Sõnad ja väljendid Saksa keeles Wörter und Wendungen in Deutsch Deutsch/Saksa keeles Estnisch/Eesti keeles Guten Morgen! Tere hommikust! Guten Tag! Tere päevast Guten Abend! Tere õhtust! Gute Nacht! Head ööd! Hallo! Tere! Grüß dich! Terekest!;Tsau!(ühele inim.) Grüß euch! Terekest!(mitmele inim.) wie? kuidas? ;missugune? Wie geht's? Kuidas käsi käib? Danke, gut! Tänan, hästi! Tschüs! Aidaa! ;Tsau! Bis dann! Kohtumiseni! die Frau naine, proua Frau Müller proua Müller Grüß Gott! Tere!
Ja nii ongi! (Lhevad poodi, hakkavad riideid valima) Z: Kui tihti sa ise muidu poodidesse oppama satud? H: Ega eriti ei satugi. Viimati...mmm.. umbes 3aastat tagasi... Z: Ja see thendabki, et sa vajad tielikku muutust! (Lhevad valivad riideid) Z: Ma arvan, et see viks sulle sobida... Niisiis vta see ja see... ja see ka. (Heli vtab asjad ja jb sinna passima) Z: Jah, mine nd... kus see riietusruum meil on.. Seal, mine sinna!(Nitab) Vta paljaks! (Zenja lheb kassa juurde) Anna: Tere! Z: Ohohoo.. Tsau Anna! Pole nii ammu ninud! Sa kindlasti ngid meie muutujat!? Anna: Ja, see on katastroof, mida ta kannab. Z: Ah, saage tuttavaks see on Anna King. Anna, aga mida sa talle soovitaksid? Anna: Talle oleks kindlasti vaja uut vrvi... Ja vga head kingad siit talle! Z: Heli, kingad sulle! (Viskab kingad Helile)(Anna lheb kassasse tagasi) (Vike paus) Z: Nd sa vid ennast ometigi nidata! (Heli tuleb riietusruumist vlja) Z: Vauu.. Mis sa ise sellest arvad? Meeldib see sulle?
tahaksid või kelleks sa saada tahad?) B: , . ? ?(pole veel selle peale mõelnud, kuid tahaksin saada head palka ja olen valmis selle eest õppima. Kas sa oled mõelnud kellena töötada tahad? Kas tahad ka kõrgharidust omandada?) A: , , (veel ei ole kindel, kuid kõrghariduse kavatsen kindlasti omandada ja olen mõelnud juristiks või arstiks õppida.) B: , ! !(väga hea, kuid nüüd pean trenni minema, hakkan juba hiljaks jääma. Tsau! Ja oli tore sind näha!) A: , ! (tsau jah, helistame!)
lihtne kokku saada." Mõlemad muutusid jälle väga kurvaks ja nad kallistasid teineteist. Liis: ,,Ära siis unusta minuga ühendust võtta." ,,Ei unusta, kallis," vastas Laura, ,,kui me Hispaaniast tagasi tuleme, siis veedame niikaua aega koos, kuni me minema läheme," lubas Liisile. Liisil oli aeg koju minna ja laura saatis ta ukseni. ,,Helista mulle, kui sa Hispaaniast tagasi oled," ütles Liis. ,,Muidugi helistan," Lubas Laura. Liis astus paar sammu uksest välja ja hüüdis: ,,Tsau!" ,,Tsau!" vastas Laura ja läks tuppa ning sulges ukse.
Liisa ei taha minna kööki ega keeta sööki samuti on Solaris liiga kaugel. 9. Marco ei naernud Erki nalja peale vaid küsis surmtõsiselt Erki, kas sa tahad võdiseda nagu moos või pudiseda nagu sepik 10. Hull hüppas aknast alla pole hullu. 11. Kauges külas ei olnud pangaautomaati niisiis otsustasime vanaemaga Tallinnasse kolida. 12. Malviina valas juba elevandipisaraid seega ütles Artemon talle lohutuseks Mul oli ka esimene armastus kuid see ei kestnud kaua ta oli tsau-tsau. 13. Komistasin sööklas ühe kümnendiku otsa selle tulemusel valgus kaste salatisse. 14. Ülemised noodid nõuavad hoolt ja armastust pole ime et Nancy neid hellalt hoiab. 15. Ilmateade lubas vihma järelikult ei hakka sadama. 16. Ühistranspordis kas piiksutatakse rohelist kaarti või mõeldakse positiivselt. 17. Lätis ent roheline kaart ei tööta see tähendab tuleb osta pilet. 18. Piletit me ometigi ei osta oleme ju Ida-Euroopast. 19. Kus suitsu seal tuld. 20
septembril on meil klassiga ekskursioon Jumindale. Raha tuua hiljemalt teisipäevaks 29.septembriks!" ,,Oh jess, õpetaja viib meid ekskursioonile," ütlesin endamisi rõõmustades. Kuid äkki tuli mul meelde, et täna on Katri sünnipäev. Kuigi ta seda ei pea, lähen viin talle midagi. Ta on mu parim sõbranna, kes oleks nagu õe eest. Kuna mul ei olnud kinki talle, võtsin rahakassast 70 krooni ja ostsin suure kommikarbi. Jõudsin Katri juurde, vajutasin uksekella ja uksele tormas Katri. ,,Tsau, palju palju õnne sulle,"ütlesin kallistades talle. Ta oli väga rõõmus mind nähes ja ei osanud mind oodatagi. Mõtlesin, et ta oli üksinda, küsisin temalt: ,,Kuule, minu poole viitsid tulla?" ,,Ma pean sugulastega sünnipäeva, praegu ei saa. Tule ka tuppa, äkki pärast poole," Ma olin nõus sellega ja läksin tema järel söögituppa ja istusin Katri ja ta venna vahele. Ma tõstsin omale salatit ainult, sest mul ei olnud kõht tühi
