisüsteemidest. Märgid ja koodid on ajalooliselt ja sotsiaalselt eriomased. Barthles nimetab tähendusprotsessiks seda, mis mõtte tekitamine, tähendus, mis tekib koodi-ja tavaja märgisüsteemides ajalooliselt. Marksism: 189,190,194,196,202, Althusser: ühendab nimetatud vajaduse taastootmise ideega, selle jälgimiseks peaks keskenduma ideoloogia näitele. Althusseril on popkultuuri ja massimeedia kohta teooria, siis peab nende moodustajaks ideologiat ning ülesandeks tagada tootmissuhete taastootmine olema. Ta vastandab oma seisukohti neile, mille kohaslt võimurühmad suruvad oma võimu säilitamiseks otseselt peale nendele, kel võim puudub. Althusseri põhiväide: idieoloogia esitab üksikisikuid kui subjekte
Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude
pehmendamine ja kapitalistlike ühiskondade tekkega seotult välja töötata kultuurtööstuse teooria. kultuuritööstus peamine vahend, mille kaudu kapitalistlik ühiskond oma stabiilsust säilitada suudab, kujundades selleks masside maitset ja eelistusi. Seega on see massidele peale surutud ja ei kajasta masside enda eelistusi. L. Althusser arendas edasi marksistlikut ideoloogia teooriat, et vabastada marksismi majanduslikust tinglikkusest. Ühiskonna uurimisel on tema arvates tehtud olulisi vigu: pole arvestatud selle keerukust ja on taandatud kõik (Marxist rääkides) majanduslikule determinatsioonile. Ühiskond ei koosne lihtsalt majanduslikust baasist ja pealisehitusest, vaid et need on omavahel keeruliste struktuursete seostega ühendatud.
vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri «Ideoloogilise riigiaparaadi» kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast. Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx, Freud) mitte. 20. saj
Näiteks: kui klassi esindaja käib välja enda huvid kui kõigi huvid, siis üritab ta kõiki veenda, et need on ka nende kõigi ühised huvid ja jätab sellega välja ruumi muud valida.. Kui enamus saadakse nõusse mõttega, mida aktsepteeritakse kui üldist ja see toimib korduvalt, on inimkond omaks võtnud pildi ühiskonnast ja käituvad sellele vastavalt vabatahtlikult. • Louis Althusseri mõista, pr “interpellation” kui kõnetus Louis Althusser sõnastasuse järgi ideoloogia – see representeerib inimeste suhet reaalsusega. Sellega vaidles ta vastu marksistidele, kes väitsid, et ideoloogia representeerib reaalsust ennast. Althusser märkis väga õigesti, et pole võimalik kujutada reaalsust, kui on võimatu sätestada, mis see reaalsus on, küll aga on võimalik üht-teist öelda ja hinnata inimeste suhte kohta nende kujuteldava reaalsusega. Althusser ütles, et ideoloogia töötab kõnetamise kaudu
ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat. Loengu teema kultuurisotsioloogia koosneb kahest sõnast. Sestap osutub vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võimalikud nendevahelised ühisosad. Kultuuri defineerimisega on selles loengus tegeletud kogu aeg, mistõttu ma ei lisa siin ühtegi definitsiooni, vaid järgides Kluckhohni ja Kroeberit üldistan: · Kultuur on elulaad, mis tugineb ühiste tähenduste süsteemile.
