Tõelise kunsti juures peabki olema keeruline olla Bourdieu k õrge ja madala jaotus, läbi aegade 3. Popkultuuri seostamine massiühiskonna tekkega (indrustrialiseerimine) · Linnastunud massil on oma kultuur · Tõeline kunst on individuaalne väljendus · Massikultuur puudub loomisakt · Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5. Popkultuur on osa poliitilisest võitlusest · Hegemoonia (Gramsci) kultuuri kaudu tekkinud grupid veenavad teisi · Inkorporeerimine ideed, mis tunduvad konfliktsed 6. Populaarkultuur on rahva enese kultuur, rahva enda poolt loodud
Neid tuleb vaadelda mitmuses. Kultuur vastandus ka tema arvates tsivilisatsioonile. Tsivilisatsiooni nähti kui millegina, mis rikub loodust. Rousseau oma raamatut "Emile" alustas lausega " Kõik mis on hea looja käes, käib alla inimese käes". Populaarkultuur on (argumendid) 1. Kultuur, mida armastavad paljud, enamuse kultuur. (Demokraatiaga seonduv, Üritatakse seda enamust juhtida, samamoodi kui demokraatias). 2. Populaari vastandus kõrgkultuurile. (arvamus, et populaarkultuur on mingi rämps, mis jääb kõrgultuurist üle. Kunstiteos pole seotud naudinguga, nt. eeldamine, et muusikat peab nautima, nagu veini või vanni, see on vale ja inimene on loll. Kunst peab olema sügav.) Bourdieu väidab, et asi on klassi päritolus, võimude loomisviis. 3. Massikultuur seotud massiühiskonna tekkega, kujunes välja industrialiseerimisperioodil. Tänapäeval veidi muutunud(kuna on arvutid jms, kus saab ise playliste teha vms)
kultuurielementide pikaealisusele. Selle loojaks on kogu rahvas. Populaarkultuur on põhimõtteliselt sama, mis massikultuur; see on tekkinud massilise käibe eesmärgil. Rahvakultuur on tekkinud aja jooksul ja hoopis teistel eesmärgil (mitte rahalisel nagu populaarkultuur). Rahvakultuuri vaadeldes võiks kõigepealt tuua välja tema pikaealisuse võrreldes populaarkultuuriga. Rahvakultuur on püsivam ja mitte nii mõjutatav väliskeskkonna poolt kui populaarkultuur. Võiks öelda, et populaarkultuur ongi saanud enamuse oma sisust väliskultuuridelt, rahvakultuur aga jääb rohkem truuks oma maa traditsioonidele. Kohati on nimetatud populaarkultuuri ka primitiivseks ja labaseks, sest selle eesmärk on teenida raha, samas, kui rahvakultuur on respekteeritavam, sest on populaarkultuuriga võrreldes eetilisema alatooniga, sest on seadnud eesmärgiks rahvuse traditsioonide ja väärtuste hoidmise ja propageerimise. Populaarkultuur sisaldab endas pidevat tarbimist (Ta rõhub kiirele
lugupidavad nende suhtes, kelle poole pöördume. Tarbijatena peame olema tähelepanelikud, vaatama ette, et meie heakskiitu pälviv loovus ei imbuks meie meeltesse, ja kartmatult astuma vastu reklaami tungimisele era- ja avaliku elu igasse nurka. 3 KASUTATUD KIRJANDUS Bachmann, T. (2009). Reklaamipsühholoogia. Tallinn: AS Kirjastus Ilo. Roose, N. (2002). Reklaam turunduses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Turner, S. (2014). Populaarkultuur. Tallinn: MTÜ Allika Kirjastus. 4
võimustruktuurid koos moraalsete, sotsiaalsete ja poliitiliste aspektidega. Vastandumine nagu sügav vs pealiskaudne, lihtne vs keeruline, erakordne vs tavaline, individuaalne vs stereotüüpne. b) Massikultuur vs rahvakultuur - selles vastanduses toonitatakse peamiselt probleemi, et seniste autentsete rahvakultuuri vormide asemele on tulnud isikupäratu massikultuur ja eelviimane taandub ja hääbub. c) Massikultuur vs populaarkultuur - massiühiskonna mudel käsitles inimhulki totaalse ajupesu ohvritena, kes pole ise suuteslised vastu seisma maiste labastumisele ja tehnoloogiliselt korraldatud sotsiaalsele kontrollile. Poplulaarkultuuri mudel defineerib uuesti rahva ja tema kultuuri mõiste, ka demokraatlikus võtmes või poliitilist vastupanu osutades. Samuti vaatab populaarkultuuri teooria rahvast kui iseseisva ostustusvõimega
