Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies dekonstruktsioon diskursus diskursuseanalüüs elamismaailm fonoloogia Frankfurdi koolkond hermeneutiline ring ideoloogia intertekstuaalsus kirjutatav tekst kognitiivteadused kultuurimorfoloogia kultuurisõltelisus kultuuriuniversalism märk modernsus modernism monoteism pindstruktuur postmodernsus postmodernism psühhoanalüüs semantiline kolmnurk semiootika simulaakrum Sinn strukturalism sümboolne kapital suur narratiiv süvastruktuur teisene modelleeriv süsteem (2) Kirjaliku eksami küsimused · Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? · Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? · Mis on kognitiivne adekvaatsus? · Mille poolest erinevad omavahel bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised konstandid
E.Durkheimi-Tema meelest oli tööjaotus sotsiaalse solidaarsuse säilitamiseks.Ta andis mõista, et tööstusühiskonnas on oht, et kõik hajub nagu see ka oli. Andis mõista,et kuna kiriks ja pere ja naabruskond kaotasid oma rolli siis võib enesetappude arv kasvada sest vaimne tugi puudub. 7.Iseloomusta ja võrdle modernset ja postmodernset ühiskonda,millised võivad olla kujunemise põhjused,tagajärjed,positiivsed negatiivsed küljed. Modernsus ja postmodernsus on nagu vastandid.Moderne ühiskond tugines kapitalismile ja tööstuslikule tootmisele.See oli väga hästi organiseeritud.Valitses bürokraatia,jaotumine oli klassideks.Sel ajastul arenes ühiskond väga kiiresti:jõukus kasvas,tõusis turvalisus ja heaolu.Hinnati kõike mis on uus ja kaasaegne.Inimesed näevad rohkem tulevikku ja pingutavad selle nimel,teevad tööd,koostöö peab olema väga hea.Ses ühiskonnas on tihe suhtlemisvõrgustik kuid suhted on väga pinnapealsed
struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad kultuuriuniversalism kõiki kultuure võib uurida samade meetoditega ja neis kehtivad samad reeglid märk semiootilises süsteemis miski, mis tähistab reeglina midagi enamat kui ta ise modernsus - modernsus on puhastumine premodernsusest monoteism usk ainsasse, kõikehõlmavasse Jumalasse pindstruktuur nähtav, tajutav tekst, süvastruktuuri väljund; loogilise lause väljund postmodernsus ühisnimetaja muutustele inimeste mõtlemises, kultuuris psühhoanalüüs Freudi poolt loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria; selle kohaselt enamik inimese käitumisest määratud ära psüühikasiseste jõudude poolt seem tähendusüksus; tähenduse väikseim koostisosa semantiline kolmnurk süsteem, milles on tähistaja, tähistatav ja objekt semiootika teadus märkidest ja märgisüsteemidest
· Personaalne ehk isuksuslik identiteet-MINAPILT Nüüdisühiskond · 19.saj. rahvusriigid, -ühiskonnad · Ühiskonnasektorite ERISTATVATUS ja VASTASTIKUNE SEOSTUS, -tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine · Majandus ja tehnoloogia(tööstus ehk industraalühiskond, postindustriaalühiskond, info- , teadmusühiskond) · Maailmatunnetus, inimsuhted modersus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik. Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine konveierid · Ratsionaalsus aja otstarbekas kasutamine · Bürokraatia · Töö ja puhkeaja eraldmine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstuskond a) kõrgtehnoloogia b) kirev klassistruktuur c) erinevad väärtushinnangud · Teenindussektori tähtsuse tõus
3. Tööstuslik kaubatootmine 4. Rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses 5. Vabameelsus inimsuhetes 6. Inimõiguste tunnustamine Veel ühiskonna kohta kasutatavaid oskussõnu 1. Valitsemine demokraatia, diktatuur 2. Majandus, tehnoloogia tööstusühiskond, postindustriaalühiskond infoühiskond, teadmusühiskond uus majandus teadmistepõhine majandus 3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik 4. Sotsiaalfilosoofid modernsus, postmodernsus (väärtused, inimsuhted, maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. Usupühadest 4. Pidutseti tavaliselt tööperioodi lõpus, mis oli jätk töisele tegevusele 5. Käsitsi tootmine 6. Suured perekonnad 7. Väikelaste ja vanurite eest hoolitses pere Tööstusühiskond 1. Esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Töö korraldatud konveieril (fordism) 3