· Valitsev ideoloogia ja kultuur- peegeldab valitseva klassi huve, kelle valduses on tootmisvahendid ja on huvitatud, et keegi teine nende vahendite rügaks ja nende toodangu vilja neile toodaks. Kultuur on välja mõeldud selleks, et hoida inimesed veendumises, et see ongi õoge. Ideoloogia on valeteadvus, mis ei lase asju näha nii nagu nad on, vaid näidata asju teisiti, et paremini omaks võtta kehtiva ebaõiglase korra. 43. Mida nimetab Althusser "kõnetamiseks"? Althusser nõustub Marxiga, et ideoloogia on valeteadvus, mis ei lase meil asju näha sellisena, nagu nad on. Kuid see ei ole oluline inimese jaoks, kes on selle juba omaks võtnud. Ideoloogia on kujundanud tema subjektiivse maailmavaate selliseks,et ta usub seda, et nii peabki olema. Selline efekt saavutatakse väga huvitava mehhanismiga, mida Althusser nimetab ,,kõnetuseks". Kõnetus on süsteemi poolt välja saadetud tekst, mis on adresseeritud konkreetsele inimesele
Näivuse kadumine. Filmikunstil on masse liigutav võime. Mis toimub inimesega kui ta filmi vaatab? Publik ei pruugi üldse kaama mõelda kuna kujutised ekraanil vahelduvad nii kiiresti. See muudab filmikunsti heaks propagandavahendiks. Benjamin kirjeldas potentsiaalsust filmikunstis. Filmikunst iseenesest pole ei hea ega halb. Filmil on propaganda tähendus: lülitab inimese mõttemaailma välja. Riefenstahl. 6) Ideoloogia mõiste. Althusser. Gramsci. Althusser: Katoliikliku kasvatusega. Paljustki II MS mõjudel kommunist. Raske elukäik (vaimuhaiglad, naise tapmine). Tema töö kokkuvõtteks on kasutatud väljendit "strukturalistlik marksism". "Ideoloogia ja ideoloogilised riigiaparaadid". Fikseeris selle, et ühiskondlik formatsioon koosneb kolmest valdkonnast: majanduslik, poliitiline ja ideoloogiline. Majanduslik baas (tööjõud, töösuhted) vajab pealisehitust (inimeste omavahelised kultuurisuhted, haridus jms)
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik
. Poliitökonoomilise lähenemise (massimeediat nähakse kaubandusüksusena) põhilised autorid: 1) Peter Golding ja Murdock - eristavad neli poliitokönoomia keskmes olevat ajalooprotsessi ning näitavad, et kõik meediumid on läb sarnased majandustsüklid. 3) Nicolas Garnham; 4) Dallas Smythe - uuris auditooriumi kaubastumist; 5) Herbert S analüüsis eeskätt ringhäälingu rahvusvahelist kommertsialiseerumist; Neomarksism: 6) Louis Althusser - lähenem ideoloogilised praktikad (sh massimeedia) on suhteliselt autonoomsed majanduslikust determinismist, baasile mittetaandatavad. Ideoloogia on meedium, mille kaudu kogeme maailma. Frakfurti koolkond (kriitilise koolkonna eesmärgiks on esile tuua modernse ühiskonna kitsaskohti, selle kaudu aidata kaasa inimeste emantsipatsioonile (sõ v kitsendustest vabastamine): 7) Theodor Adorno ja 8) Max Horkheimer tegid teose, milles väitsid, et filmi, raadio
nii rohkem kui vähem). Aura ei tule kunstiteosest endast vaid ühiskonnast. Fotograafiaga kunstiteose aura hakkab kaduma. Aura kadumisega kaob kummardav ja passiivne suhe kunstiga. Kunst lakkab olemast ilus näivus. Aura taandumine on tema jaoks positiivne protsess. Nt kontserdil(kui rituaal) on aura, kuid kodus muusika kuulamisel pole. Aura on seotud koha ja väärtusega. Teatri puhul tekib ainukordne suhe näitleja ja publiku vahel. Kuid filmikunstis puudub originaal. L. ALthusser Strukturalistlik marksism. "Ideoloogia ja ideoloogilised riigi aparaadid". Pealisehitus(ideoloogia) sõltub baasist(majandussuhted). Pealisehituse(ideoloogia) roll on siiski suurem. Et baas saaks kesta on vaja pealisehituse jätkuvat toimimist. Ideoloogia ei esita ennast kunagi ideoloogiana(nagu nt reklaam). Ideoloogia on elatud suhe inimeste ja nende maailma vahel. Müütide või teede või kujutiste süsteem, mille kaudu inimesed saavad väljendada oma suhteid maailmaga vms
Meedia toetub tõlgendustele, mis sobivad valitseva klassi huvidega, ja auditooriumidel, isegi, kui need mõnikord seavad need tõlgendused kahtluse alla, ei ole piisavat ligipääsu alternatiivsetele tähendussüsteemidele, mis võimaldaksid neil meedia antud tõlgendustele anda pidevalt vastupidiseid tõlgendusi. auditoorium on passiivne, mõjutatav ja valikuvabaduseta: meediasüsteemi kaudu on indiviidide emantsipatoorne potentsiaal alla surutud. IDEOLOOGIA Louis Althusser (üks tuntumaid neomarksiste): pealisehituse suhteline autonoomia baasi suhtes ning mõju baasile (dialektika). ideoloogilised praktikad (sh massimeedia) on suhteliselt autonoomsed majanduslikust determinismist, baasile mittetaandatavad. ideoloogia on meedium, mille kaudu me kogeme maailma. Massimeedia ideoloogiline toimimine (Lääne) ühiskonnas aitab kaasa kapitalistliku süsteemi taastootmisele, võimendab (kõikehõlmavat) ideoloogiat.
