Magnus Kolk KUIDAS JÕUAB KOHVI MINUNI? REFERAAT Õppeaines: LOGISTIKA ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: LI-11b Juhendaja: Tiina Kalda Tallinn 2013 1. SISSEJUHATUS Tänapäeval leidub pea igas majapidamises pakk kohvi ning inimesed tahavad proovida järjest uusi ja huvitavaid kohvisorte: cappucino't, espresso't, mocha't, latte't ja nii edasi. Pidevalt suurenev tarbijate vajadus kvaliteedi, tootevaliku ning väärtuse järele on viinud massilise kohvitootmiseni ning selle transportimiseni maailma erinevatesse paikadesse. ,,Väärtus" on tarbija jaoks parameeter, millega ta näeb organisatsiooni toote eeliseid võrreldes teiste konkureerivate toodetega. Kohvitaime jaoks on parimad tingimused niiske ja soe kliima ning suhteliselt stabiilne aastaringne temperatuur(~27 °C). Seepärast asuvad ka suurimad kohvi tooraine tootjad kõik ühel kaugusel ekvaatorist. Sed...
Sihtgrupp: Valga Bauhofi töötajad Küsitlus on anonüümne! Sobivale vastusevarjandile teha ring ümber. 1) Kas olete rahul töökollektiiviga Valga Bauhofis? JAH/EI 2) Kas olete rahul töötingimustega? JAH/EI 3) Usun, et töötan ettevõttes ka aasta pärast. JAH/EI 4) Minu töö panus on vastavuses töötasuga. JAH/EI 5) Organisatsioonis on piisavalt ühisüritusi. JAH/EI Ettepanek: 6) Informatsioon liigub minuni õigeaegselt. JAH/EI 7) Olen rahul ettevõtte tööruumide ja olmetingimustega. JAH/EI 8) Tööks vajalikud vahendid on heal tasemel. JAH/EI 9) Kollektiivis on tööjaotus ja vastutused selgelt paigas. JAH/EI * Kommentaarid ja ettepanekud ettevõtte kohta: Tänan vastamast!
kuid olen sndinud vaikuse ja rahu vennast. Sa ei tea, et olen siin. Sa ei tea, et sind vaatan. Sind nha ja mitte tunda on piin, kui lihtsalt siin istun ja sind ootan. Kui sind han, kas sa siis kuuled? Kui sulle lehvitan, kas sa siis ned? Siin taga sinu nime sosistavad tuuled ja kui puutud peeglit kohtuvad me ked! Sa pead alati minema, kuhu, ma ei tea. Millal sa jlle juhtud tulema, ma samuti ei tea. See vike peegel on aken sinuni, kust nen sind ja ulatan sulle ke. Kunagi ei jua sinu pilk minuni, sest sa lihtsalt mind ei ne. Kaks erinevat maailma, kuid lpuks kik ununeb. Nen kuidas vanust tuleb su silma, kuni lpuks peegel koos minuga puruneb.
Uues linnas ei suutnud Jessie kuidagi aksepteerida oma kasuema ning kasuvenda, kellega tal nüüd äkitselt katust tuli jagama hakata. Ta oli vihane oma isa peale, kes sundis tada seda kõike läbi elama. Lisaks uuele elukohale, tuli Jessiel harjuda ka uue kooliga, mis tõi kaasa nii naeru, seiklusied, pahandusi, pettumisi ning ka kurbust. See raamat oli kaasahaarav ning andis mulle võimaluse näha ühe inimese mõtteid ja tundeid väga põhjalikult. See mis Jessie läbi elas jõudis ka minuni. Soovitan seda lugeda kõigil, kes otsivad raamatut, mis südamesse jõuab. Kirke Jõgis 9A Kivimäe Põhikool
Mina ja reklaam Reklaam juab inimesteni paljudes kohtades: tnaval, poes, ajalehtedes, ajakirjades ja televisioonis. Loomulikult ka internetist, kus hppavad vastu vrvikirevad reklaamid. Reklaam mjutab meid ostma ja osalema. Mind toodete reklaamid eriti veel ei mjuta, sest erilisi otsuseid ostmise vallas ma veel ei tee. Ma loodan, et ka tulevikus ei mjuta need reklaamid mind liialt. Ajakirjades on siiski liiga palju reklaame. Vahel tekib tunne, et ajakirja lugedes ongi seal ainult reklaamid. Tekib ksimus, et kas ma ostan ajakirja reklaamide vaatamiseks? Reklaamitootjatel on jllegi ajakiri ks kindlamaid reklaamimise viise, sest paljud inimesed ostavad seda. Samas vib reklaamimises leida ka hid klgi. Tuleb osata iged ja vajalikud asjad ebatarvilikest eristada. Kige huvitavam on reklaame jlgida televiisorist, sest seal on need lahendatud vikeste filmilikudena. Tavaliselt on eestlaste poolt loodud head ja humoorikad reklaamid, mida...
Arvustus Etenduse nimi oli Poeetiline teater. Lavastajaks oli Liia Kanemägi . Etenduses räägiti mehe ja naise vahelistest suhetest ja nende elust natukene. Omavahel läbisaamine oli nel vahepeal hea ja vahepeal halb. Sellest rääkis see teater ka. See idee ei jõudnud just kõigeparemini minuni aga etendus oli sellegipoolest suhteliselt arusaadav. Tegelasteks olid Külli Reinumägi, Johannes Veski ja Rivo Laasi. Minuarust oli parim Johannes Veski, sest ta elas oma rolli sisse ja ei pingutanud näitlemisega üle. Süzee oli väga põnevalt kokkupandud. Tegelased rääkisid omavahel luuletuste kaudu. Oli kasutatud ka liikumist. Kasutati ka erinevaid asju millega muuta etendus põnevamaks. Näiteks banaan mida hakati noa ja kahvliga sööma. Huvitav oli see kuidas oli kogu etendus
Lugupeetud kuulajad, meid kõiki siinviibijaid seob asjaolu, et esineme oma kõnega teiste ees. Järg on jõudnud minuni. Räägin teile järgneva 34 minuti jooksul komplimentidest.. miks neid teha. See, millest ma kohe kõnelema hakkan, on väike meeldetuletus, et enne kui midagi välja öelda, peaks mõtlema. Mis on kompliment? Kompliment on meelitus või siis meelitav ütlus. Näiteks, sul on ilusad silmad või sul on väga kena soeng. Miks komplimente teha? Komplimendid teevad rõõmsaks, niiet hea moodus kaaslasi rõõmustada. Väga meeldiv on kui keegi märkab su head tuju, uut soengut või mõnda riideeset, mille alles oled ostnud. Aga teinekord on teisiti. On komplimente, mis ei ole siirad ja soojad, vaid kuidagi üleolevad, õelad või kadedust täis. On komplimente, mille mõte on tegelikult inimest solvata. Sõnad võivad olla ju samad, aga miski ütleja toonis ja hoiakus on vä...