Stabiilsele ühiskonnale omane konformsus - enamik võtnud omaks eesmärgid ja reeglid, kuidas neid saavutada; innovaatoreid huvitab reeglitest sõltumata lõpptulemus; ritualism kõigi regelite järgija, jälgib välimisi näitajaid; tagasitõmbumise juhul on tegemist inimestega, kes on hüljanud nii eesmärgid kui ka vahendid; vastuhakkajad soovivad olemasolevat korda asendada uuega. Kaasajal ei olda nõus Mertoni väitega, et innovatsioon on seotud eelkõige töölisklassiga. Postmodernsus? Isiklik vabadus koos suurenenud geograafilise mobiilsuse ja paremate kommunikatsioonivõimalustega on viinud selleni, et maailmast on saanud suur kohvik, mille kliendid valivad endale meelepäraseid elemente kõigist kultuuridest. Ideede ja kujutiste tootmine ja levitamine. Eelistused, maitsed ja valikud on isiklikud asjad. Miski pole püsiv, kõik on pidevas muutumises. Petised Maailmaparandajad ja utopistid. Sotsioloogia eesmärk ei ole maailma parandamine,
Modernsus on ka alati esitanud poliitilisi programme ja teostab neid vahelduva eduga. Kuidas mõistusliku maailmakorda peaks teostama ja ellu viima. Modernse poliitilise tegevuse tagajärjel on leidnud aset ka palju positiivseid muutusi. Modernism on enamasti jälle apoliitiline või esitab radikaalseid vaateid. (kommunistid, anarhistid, äärmised vasakpoolsedmille programm, maailmanägemus tihti sürreaalne) Modernsus vs postmodernsus On teoreetikuid nt. Anthony Giddens või Sigmund Bauman, kes üsna mõistlikult argumenteerivad, et postmodernsus on modernsuse jätk või hiline periood, mitte midagi uut. Kuid erisusi on siiski palju: · Modernsus põhineb eeldusel: universaalsed seadused, mis ühiskonna ja kultuuri arengut juhivad kehtivad alati, kõigile kõikjal. · Postmodernsus: mingeid universaalseid seaduseid ei ole, see on narratiiv, lugu, ettekujutus, lugu sellest
1. Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire. 2. Teooriad: evolutsiooniteooria-varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni rohujuuretasandile. Huntington: Poliitilist arengut väljendab poliitilile institutsionaliseeritus. (kuivõrd poliitilised organisatsioonid ja protseduurid on saavutanudstabiilsust surves püsimiseks), Ühiskonna avatus- poliitiline mõõde, rõhutatakse väljendus ja arvamusvabadust, pluralismi ja sallivust.
Modernsus on juurtega renessansis, rakendunud valgustusajastul- PRANTSUSE REVOLUTSIOON (1789- 1799) Modernism on juurtega 19. saj. II pooles, täielikult rakendus alles 20. sajandi esimeses veerandis. Modernsus toetub MÕISTUSLIKULE MAAILMAPILDILE, pürgib universaalse tõe poole. Modernism peab mõistusekeskset maailma küsitavaks ja toetub isiklikule ilmakogemusele. Modernsus esitab POLIITILISI PROGRAMME. Modernism on enamasti APOLIITILINE või esitab radikaalseid vaateid. 27. Kas postmodernsus on modernsuse vastand või selle uusim versioon? Öeldaks, et see on modernsuse jätk- tema hilisem periood, kuid siiski on neil üpris palju erinevusi. Modernsus Postmodernsus universaalsed seadused kehtivad alati, kõigile, ,,universaalsed seadused" on valge heteromehe kõikjal narratiiv, pole olemas seega
Nüüdisühiskond · 19.saj. ravhusriigid, - ühiskonnad · Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, Tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. · Majandus ja tehnoloogia (tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info -, teadmusühiskond) · Maailmatunnetus, inimsuhted modernsus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine konveierid · Ratsionaalsus aja otstarbekas kasutamine · Bürkraatia · Töö ja puhkeaja eraldumine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstusühiskond a) Kõrgtehnoloogia b) Kirev klassistruktuur c) Erinevad väärtushinnangud