Släng ja kirjakeel Slängil ja kirjkeelel on suur vahe. Släng on see, kus sa kasutad lünendsõnu, mis erinevad tavalistest sõnadest. Kirjakeel on see kus sa ei kasuta slängi. Skängi ja kirjakeelt kasutatakse erinevates kohtades, erinevatel aegadel ja erinevate isikutega. Üks ja sama teksti nüüd kõnekeeles ja kirjakeeles, ning kohe on vahe sees. Släng: Tsau Juku! Mis mässad? Mesasse saad tulla? Kribaks nati. Tegelt mul tuli mõte ja võiks sellest seal nati kribada ja seda nati thinkida. Tegelt olkes etem kui sa tuleksid minu juurde ja siis me saaksime nati lobada ja asi läheks veits kiiremini ja lipamina. Kirjakeel: Tere Juku! Mis teed? MSN-i saad tulla? Kirjtaks seal natuke. Tegelikult mul tuli mõte ja võiks sellest seal natuke kirjutada ja seda nati mõelda. Tegelikult
1 Maimiku iga 2 Koolieeliku iga 3 Kainiku iga 1 Maimiku iga: Üheaastasena meeldisid mulle kõige rohkem need kannid:mänguautod, pall, telefon raamat,mängud:peitusemäng, õhku viskamine ja tagaajamine, raamatud ja laulud: vanniskäimise laul, söögid:banaan, mandariin, kaerahelbepuder, hapukapsad, õunakissel ja borsisupp. Kui olin aastane, pandi minu juures tähele seda, et olen hästi edev poiss. Kõndisin hästi palju, jutustasin omas keeles, ütlesin ,,täh" ja lehvitasin ,,tsau". Lõigati ära mu kaasa sündinud ,,Hitleri" tukk. Kui olin kaheaastane, pandi minu juures tähele seda, et rääkisin päris palju (autobäk) automärk, kõige lemmikum oli tädi (Maidi) pissisin ja kakasin potti, ei jonninud üldse tegin pai ja musi. Kolisime emaga Haapsalust Rakverre. Kui olin kolmene, pandi minu juures tähele seda, et kõik asjad lagunesid esimese tunni aja jooksul ära 2 Koolieeliku iga: Käisin juba lasteaias ja läksin peaaegu kooli
Hotell venemaal Ühel tavalisel päeval olin ma koolis. Järsku helistab mulle tunniajal isa ma mõtlesin natuke, et miks ta peaks mulle tundide ajal helistama, sest ta ju teab, et ma olen koolis. Ma küsisin õpetajalt kas ma võin isaga rääkida ukse taga. Ma läksin uksest välja ja helistasin isale tagasi ning ta ütles: tsau kuule mul on sulle üks uudis, ma kuulasin uudisimulikult edasi ja siis ta ütles me lähme kohe reisile Venemaale, ma olin väga rõõmas ning ütlesin kohe ka õpetajale seda. Ma läksin koju, pakkisin asjad ja siis olimegi teel. Kui me kohale jõudsime, võtsime hotelli. Hotell ei olnud kuigi ilus, aga mind see ei häirinud. Läks pimedaks ja me läksime magama. Öösel aga kukkus mu telefon maha ja ma ehmatasin ning ärkasin koheselt, järsku
Keskajal olid kõik inimesed usklikud ja väljaspool kirikut ei olnud inimestel võimalik eksisteerdida. Kiriku ülesanded: 1) krik oli koht kuhu registeeriti sünnid,surmad ja abielud 2)kirik tegeles hariduse andmisega. KIRIKUÕPETUS-Põhines piiblil õpetas ,et siin maailmas tuleb olla alandlik ja kannatada ja oma tsau ,elatud elu eest saame pärast suma. SAKRAMENT-keskajal oli seitse sakramenti , sakrament on õnnistatud tegevus. PÄRISPATT-sünniga kaasa saadav kurjus ,mida inimene peab kogu elu kahetsema. 1054-kirikulõhe ida ja lääne kirik läksid lepitamatult tülli. Kiriku võim Euroopas. Paavstid määrasid kohalike valitsejate õigusel võimul püsida PIISKOP-paavstivõimu esindaja kohapeal,kes määras ametisse preestrid ja kontrollis maksude laekumist.
• Põhinevad normitud kirjakeelel, kuid keelekaustus on vabam (kujundlikkus, värvikus, tegelaste vaba keelekasutus). • Näited: alg- ja lõppriim, emotsionaalsed vahendid: hüüdlaused, kolme punktiga lõppevad laused, mõttekriipsud, retoorilised küsimused jne. Ajakirjandusnormid • Kergem mõistetavus, mugandumine tarbija keelekaustuse järgi (normitud kirjakeel- kultuuriajakirjandus, släng, argikeel-kollane meedia) • Näited: a) Släng: Tsau, jorss! Silmasin eile vusserist maximum änxat muuvit. Mingi rahajäär parseldas ühele kimujale hunniku kama, mis poln’d puhas ning areneski aktsioon. Lõppeks oli kõigil poltidel suss püsti ning asi oligi tahe. Heia, ma töpasse ei vinni tulla, panen lestad likku. Paksii! Emakeele Seltsi keeletoimkond • on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis nüüd tegutseb mittetulundusühinguna ja
Lapsega on viimasel ajal kõik hästi olnud. Roosa nägi ükspäev linnas Japet, minu parimat sõpra. Roosa jäi temaga juttu ajama. jape tunneb ennast minu surmas süüdi. Aga tegelikult ei ole see nii, sest mina võtsin selle ratta ja läksin sõitma. Roosa räägib Japele, et ootab last. Jape ei usu. Roosa räägib kõik talle ära. Nüüd hakkab Jape uskuma. Roosa räägib talle, et varsti on minu matused. Jape ütleb talle: "Mul on kiire, pean minema. Tsau"! "Tsau"! kostab vaikselt Roosa suust. 16.-20. ptk Ongi käes minu matused. Kohal on väga palju inimesi. Isegi Roosa tuli. Ja Tummpi koos Maaretiga. Paljud inimesed nutavad. Mu haual on natukese aja pärast palju lilli ja küünlaid. Kui kõik on läinud sööma siis Roosa jäi mu haua juurde. Ta kükitas mu haua äärde ja hakkas nutma. Ta rääkis midagi: " Kallis Mikke. Miks see nii juhtuma pidi? Kui sa elus oleksid siis oleks meil ilus, väike ja rõõmus perekond. Miks sa nii tegid??"