ostu jõud! Nii võin endale veel paljugi lubada. "Ei võta palju ruumi. Mahub kappi või voodi alla." Milline kompaktsus! See ei võta ju ruumi ka. Tundub nii tore. Tundub nii vastupandamatu. "Tuntud kvaliteet, kuid siiski täiesti uus!" Oo! Aga kui kõik väidavad, et see nii hea on, miks ka mitte? Miks mitte ise astuda rahulolevate kasutajate ringi. Miks mitte langeda meelituste võrku, anduda ja saada õnnelikuks tarbijaks. Tarbija olen ma nii või teisiti. Iga hommik, kui raadio avan, iga minuni jõudev sõna, teade, kõik ahmin endasse ja seedin seda.Õgin lõpmatuseni infot, mida saadavad välja tuhanded raadiojaamad, levitavad kümned tuhanded trükitud väljaanded ja toovad minuni lõpmatud telekanalid. Mõtlen kergelt kuuldu üle ning omastan selle. Täpselt nii teevad ka miljardid inimesed üle kogu maakera, kuulates ja lugedes päevas sadu kordi samu sõnumeid ja teateid, omastades samu mõtteid ja teadmisi. Lastes end ahistada igal vabal minutil
vanem kui ma arvasin ega paendunud nii palju kui lootsin. Seal ma nüüd siis kõlkusin maa ja taeva vahel ning ei teadnud, mida teha.Alla hüpata ei julgenud, sest olin küllalt kõrgel ja liiga kaugel et koduseid appi hüüda. Korraga nägin sõpra mõõda teed rattaga sõitmas, nüüd pistsin pasuna hüüddma nii palju kui sealt tuli. Õnneks ta kuulis ja tuli vaatama mis toimub. Sõber mõistis kohe mida teha ja hakkas puutüve mõõda üles ronima. Jõudnud minuni andis kask järele ja me maandusime mõlemad õnnelikult maapinnale. Tänasin sõpra Einot. Järgmisel talvel raius isa kasesalu maha ja sellega lõppesid ka minu õhulennud. Aga veel praegugi tunnen end maa ja taeva vahel olevat mõnes olukorras.
tähele, sest olin ametis Helen Lokuta kuulamisega. Saateks kasutatud pillide valik oli hea Kontsert toimus kirikus , mis andis ka omamoodi pühalikkust ja eripära juurde.. Kontsertil loeti isegi Meie Isa Palvet. Meel läks natukene kurvaks, aga kontsert mulle tegelikult isegi meeldis. Kontserti lõpus lasti veel mingeid sulgi õhku, mis oli ka väga vahva ! Mulle meeldis see kontsert väga. See ei olnud minu jaoks taavaline kontsert , teose mõte jõudis väga hästi minuni ja ma nautisin selle kontserti vaatamist. Kuigi mul on selle üle natuke hea meel , et ma seda päris oma silma-kõrvaga näinud- kuulnud pole , sest vist muidu oleks meeleolu tükk aega kurb . Kuigi elamused oleksid palju suuremad.
Sillamaa Noorteteatri ühistööl valminud etenust. Algas õhtul kell seitse ning toimus Salme Kultuurikeskuses. Peamiseks külastamis põhjuseks oli see, et klassiõde Julia lõi seal kaasa ning kutsus. Kohale jõudes asusin ma piletit ostma. Tänu sellele, et eelnevalt ennem mind ostsid kaks noormeest pileteid, kuulsin ma nende juttu. Tänu sellele, et nende tuttav osales etenduses, siis saadi ka soodustust. Kui järg jõudis minuni, siis ütlesin, et ka minul on tuttav ning koguni päris palju tuttavaid. Seega sain ma soodustust 55% ja hea istekoha. Näitlejateks olid noored inimesed. Tegevusajaks oli 13. sajand. Etendus meeldis mulle väga, sest see sisaldas palju huumorit ning kestis mõistlikult kaua. Mu lemmik näitlejateks olid kaks pisikest tüdrukut. Nad olid umbes kümnesed ja mängisid poiste rolle. Algul ma kahtlesin, sest hääled on noortel poistel peened, lõpuks reetis neid siiski
jätmine. Ka kompositsioonist Miro palju ei hoolinud, mis üldkokkuvõttes võibki tema teostesse süvenemata küllaltki primitiivse mulje neist jätta. Kujunditest hakkasid silma eelkõige ovaalid ja kõverad viisnurgad Tulles tagasi võlu juurde, siis Miro on kunstnik, kes lihtsalt ei saa külmaks jätta. Olen kuulnud, kuidas paljud inimesed on tema loomingut koledaks, igavaks ja mõttetuks nimetanud. Minu jaoks on Miro midagi muud. Ma ei näe tema töödes just ilu, kuid nendes on võime minuni jõuda. Tarbida Mirod mõjub mulle, kui päikesepaistel rannas lesida, merd ja sinist taevast imetleda ning eemale liuelda enda argipäevamuredest. Näiteks maale ,,Catalan Landscape" ja ,,The Gold of the Azure" võin ma tükk aega vaadata, kaotades seejuures nii aja- kui ka ruumitaju. Minu jaoks oli see üllatav, kuna tavaliselt pole kunst minus selliseid emotsioone esile tõstatanud. Seega au mehele Kataluuniast mul ei jää lihtsalt muud üle kui
Retsensioon ,,Rekvisiitori tähetund" Jakob Naagel 10A 30. novembril 2013 käisin Kuressaare teatrimajas vaatamas VAT Teatri etendust ,,Rekvisiitori tähetund". Tegemist on monoetendusega, kus elukogenud rekvisiitori rollis on Lauri Saatpalu. Algse Eberhard Streul´i teksti on eesti keelde tõlkinud Hannes Villemson ja lavastajaks on Margo Teder. Loo alguses tuleb publik teatrisse, teadmata, et tegelikult jääb etendus ära. Nii võtab ohjad enda kätte teatri kauaaegne rekvisiitor, inimene, kes on üks teatri alustalasid, kuid kes iialgi püünele ei satu. Üheks õhtuks saab temast draamanäitleja, balletitantsija ja ooperilaulja, kes seletab teatrielu telgitaguseid, etendab mitmeid lõike kuulsatest tükkidest ning kirub ülemusi. Lõpus loeb ta ette äsja kätte saadud käskkirja tema vallandamise kohta. Kogu tükki saatis näitleja tihe suhtlemine publikuga. Saatpalu oma muheda ja natuke on...