Shiner: „Reinvention of art“ – „Kunsti leiutamine“ – kunst on sotsiaalne konstruktsioon, mis on omane läänemaailmale. Hebdige: kirjutanud subkultuuridest kirjutanud uurimuse. Toetub probleemi käistlemisel üldistele kultuuriteooriatele. Peab silmas Barthes’i. Subkultuur proovib valitsevate märkide süsteemist väljuda. Mässavad normaalsuse vastu. Teine teoreetik, kellele ta toetub, on Gramsci. Tähistamise valdkonnas toimub pidev võitlus. Althusser: ka tema puhul on ideoloogia mõiste väga tähtis. Eristab rangelt teadust ja ideoloogiat, on veendunud, et marksism on teadus, mitte ideoloogia. Shirner: „The invention of art“ – kunstiinstitutsioonide süsteem pole sugugi olnud koguaeg nii, nagu meie teame, peame teadma ka eelevat. Nikol koolkond: vaatleb kirjanduse sotsiaalset toimimist. Vaatenurk ajalooline – milliseid tähendusi on kunstile antud.
Antonin Artaud ja Friedrich Nietzsche teosed. 1947-48 õppis Derrida Èmile-Félix-Gautier' lütseumis, kus tal tekkis sügavam huvi filosoofia vastu. Derrida luges põhjalikult Henri Bergsoni ja Jean-Paul Sartre'i töid ning tutvus mõnede Martin Heideggeri ja Søren Kierkegaardi tekstidega. 1949 septembris sõitis Derrida Pariisi ja hakkas õppima Louis-le-Grand'i lütseumis. 1952 pääses ta kolmandal katsel École normale supérieure'i. Seal olid tema õpetajateks Louis Althusser, Jean Hyppolite ja Michel Foucault. 1953 veetis Derrida suvevaheaja El Biaris ja luges seal Paul Ricoeuri tõlget Edmund Husserli ,,Ideede" esimesest köitest, mis filosoofi enese sõnul sai hiljem tema jaoks fenomenoloogia teejuhiks. 1956 sõitis Derrida koos Marguerite Aucouturier'ga aastaks Ameerikasse, et tegeleda Harvardi ülikoolis Husserli avaldamata käsikirjadega. Tal tekkis mõte tõlkida prantsuse keelde Husserli kirjutis ,,Geomeetria algupära".