!" ROMEO: "Ei tea ma ta nime veel!" (Romeo laulab loo "Pilveräbalad") MERCUTIO: (Ütleb Romeole üsna selgelt) "Nüüd kuula mind semu, lõpeta mõtlemine talle ja KOHE! Sest see kalgistab sinu hinge!" (Kusagilt ilmub jookstes Tybalti sõber e. teener ja peatub nende juures) TEENER: "Teate poisid, Capulettide juures on täna PIDU, vaba place on. Siis saab veel naisi, õltsi ja savu panna. Deam..mul on kiire, pean jooksma aga te tulge ka sinna. Ciao! " SÕBRAD: (Kõik koos) "Tuleme jah. Tsau!" (Kui Romeo ja tema sõbrad sinna jõuavad, käib seal juba pidu. Poisid lähevad nö. lavale ja Parys teatab. ) PARIS: "Julia mu kallis, see pidu on sulle!" (Pärast Parise ütlust, teevad poisid introt. Järsku märkavad noored üksteist ja nende pilgud kohtuvad ning terve peo paik just kui kivistuks, tervemaailm seiskuks) (Romeo ja Julia lähenevad ning kõik laulavad "Romeo ja Julia" laulu, nemad on kui armunud) (Pidu läbi! , Julia läheb ja räägib Ammega)
saavutada seda, mille abil meie tänapäeval omavahel suhtleme ja mis kõiki eestlasi ühendab - ühine ja hästi kõlav keel. Mind aga paneb muretsema eesti keele julm rikkumine. See teeb mu kõrvadele haiget, kui ma kõnnin tänaval ja kuulen, kuidas eesti keelt segatakse inglise, vene või mõne muu keelega. Tulemus on lihtsalt võigas. Inimesed ei panegi tegelikult tähele, kuidas nad meie keelt solgivad. "Okei", "sorri" ja "tsau" on väga populaarsed sõnad kõnekeeles ning neid kasutatakse niivõrd tihti, et need on peaaegu saanud meie keele osaks. Pean kahetusega tunnistama, et aega ajalt kasutan isegi neid väljendeid, kuid ei ole selle üle uhke. Meie keele hävig algab väikestest detailidest ning kolm eelnevalt toodud "sõna" on alles algus. Lisaks kõnekeelele hävitatakse julmalt ka kirjakeelt. Ei saa olla tolerante selle suhtes, kui eesti keelde hakatakse "ks"i asemel "x" panema ning et "i" asendatakse "y"
Pere on siiski kõige tähtsam kuna sõbrad võivad minna ja tulla kuid pere jääb kogu eluks ja seda valida ei saa. Siis peab vahepeal jätma oma mured ja olema abivalmis teistele. Kui sa oled toekas isik teistele siis ka kindlasti ollakse toekas sulle just siis kui sull on abi või tuge vaja. Inimese viisaksus on alati eeskujuks teistele. Kasvõi kõige lihtsam viisakus, tulles tereta ja minne ütle head aega, vahet ei ole kas ütled tere ja head aega või ütled tsau või pakaa või veel midagi sellist, mõte on tähtis. Väga lihtne kuid annab inimesest väga viisaka ja eeskujuliku mulje. Muidugi on palju viisakus nippe aga ei ole mõtet neid kõiki siia kirjutada. Tähtsamad ongi teretamine, viisakalt riides käimine, avalikult teiste mitte tülitamine ning vajadusel teiste abistmine. Tänapäeval on inimesed miskipärast liiga omakasupüüdlikud. Nad on harjunud kõike saama ja tahtma, mitte kunagi ei taheta midagi anda
Kirjelda kuidas teine reageeris. Läksin oma uue kursusekaaslase juurde ja naeratades tervitasin teda. Tema tervitas vastu. Küsisin esmalt, et mis tund meil hakkab ja kus. Ta naeratas ja vastas viisakalt. Tahtsin teada, kas tema on saanud aru meie kursustest ja muust kooliga seonduvast nt õis. Juhtisin jutu sinnamaale ja saime asjad ilusti aetud. Hiljem istusime tunnis koos ja suhtlemine oli juba lihtsam. Loengute lõppedes jätsime hüvasti (tsau homme näeme) ja läksime oma teed. Mina arvan, et kontakti saamine õnnestus mul hästi. Kui minna inimese juurde naeratusega ja lahkelt talle otsa vaadata, siis ei juhtu just tihti,et keegi kurjalt vastaks või ära jookseks. Oleme nüüdseks selle tüdrukuga juba päris head tuttavad ja ta mainis mulle, et esmalt, enne kui talle lähenesin siis ta arvas, et olen väga kuri. Aga naeratus ja sõbralikkus muutis kõike. Ülesanne 2: Suhtlemistasandid.