Skulptuurid võisid olla ka tehtud kadunute auks ning mälestada ja tunnustada suuri tegusi korda saatnud inimesi, mis on igati sümpaatne moodus. Barokkmuusika ajal arenes suuresti koorimuusika, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaal muusika ning selle areng ja huvi kasvas. Instrumentaal muusika on kuulatav ka praegu, koorid olid väga professionaalsed ja on jäänud tänapäevani kooride esitustesse, kuid vaimulikul muusikal on raskem minuni soovitud sõnumit saata. Barokkajastu oli väga rikkalik ning väärib tähelepanu tänapäeval. Seda meenutavad praegusel ajal paljud säilinud ehitised, maalid ja mudiugi ka muusikalised teosed. Barokiajastu kirevus on teda kandnud tänaseni võimsate detailsete ehitistega, koorilaulikutest leitavate muusikaliste paladega kui ka skulptuuride ning mälestiste keskist. Baroki edasi kandjaid leidub palju erinevates valdkondades, paistavad silma ja eristuvad teistest
Ekskurisoon tõeliste artistide maailma Pärnu Raekojas, 7. detsembril 2008. aastal, leidis aset suurejooneline jõulukontsert, mis kandis nime ,,Lumepromenaad 2008" ,, See A-tähega sõna". Esinejateks olid neidudekoor Argentum Vox, Toomas Volli solistid Oliver Timmusk, Laura Junson, Kaisa Lillepuu, Hedi Maaroos, Erko Niit kitarril ning neidudeansambel. Meeleolu sel sügis-talvisel päeval oli väga ärev, tundsin, et miskit head on minuni jõudmas läbi esinejate. Inimesed saalis olid samuti vägagi ootusrikkad, rääkisid läbisegi ning zestikuleerisid suurelt, et nende mõtted teisteni jõuaks. Kui aga tuled kustusid ning kontsert tuure võtma hakkas, jäi saal vaikseks ning oli valmis endasse kõik ahmima, mida neile laval pakuti. Esimesena astusid lavale Argentum Voxi liikmed, kes esitasid lood: ,,Ood armastusele" , ,,Siin on oja", ,,Where are you going", ,,Mamma Mia", ,,Ring ring", ,,Tütarlaste laul"
justkui võlgu. Uskumatu aga tõsi, aga sa suutsid ka minul tuua paar pisarat silma. See oli üpris lõpus, siis kui Kat sai killu jalga ja Paul ta seljas kasarmusse tassis. Kõige kurvem selle juures oligi see, kui Paul avastas kohale jõudes, et tema vaevast ei piisanud ja Kat on surnud. Ma ei kujuta ette, millist valu Paul sellel hetkel tunda võis – näha suremas sõpra, keda olid valmis terve tee seljas tassima, eesmärgiga ta elu päästa. Minuni jõudis sinu sisu kui väikse õpetusena, mida elus ikka vaja läheb. Lühidalt kokkuvõttes, et ise pea ees vette hüpates ei tohi alla anda vaid tuleb pingutada lõpuni. Ka iga tagasilöögi korral ei saa asja kohe pooleli jätta vaid tuleb minna edasi. Sa tuletasid mulle meelde ka kui oluline on sõprade olemasolu ning nende toetus. Aitäh sulle selle eest. Peale sinu lugemist on mul soov lugeda ka sinu autori teisi teoseid, sest sa lõid minu ootused kõrgeks
Peale tulede kustutamise lasi Wagner saali põranda kaldu ehitada, et ka viimastest ridadest oleks midagi näha ja lavaline tegevus jälgitav. Leian, et see on ainult positiivne ja suureks plussiks, kuna tasapinnaline saalipõrand võiski olla üheks põhjuseks, miks inimesed tagumistest ridadest lobisema hakkasid., kuna nad ei näinud lavale. Minu arvates oleks väga imelik ja ebamugav viimastest ridadest ooperit kuulata ning vaadata, sest kogu tegevus ei jõuaks minuni ja leian, et ei tahakski sel juhul üldse piletit osta. Pragusel ajal on tagumised read just mõnede inimeste lemmikud, kust avaneb kõrge ja hea ülevaade kogu lavale. Kui enne oli orkester lavaga samal tasapinnal, siis Wagner lasi orkestri jaoks ehitada spetsiaalse augu. Arvan, et see on pigem pluss kui miinus, sest nüüd ei sega orkester lavalist liikumist ning nad ei jää kellelegi ette. Ainukeseks miinuseks võib pidada seda, et leidub neid inimesi, kes tahaksid
Unistused panevadki meid pingutama. Ilma nendeta kaoksid kindlad sihid ning argipäev oleks üksluine. Kuid rumal on mõelda, et asjad kukuvad ise meile sülle ning et tööd ega vaeva me selle nimel nägema ei pea. Edukuse ning unistuste võti ongi töö ja vaev, mis on omakorda ka minu teine seisukoht elus. Ma usun karma olemasolu ja olen seda ka omal nahal tunda saanud. Kui olen kellegile midagi halvasti öelnud või kellegile haiget teinud, siis on see alati ka ringiga tagasi minuni jõudnud. Juba väiksest lapsest saati on mu vanemad mulle õpetanud, et ärgu ma tehku seda teistele, mida ma ei taha, et mulle tehtakse. Ning just selle tõetera järgi olen püüdnud ma ka oma enda elu sättida. Ennist ma kirjutasin nõuannete ja näpunäidete andmisest. Üldiselt tulevad need kellegilt vanemalt ja hulga targemalt. Veel umbes paar aastat tagasi ma ei kuulanud neid, sest pidasin ennast targaks ja elukogenud inimeseks
