vaja mõtlemiseks või probleemi lahendamiseks. Töömälu sisu on mõtete sisuks. Kui suur on töömälu maht? Töömälu mahutab ainult ühe ühiku L9 infot korraga. (stseeni) Millised on töömälu L9 ajumehhanismid? Mis on artikulatsiooni allasurumine Artikulatsiooni allasurumine kaotab ära ÕO9 (articulatory suppression)? sõna pikkuse efekti, akustilise sarnasuse Milliseid töömälu ülesande efekti ning mitteseotud kõne efekti soorituse efekte see mõjutab ning töömälu ülesande sooritusel. kuidas? Mis on fenomeniline teadvus, Fenomeniline teadvus (phenomenal ÕO10a juurdepääsuteadvus ja consciousness) - vahetu kogemuslik eneseteadvus
Tunnikonspekt Teema: S hääliku kõnesse viimine sõna algul enne Ö ja Ü häälikut. (laps on 5-aastane) Eesmärgid: 1) laps õpib õigesti hääldama s häälikut sõna alguses labialiseeritud täishäälikute (Ö, Ü) ees; 2) kinnistada s hääliku hääldamist labialiseerimata vokaalide ees; 3) laps õpib eristama kuulmise teel s häälikut. Töövahendid: 4 nukku, söökide/kingituste pildid, mänguauto, lauamäng, pilt sünnipäevast. Tunni struktuur: Etapp, võte, harjutus Logopeedi tegevus ja kõne Märkused Ettevalmistav etapp Logopeed kõneleb: ,,Tere! Kuidas sul läheb? Küsimused tunni alguses on Sissejuhatus: Mida sa teinud oled? lapsega kontakti saavutamiseks. lapse häälestus, Alustame tunniga. kehahoiu Kuidas me istuma peame?" Tähelepanu pöörate sellele, et korrastamine, ...
käitumise sobitamisel erinevates olukordades. Pärast seda algust selle toimimine põhineb koostoimel prefrontaalse koorega ja tagaosa korteksi, ajutalu ja kuklaliigese erinevate piirkondade vahel. Mis on artikulatsiooni allasurumine Artikulatsiooni allasurumine kaotab ära ÕO9 (articulatory suppression)? Milliseid sõna pikkuse efekti, akustilise sarnasuse töömälu ülesande soorituse efekte see efekti ning mitteseotud kõne efekti mõjutab ning kuidas? töömälu ülesande sooritusel Mis on fenomeniline teadvus, ÕO10 juurdepääsuteadvus ja eneseteadvus? Fenomeniline teadvus - vahetu
2. Artikulatoorne foneetika Keeleteaduse alused: foneetika Mart Rannut [email protected] Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon · Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon (vs. staatiline, kindlatel positsioonidel põhinev, vt traditsiooniline foneetika: eesmärgipärased staatilised positsioonid) põhineb protsessidel, mis väljendavad ajas muutuvaid parameetreid. Kõneorganid on pidevas liikumises. · Meetodid: · elektromüograafia - lihaste närvirakkude elektriliste impulsside mõõtmine · kümograafia - õhuvoolu analüüs · palatograafia - moodustuskoha määramine · radiograafia - röntgeni abil organite talitluse vaatlus ja analüüs kõva suulagi ninaõõs pehme suulagi suuõõs kõripealis keel keeleluu sõrmuskõhr ...
Möbiuse sündroom Möbiuse (ka Moebius) sündroom on kaasasündinud harvaesinev neuroloogiline häire, mis avaldub peale sündi. Esinemissagedus meestel ja naistel on võrdne. See mõjutab peamiselt VI (eemaldajanärv) ja VII (näonärv) kraniaalnärvi (peaajunärvid), mis tähendab, et selle sündroomiga inimesel on võimatu oma näolihaseid liigutada (nad ei saa naeratada, nina krimpsutada, imeda, grimasse teha ega silmi pilgutada) ning neil puudub võime liigutada oma silmi paremalt vasakule. See seisund võib olla kahepoolne või esineda ka ühel näo poolel. Neil võivad olla ka luustiku väärarengud, näiteks komppöid ja/või jalgade ning käte anomaaliad. Lisaks võivad olla veel hingamisprobleemid, kõne ning neelamisraskused, nägemispuue, sensoorsed suhtlemisprobleemid, unehäired ning madal ülakeha lihastoonus. Umbes 30% Möbiuse sündroomiga lastest on autismispektrihäirega. Möbiuse sündroomiga inimeste vaimne arengutase on tavaliselt normaalne, kuid umbes...