Minu enda esimeseks mõtteks on alati, kes see olla võis ja mispärast ta mulle helistas. Tavaliselt on mul uudishimu väga suur, et ma pean tagasi helistama ja küsima millest ta minuga rääkida tahtis. Kuid ma arvan, et ei ole põhjust koheselt tagasi helistada sellepärast, et kui see kõne oleks olnud tähtis siis oleks see inimene rohkem kui ühe korra helistanud, kuid kui see oleks olnud niisama loba jutt näiteks, et ,,Tsau, mis sa täna tegid ?" või, et ,,Mis värvi sinu koerakutsikas oligi?" , siis vaevalt oleks see inimene helistanud rohkem kui ühe korra ja pole mõttet oma telefoni arvet sellistele kõnele raisata, sest praegu valitseb ka meil majanduskriis ja seda raha pole niisama kerge kusaglit võtta ja eriti veel sellistele kõnedele raisata. Muidugi on igal ühel oma arvamus, aga see oli minu arvamus sellest. Kuid miks üldse vastmata kõned tekivad ? Kindlasti on selleks igal inimesel omad
maja taga asuvasse parki minna. Õues oli üsna soe, niiet milleks ikka toas passida. Olime sinna jõudnud ja avastasin, et keegi helistab ,,Ema helistab, olge vait!" karjusin ning võtsin kõne vastu. ,,Lapsuke, miks sa koolis ei käinud täna? Oled sa haige? Juhtus midagi? Tahad koju tulla?" hakkas ema kohe küsimustega pommitama. ,,Eii ema, appikene lase olla. Ma ei jaksanud minna ja kõik. Mida sa muretsed koguaeg, küll ma helistan kui surema hakkan. Tsau!" panin kõne kinni, ja lülitasin telefoni välja. ,,Mul kopp nii ees neist, muudkui muretsevad ja peavad moraale, aga kui reaalselt midagi lahti on siis kedagi ei huvita." Podisesin vaikselt, mille peale Kelly vastas ,,Feelin sind täiega." Kell oli juba 12 saamas, tegin ruttu õhtused toimingud ära, vaatasin õppimise üle, õnneks polnud midagi olulist ning läksin voodisse. Siis tuli aga meelde, et ma pean homme vene keele sõnadetöö järgi tegema. Õppisin 20 minutit,
tegema! müksab õdesid Laura ja Mari: Ai! Mida sa nügid?? Jutustaja: Lapsed kisuvad, löövad, tirivad ja nügivad üksteist. Lapsed tõsevad ikka veel tirides vaikselt püsti. Mari: Oh aitab küll! Lähme klaarime selle hoopis õues ühe korraliku lumesõjaga! Jutustaja: Lapsed jooksevad kõik eri suundadesse ja panevad õue riided selga. Lähevad õue ja hakkavad valmistama lumest barjääri ja lumepalle. Nurga tagant tuleb naabripoiss Mart. Mart: Tervist! Tarmo: Hei! Laura: Tsau! Mari: Tere! Mart: Lumesõda jah? Kas ma võiksin ka mängida? Tarmo: Ikka võid! Mari: Tüdrukud poiste vastu! Jutustaja: Lapsed hakkavad lumesõda pidama. Kõik jooksevad ringi, viskavad lumepalle ja varjuvad barjääri taha. Varsti hakkavad lapsed juba väsima, aga keegi ei taha veel alla anda. Tüdrukud teevd veel viimased lumepallid ja viskavad koos poiste pihta. Sellega on sõda võidetud. Laura ja Mari: Jee, meie võit!!!
Kui jänes ja karu taksosse istusid, tuli välja, et taksojuht on nende sõber tigu. TIGU:No kuidas siis hundi sünnipäev ka läks? JÄNES:Ah, mis ta ikka. Nagu sünnipäev ikka, soovisime õnne, sõime kooki ja ütlesime toosti. KARU:Jah, päris hea oli. Järgmine kordki. TIGU:Kuuleg sõbrad, aga kuhu te minna tahate? JÄNES:Eks ikka koju. Kui takso sõitma hakkas, ei kulnud 10 minutitki kui jänes juba oma maja ukse ees oli. TIGU:No jänes kohal oleme. JÄNES:Oh lõpuks ometi. Tsau tigu, eks homme näeb jälle. TIGU:Karu, aga kuhu sina minna tahad? KARU:Eks ikka koju. TIGU:No lähme siis. Lõpuks jõuti ka karu maja juurde. Peale pikka jutuajamist otsustas ka karu ennast taksost majja vedada. Kui aga karu oma majja jõudis ja voodit nägi, võttis ta ruttu riided seljast ja läks magama. Hommikul kui karu ja jänes kokku said, oli neil hea meenutada möödunud toredat õhtut. Nii möödus karu ja jänese täiesti tavaline päev.
Aga netikeeles on üks osa, mis on täiesti uus ja väga oluline. See on kirjalike spontaansete netidialoogide keel, mida kasutavad jututoad, Facebooki suhtlejad jmt. See on suhtlusviis, mida enne dialoogilise neti sündi eraldi allkeelena üldse olemas ei olnud. Milline see keel on? Üks Facebooki- vestlus võib alata näiteks nii: T: Heii! :) T: Mis teed? kas sa saaksid mind aidata ühe küsimusega... tegelt, oota.... ma kirjutan küsimuse ja sa kirjuta mis sa vastaks selelele T: sellele* M: tsau, kle niisama jah, okei On näha, et selles on kirjakeele ja argisõnavara. Aga selles on ka koos kirjaliku ja suulise keele grammatilised võtted, näiteks avalik eneseparandus selelele> sellele või kuule partikkel vooru alguses. Praeguse allkeelte süsteemi seisukohast võime öelda, et see tekst paikneb kusagil suulise ja kirjaliku ning avaliku ja argikeele vahepeal. Aga see on nii ainult senise süsteemi taustal. On üsna kindel, et spontaanset dialoogi kasutav
temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf! Kurat ta rikub mu elu !" "Issand ta tuleb , ma peidan ennast pingi alla, äkki ta ei märka mind ."(Kerli) "Issand sa oled hale." "Hey , kuule kuulsin et oled siin meie pomo Angela,irw mis nimi.. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da
Pole ju aega ega ka viitsimist koju magama minna.Otsustatud:jõuluks kraamin toad ära ja kutsun Laura külla.Saabki üle pika aja taas normaalse inimega rääkida. Laura uurivalt: “Kellegiga ju kinos või klubis ikka oled käinud?” Andres: ”Ole normaalne!Sa ju mäletad milline ma olin!? Paks kui tünn,pidevalt vererõhk kõrge jne.Ja nüüd pole mul lihtsalt aega kuskil käia.Aga nüüd pean ma kahjuks taas tööle minema,muide anna oma mobla number.” Laura:”Hea oli sind taas näha.Tsau” Andres: “Tsau.” Nädal möödub kui linnutiivul.Andrese iga päev algab ja lõppeb pimeduses.Aasta viimasel päeval saab Andres hinge tagasi tõmmata.Nüüd meenub Andresele,et ta pidi Laura külla kutsuma. Nii alusabki korteriperemees toimetustega ja hiljem helistab Laurale. Andres:Hei,mis teed? Laura: ”Kirjutan ülikooli jaoks uurimustööd.Räägi,miks helistasid.” Andres: “Aasta viimsel õhtul?Tule parem mulle külla.”