Audentsus on mõiste milles sisaldub unikaalsus aga audentsus ei ole ei ega ja. Aura- mõõdabki selle audentsuse määra suurust. Aura muutub ajajooksul täpselt nii nagu inimesed seda mõtestavad. Aura ei ole igavene, see muutub ajas. Midagi unikaalset luuakse ümber et seda saaks taas toota. Benjamin ütleb- kunstiteos vabastaub rituaalist. Demüstifikatsioon- kunstnikult võetakse müstiline rituaal. Aura kui midagi autoriteetset. Ideoloogia- Althusser- ta katsus marxismi käsitleda kui teadust. Strukturalism... individuaalsus on tema jaoks kahtlane. Foucault. Ideoloogia on osa pealisehitusest. Ideoloogia peab legitimeerima kõike seda mis toimub baasis. Majandus suhted on fundamentaalsed, aga selleks et see saaks toimida on vaja midagi veel ehk midagi mis toimub seal pealisehituses. Ideoloogia on teatav praktika mis aitab inimestel elada nendes realsetes tingimustes milles nad elavad- õppetus elamiseks
Püüd leida isiku- ja kollektiivset identiteeti, sellega seonduv võõrandumise ja kodumaatuse tunne, kahestunud teadvuse, hübriidsuse teemad; Vajadus leida ühtsus kolonialismieelse minevikuga; Tuleviku määratlemine kultuuriliselt ja poliitiliselt. Uushistoritsism – alates 1980ndate lõpust. Fookuses teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel; NB! Tekst ise on ajalugu/ osa ajaloost. Põhiseisukohad: Louis Althusser – ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele M. Foucault – ajastu diskursused, ei reflekteeri tegelikult eksisteerivaid nähtusi, hoiakuid vaid loovad neid; Dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest Kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geerz – tihe kirjeldus. Louis Montrose – vastastikkune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu
See oli seotud seksuaalsuse, ihade ja muu taolisega. Tema suure keeldumise idee seoses sellega, et tuleks avastada seksuaalsus mis ei oleks repressiivne, tuleks avastada ihasid mida poleks võimalik tõlgendada kultuuritööstusesse. See, et ihade vabastamine on ilusioon kogu kapitalismi loogikas, on ilusioon. Ideoloogia · Prantsuse teoreetik Althusser (1918-1990) · Ideoloogiat peetakse päriseluks kuid tegelikult on see suhe päriseluga. · Juhtivaid ideoloogia teema käsitlejaid · Tema õpilaste hulka ülikoolsi kuulusid Foucault, Deerida (vms) · Oli vaimuhaiguse all, tappis oma abikaasa. · Väga paljudele ei istu tema arusaam marksisimist, mis on väga jälk ja kuiv. · Ise nimetas seda teaduslikuks. Aga see arusaam on siiski huvitav ja mianimist väärt.
valitsev käsitlus põrkub pidevalt ühiskonnarühmade vastuseisule. Hegemoonia kandjateks on meedia, poliitilised parteid, kirik. Samuti kool ja kodanikeühiskonna institutsioonid, mille piires tegutsedes inimesed võtavad omaks valitsejate poolt pakutava ideoloogia. Ei piisa ainult poliitilisest võimu saavutamisest, vaid tuleb muuta inimeste teadvust. Kapitalistliku ühiskonna arenedes kasvab hegemoonia osatähtsus võimu kindlustamisel. Louis Althusser: Oli marksistlik filosoof. Ta sündis Alžeerias ja õppis Pariisis École Normale Supérieure'is, kus temast sai filosoofia professor.1960 aastatel üritas Althusser koos oma õpilastega radikaalselt puhastada Marxi filosoofia igasugusest humanismist, historitsismist ja hegeliaanlusest.Althusseri kogu teoreetiline ettevõtmine on kantud ühest eesmärgist, mille ta sõnastab järgmiselt:“Marxi filosoofilise mõtte tundma õppimine, mis on hädavajalik, kui soovitakse väljuda
Näivuse kadumine. Filmikunstil on masse liigutav võime. Mis toimub inimesega kui ta filmi vaatab? Publik ei pruugi üldse kaama mõelda kuna kujutised ekraanil vahelduvad nii kiiresti. See muudab filmikunsti heaks propagandavahendiks. Benjamin kirjeldas potentsiaalsust filmikunstis. Filmikunst iseenesest pole ei hea ega halb. Filmil on propaganda tähendus: lülitab inimese mõttemaailma välja. Louis Althusser (1918 1990) oli marx filos - "strukturalistlik marksism". Ta sündis Alzeerias, õppis Pariisis. Raske elukäik (vaimuhaiglad, naise tapmine). "IDEOLOOGIA JA IDEOLOOGILISED RIIGIAPARAADID" 1970 - kus ta on teinud Antonio Gramsci hegemoonia ja domineerimise jaotusega analoogilise jaotuse repressiivsete ja ideoloogiliste riigiaparaatide vahel. See teos oli loodud eesmärgiga näidata ära, mis on riigi loomulik oleks ja miks Kommunistlik