töökohal ebaõnnestuda ja sageli ei ole piisavalt tööpakkujaid. Mis oleks põhjused, miks iga noor võiks vähemalt ühegi suve enne gümnaasium lõppu tööd teha? Peamiseks põhjuseks on kogemused, mida annab suvel töötamine, mis osutuvad tulevikus väga väärtuslikud. Need näitavad, et raha ei tule lihtsalt kätte, samuti tekib harjumus tööd teha. Tunduvalt arenevad ka sotsiaalsed oskused ja vastutusvõime. Müües terve suve jäätist jõudsid need kogemused ka minuni. Teades, et järgmine päev ootab mind töö ei läinud ma õhtul välja sõpradega kokku saama. Kindlasti oli üheks põhjuseks väsimus, mis tekkis peale 7 tunnist tööpäeva. Oma töös puutusin kokku päevast-päeva paljude erinevate inimestega, mis õpetas mind paremini suhtlema ja neid mõistma. Kuna töötasin rannas, mida külastasid suures enamuses vene rahvusest kodanikud ja välismaalased, purunesid nii mõnedki eelarvamused ja arenesin ka keeleliselt
3) Kahjuks ei saanud midagi uut väga teada. Olin netist enne uurinud betoonitööde tegemist, sest see pakkus huvi. Uus asi oli prügitünni valmistamine. 4) Õpikeskkond tundides oli meeldiv. Kõik olid väga abivalmid. Kui miski jäi arusaamatuks, siis alati oli keegi, kes aitas ja selgitas. Töö sujus kiiresti just tänu heale seltskonnale. Kõik õpikeskkonna inimesed on motiveeritud ja tublid. See tublidus ja motivatsioon kandus ka minuni. 5) Juhendaja tegi head tööd. Näitas ette ja vajadusel abistas. Andis samuti nõu ja näitas ka vigu. Juhendaja oli täpselt selline nagu ta peaks olema minu arvates. Tunni sisu oli tihe ja niisama passimist ei olnud. Tunnid olid huvitavad ja möödusid kiiresti, sest oli näha, et juhendaja oli koostanud tunnitööde plaani korrektselt. 6) Kõik tehtud tööd on vajalikud tuleviku töös. Sai palju nippe teada. Samuti sain teada põhitõed ja vead
ja selle aja kohasema ettekujutuse, kuigi õhustik, mis Jaan Kross raamatus juba lugejale lõi on ka lavastajale jäänud samaks, sest mina tundsin näidendit vaadates suhteliselt sama õhustikku , mida raamatut lugedeski ja ka arvamus sellest teosest jäi üldraamides samaks. Enda seisukohalt võin öelda ,et raamatut lugedes sain isiklikult teosega parema kontakti ja selle raamatu erinevad tahud ja ideed jõudsid minuni paremini raamatut käes hoides, kui saalis istudes ja ,,Keisri hullu" näidendina vaadates.
MADISONI MAAKONNA SILLAD Etenduse ,,Madisoni maakonna sillad" lavastaja on Peeter Tammearu, kes töötab Kuressaare Linnateatris. Esietendus 7.märts 2014 Sadamateatris. Muusikalise kujunduse eest vastutab Peeter Konovalov. Etenduse kunstnik on Silver Vahtre. Valguskujunduse eest kannab hoolt Andres Sarv. Etenduse autor on Robert James Waller, tema loomingust tegi dramatiseeringu Siri Niinikoski ning selle tõlkis Triin Sinissaar. Osades: Külliki Saldre(Francesca Johnson), Hannes Kaljujärv(Robert Johnson), Maria Soomets, Tanel Jonas, Marika Barabanstsikova, Jüri Lumiste Etenduse sõnum oli, et armastus on kõigest tugevam. See võib lõhkuda kõik, kuid samas algatada midagi uut ja ilusat. Kuigi armastuse vägi on tugev ning viib ,,mõistuse peast", peab jääma iseendaks ning jätkama sealt, kus jäi pooleli. Nagu tegid peategelased Külliki Saldre ja Hannes Kaljujärv. Kirg, kiindumus, armastus oli küll suur, kuid mõlemad teadsid, et nad ei saa lahkud...
Mälestus II maailmasõjast 1. septembril 1939. aastal algas II maailmasõda. Saksamaa korraldas välksõja Poolale. Sellest tingitud kannatusterada said tunda ka meie vanavanemad. Minu vanavanaemagi elas II maailmasõja ajal. Ta jutustas mulle järgneva loo oma elust, mil oli sama vana, kui mina praegu: ,,Minuni jõudis II maailmasõda 1945. aasta sügisel, mil arreteeriti mu isa. Ta tunnistati rahvavaenlaseks. Enne seda oli meie elu väga hea võrreldes sellega, mis nüüd juhtuma hakkas. Ema koos kolme lapsega aeti kodust välja, võeti ära loomad ja maa, ainult 1 lehm ja natuke põllumaad jäeti alles. Kõik anti Lisja küla venelasele Tetsjenilale. Meie kolisime vanaisa juurde elama. Hiljem metsavennad tapsid Tetsjenila ja me saime oma kodu tagasi. 1946. aastal käisin ma Räpinas leeris. Tollel ajal oli leerikursus kolm nädalat pikk. Kui ma ühel laupäeval koju läksin, tulid teise talu uusmaa saajad ...