Pigem praegu, enne kui pime pole." Hanna-Liisa:" Pfuff, okei, aga nagu, kui meeldi ää, siis mina tulen ära!" Õpetaja: ,,Jaan ja Hanna-Liisa läksid metsa." Jaan: ,, Me ei ole siin metsas ainsad, nii, et ole ettevaatlik!" Kährik: ,, Arrr... Mis te teete minu maadel?" Jaan: ,, Ma ju ütlesin..... Ega see ju üksinda sinu maa pole, siin nagunii veel sadu loomi.." Kährik: ,, Ah no siis pole probleemi! Võite nüüd edasi minna." Jaan: ,,Okei siis, tsau!" Hulkuv kass: ,,Ma ju ütlesin sulle, sa tobe jänes, sa oled minu jaoks liiga imelik." Jänes: ,,Noh, sa ei peagi mu sõber olema, ma lihtsalt mõtlesin, et oleks nagu lihtsam ellu jääda koos." Jaan: ,,Tere! Kas te olete siin kandis hunti näinud?" Jänes: ,, Lõpuksss... olendid, kellega suhelda!" Jaan:" Ma küsisin, kas sa oled siin HUNTI näinud või MITTE!" Jänes: ,,Ahh mis sa ajad? Siin metsas pole ühtegi hunti ja sa ei räägi viisakalt!" Jaan: ,, Head aega!"
Hiina eriline delikatess on valge lihaga merikarbid abaloonid. Neid süüakse peamiselt eelroaks ning kaubastatakse konservidena, sest värskelt saab neid tarbida vaid püügikohal, kuna kaup on kiiresti riknev. Mereannid on veel kreeka pähkli suurused vesikastanid, mis ujuvad vees, maitselt on nad üsna lähedased Euroopa söögikastanitele. Mereäärsete toiduainete hulka kuuluvad veel lootoslille juured. Lõunapiirkondades serveeritakse mõnikord koeraliha. Tsau-tsau tõugu koerte liha on eriline delikatess. Arvatakse, et koera-, hirve- ning küülikuliha parandavad vereringet ja seetõttu süüakse neid sageli talvel. Kuna hiinlased pakuvad oma külalistele enda arvates parimaid roogi, on nad meelitatud, kui nõustute neid proovima, samas ei ole nad üllatunud ka sellest, kui neist keeldute. JOOK Hiina rahvusjook on tee. Teerituaali arendasid keskajal välja buda mungad. Eriti väärtuslikuks hinnatakse rohelist teed
Noored suhtlevad väga aktiivselt oma vahel, see ongi suur osa nende ajaviitmisest. Soovi korral on noortel lihtne noorsootöötajatega suhtlust alustada, suhtlusõhkkond ja töötajad ise on avatud ja sõbralikud. 10.) Suhtlemine osa sotsiaal-pedagoogilisest protsessist Suhtlemine toetab Järve noortekeskuses sotsiaal-pedagoogilist protsessi. 11.) Tervitamine ja tähelepanu köitmine. Kõiki sisenejaid noortekeskusesse tervitatakse vabalt, näiteks: ,,Tsau". Vahel uurib töötaja mis noorel keskuses plaanis, seda aga mitte igakord. 12.) Tahan veel lisada, et ... Selle vaatlusega ei saanud ma väga suurt ettekujutust noorsootöötaja tööst ja üldse noortekeskuse tegevusest. Kuna minu praktika päevadel külastas keskust väga vähe noori. Praeguseks jäi aga mulje selline, et noored hoiavad Järve noortekeskuses pigem omaette ning aktiivset suhtlust ning suunamist noorsootöötajate poolt ei toimu.