institutsioonides hegemoonia kindlustamisega. Nende inst.töö sõltub sellest, kuidas vaimuinimesed neile määratud rolle täidavad. Vt lähemalt lk 242 Hegemoonia on ikkagi üks domineerimise vorme, samas kui sunnivõimu saab ka hegemooniliselt kasutada. Hegemoonia probelemaatika: 245 Gramsci- tema toodud klassil põhinev kultuurianalüüsis riskib mõistet kasutades erinevate ohtudega. Kokkuvõtlikult lk 248 Gramsci ja Althusser: populaarkultuur on üks domineeriva ideoloogia avaldumisvormidest(lk 19) Postmodernism Postmodernism- ühiskonnakord, milles massimeedia ja populaarkultuuri tähtsus ning mõjuvõim on niivõrd suured, et need valitsevad kõiki teistlaadi ühiskondlikke seoseid. Postmodernism püüab suhestuda meediast küllastunud ühiskonnaga ja seda mõista. Ühiskonnast on saanud massimeedia alla kuuluv nähtus. Kunagi peeti seda ühiskonna peegliks. Meedia rollist ühiskonnas ja mida kriitikud arvavad meediast lk 310.
Massikultuur varem tähendas see mõiste üldiseld melelahutuse ja fiktsiooni madalamaid vorme, mis köidavad harimata ja kultuuritut enamust, vastandina kõrgkultuurile. Uued vaated populaarkultuurile on muutnud mõiste tähndust ja teinud sellest suures osas üleliigse või soovimatu. Laialdaselt kasutatavana oli masskultuur rohkem ideoloogiline mõiste kui empiiriliselt kehtiv termin, kuna kõik peale väikese vähemuse kaldusid osalema vähemalt mõnes massikultuuri vormis. Populaarkultuur kultuur, mis on populaarne, mida paljud inimesed naudivad. Populaarkultuur on selles mõttes paljude ja igaveste jõupingutuste hübriidne toode kaasaegses väljendusvormis, mille eesmärgiks on jõuda inimesteni ja hõivata turg, ja saamaväärselt on see inimeste aktiivne nõudmine selle järele, mida Fiske nimetaks tähendusteks ja naudinguteks. Semiootika on üldise strukturalistliku lähenemisviisi spetsiifilisem versioon. Meedia sisu tarbeks leidub mitmeid
hääbus. Seda kajastab hiljem edukalt Billy Wilder oma 1950.aasta filmis „Päikeseloojangu bulvar“. 30-ndatel ka uued staarid - Fred Astaire, Joan Crawford, Spencer Tracy ja Clark Cable. Lisaks algasid ka ühiskonnas suured muudatused. 1920-ndad olid USA jaoks justkui suur pidu, mis lõppesid 30-ndatel ja algas nii öelda pohmelus. Kogu jõukus ja heaolu asendus tööpuuduse ja vaesusega. Riik läks justkui üleöö heaolust vaesusesse.5 Ka populaarkultuur ei jäänud puutumata. Massikultuur, mis 20-ndatel dramaatiliselt kasvas, õitses sellegipoolest ka järgneval kümnendil. Kõige populaarsem meelelahutuse vorm oli ikkagi filmid. Rohkem kui 60% ameeriklastest nägi vähemalt ühte filmi nädalas, ja nädalane vaatajate hulk oli kusagil 60-75 miljonit. Siiski vaatajaid kaotati majanduskriisi kõrgpunktis ja alles 1934.aastal filmitööstus taaselustus. Filmid pakkusid rohkem kui põgenemist depressioonist, need
See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjutama absoluutselt kõiki. Popkultuur enamusekultuur. 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuuriga. Populaarkultuur on justkui päriskultuurist ülejäänud osa, mis päriskultuuri hulka ei kuulu. Näide selle kohta, et kõrgkultuuri eristatakse madalast: KÕRGKULTUUR: klassikalise muusika kontserdil pole nauding kõige tähtsam. Naudingut tuleb edasi lükata. MADALKULTUUR: Kui minna klubisse tantsima, siis
plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri. Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas. Punk. Teatud kaootilised impulsid, mis ühiskonnas ilmnesid artikuleeriti kasulikeks. Tüüpiline näide on Cultural Studies mudel. Ideede kompleks, interdistsiplinaarne, mitmest ideedest kokku pandud. Üks idee oli päästa populaarkultuur ühiskonnas, mis oli alla surutud. Neid huvitas populaarkultuur kui osa poliitilisest võitlusest. Me peame kuulama, milliseid valikuid inimesed teevad, millist muusikat kuulavad. Kunstivormid, mis on populaarsed, neil on ka poliitilise õõnestuse võime. Mehhanism, kuidas muuta sotsiaalselt kasulikuks popmuusika. Hall ütles otse välja, et populaarkultuur iseenesest ei huvita neid. Põhisiht ei olnud muusika enda avastamine, vaid see, kuidas seda poliitilises kontekstis kasutada
Küsimusi: 1. Sotsioloogi ja poliitiku suhetest- Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 2. Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi - Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühi...
.Massikommunikatsiooniteooria raamat .lk 8-21 Kultuuris on talletunud kujutlused, teadmised, väärtushinnangud, käitumismallid. Need .kogemused(juurdehangitavad) on kokkuvõtvalt informatsioon ja teave Informatsioon seosed, mis ühendavad kõike uut, tundmatut senikogetu ja teadaolevaga ning mille alusel on inimesel võimalik ümbritsevas maailmas orienteeruda, toimuvaid sündmusi tõlgendada ning oma käitumist otstarbekalt kavandada. Inimeste praktilises tegevuses ja suhetes tekivad vajadused mitmesuguse iseloomuga teabe järele tuntud/tundmatu ja uus/senikogetu. Mida enam on erinevaid seoseid ja tegureid, mida inimene peab arvestama oma töös ja elutegevuses, seda suuremad ja .mitmesugusemad on tema teabevajadused :Struktuur tegevuse subjekt .1 tegevuse toimumise viis .2 .materiaal-tehnilised, looduslikud objektid, vahendid .3 suhted, sotsiaalne ümbrus .4 .sotsiaal-kultuuriline keskkond .5 :Põhilised teabevajadused Vajadus tunnetada oma te...
=> vastandub ka „massikultuurile”. Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on „die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht” Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida „massid” tarbivad „massiühiskonnas”; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur • Chikago subkultuur sai alguse 20. sajandi alguses aga post- subkultuuriteoreetilised lähenemisid hakkasid üles kerkima alles 20. Sajandi lõpust. Post-subkultuurilised lähenemise esindajad paljudes aspektides vastanduvad, nii Chicago kui Birninghami koolkonnale, kuid laenavad neilt ka mitmeid lähenemisi ja ideid. Cicago Ülikoolis avati sotsioloogia osakond 1892 aastal. Selles ülikoolis hakati süsemaatiliselt uurima linnaelu sotsiaalseid dimensioone
kõikjal narratiiv, pole olemas seega mõistus ja loogika aitavad leida tõde meile on tegelikkusest kättesaadavad vaid keelemängud valge tsivilisatsioon on kõrgeim kõik kultuurid on võrdsed inimene teostab enda ühiskonda teenides inimene teostab end ,,elustiili" tarbides kõrgkultuur on kultuuri ainuke püsiväärtuslik populaarkultuur on enamuse inimeste osa elukeskkond, seetõttus ei saa öelda, et see pole väärtuslik, selle kaudu mõistame palju suuremat hulka inimesi 28. Milline on Saussure'i arusaam tähistamisest? Tähistaja viitab tähistatavale. Tähistatavat ( ideed, mõistet) selle tähistamise akti kaudu ju konstrueeritakse