pärast nende aegumist võisid momentaalselt puhkeda uued sõjad. Ei tasu unustada ka lihtrahvast, kes terve sõja jooksul on teinud ülestõuse, et teavitada oma olemasolust. Talupoegade elu oli sõja ajal muutunud eriti raskeks, sest uued koormused ei lasknud neil elada normaalset elu. Lääne- ja Harjumaal lihtrahva ülestõus oli varsti peatatud ja viimaste nimetatud liidrid hukati. Mina isiklikult ei saa isegi kujutada ette nende rasket elu. Minuni jõuab see, kui tähtis on eestlaste jaoks iseseisvus ja kuidas nad on sajandite jooksul selle nimel võidelnud. Poola ja Leedu ühinesid ühisriigiks. Samal ajal tõusis Rootsis troonile poolameelne kuningas Johan III. Vaadates Poola-Leedule geograafiliselt kuuluvatele aladele ja poliitilisele võimule Põhja-Euroopas võiks aimata, et nemad suudaksid lõpetada seda sõda. Poola-Leedu polnud väga aktiivne Liivi sõjas kuni peaaegu selle lõpuni
kaasa mõelda. Aktiivset õppimist iseloomustabki see, et õpilane mõtleb samal ajal lektoriga kaasa ning huvitub antud teemast, esitades küsimusi ning arendades uusi ideid. Kõige parem ning lihtsam on tuua näiteks iseennast. Kui mind huvitab õppeteema ning mul on tekkinud sellega mingisugused seosed siis lähenen ma õppimisele ning ülesannete täitmisele loovamalt, sest tunnen, et oskan antud teemal sõna võtta. Teadmised ning informatsioon jõuavad minuni raskesti, kui mul pole nendega seost ega sellega seostuvaid küsimusi. Konspektidest on küll kasu, aga kaasamõtlemine on minu jaoks efektiivsem kui lausete üleskirjutamine. Järelikult tuleb loengutes pigem kuulata kui kuulda, et tulemused oleksid tõhusamad. 2. MEENUTAMINE “Oleva eluviisi kohane meenutamine tähendab varem nähtu või kuuldu uuesti elluäratamist” . Fromm väidab, et me peame looma uuesti selle, mida soovime näha, kuid selleks tuleb seda
või tõlkjal tuli palju vaeva näha, et enda laialivalguvad mõtted ja selgitavad seletused tekstist ära jätta. Viimane lause iseloomustab seda raamatut väga. Järelsõna oli antud raamatu selgeim osa. Seal esines hästi meeldejäävaid näited. Lihtne oli näide lammaste lugemisest. Näide pidi küll selgitama ruumi ja kõrvutumist, kus võrreldi lammaste lugemist reaalselt lambakarja ees seistes ja magama minnes. Kuid seda mõttet või iva, mida too prantslane üritas välja tuua, see minuni ei jõudnud. Järelsõnast jäi mulle tunne, et raamatu pealkiri on valesti tõlgitud. Tõlkja mainis mõnes kohas, et tegu ei ole andmete vaid annetega. Hiljem raamatut mõistatades sain aru, et järelsõna oli koostatud justkui lühikokkuvõttena. Siiski polnud seal seletusi, vaid räägiti antud teooriate taustast. Iga tähtsaim osa-mõiste oli kirjutatud boldis.Veel mõistsin antud lõpuosast, et raamat koosnev 3 osast. Esimesed kaks juhatavad sisse kolmanda.
Ruumis edasi-tagasi sammumine näitab ärevust. Abi palumisel on kõige efektiivsem, kui pöörata peopesa ülesse. Palusin lapsel laualt telefon tuua. Ülespoole avatud peopesa näitas lapsele usaldust ning ta täitis palve. Käisin mõõdunud nädalal tootekoolitusel. Pausi ajal tuli enesekindlalt naeratav võõras mees üle konverentsisaali, samal ajal pintsaku varrukat kohendav käsi liibus vastu keha. See näitas, et mees polnud endas või kujunevas olukorras kindel. Jõudnud minuni, sirutas ta tervitamiseks käe. Käepigistus oli võimukas. Vestluse ajal hoidis ta käed ja jalad laiali ning kehaga hoidis minu poole. Ühel vestlusel märkasin, et vestluskaaslane hakkas oma rõivastelt ebemeid nokkima. Lugesin hiljem, et see väljendab huvi ja tähelepanu puudust. Ilmselt polnud ta minu arvamusega nõus. Võib märgata, et vahel sõnad ja kehakeel väljendavad erinevat. Näiteks, kui ettekandja küsib päheõpitud küsimust ,,Kuidas maitses?", ise kordagi otsa vaatamata
Achilleuse kand- inimestega pikad vestlused või arutlused. Muutun närviliseks, sest püüan alati oma joont ajada, et kõik oluline saaks ruttu räägitud. Paljudele meeldib endast rääkida ja selle tagasi hoidmine on keeruline. Suheldes partneriga, püüan end rohkem suunata kuulaja rolli, sest tunnen end seal mugavamalt. Jälgides oma kaaslast- tema miimikat, käte ja keha liigutusi, poose, jõuab informatsioon värvikamalt ning elavamalt minuni. Sellest saab välja lugeda ka inimese iseloomu, temperamendi tüüpi. Ma ei tunne, et mul endal oleks erilisi suhtlemisraskusi, -tõkkeid. Mul on olemas siht ja tean, mille poole pürgida, tegeledes ainetega, mis mulle huvi pakuvad. Mõistan, et ei pea eesmärke häbenema ega nende suunas pürgimist piirama. Tooksin välja ühe omaduse, mis mind iseloomustab: mul on harjumus teiste inimestega suheldes naeratada, jäädes samas tagasihoidlikuks
Järgmisel valgel ajal otsustasime lootsikuga, mille Jörka oli valmis saanud, järvele minna ja kala püüda. Ma kinnitasin varem teravaks tehtud luutükki puutoki otsa, et sellega kerge kalu tabada oleks. Pimeduse saabudes suundusime hüttidesse, et järgimseks valgeks ajaks jõudu koguda, puhata ja ettevalmistuda. Pimeduses ärkasin ma, kui Krrrr väljas klähvima kukkus, haarasin oma kõrvalt oda ja tormasin välja. Koheselt tormas minupoole suur must kogu, mis minuni jõudes mu pikali paiskas. Tundsin rinnas teravat valu ning olin kaetud punase veega. Ajasin end püsti ja viskasin musta kogu odaga, kes tabamuse saades hirmsasti möirgama pistis ja kiiresti külast minema liikus. Seejärel ma vaarusin ja kukkusin maha, kuulsin veel mingeid hääli, kuid need jäid järjest vaiksemaks, kuni sootuks kadusid. Mul lõppes viimne jõud......... .
Järgmisel valgel ajal otsustasime lootsikuga, mille Jörka oli valmis saanud, järvele minna ja kala püüda. Ma kinnitasin varem teravaks tehtud luutükki puutoki otsa, et sellega kergem kalu tabada oleks. Pimeduse saabudes suundusime hüttidesse, et järgimseks valgeks ajaks jõudu koguda, puhata ja ettevalmistuda. Pimeduses ärkasin ma, kui Krrr väljas klähvima kukkus, haarasin oma kõrvalt oda ja tormasin välja. Koheselt tormas minupoole suur must kogu, mis minuni jõudes mu pikali paiskas. Tundsin rinnas teravat valu ning olin kaetud punase veega. Ajasin end püsti ja viskasin musta kogu odaga, kes tabamuse saades hirmsasti möirgama pistis ja kiiresti külast minema liikus. Seejärel ma vaarusin ja kukkusin maha, kuulsin veel mingeid hääli, kuid need jäid järjest vaiksemaks, kuni sootuks kadusid. Mul lõppes viimne jõud ja ma heitsin taas magama.