3) Valitsev ideoloogia ja kultuur see peegeldab valitseva klassi huve, nende huve kes omavad tootmisvahendeid. Ideoloogia ja sellest läbiimbunud kultuur on selleks, et inimesi hoida veendumuses, et kogu see süsteem on hea ja õige. Marx on ideoloogiat nimetanud valeteadvuseks, mis ei lase asju näha sellistena nagu ta on. Eesmärk hoida meis valesti ettekujutusi, et võtaks kehtiva ebaõiglase korra paremini omaks. Louis Althusser (1918 1990) arendas edasi Marxi ideid. Mõjukaim esse ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid (1970)" Ehk repressiivsetest mehhanismidest, millega riik vajalikku ideoloogiat üleval hoiab. Tema vaated lähenevad ideoloogiale mitmekülgsemast vaatepunktist. · ideoloogia on valeteadvus. Nõustub väitega, et ideoloogia on valeteadvus, mis ei lase meil reaalsust tegelikkuses näha. · Kuid mitte isikliku, elatud kogemusena
Makrotaseme suunitlus, keskendub suurtele sotsiaalsetele struktuuridele, mis iseloomustavad ühiskonda tervikuna. Põhiküsimused: - Kuidas on ühiskond jagunenud? - Millised on ühiskondliku ebavõrdsuse peamised vormid? - Kuidas mõned ühiskonnagrupid püüavad oma privileege kaitsta? - Kuidas teised ühiskonnagrupid status quo'le vastu hakkavad? Sotsioloogia ülesanne: ühiskonda mõista ja selle mõistmise abil muuta (vähendada ebaõiglust) Teoreetikud: Marx, Gramsci, Althusser, DuBois, Mills Sookonflikt:Lähenemine, mis rõhutab meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust. Sookonflikti vaatenurk on seotud feminismiga Rassikonflikt: Lähenemine, mis rõhutab rassilist ja rahvuslikku ebavõrdsust Kriitika: Teooria eirab ühiste väärtuste ja vastastikuse sõltuvuse siduvat funktsiooni ühiskonnas. Poliitiliselt ei ole konfliktiteooria objektiivne-->Vastulause: kõigil teoreetilistel lähenemistel on poltiitilised tagajärjed
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks
staadiumis võtab võimu progressiivseim klass, eelduseks klassipoolne tootmisvahendite omamine (means of production). Marksismile omane ideoloogia mõtestamine religioonile sarnaselt. Euroopas tekkis marksismist mitmeid eri harusid, põhjuseks konkreetsema võimaluse olemasolu: Venemaal arusaam marksismist allikate vähesuse tõttu ühekülgne, Euroopas olemas laiemad tõlgendamisvõimalused. Strukturalism Louis Althusser psühhoanalüüs+marksism Neomarksism Max Weber noore Marxi liberaalsed vaadet Frankfurdi koolkond segu moodsast sotsioloogiast, psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide kriitikast. Kultuuriline ja analüütiline marksism, feminism. Alates 60-80ndatest kommunistlike parteide marginaliseerumine Euroopas, modifikatsiooniks nt erinevad rohelised liikumised jne. RAHVUSLUS: Vastandub kohati vasakpoolsetele ideoloogiatele, kes on rahvuslusega vaenujalal
Milline on kunstiteose aura? Nt näitusele minnes on see aura õhus tunda. Aura on midagi kokkuleppelist. Nt filmikunst vs teater. Teatris esitatase pealtvaatajatele, filmi üles võttes kaamerale. See muudab teose aurat. Aural on ka autoriteedi tähendus. Kunstitoese tarbimine loob tähendusi. Meil on võimalus kogeda kunstiteost ükskõik mil hetkel ja kus, mitte rituaalina (kontertile minnes, näitust vaadates). Kunstiga saab palju korda saata kui ta vabastada rituaalist. Althusser - eluaeg kannatas depressiooni all, tappis oma naise, elu lõpu veetis vaimuhaiglas. Katsus marksismi käsitleda nagu teadust. Tegeles hilisema Marxiga. Kogu ideoloogia puudutab meid kui subjekte. Räägib meiega individuaalselt. Nt reklaamid käsitlevad meid kui indiviide (pöörduvad nt Sina vormis). Strukturalism . Baasi ja pealisehituse suhte analüüsimine strukturalismi mudeli kaudu. Pealisehitusse kuulub poliitiline, ideoloogiline (religioon, haridus, õigus jne) süsteem.