,,weightless economy" Ajutiste, paindlike ja ebakindlamate töösuhete levimine, töö feminiseerumine, kõrgema usaldustasemega töösuhete levik 4. Loeng Kaasaegneühiskond ja majandus *Mõisted: Modernne ühiskond- tänapäeva ühiskond Hilismodernne ühiskond (teisene modernsus)- iseloomustab tänapäeva arenenud globaalsete modernsete ühiskondade jätkusuutlikust (või arengut), mitte osa järgneva ajastut, tuntud kui postmodernism või postmodernsus. *A.Giddensi käsitlus: ühiskonna keerukuse suurenemine, usaldus ekspertsüsteemide vastu, ühiskonna refleksiivsus Regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil Individuaalne vastutus otsuste tegemiseks vasturääkiva informatsiooni põhjal -,,we have no choice but to choose" Sotsiaalsete teadmiste tsirkulaarsus refleksiivsete teadmiste põhine
Kaunite kunstide ajaloos räägitakse modernsuse ilminguna 19. sajandi lõpus - 20. sajandi alguses tekkinudmodernismist. Modernism 19 saj lõpus ja 20 alguses levinud uuendusi taotlenud suund kunstis, muusikas ja kirjanduses, optimistlik filosoofia, mis uskus inimeste võimetesse ja progressi Monoteism - usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse. Pindstruktuur - nähtav, tajutav tekst, süvastruktuuri väljund; loogilise lause väljund., foneetika, morfoloogia Postmodernsus - iseloomustab detsentraliseerimine, võimu ja kihtide hajumine, inimesed muutuvad individuaalsemateks ja tarbimises katkendlikumaks, tööturg paindlikuks, üldkehtivad traditsioonilised väärtused löövad kõikuma postmodernism modernsusele järgnev ja vastanduv suund, mis kujunes 20. saj viimasel veerandil Psühhoanalüüs - Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria
neomarxism, Jacques Lacani psühhoanalüüs jm). Skepsis näivate enesestmõistetavuste suhtes. - Stiil ja tonaalsus. Strukturalistide kirjutistest eristab emotsionaalsus, esseistlikkus, keelemängud. - Suhtumine keelesse. Kogu teadmiste valdkond on tekstuaalne. Rõhutatakse keele mitmetähenduslikkust, tähenduste suhtelisust ja voolavust. 74. Kuidas on seotud poststrukturalism ja postmodernism (postmodernsus)? - Poststrukturalism kui postmodernse maailmanägemise teoreetiline väljendus. Teooria ja praktika sulandumine. Nii postmodernistlik kunst kui ka poststrukturalistlik mõtlemine toob nähtavale vastuolusid selles, mis esmapilgul näib terviklik ja ühtne. 75. Mis on suured narratiivid Lyotard´i teoorias? Tooge näiteid. 76. (Mõtlemiseks: kas Eesti vajab suurt narratiivi?) 77. Avage Derrida mõiste erinewus tähendus. 78
teadete sisu- tarbimiskontekst - saatja-vastuvõtja- postmodernsuse idee köidab meid sellepärast, et see aitab ühendada mitmeid veenvaid arusaamu meedia arengust ja väljendab põhilist meedia loogikat, postmodernsus tundub ka sõnana sobivat, sest see ühendab endas erinevaid sotsiaalsed muutused. Väljaspool neid .tendentse on postmodernsusel vähe olemuslikku sisu ja kindlat sisemist tähendust
et nad on teineteisele niivõrd vastanduvad. Realism ja romantism käsitlevad ühiskonda ja inimest erinevalt, kuid siiski äärmiselt tõetruult üks hingeliselt ja õhkavalt ja teine ratsionaalselt ja pigem kalgilt. 7. Modernism ja postmodernism kui kirjandusvoolud ja kui üleajastulised loometüübid. Modernistide kujutuslaad ja arusaamad kirjanduse ja kirjaniku rollist. Modernism ja modernsus. Postmodernism ja postmodernsus. Mis on postkoloniaalne kirjandus? Millal see mõiste kasutusele tuli? Milliseid ühiseid jooni on erinevate piirkondade postkoloniaalsete teoste kujutuslaadis ja temaatikas? Modernismi peetakse realismi vastandiks. Modernistlik kunst on impressionistlik, käisitleb subjektiivset psühholoogiat ja rõhutab oma kunstilisust. Modernistlik kunstnik arenedab end pidevalt. Modernistliku ajajärgu alguseks oli idee, et maailm vajab uuendust ja innovatsiooni. Seda