Tallinn 2015 ,,Vennas" Külastasin 23. detsembril Eesti Draamateatrit. Vaatasin Tõnu Õnnepalu näidendit ,,Vennas", mis lavastatud Aleksander Eelmaa poolt. Etendus räägib loo Tõnu Õnnepalu leitud kirjade põhjal, mis ta leidis paar aastat tagasi Hiiumaale ostetud talust. Kirjavahetus kahe venna vahel, mis võttis aset aastatel 1915-1939, kuid on epiloogiga sõjajärgsetest aastatest, sest viimane kiri saadeti 1967. aastal. Jakob, kes oli meremees ning läks elama Ameerikaase ja Villem, kes oli küll hingelt seiklushimuline ning käis I maailmasõjas tsaariarmees ja siis ka Vabadussõjas iseseisva Eesti eest, jäi lõpuks Hiiumaale talu pidama ja ema eest hoolt kandma. Lugu on jutustatud vend Villemi vaatepunktist ning seetõttu juhtumused Jakobi elust on katkendlikud. Jakobile kasvab Ameerika elu kiiresti külge ning ta üritab suures linnas läbi lü...
erilisi emotsioone, kui hiljem mõeldes jõudis mõte minuni. William Blake · abiellus naisega, kes · ,,Õhtutäheke" · kirjutas loodusest ja William Blake on üks 38 teda haletses · ,,Savilomp ja kivike" vabadusest võimsast inimesest kes · nägi kummalisi asju · ,,Süütuse laulud" · oli orjuse vastu on Britannia ajalugu
Ta oli üks ainsatest inimestest, kellega Raskolnikov ülikooliajal suhtles. Seda ei saanud pidada Raskolnikovi poolt sõpruseks, aga ta suhtles temaga avameelsemalt, kui enamikuga. Kuna Razumihhingi oli vaene, siis temagi pidi vahel kannatama nälga, kuid sellist nälgimist nagu Raskolnikov korraldas, suutis kõnealune vältida. Raamatus iseloomustab Raskolnikov teda nõnda, et Razumihhin oli võimeline elama kas või katusel, taluma põrgunälga ja haruldast külma. Maailmavaade jõudis minuni läbi tema positiivse hoiaku ja selle, kuidas ta teda ümbritsevate inimestega läbi käis. Eriti selgelt tuli tema iseloom välja siis, kui teda võrreldi või kirjeldati Raskolnikoviga paralleelselt. Siis avaldus tema sotsiaalne meelestatus eriti tugevalt. Dunja: Avdotja Romanovna Raskolnikovi õde. Dunja oli iseloomult väga tugev neiu. Talle oli oluline tema hingeline vabadus ning mugavuste vastu poleks ta seda elaski vahetanud. Ta on ainult valmis end siis kellegile raha
Minu mõtted raamatuga ,,Tiigri tütar" Panen raamatu käest. Silmadesse on kogunenud rasked pisarad, mis kohe-kohe ähvardavad kolinal langema hakata. Võtan oma kaks pisitüdrukut põlvedele ja surun nad tugevaks embuseks enda vastu. Suurem tüdruk tunneb mind ja tajub kohe, kui mõni emotsioon minust keskmisest suuremal hulgal vallanduma hakkab. Ta vaatab oma suurte siniste silmadega mulle sügavale silma ja küsib peaaegu sosinal ,, Emme, miks sa nii kurb oled ? ,, Kuidas ma seletan sellele viieaastasele, et ma nägin teda selles tüdrukus, kelle kohta ma raamatut loen, kuidas ma räägin talle, te ma kujutasin ette kedagi nii imelist, nii habrast, nii andekat nii kaitsetut kogemas elu , mis täiesti ebaõiglane on ? Kuidas vormida sõnadesse seda kurbust, mida ma tunnen adudes, kuidas tuhanded lapsed siin maakera peal, mida me kõik jagame, peavad nii katkiste hingedega üles kasvama? Peas jooksevad sajad vastusteta küsimused lä...
ja abiellus lõpp kokkuvõttes Frediga kes tuli sammuti alamklassist. Kuna etendus oli inglise keeles ja aktsendid olid äärmiselt tugevad siis jäi mõnes kohas teksdiga augud sisse kuid õnneks oli edasisest loo kulgemisest kõik siisgi arusaadav. Mina ei pannud etendusele ühtegi ootust. Sest ma ei tee seda kunagi et ei peaks millesgi pettuma. Mulle isiklikult meeldisid väga aktsendid ning eriefektid nii tabloode kui ka tausta muusikaga. Nii palju kui minuni jõudis olid enamus inimesed pettunud ning koguni etenduse ajal magama jäänud väites et see oli igav olnud. Etendus õppetas et kihtide vahelised erinevused ei tohiks muuta inimeste suhtumis nii ellu kui ka teistesse.
Nüüdseks on Lolita 17-aastane ja rase. Raamat lõppeb traagiliselt, nimelt Humbert saab teada, kes tema armastatu talt röövis ja mõrvab ta julmalt. Humbert aga sureb enne enda protsessi algust ja Lolita sureb sünnitades. Lugesin selle raamatu esmakordselt läbi, kui olin ise samuti 12-aastane. Pärast selle raamatu lugemist, tundsin, et ma jätsin lapsepõlve endast maha ja olin avastanud enda jaoks kirjaniku, kelle kirjeldused avardasid mu sõnavara. See lugu avas mu silmad ja tõi minuni ennekuulmatu teema. Nabokovi stiil kõnetas mind kohe, tema sõnavalik ja detailsed kirjeldused on imeilusad. Lugesin raamatu ühe päevaga läbi ja ei suutnud seda käest ära panna. Nüüdseks olen lugenud seda raamatut juba 3 korda ja iga korraga leian ma sealt midagi uut. Minu jaoks on huvitav see, kuidas Nabokov suudab panna inimese sümpaatiat tundma, isegi kui teame, et see on väga vale. Erootilised stseenid on väga detailselt,
kui õpitakse õnnetuse läheduses, kuid kui õppetöö toimub saare teises otsas siis see tundub lihtsalt naeruväärsena. Tagasikutsumise põhjused ei ole ka väga head. Koolid teevad seda puhtast kartusest kohtusse kaevamise pärast, sest kui tegelikult midagi juhtubki siis võidakse neile ette neita, et nad ei teinud midagi, et seda ära hoida. Olen Jaapanis elanud ligi 7 kuud, kuid pole siiani veel kordagi ühtegi maavärinat tundnud. Reeglina jõuab info nende asetleidmise kohta minuni alles siis, kui Eestist huvi tuntakse, kas kõik ikka korras. Nõnda ka sel korral, kui tegu ei olnud ,,kõigest ühe järjekordse maavärinaga". Kuigi minu elukoht, Osaka, jäi katastroofist otseselt puutumata, raputasid minu maailma tagajärjed, mis bumerangina välisriikidest Jaapanisse tagasi on jõudnud. Näib, et katastroof jätkab ebaõigluse külvamist ning moel, mida esiti poleks arvatagi osanud.