· Marxi teooriat enim mõjutanud ideed · Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt-umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx on kõik ühes koos ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Ja Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat. Loengu teema kultuurisotsioloogia koosneb kahest sõnast. Sestap osutub vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võimalikud nendevahelised ühisosad. Kultuuri defineerimisega on selles loengus tegeletud kogu aeg, mistõttu ma ei lisa siin ühtegi definitsiooni, vaid järgides lihtsustavalt Klucholni ja Kroeberit üldistan: · Kultuur on elulaad, mis tugineb mingisugusele ühiste tähenduste süsteemile.
ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Uushistoritsism. Alused ja põhiseisukohad. Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus. Uushistoritsism vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile (dekonstruktsonalistid: tekstil pole ainutähendust, tõlgendusvõimalused on lõputud). Fookus on teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel ning selle hilisematel tõlgendustel. Alused: * Louis Althusser: ideoloogia allutab inimesed valitseva klassi huvidele * Bahtini dialogismi teooria * Ajastu diskursused ei reflekteeri „tegelikke“ nähtusi, hoiakuid, vaid loovad neid * kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz: kultuurinähtuse lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jooni, mis seda nähtust kujundavad. Põhiseisukohti:
*milliseid väärtusi ja ideaale kannab kirjandusklassika, kas ja kuidas on need sooliselt markeeritud? Uushistoritsism. Alused ja põhiseisukohad. Ajaloo teksuaalsus ja teksti ajaloolisus. Uusthistoritsism vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile (dekonstruktsonalistid: tekstil pole ainutähendust, tõlgendusvõimalused on lõputud). Fookus on teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel ning selle hilisematel tõlgendustel. Alused: * Louis Althusser: ideoloogia allutab inimesed valitseva klassi huvidele * Bahtini dialogismi teooria * Ajastu diskursused ei reflekteeri ,,tegelikke" nähtusi, hoiakuid, vaid loovad neid * kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz: kultuurinähtuse lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jooni, mis seda nähtust kujundavad. Põhiseisukohti: * kirjandus ei ole ajalooüleses esteetilises sfääris: kirjandus sõltub ühiskondlikest ja poliitilistest
valiti. ajalooline organiseeritus, piir, milles midagi loodi tänapäeva positsioon esimesest teise millegi toomine on ideoloogiline tundestruktuuri mõiste seob ka williamsi arusaamu kultuurist ideoloogiaküsimustena. seda juba ainuüksi sel põhjusel, et erinevad tundestruktuurid iseloomustavad ka erinevaid klasse. kuidas erinevate klasside ideoloogilises suhtluses on tundestruktuur alati olemas. ideoloogiaküsimused louis althusser 19181990 katoliikliku haridusega. sõjakogemus muutis ta marksistiks. derrida ja foucault on tema õpilased. isiklik elu traagiline : kannatas depressiooni all ja pärast abikaasa mõrvamist veetis ülejäänud elu vaimuhaiglas. ideoloogia osas väga kompromissitu. mida ta produtseerib, seda on nimetatud ka strukturalistlikuks marksismiks. ütles, et majanduslikud vastuolud on muidugi baasis, aga kaugeltki mitte alati ei ole neil täit avaldumisjõudu inimese elus
või teadusele põhineva teadmise vastandiks 3. ideoloogia on tähenduste ja aadete loomise üldine protsess Ükski neist versioonidest pole veatu. Walter Lippmann (Public Opinion):for the most part we do not see first, and then define first and then see. Tähendused, mida inimene märgist leiab, johtuvad ideoloogiast, mille mõjupiirkonnas ta elab, ja need määravad tema suhtumise iseoloogiasse ja ühiskonda. Louis Althusser (1918 1990), sotsiaalfilosoof ja marksist. Arvas, et iseoloogia ei tulene ainult ühiskonna majandussuhetest. Asi ei ole aadetes, millega üks klass ujutab üle teiste klasside teadvuse, vaid asi on püsivas ja kõike läbivast käitumises, milles osalevad kõik kihid. Antonio Gramsci (1891 1937) hegemoonia teooria. Arvas, et ideoloogiad võistlevad. Võtmestrateegia on 'terve mõistus' (common sence).