*inimkond ei ole inimteadmise keskne probleem *inimese konseptsioon on humanitaarteaduse looming 50 XII LOENG Foucault *uurib, mis on saanud teaduse rollist *probleemid teaduses (Nietzsche mõjutused) 3 pettekujutust teadused eeldavad, et on antud objektiivsete teaduste kogu, mis ootab avastamist teadlastele kuulub objektiivne teadmine, on oma olemuselt neutraalne teaduse saavutused on kasulikud kogu inimkonnale *modernism, postmodernism voolud *modernsus, postmodernsus m õttevoolud *modernsus on olemas erapooletu teadja ja tedmine (F eitab seda pigem) 51 *oleme osa teadmise struktuurist ja seista eemal ning teada objketiivselt midagi, teadmine pole midagi neutaarset ega objektiivset *tõeküsimus t õde pole mingi selline asi, mida saaks katsetekse kindlaks teha *teadmine on seotus otseselt võimuga (Nietzsche) *" Võim produtseerib teadmist, ei ole olmas võimusuhet vastava teadmisalata, ei ole ka teadmist, mis ei eelda võimusuhteid"
● Ruumi muutus – vahemaade vähenemine, füüsilise koha kadumine, läheduse mõiste muutumine, globaalse – kohaliku eristav võrdlemine, kohaliku ruumi väiksemad elemendid (sh subkultuurid, dialektid) väärtustatud. ● Aja muutus – aja tajumise muutumine, aja distantsi vähendamine, ‘kiire’ mõiste muutumine, ‘igavikulise’ mõõde ‘kõrges’ kultuuris, kultuuri muutumine ajas – traditsioonilisus – modernsus – postmodernsus. Ajakirjandus ja avalikkus Avalikkus kui ühiskonna sfääride (poliit-, kultuuri-, majandussfäär) kommunikatsiooni keskkond. Ajakirjandus on ühiskonna avaliku mõtte protsess avalike tekstide vahendusel. Tekst ja avalik tekst Tekst on kultuuris/ühiskonnas praegu kindlasti üks enim kasutatud mõisteid. Tekstid peegeldavad kultuure, inimeste mõtteviise ja olukordi, samas ka kujundavad neid. Kõige üldisemalt võime tekste nende funktsioonide järgi jagada privaatseteks tekstideks
Ameeriklased ei saa aru et Disneyland ongi tegelikult Ameerika, ameeriklased arvavad et see on mängu maailm. Kahtluse hermeneutika- see on Baudrillardile võõras, me ei saa vaadata asjade sügavusse, mis on varjus. Tema kirjutamise stiilist ei ole aru saada, kas ta pooldab neid või mitte, ta on neist küll ekstaasis aga kas ta neid ka pooldab!? 8.04.2015 Jameson- postmodernsus ei ole temajaoks stilistiline väljendus. Tema jaoks on see terviklik ajastu, kapitalistliku ajastu faas. Dominant(mis domnieerib), residual(on jäänud kunagisest domineerivast kultuurist), emergent(mis on tekkimas). Eksisteerivad kõik kolm aga on üks mis domineerib ja selleks on dominant. Postmodernism on Patiššne kultuur. Pastišši(sisemuse puudumine) puhul kasutatakse väljendit tühi koopia või tühi paroodia
Tänapäeva ühiskond on mitmetahuline, mistõttu kasutavad teadlased selle iseloomustamiseks mitmesuguseid oskussõnu. Kui huviorbiidis on valitsemine, räägitakse demokraatiast ja diktatuurist. Kui uuritakse majandust ja tehnoloogiat, kasutatakse mõisteid tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond. Sotsiaalset võrdsust ja õiglust analüüsitakse heaoluriigi mõiste varal. Sotsiaalfilosoofid tarvitavad mõisteid modernsus ja postmodernsus, seades sellega tähelepanu keskmesse väärtused, maailmatunnetuse ja inimsuhted. 3 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned 1. Tööstusühiksonnast teadusühiskonda 1.1 Tööstusühiskonna põhijooned Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja
identiteedi hägustumine, rõhk stiilile, stiilide paljusus, segadused aja ja ruumiga n Riik kaotab positsiooni rohujuuretasandile: nõupidamised, sotsiaalsus, habitaatide konkurents, enesekujundamine n Inimtegevuse põhimotiveerijana asendub tootmine tarbimisega. Väärtusi ja ideaale määravad haritlaste asemel enam turundajad. Elatustaseme tõus lubab tarbijatel suhteliselt vabalt toimida n Postmodernsus on modernsuse loomulik jätk: mo-dernsus, mis on saanud oma olemusest teadlikuks Eesti poliitika ® Politics: valitsejate oluline vahetumine iga valimiskorraga. Vasaktiiva nõrkus. Rahva rahulolematus ja võõrandumine. Poliitilise väitluskultuuri arenguvajadus ® Policy: hulk reforme. Üldjoontes suhteliselt edukad. Sotsiaalsed probleemid. Edukad näiteks põhikorra-, majandus-, omandireform, jätkuvad probleemid näiteks haridus- ja
o fookus teadmistepõhilistel tegevustel; o innovatsiooni toetavad keskused; o kaasaegne taristu; o paindlikkus (peamiselt plaanide elluviimisel). Tarbimisest linna kontekstis Tarbitakse mitte ainult tooteid, ka ideid, teenuseid, teadmisi (nt kohad, ostlemine, söömine, mood, vaba aeg, meelemahutus, vaatamisväärsused). Modernsus o industriaalne tootmine Postmodernsus Uus konsumerism Linn ja tarbimine Igapäevatarbimine (vs demonstratiivne tarbimine). Igapäevaelu kui tootev tarbimine (tarbimine kui tootmissisendite tarbimine). o Tarbimine kodus o Toidumaastikud o Taaskasutuspraktikad linnas (“second-hand city”) o Linn eakatele inimestele o Massikultuur, eliitkultuur o Identiteet: klass/elustiil, sugu, rahvuskuuluvus, seksuaalsus, subkultuurid
mõtetu, sest sa ei saa paljastada seda tõde niiviisi. Inimeste maailm vajab pidevalt viidet reaalsusele. Disneylandi tajutakse kui reaalsusest põgenemine, kuid tegeliklt kogu Ameerika ongi disneyland. See ongi näide hüpperreaalsusest. See mida me reaalseks peame on muutunud. Ricoeur - kahtluse hermeneutika- kahelge selles, mida sa näed. Välisilme varjus peab olema loomus. B arvates ei ole võimalik vaadata asjade sügavusse jne. Jameson Postmodernsus on tema jaoks ajastu. Kapilalisti aregngu viimane faas. Williamsilt eeskuju võtmine. Igasugune sotsiaalne arengu faas koosned kultuurilisest kolmest momendist. Dominant - domineeriv Residual - jäänud eelmisest domineerivast kultuurilisest laadist Emergent - tulevikus tekkimas Postmodernistlik kultuuriline loogika on domineeriv. Jamesonil oli kolmikjaotus. PastiSS - kõne ebaloomulikus keeles, tühi koopia, tühi paroodia. Kõne surnud keeles.
radikaalsus, mida dekonstruktivistide abstraktsed ja samas äratuntavad vormid pakkusid. 1988. aastal New Yorgi moodsa kunsti muuseumi näitusel "Architecture of Deconstruction" end manifesteerinud seltskonnast Zaha Hadid, Rem Koolhaas, Daniel Libeskind, Frank Gehry, büroo Coop Himmelblau, Peter Eisenman sai järgmise kümnendi staararhitektide tuumik, kellest kõik turustasid edukalt oma isikupärast käekirja ning maju kui tugeva kujundiga abstraktseid skulptuure. Paremini kui postmodernsus on seda radikaalse arhitektuuri sulandumist ärimaailma ootustega iseloomustanud vaatemängu mõiste, kus sümboolsele panustav arhitektuur (äratuntavate logodena või staararhitekti äratuntava käekirjana) hakkas oma rolli mängima üha enam sümbolitele toetuvas majanduses.[1]Guy Debord, kes kirjeldas vaatemängu mõiste abil 1960. aastate kapitalistliku ühiskonna muutusi, tähistas sellega kaubasuhete valitsemist igapäevaelu üle
8 Postmodernism. Teooriad. Hüperreaalne kogemus. Lyotard I lõppematu avangardi kontseptsioon. De Man, Paul 1991 Vastuseis teooriale Akadeemia 12/ 2600 2628 Juske, Ants 1993 Postmodernism Vikerkaar 8, 9 Lehman, David The Questions of Postmodernism http://jacket.zip.com.au/jacket04/lehmanPOSTMOD.HTML Lyotard, JeanFrancois 2000 Mis on postmodernsus Akadeemia 7 Lyotard, JeanFrancois 1993 Jumal ja marionett Akadeemia 12 81 Raag, Ilmar 2000 JeanFrancois Lyotard ja postmodernism Akadeemia 7 Burke, Barry 2000 postmodernism and postmodernity http://www.infed.org/biblio/bpostmd.htm Vattimo, Gianni 1995. Nihilism ja postmodernsus filosoofias Akadeemia 7
annaabi.ee 