.. Wohin möchten Sie? Leben elama Mir geht's gut. mul Kuhu te minna tahate? Lernen - õppima läheb hästi Warum? Miks? Lesen lugema Prost Neujahr! head uut Was? mis? Mida? Lieben armastama aastat Wie? Kuidas? Machen tegema Sind Sie...? Olete te...? Wo? Kus? Markieren markeerima Tschüs tsau Woher? Kust? Prüfen kontrollima Wann bist du beboren? Wohin? Kuhu? Sagen ütlema Millal sa sündinud oled? Der Abend - õhtu Schreiben kirjutama Wann sind Sie geboren? Die Adresse - aadress Sein olema Millal te sündinud olete? Die Antwort vastus Spielen mängima Was bist du von Beruf? Argentinien argentiina Sprechen rääkima Mis on sinu amet
Isa: Vot sellest vist jäin jah ilma. (Sagimine.Ema paneb mantli ja salli kaela.Vanaisa toimetab rahakotiga) Ema: Ole siis hea poiss ja ära pahandusi tee ! Peedu : Jah ema. (Vanemad ja vanaisa lahkuvad.) Peedu: Vanaema ma lähen kohe poodi,siis saad süüa tegema hakata! Vanaema : Mine mine, aga tule enne siia ja võta raha ka ikka kaasa.Ega poest tasuta kraami ei anta. Peedu : Jah,kohe tulen ! (Võtab raha ja paneb jope selge) Peedu: Tsau vanaema! Vanaema:Ole ettevaatlik,ära unusta autosid jälgida! (Jookseb õue) (Tuleb Tiit vankriga tänavale) Tiit: Vaata Matike ,kui ilus taevas täna on.( paus)Küll on ilus päev jalutamiseks. (paus)Kohe oleme poe juures.Siis jooksen poodi ruttu ja võtan piima.Sinu jätan ma siia akna taha:Vankriga on raske poodi trügida.Aga ega sul siin ka viga pole. (Kohendab tekki ja astub poodi.) (Jõuab kohale Peedu) Peedu : Oi kui ilus väike lapsuke.Sa sobiksid nii hästi minu vennaks
Eksamiküsimused 10. klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur! Lausemoodustus Vormimoodustus Sõnavara Häälikusüsteem 3. Keelemärgi mõiste ja olemus! · Keelemärk- sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks · Et keeleärk saaks informatsiooni edasiandjana toimida, peab ta vastama kahele tingimusele: tal peab olema tähendus, tal peab olema
"Kas sa tead teda, ma leidsin selle pildi perekonna fotode seas. Minu arvates ta pole meie lähissugulane." "Tead ta pole küll meie sugulane ent on väga Michell Wolfwood'i moodi, aga minu teada tal pole ei tütart ega ka õde." "Okei, äkki oskad öelda kuidas see sattus mu fotode hulka." "Ei, kallis seda ma ei oska öelda. Kas sööd hommiku sööki ka?" "Ma ei taha. Mina pean minema." "Särgita või?" "Mul pole aega seda otsida.Tsau!" "Tsau, siis!' Juba oligi Ethan väljas ning kõndis kooli poole. Kooli aktusel oli oli igav nagu alati. Dire rääkis midagi kooli uuest häire signaalist ja varuväljapääsust. Kui direktoril sai kõik räägitud, luges ta ette millisesse klassiruumi milline klass peab klassijuhatajatundi minema. Noormehe kohale jõudmise ajaks oli ainult üks vaba pink. Ta kõndis rahulikult pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka.
Rõhumäärsõnad: võib-olla, arvatavasti, kahjuks, ju, samuti, eelkõige, hoopis, no Kaassõnad: Mõõdukaassõnad: kuni, ligi, üle Ajakaassõnad: enne, pärast, eel Kohakaassõnad: eest, taga, läbi, üle, juures, alla Abstraktkaassõnad: tõttu, abil, asemel, pihta, poolt, järgi Sidesõnad: Ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, et, kui, kuna, sest, kuigi, ehkki, nagu jne. Hüüdsõnad: Ennäe, kõtt, tsau!, tere!, tohoh jne. 5) Vormiõpetus: tüvi, liited ja tüvevaheldus- Sõnavorme saadakse tüvevahelduse ja aglutinatsiooni teel. Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamisviisi, mille puhul tüvele lisatakse liiteid. Tüvevahelduse puhul muudetakse sõnatüve. Käändsõnade A-tüvi (ainsuse omastav) ja B-tüvi (ainsuse osastav). Tegusõnade A-tüvi (mina vorm) ja B-tüvi (da-tegevusnimi). Tüvevokaal on tüves avalduv vokaal nt. koera.
Kui igapäevased autosõidud ära jätta ja kasutada enam ühissõidukeid, siis jääb kütusearve vähemalt poole väiksemaks ja säilivad närvid. Nende väärtus on aga hindamatu. · Mobiiltelefoniga rääkimine on muutunud iseenesestmõistetavaks. Kui näiteks kuu keskmine kõnearve on 500 krooni, siis kulub aastas telefoniga rääkimiseks 6000 krooni. Kui tihti on aga keegi nõus maksma 6000 krooni selle eest, et saaks tuttavale öelda: "Tsau, mis teed?" · Eesti on ju väike tubli põhjamaa e-riik, kus tehakse moodsa tehnoloogia vallas tiigrihüppeid. See omakorda tähendab, et igas kontoris ja asutuses on internet olemas. E-posti ja põnevaid lehekülgi saab kasutada ka avalikes internetipunktides või raamatukogudes. Kogudes on muuseas võimalik ka uusi teadmisi omandada, üldjuhul tasuta. · Ostes iga kuu 500 krooni eest suvalisi riideid, kulutad kvartalis 1500. Ostes korra ühe kvaliteetsema riideeseme, maksad 1000
" Ning Richardo ulatas talle käe. Nad jalutasid tunde. Kui esialgu oli neil plaanis linna vaadata, siis tegelikult ei märganud Richardo enamat kui Kersti tuules lehvivaid pikki kiharaid, suuri rohelisi silmi, väikest kitsast suud ning kohati naljakaid, isegi kohmakaid liigutusi. Neil oli lõbus, nad naersid palju. Rääkida oli nii lihtne. Kui päike loojunud oli, helises Kersti telefon. ,,Jah, ema? Ei, olen sõbraga mere ääres. Ei, ma ei jää enam kauaks. Olgu, tsau." Richardo vaatas teda huvitunult ja küsis: ,,Kodused otsivad vist sind juba? Olen niigi kaua sind kinni hoidnud." Kersti ei tahtnud lahkumisele mõeldagi. Richardot oli huvitav kuulata, tema elu on väga huvitav olnud. Richardole meeldis Kersti reaktsiooni vaadata ja põnevil silmi jälgida. Siiski kutsus Richardo takso ning viis Kersti koju. Ta saatis ta ukseni. Siis muutusid mõlemad kurvaks ning häbelikuks. ,,Mul oli täna väga tore, aitäh õhtu eest," ütles Kersti.