- poliitiline ökonoomia, - rõhumine, lisaväärtus, - võõrandumine. * Jätkuvalt on oluline teha vahet Marxi vaadetel noores (eriti enne kohtumist Engelsiga) ja vanemas eas, ning Marxi tõlgendustel (Georgi Plehhanov, Vladimir Lenin, kes toovad sisse proletaarse revolutsiooni, ideoloogia ja diktatuuri mõisted). Lenin ja Mao- nende tõlgendused ja vägivald. Oma võimu kehtestamine vägivallaga. Lenini sidumine jakobiinidega. o Marksism 20. saj. Euroopas: - Strukturalism (Louis Althusser) – psühhoanalüüsi toomine marksismi, mitte ainult majandus, vaid ka füsioloogiamõjutab inimesi, - Neomarksism (Max Weber) – toetub noore Marxi märksa liberaalsematele vaadetele (Marxi 1844.a.-eelsed käsikirjad publitseeriti alles 1932), - 1960ndatest alates Lääne-Euroopas (va Itaalias) selge kommunistlike parteide marginaliseerumine - poliitiline praktika seotuna kommunismiga: IMS järgne Saksamaa (1920ndad- kõrgperiood);
*HM otsis viise, mis suudaks selle loogikale vastu siesta *GREAT REFUSAL (suur keeldumine) ihad, seksuaalsus *tuleks inimeses avastada ihasid, mida ei ole võimalik tõlida kultuuritööstuse keelde, väljaspool kapitalismi ihad peaksid vabastama, mitte ahistama *seksuaalrevolutioon maailma muutmine radikaalsematesse ihadesse laskumine (narko) *väljaspool asuvad inimesed, keda kultuuritööstus ei taba suutlikus vaadata ümber inkorporeerumisest 30 IDEOLOOGIA küsimus L. ALTHUSSER (1918 1990) prantsuse teoreetik *kommunistlikud vaated *õpilased: Foucault Derrida *depression, tapab abikaasa, vangla *jäik arusaam marksismist *strukturalislik marksism *1970 essee "Ideolooogia ja ideoloogilised riigiaparaadid" *ühiskondlik formatsioon, 3 aspekti 1.majanduslik 2.poliitiline 3.ideoloogiline *pealisehitus eeltingimus, et k õik muus saaks pealisehituses funkstioneerida, aga ei peegelda otseselt tootmisviisi *pealisehituses teatav autonoomsus
which would create a more honest and appropriate style of openness, fragmentation and non- linearity. Parallel studies in the visual arts stressed a feminine sensibility of soft fluid colours, an emphasis on the personal and decorative, and on forms that evoked the female genitalia. Five years later the debate had moved on, from exclusively feminine concerns to the wider issues of gender in social and cultural contexts. Patriarchy and capitalism should be examined more closely, perhaps as Althusser had attempted, and sophisticated models built to integrate the larger web of economics, education, division of labour, biological constraints and cultural assumptions. Literature will often reflect the cultural assumptions and attitudes of its period, and that of course includes attitudes towards women: their status, their roles, their expectations. But a literature doctored of male-orientated views would be failing in its first requirement, to present a realistic or
vanemas eas, ning Marxi tõlgendustel ( Georgi Plehhanov, Vladimir Lenin, kes toovad sisse proletaarse evolutsiooni , ideoloogia ja diktatuuri mõisted. )Vägivallakasut riigipöördeks on tavapärane praktika.Toovad kasut riigipöörde võimaluse( Plehhanov ja Lenin) , Lenin sunnib oma järgijaid uskuma, et proletariaat on inimkonna igavesti kestev lõppstaadium . Marksism 20 . saj Euroopas - Struktualism ( Louis Althusser) psühhoanalüüsi tootmine marksismi , mitte ainult maj , vaid ka füsioloogiamõjutab inimesi 11 - Neomarksism ( Max Weber) toeub noore Marxi märksa liberaalsematele vaadetele( Marxi 1844a eelsed käsikirjad publitseeriti alles 1932) - Frankfurdi koolkond- segu oodsast sotsioloogiast ja psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide/tõlgenduste kriitikast , kats e paiguatada Marxi õpetusi massiühiskonna tingimustesse
Kas teatud sorti lugemine ja kirjutamine saab kaasa aidata naiste olukorra parandamisele ühiskonnas? Kas ja kuidas peegeldub naiste elukogemus nende poolt loodud kirjanduses? 5. Uushistoritsism. Vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile Fookus teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel, selle tähendustel, mõjul, hilisematel tõlgendustel NB! Ajalugu ei ole teksti taust, tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Põhiseisukohad 1) Louis Althusser > ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele 2) M. Foucault > ajastu diskursused, ei reflekteeri `tegelikult eksteerivaid' nähtusi, hoiakuid jne. Vaid loovad neid, diskursus kui võimu produkt ja selle kandja 3) dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest, Bahtini dialogismi teooria 4) kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz > tihe kirjeldus: mingi kultuurinähtuse jne.