Kõige pealt alustas klaver kiires tempos ning natuke hiljem tulid sisse keelpillid, samuti kiires tempos. Järgnes lõik, kus keelpillid mängisid ainult hüplevas tempos. Kuulda oli, et tsello mängis selles osas soolot. Loo lõppedes kiirenes tempo veelgi ja lõppes järsult. Kuna ma pole ise suur klassikalise muusika armastaja, siis mulle see kontsert väga ei meeldinud. Esinejad mängisid küll väga hästi ja panid kogu oma hinge muusikasse, aga nende emotsioonid ei jõudnud minuni. Ma keskendusin märkmete kirjutamisele ja muusika iseloomustamisele, seega ei saanud kontserti täielikult nautida. Minu jaoks oli kontserdile valitud liiga sarnased lood ning neid oli raske kuulata. Kasutatud materjalid Kontserdi kava Heliloojate kohta sain teada järgmistelt lehekülgedelt: https://et.wikipedia.org/wiki/Ottorino_Respighi https://et.wikipedia.org/wiki/Surnud_11._mail https://et.wikipedia.org/wiki/Ferenc_Liszt
http://www.eetika.ee/et/805728 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Annab nõu kuidas k äituda Selleks, et panna raamidesse lubatud ja lubamatud asjad. Seega võib tegelikult öelda, et eetikakoodeksi võivad vastu võtta sisuliselt kõik inimesed, keda ühendab mingisugune tunnus ükskõik, kas see on elukutse, töökoht või hobi ning kes peavad vajalikuks seda tunnust ja sellest tulenevaid kohustusi ja käitumismalle oma tegevuses rõhutada heade tavade kirjapanemiseks ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu; juhtimistasandite vähendamisest ja vastutuse delegeerimisest tulenenud käitumuslike raamide kehtestamise tõttu; Kõrgemate struktuuride poolt e...
Iiris esitas laulu "Ben", mis on teatavasti lugu pisikest rotist. Iiris Vesiku häält kas vihatakse või armastatakse. Mina tituleerin ennast pigem Iirise armastjaks, kuid ometi nautisin tema esinemisi tol õhtul kõige vähem. Võib-olla oli see tingitud sellest, et olin eelnevalt lugenud tema intervjuud, kus tütarlaps mainis, et ei ole suur Michael'i fänn. Just seetõttu tundus, et Iiris ei suuda ennast lauludega piisavalt samastada ja tema sõnum minuni ei jõudnud. Samuti ei sobinud Iirise eripärane hääl lauludega kokku, kuid tolkorral suutsid Iirise esinemise minu jaoks päästa taustlauljad- Dagmar Oja , Jelena Juzvik ja Raimondo Laikre, kes võiksid vabalt ka soolokärjääriga läbi lüüa. Vahepeal tulid publikut elavdama poistebänd Soul Miltia koos tantsugrupp Semiiriga. Soul Militia poisid olid kõik riietunud M.Jacksoniks ning koos väga tasemel tantsijatega
Kolmapeval, 7.mrtsil, kisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit La Traviata. Tegemist oli minu esimese ooperiklastusega. Ja llatuslikult vga positiivse elamusega. Libreto autor on Francesco Maria Piave. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), lle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Pldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Kster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii dObigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionr). Balletisolistid olid Galina Lau? ja Andrei Mihnevit?. Balliklalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles, sisu judis minuni eestikeelse snkroontlke abil. La Traviata peosatitja sopran Irina Dubrovskaya on sndinud 1981.a. Ust- Ilimskis.Ta on lpetanud Glinka-nimelise riikliku konsrvatooriumi 2004.a. ja 2005....
Kirjandusteose analüüs Kes meist poleks unistanud leida nooruse lätet ja elada igavest elu või hoopiski muuta mõni metall kullaks. Paulo Coelho on õppinud 11 aastat alkeemiat ning soovib jagada oma teadmisi lugejatega. Autori positsioon teoses on 70ndendate ja 80ndatel. Paulo õppis ise alkeemiat ja tahtis jagada teistega oma teadmisi. Teos paneb inimesi otsima ,,Oma Lugu" ja uskuma, et kõigel ongi ,,OmaLugu". Tänapäeva inimesed otsivad veel rohkemgi elu mõtet. Peategelane Santiago rändab mööda maad ja kohtub erinevate tegelastega. Santiago on tüüpiline, sest ta on tavaline inimene, kes otsib oma elu mõtet. Ülejäänud tegelased jagunevad abistavasse gruppi ja ,,Oma Lugu" otsivasse gruppi. Kõrvaltegelased on inimesed keda Santiago oma teel kohatb. Näiteks: kaupmehed, poeomanikud, Saalemi kuningas Melkisedek, mustlane, inglane, karavanijuht, fatima, Santiago Matamorosest Kõik teose...
Essee Koostanud: Kadri Laur Rahvusvahelised suhted Niccolo Machiavelli Valitseja Käsitlus maailma ajaloost, kus olid valikud , mis võisid muutuda fataalseks, kuningale, võimule riigis, ning rahvale. Vead ja lüüasaamine, võidud ning uus võimule tõus. Dünastiad, ränded, sõjad- kõike seda käsitles Machiavelli olevikus. Näpunäited ja juhtnöörid , kui õpik valitsejale. Seda ma arvasin siis kui esimesed 10 peatükki loetud said. Esialgu lugesingi seda raamatut kui valitsejatele mõeldud materjali kuid mõneks päevaks raamatu käest pannes ning hiljem uuesti edasi lugedes tekib teistkorda üle lugedes hoopis teine vaatenu...