tahaksin teha . Tahaksin ikka elada võimalikult terve , oma jalgadel käia ja ennast eakohaselt nautida maailmas, kus elan . 8 Fred Jüssi mõttekilde Kui ei saa muuta olusid , tuleb muuta suhtumist . *** Mineviku unustamine on elukogemuste aknast välja viskamine . *** Ma olen öelnud , et kui keegi kuuleb kelleltki , kes on mind kuulnud lahkumisel ütlemas "Okei! Tsau ! " , siis olen ära müünud ennast ja oma maa ja emakeele . *** Kui palju on neid inimesi , kes on endalt küsinud , mida tähendab jääda eestlaseks , olla eestlane . Kui ma näen, mismoodi eestlane oma väärtusi kohtleb-väärtusi , mida ta ise pole suuteline looma-suuri puid näiteks-siis ma näen , kui palju tal on arusaamist sellest , mida tähendab olla ja jääda eestlaseks . ***
keskkonnatehnoloogiaalase magistritöö. Olin selle nimel rabelenud kuus aastat ja just sellest päevast pidi saama ühe väga pingelise perioodi lõpp. Oi jumal, oli alles vastik sokk! Lõi ikka tummaks. Alles kaks nädalat tagasi oli jutt, et raha tuleb küll siit-sealt vähemaks võtta, kuid olge rahulikud, omad jäävad alles. Ma midagi välja ei näidanud. Seisin seal rahulikult ja naeratasin. Tegin oma töö lõpuni ja ütlesin ,,tsau!", läksin oma autosse. Ja nutsin. Mehele esimese hooga ei rääkinudki, oli ju veel kaks kuud aega töölt lahkumiseni. Lastele rääkisin, nemad lohutasid, et ema, kindlasti leiad midagi. Naersime veel, et ju 17 maakas, kasvatan maheköögivilju venna põllu peal, kartul ja salatid olemas, moosid keedetud, nälga ei jää. Ma arvan, et nüüd on juba küll probleem. Mul pole selle haridusega midagi peale hakata, kuigi olen nii tohutult oma jõudu investeerinud
3)maamaks 0,1-2,5% 4)Käibemaks 20, raamatutel ja ravimitel 5% 5)Hasartmängumaks 6)Tollimaks 7)Aktsiisid(alkoholi,tubaka,kütuse,elektri,pakendi) 8)Raskeveokimaks Kohalikud maksud 1)müügimaks 2)Paadimaks 3)reklaamimaks 4)teede ja tänavate sulgemise maks 5)mootosõidukimaks 6)loomapidamismaks 7)Lõbustusmaks 8)parkimistasu Püsikulud- kulud, mis tuleb anda igal juhul, sõltumata sissetulekute suurusest. Näiteks renditud pinna rent ja kommunaalmaksed,internetitasu, raamatupidaja tsau, veebi majutustasu jne. Igal ettevõttel erinev. Muutuvkulud-kulud, mis tekivad alles siis, kui teenust ostutatakse, näit. Transpordikulu. Kui tegevust ei toimu, siis neid kulusi ka ei ole. Alternatiivkulu e. Loobumiskulu on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teise e.alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ja ilma jääb, kui ta on antud valiku teinud. Alternatiivkulu e. Loobumiskulu parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel
ESIMENE NÄITUS 1.etendus AADU (traktori ees): Selle selfie koos maasturiga teen ma oma armsale Elsale. Näe, mineval nädalal oli ta mu pilti kommenteerinud armas oled. Peaks nüüd vana Priidu-onu ka mind armsaks ja lubaks mul Elsaga deitida. PRIIDU: (tuleb , tahab esiti Aadust mööda minna) AADU: (tõuseb üles ja teretab): Tsau Metsaonu PRIIDU:Tee läheb teie õuest läbi, muidu ei oleks ma siit tulnud. (Porisedes) Nagu oleks mul siia asja- teie mudasest õuest läbi käia. Au ainult ajate taga, aga sellele tähelepanu ei pööra, kuidas majapidamist korras hoida. Lähete ikka aasta-aastalt vaesemaks ja alatumaks. AADU: Onu ega see meie süü ei ole! Elektrihind tõsteti just paar kuud tagasi ja nüüd juba jälle. Bensiini hind on ju meeletult tõusnud, nüüd tõuseb jälle. Käin poes ja ei suuda uskuda-kui palju
" oli Andres juba rahulikum. "Aga ma vajaks veidi raha. Sest mu pangakaart oli ka rahakotis," nuiasin Andrest. "Hea küll. Kui palju sa tahad?" oli Andres minuga nõus. "Noo umbes... 2500 arklit. Ma ei tea, kui palju see Itaalia rahas on, aga noh, ma loodan, et sa annad, sest ma maksan tagasi, kui ma tööle saan," ütlesin lootusrikkalt. "Hea küll, sa saad selle raha. Kohtume poole tunni pärast linnaväljaku juures. Ole seal!" oli hea kuulda, et Andres mulle nii palju raha lubab. "Ok, tsau! Seal näeme!" Ja me mõlemad panime torud ära. Ma viskasin kirja ära. Ma vahetasin riideid ja läksin autoga linnaväljaku juurde. Andres andis mulle selle raha ja ma läksin suurde kaubanduskeskusse. Kohe kõndisin naisteriiete osakonda. Sea oli tohutult palju pidulikke riideid! Kui ma olin juba tund aega seal ringi kõndinud, otsustasin osta helesinised sisse õmmeldud viigiga pikad väga moekad ja pidulikud püksid, nendega väga hästi kokku sobiva helesinise pikade