Kas teatud sorti lugemine ja kirjutamine saab kaasa aidata naiste olukorra parandamisele ühiskonnas? Kas ja kuidas peegeldub naiste elukogemus nende poolt loodud kirjanduses? 5. Uushistoritsism. Vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile Fookus teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel, selle tähendustel, mõjul, hilisematel tõlgendustel NB! Ajalugu ei ole teksti taust, tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Põhiseisukohad 1) Louis Althusser > ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele 2) M. Foucault > ajastu diskursused, ei reflekteeri ‘tegelikult eksteerivaid’ nähtusi, hoiakuid jne. Vaid loovad neid, diskursus kui võimu produkt ja selle kandja 3) dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest, Bahtini dialogismi teooria 4) kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz > tihe kirjeldus: mingi kultuurinähtuse jne.
Maskuliinsuse uuringud nende esiletõus kirjandusteaduses. 57.Kuidas mõista Virgina Woolfi lugu Shakespeare'i õest (,,Oma tuba" lk 184-187, ÕIS) 26 UUSHISTORITSISM alates 1980ndate lõpust Uushistoritsistid huvitusd kirjanduskaanonist. 58.Alused ja põhiseisukohad Fookus on teksti loomuse ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel. NB! Tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Põhiseisukohad: 1) Louis Althusser > ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele. Kirjandustekst oli mitmekülgne, peegeldas allasurutud hääli. 2) M. Foucault > ajastu diskursused, ei reflekteeri `tegelikult eksteerivaid' nähtusi, hoiakuid vaid loovad neid 3) dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest 4) kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz > tihe kirjeldus. JA I) Kirjandus ei toimi ajalooüleses esteetilises sfääris.
samastumisest instituudi, müüdi, rituaali jne struktuurist". Tähendus, mis tuleb välja strukturaalse analüüsi protseduuri käigus, on puhas korrastatus, mõte kui isiklik mõte või isiklik üleelamine asendub mõttega, mis on endast võõrandunud koodide objektiivsus. Strukturalistlik mõte osutub mõtteks, mis ei mõtle. Subjekti elimineerimine. Roland Barthes "autori surm", Louis Althusser "subjekti surm". Diskursuse mõiste olulisus. STRUKTURALISMI ERI SUUNAD I. Strukturalistlik lingvistika. (Olulised Saussure´i eristused keel ja kõne, tähistaja/tähistatav, binaarsed opositsioonid). II. Strukturalistlik narratiivi analüüs (narratoloogia) a) Narratiivi struktuur (V. Propp ja A. Greimas, Lévi-Strauss müüdi struktuur) b) Temaatiline struktuur (nt Oidipuse lugu http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/greimas/oidipus.htm Lévi-
propagandat, survet, tööd võimukoriderides, et oma eesmärke saavutada. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. JeanMarie Schaeffer. Tamm, Marek 1999. Pariisi kiri Vikerkaar 4/ 115 116 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. JeanMarie Schaeffer. ? Tamm, Marek 1999. Pariisi kiri Vikerkaar 4/ 115 116 Prantsuse filosoofias on viimasel ajal ? tõrjutud 1960 70 vägagi loetud mõtlejad nagu Althusser, Deluze, Derrida; ? varjust on välja tulnud juba surnud või väga vanad mõtlejad nagu Ricoeur, Levinas, Jankélévitch, ? samuti on teaduse keskmesse tõusmas nooremapoolsed mõtlejad moraali filosoofid, keda veel tosin aastat tagasi ei võetud tõsiselt : tegemist on avaldatud juhistega heaks ja õnnelikuks 54
annaabi.ee 