Ma ei usu, et mina sellisele pingele vastu peaksin ja arvan, et pigem võiksin ma lõpetada just nagu Paul Bäumer. Silver 9B Selle raamatu lugemine tekitas minus erinevaid tundeid ja just see teebki teose heaks. Ei olnud üksluisust või igavust ja autor suutis hunnitult tuua minuni I maailmasõja koledused. Alates selle raamatu lugemisest austan ma Erich Maria Remarque-i väga sügavalt.
aastal 1848. ,, La Traviata" esietendus toimus 6. märtsil 1853 Veneetsias Teatro la Fenice'is. Verdit köitis "Kameeliadaami" süzee ka tema enda elukäigu tõttu - pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. "La Traviata" peaks tähendama "naist, kes kaldus kõrvale" või "eksinut". Ooper oli kolmes vaatuses koos kahe vaheajaga. Etenduse kogupikkus oli 3 tundi. Lauldi itaalia keeles, kuid tekst jõudis minuni läbi eestikeelsete tiitrite. Tegelased olid: Violetta Valéry (Aile Asszonyi), Flora Bervoix (Riina Airenne), Viloetta teenijanna (Juuli Lill), Alfredo Germont (Mart Madiste), Georges Germont, tema isa (Jassi Zahharov), Gaston (Aleksander Arder), Parun Douphal (Väino Puura), Markii d'Obigny (Pavlo Balakin), Doktor Grenvil (Priit Volmer), Joseph, Violetta teener (Rostislav Gurjev), Komissionäär (Aare Kodasma), Balletisolistid (Urve-Ly Voogand, Aleksandr Prigorovski)
ei valda ma kõike. Üksikutel kordadel lööb minus välja ka agressivne pool kritiseerin ja mõistan hukka ning võin ka käsi kasutada. Õnneks juhtub seda ikka väga harva ja pikemalt sellel teemal peatuda ei tahaks. 9. Soovin alati saada tagasisidet enda kohta. Kuulan alati suure huviga ning talun kriitikat hästi. Ainsana häirib mind see, kui inimene, kes soovib mulle midagi öelda, ütleb asju ringiga. Ta ei ütle otseselt minule, vaid kolleegile/sugulasele ning siis alles jõuab see minuni. Pigem ootan, et teised oleks ka minuga konkreetsed, sest ise jagan samamoodi otse.
armastin" ning "Tuut-tuut" (hiljem võetud ka "Kohtupäeva"). Hilissügis II /.../Oo hilissügis haudne, vähkrev porin, su õitseng jumalik soo mäddaleotisen, kun silisevan lokkab mudaloputisen kui limuline nilbe, fosforhelkiv lill./.../ Hilissügis II, mis on kirjutatud Pärnus 6.detsember 1923. aastal toob minuni ilme sügisest, kui mudasest ja limasest aastaajast, kus õitseb vaid üks lill terve õue peal ja ainus mille häält kuulda saaksin on pori lirtsumine. /.../Kord oli aeg, kun päike kuldne õhkas, kun torkas minungi soov taevast püüda tähti: nii lähedal neid tookord horisondil nähti, ja kodu oheldas nii umbne, kitsas.../.../
Te küsite mis see on? See on tahtmine teha eelkõige endaga tööd ja arendada ennast, suuta olla enese puhul kriitiline ja samas ka analüüsiv. Töö enesega on igaühe jaoks meist kõige olulisem, tuleb õppida tundma oma halbu ja häid külgi ning ärme unusta nõrkusi.Enda jaoks aega leides avastasin, et oleks perspektiivikas siseneda erinevate inimeste vaimu maailma, näha elu läbi nende prillide ja ka neid mõista. Tee selle teadmiseni, et lähen psühholoogiat õppima oli minuni käänuline ja kivine. Pidin kaaluma ka teisi võimalusi. Kujutlema ennast kellegina kelleks ma ehk kunagi ei pruugi saada aga nagu näha oli see vajalik. Sest enamjaolt ma ei kahtle enam, et ehk ikka peaks majanduse poole hoima või et need riigiteadused ka päris huvitavad paistavad olevat. Olen üritanud ikka ennast nii ühest kui teisest küljest uurida, enam ei jaksa sest tihti peale on üle mõtlemine ja lõputu arutlemine mind ummiku ajanud. Olen kõva põhja selle otsuse langetamisel
Tõenäoliselt jääb informatsioon saamata ning suhtlemine jääb kasuta. Teaduslikud uuringud on näidanud, et pingsalt võib inimene teist kuulata 3-7 minutit. (Niiberg, 2011, lk 13). Mina olen parem kuulaja kui kõneleja. Tavaliselt olen ma kuulaja ametis ning mul tuleb see hästi välja. Vahel harva juhtub kui mina ei kuula. Tuleb ette, et kõneleja on monotoonne ning siis on tõesti raske tähele panna faktidele mida ta esitab ning püüab minuni anda. Ka siis küsin üle, kui millestki aru ei saa. Mina kui inimeste tundja ja mõjutaja Mina isiklikult ei tunne, et ma oleks teiste mõjutaja kuidagi. Pigem ma arvan, et ma motiveerin inimesi tegema seda mida nad tahavad kuid ei julge. Mulle meeldib inimesi innustada ning sundida neid püüdlema unistuste poole. Ilmselt on meie tavaline viis teisi mõjutada sarnane meie endaga: püüame enamasti käituda nii, nagu sarnaneksid kõik teised meiega, siit ka hinnang ja õigustus oma tegudele
mõttes või siis võib olla küsimus maitseelistustes. Mina tarbin võimalusel ulukiliha, kuna saan seda tutvuste kaudu ilma rahata ning ka maitse vastu pole mul midagi. Inimesele ei ole igapäevane lihatarbimine vajalik ehk tarbimist saaks hõlpsasti vähendada ning see ei tohiks olla kellelegi kontimurdev. Väga palju mängivad rolli ka minu hoiakud. Väga palju mõjutas minu lihatarbimise ja veisekasvatuse hoiakuid ja vaateid film ’’Cowspiracy’’. Peale selle vaatamist jõudis minuni teadmine, et inimeste suur tarbimisvajadus on see, mis meie planeeti hävitab, ning mitte ainult selles valdkonnas. Kui minu põhimõte on see, et ma ei tarbi igapäevaselt liha, kuna see on keskkonnale kahjulik ja suurendab minu kekkonnaalast jalajälge, siis näevad seda ka teised inimesed minu ümber, ning see võib olla vajalik lüke neile, et ka nemad hakkaksid niimoodi toimima. Kuid siiski, veganiks ei soovi ma minna ning ilmselt mitte kunagi. Vähendan küll
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