· seks, suguelundid · kool/õppeained · suhtlusfraasid: mine ära, tervitus, hüvastijätt · hinnangud: vahva, vilets · kehaosad: tagumik, rinnad, nägu · rõivad: jalanõud · biotoimingud/tabutoimingud: väljaheited Allikad · raie ehk abstsisioon: resto, süst, võim · tuletus: -kas, -a, -e, -s jt: Pillekas, jota, kohve, kots · laenamine võõrkeeltest: inglise, soome, vene: stoori, boifrend, tsau · ülekantud tähendus, keelemäng, metafoor ja personifikatsioon: kapsauss, atleet, Pekka · lühendid: TIPP, kurjategijate tätoveeringud · tähemäng ehk logogriif (häälikute ärajätt, lisamine või ümbertõst): barakkstiil, pikapäkk, möladraama · metatees: perutava hobuse norse, lank on puhe · kontraktsioon: Marjustin, ajamatjus Õpilassläng 1920/30 ja 1990. aastad · Tavaliselt peetud kiiresti muutuvaks, osa sõnavarast väga püsiv
- minder – am mindesten Oft – öfter – am öftesten - häufiger – am häufigsten Puuduvad võrdlusastmed Blind(pime), stumm(tumm), taub(kurt), tot(surnud), rund(ümmargune), rosa, lila, prima(äge) Võrdlevad sõnad WIE ja ALS mõlemad tähendavad KUI Kasutamine: WIE – kasutatakse siis kui on algvõrre ALS – kasutatakse siis kui on keskvõrre Guten Tag – Head Päeva Hallo – Tere Auf Wiedersehen – Nägemiseni Tschüss – tsau (ametlik) Willkommen - Teretulemast Ich heisse – minu nimi on (mind kutsutakse/ mitte otsene tõlge) Mein Name ist – minu nimi on Ich bin – ma olen Lernen – Õppima Sich Vorstellen – Ennast esitlema/tuvustama Warum? – Miks? Wann? – Millal? Woher? – Kust? Wo? – Kus? Wie? – Kuidas? Wer? – Kes? Was? – Mis? / Mida? Sind Sie Frau K? – Kas te olete proua K? Deutschland – Saksamaa Estland – Eestimaa Deutsch – Saksa keel Estnisch – Eesti keel Herr – Härra
*tähendused, mis luuakse diskursuse väljas kutsuvad esile inimtegevust ka poliitilist tegevust *alluvussuhte käsitlemine rusuvussuhtena konfliktid *artikulatisoon erinevad ideed artikuleeritakse erineval viisil. CULTURAL STUDIES *S. Hall (Birnighami koolkond) stukturalism * kultuuriobjektidel pole kindlat sisu, see tekib alles p ärast atrikulatsiooni, teatav dialog. Tähendust pole ette olemas *oleme ise kunstinähtuste tarbijana aktiivsed 36 *näide artikulatsioonist nigger ei tsau öelda USAs Bronxis kellegi, aga samas r äpiplaadid pidevalt sisaldavad väga tihti seda sõna *diskursus kui teatavad inimsuhted *eksisteerib reaalsus küll, aga tähenduse omandab ta alles siis, kui ta on asetatud diskursusesse *tähendused ei ole ette antud artikulatsiooni protsess *artikulatsiooni toimimine 1.resistentsusvastupanulisus cultural studies subkultuurid 2.inkorporatsioon sisaldav kaasahaaravus *D. Hebdige inglise kultuuriteoreetik Subculture
a iseseisvate lausetena, nt Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime! Hüüdsõnade jaotus päritolu alusel: 1) Algupärased ehk primaarsed hüüdsõnad: oi, uih, ai, noh, päh, ahaa, pots; 2) Teisesed ehk sekundaarsed hüüdsõnad, mis on kujunenud muusse sõnaliiki kuuluvatest sõnadest, nt aituma aita, jumal; etskae et sa kae, oot-oot oota jt. 3) Laenulised hüüdsõnad: halloo, marss, proosit, tsau, pakaa, jess, jepp, õu. Hüüdsõnade jaotus funktsiooni alusel: 1.Ekspressiivsed interjektsioonid osutavad või esitavad kõneleja tundeavaldusi, nt ai, oh, päh, vuih. Nende all kaks rühma: 1a) emotiivsed interjektsioonid, mis osutavad kõneleja emotsioonile, nt öäk, prr, uih, aih; 1b) kognitiivsed interjektsioonid, mis osutavad kõneleja teadmistele kõnehetkel, nt ahaa, soo-soo, sooh, nii-nii.
surid. Oli see kättemaks? Seda ei saanud ma teada, kuna sind polnud enam. Sel hetkel varises mu maailm kokku. Tahtsin, et kannataksid, aga mitte nii rängalt. Sel hetkel ma mõistsin, et sina ja mitte keegi teine, olid mu elu armastus. Jah, ma armastasin sind siiani. Ja nüüd piinlesin jälle mina, kuni otsustasin oma piinad lõpetada aasta pärast sinu surma. Me kohtusime jälle, kuid seekord taevas.. * Poiss,tüdruk. :( Tüdruk: Tsau. Poiss: No ? Tüdruk: Sa tõesti meeldid mulle. Ja ma… ma arvan et ma olen sinusse armunud. Poiss: Ok? Tüdruk: Mismõttes ok? Poiss: Sa ei meeldi mulle nii… Tüdruk: Miks mitte? Poiss: Ma ei saa sulle öelda… võib-olla teine kord… Sellest ajast küsis tüdruk igakord kui ta poissi nägi poisilt, Miks mitte ? ja ta vastus oli ikka ja alati sama. Ma ütlen sulle hiljem, jumal küll .. Lõpuks viskas tüdrukul üle . Tüdruk: Ma olen sellest tüdinenud
annaabi.ee 