jaoks kasulikku. · Postmodernsus: inimene loob ennast hoopis väljaspool avalikku sfääri, seeläbi, et tarbib erinevaid elustiile, sümboolsete märkide ja muu ihaldatu kaudu kujundab ennast isikuna. · Modernsus: jagab inimesed, tsivilisatsioonid hierarhiasse, ainult kõrgkultuur on kultuuri ainuke püsiväärtuslik osa. Kõik mis luuakse meelelahutuseks ei oma pikemat väärtust. · Postmodernsus: Populaarkultuur on enamike inimeste jaoks see elu keskond, kus nad oma tähendusi loovad, vastuvõtavad, liigutavad. Seetõttu ei saa öelda, et populaarkultuur ei ole väärtuslik, kuna selle kaudu mõistame me palju suuremat hulka inimesi, kui kõrgkultuuri kaudu, mis kuulub nagu ainult eliidile. Popkultuur on oluline: me ei saa rääkida kultuurilisest väärtusest, mis on institutsioonide poolt tekstile
maalt tulnud inimesed otsisid uut identifitseerimisobjekti. Alamklassidele oli kultuur väärtuslik siis, kui ta oli seal kuhu ta kuulus ja ei väljunud piiridest. Kunagi väljendasid inimesed end oma töös, nüüd töötatakse selleks, et võimaldada vaba aega. Vaba aeg: päris elu asendamine millegi võltsiga. Ainult kunsti kaudu saame me selle tagasi. Massikunst puudutab inimeste vajadusi ja pärisprobleeme, aga pakub neile valesid lahendusi. Populaarkultuur pakub otseseid lahendusi massi vajadustele, kuid need lahendused on halvad. Alamklassi kultuur hakkab segunema keskklassi omaga. Nt. afroameerika muusika oli alamklassi muusika, mille keskklass võttis üle. (Leavis oli kahe maailmasõja vaheline teoreetik). 2) amerikaniseerumine läbi Briti diskursuse. Mis väärtusi sellele vastandati ja milliseid omistati? Tarbimiskultuur tekkis juba 1920-tel, 30-tel. Tarbimisühiskond töötati sisse noorte kaudu, keda suunati moodi ja
Ringlemine: pakkumine, nõudlus, akumulatsioon, võistlus, monopoliseering. PÕHILINE: kunsti ja kultuuri sidumine. Kuigi kultuur võiks tähendada kõike inimese loodut, tähendab see pigem ,,autentset", ,,kunstilisi" objekte. Süsteem seab suhted ja näitab hierarhia. Autentsuse tegemise masin Varasemalt oli autentsuse looja kunstnik (vs ühiskond) ideaal oli omav isiksus (ka identiteedi omand oli väärtus). See lõi kõrge ja madala eristuse. Populaarkultuur oli madal tänu tarbimisele. Tarbimine oli mõttetu, triviaalne, passivne, millega kaotati originaalsus ja individuaalsus - just see, mis oli kunstile omane. 12. Mis probleemid ilmnevad kultuuri mõtestamisel igasuguse inimtegevusena (näiteks post- modernistide nagu Baudrillard või post-strukturalistide nagu Barthes arvates)? Võtab üle Marxi tarbekaupade fetisi idee, et ühendada majandus kultuuriga. Tema jõuab kuulsa
=> vastandub ka „massikultuurile”. Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on „die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht” Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida „massid” tarbivad „massiühiskonnas”; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene
=> vastandub ka ,,massikultuurile". Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on ,,die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht" Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida ,,massid" tarbivad ,,massiühiskonnas"; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene
=> vastandub ka „massikultuurile”. Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on „die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht” Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida „massid” tarbivad „massiühiskonnas”; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene
Ka seda, mis ei sobinud kokku valitsevate teooriate ja arusaamadega rahvusest (jällegi nt. laenud!). - Kaasaegne, Britanniast levinud nn. Cultural Studies (kultuuriuuringud) on sellisest hierarhilisest lähtekohast püüdnud loobuda (nii 1960-70-ndatest alates. CCCS Birminghamis 1964???). Keeleteaduse, semiootika, antropoloogia ja sotsioloogia kaudu on tulnud uusi impulsse kultuuri uurimisse. Subkultuurid on huvitanud sotsiolooge juba 1930-ndatest (nn. Chicago koolkond). Populaarkultuur ka uurimise alla: kaubavormi tõttu on eesmgiks lai levik, ning on tihti ühiskonnas valitsevatele arusaamadele/ideoloogiatele lähemal, kergemini nähtavalt seotud kui kõrge kunst. Seepoolest huvitavam/viljakam uurimusaines kui eesmärgiks on mõista ühiskonda laiemalt, mitte ainult individuaalselt kunstiteost ennast. * üheks uurimise teemaks ongi nende kolme (subkult, popkult, kõrgkultuuri kaanon) vah. suhe ning suhe n-ö
saagi kunagi teada. selektsioon, mida keegi mäletab, ei toimu selle põhjal, mis on universaalselt hea, vaid selle põhjal, mis sobib uue korrastatuse tundestruktuuriga. minevik pannakse kogu aeg kokku oleviku jaoks sellesse sobival kombel. see ei ole huvitu, ükskõikne valik, vaid see on pidev interpretatsioon, millel on kindlad sihid. minevikuteose tähendus tuleviku jaoks on ettenägematu. üks väide, mida populaarkultuur on kogu aeg pidanud kuulma, on see, et ta on ajutine. tuleks justkui luua midagi püsiväärtuslikku. kahjuks me ei tea, millel on püsiväärtus. mis on üksikisiku jaoks püsiväärtus? kas see et ta saab millegi järgi tund aega tantsida, või see et 2 sajandit hiljem keegi kuulab seda? püsiväärtus sõltub ajastu tundestruktuurist, me ei saa prognoosida, mis see just hakkab olema. aga püsiväärtuse mõistet on väga mugav kasutada.
Ringlemine: pakkumine, nõudlus, akumulatsioon, võistlus, monopoliseering. PÕHILINE: kunsti ja kultuuri sidumine. Kuigi kultuur võiks tähendada kõike inimese loodut, tähendab see pigem ,,autentset", ,,kunstilisi" objekte. Süsteem seab suhted ja näitab hierarhia. Autentsuse tegemise masin. Vt JOONIS Varasemalt oli autentsuse looja kunstnik (vs ühiskond) Æideaal oli omav isiksus (ka identiteedi omand oli väärtus). See lõi kõrge ja madala eristuse. Populaarkultuur oli madal tänu tarbimisele. Tarbimine oli mõttetu, triviaalne, passivne, millega kaotati originaalsus ja individuaalsus - just see, mis oli kunstile omane. Kultuuri teine tähedus: antropoloogiline Antropoloogiline kultuuri tähendus mitte elitislik, vaid ,,omibuss": sisaldab kõike inimese tehtavat. Sellest tuleneb kultuuri mõistmine, mis sai alguse nii prantsuse teooriaga kui ka tekkis vastukaaluks Frankfurti koolkonnale: kultuur kui tekst. Kultuuri saab lugeda ning kultuuri
Ka järgmise improviseerija soolod on tingimata seotud varemtoimunuga ja on sageli selle loomulikuks jätkuks. 32 Domenic Strinati toob oma teoses “Sissejuhatus populaarkultuuri teooriatesse” välja kolm omavahel seotud argumenti, mis pole küll kõikehõlmavad, kuid on olnud 20. sajandil populaarkultuuri teooriates kesksel kohal. Esimene neist küsib: kust populaarkultuur üldse pärit on, kas ta kerkib “alt” rahva seast, vajub “kõrgelt” eliidi seast või on pigem kahe kihi läbikäimise tulemus? Teine küsimus on seotud kaubastumise mõjuga popkultuurile: kas kau- bana vormistatud kultuuri teke tähendab, et tulususe kriteeriumid on saanud kunstnikutööst ja intellektuaalsest väljakutsest tähtsamaks? Või tagab selle kultuuri populaarsuse ülemaailm- seks muutuv turg, sest teeb kättesaadavaks kaubad, mida inimesed tõepoolest tahavad? Kol-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