vastupidist teed. Stravinski püüdis taaselustada Händeli suurte oratooriumide traditsiooni ning stiliseeris seetõttu ima muusika pisut arhailiseks, Honegger aga käsitas oma ooperit kui võimalikult modernistliku helikeelega muusikalist tragöödiat. Vähe sellest, helilooja alustas siin oma eksperimente prantsuse keele prosoodiaga- kõnelõikude vältus, hääle valjus ja kõrgus jms nähtused. Teose vokaalses safaris avaldub see lauljate artikulatsiooni erilise rõhutamises ning muusika rütmiaktsentide ja sõnarõhkude vastavusseviimises. Nii paigutab Honegger sõnade rõhutud algussilbid kas nõrgale taktiosale või eellöögile ning kuna prantsuse keeles on rõhk enamasti sõna lõpus, satub see ka vastavalt tugevale taktiosale. Orkestrimuusika Honeggeri orkestrimuusikast on tuntumad tema viis sõmfooniat, varasest loomingust kaks sümfoonilist pilti "Pacific 231" ja "Rugby" (1928), samuti Kontsertiino klaverile ja orkestrile
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Möbiuse sündroom Arengupsühholoogia referaat Helen Teigar MÖ-4 Tartu 2013 Sissejuhatus Möbiuse sündroomi teema valisin sellepärast, et see puudutab minu igapäevaelu väga sügavalt. Nimelt sündis mul 25. märtsil 2011. aastal pärast õnnelikku ja probleemivaba rasedust armas pisike poeg Martin, kellel pärast poolt aastat lastearstide, kardioloogide, neuroloogide, ortopeedide, logopeedide, silmaarstide, geneetikute ja muude spetsialistide juures ringlemist diagnoositi Möbiuse sündroom. Selleks hetkeks oli tal kaasuvate diagnoosidena kirja pandud komppöid, südame vatsakese-vaheseina puue, lihashüpotoonia, kõõrdsilmsus ning imemis- ja neelamisprobleemid. Iseloomustus Möbiuse sündroomi kirjeldas esmakordselt 1888. aastal Saksa neuroloog Paul Julius Möbius. Selle esinemissagedus on riigiti erine...
· lapse loomuliku keskkonna kohandamine Kõneravi, kõne treening: Kõneravi juures kasutatakse komplekset logopeedilist uuringut. Logopeediline kompleksuuring sisaldab kõne arengutaseme ning oraalmotoorika funktsioonide hindamist. Logopeedilise hindamise tulemusena koostatakse kõneraviplaan ning nõustatakse lapse lähikeskkonda eelkõige suhtlusvahendi igapäevase rakendamise osas. · kõnehingamise, artikulatsiooni, fonatsiooni ja kõnevoolavuse korrektsioon · keelesüsteemi omandamise toetamine; kõnearendus · kõnetuse korral kõnet toetavad ja asendavad suhtlusvahendid ning nende rakendamine · hüpersalivatsiooni, söömis- ja joomisraskuse korral neelamisfunktsiooni korrektsioon Arendus- ja taastusravi PCI ravi on eluaegne protsess. Arendusravi maht on lapse kasvades üldiselt aastatega kahanev, kuid ei ole selgelt vanusega määratletav ja sõltub eelkõige motoorikahäire
põrkumist vastu hambaid. · Kõige olulisem: väldin istumist või seismist võimendi all, sest see tekitab kaja. · Kohtlen mikrofoni hellalt; tegemist on väga õrna tööriistaga. Ei rebi seda oma pesast välja, et minna bussis tahapoole. Kontrollin eelnevalt mikrofonikaabli pikkust. · Väldin kommi/ närimiskummi suus hoidmist. · Küsin turistidelt ekskursiooni alguses, kas olen hästi kuuldav. · Räägin mikrofoni konstantse hääletugevusega, jälgin artikulatsiooni, hingan nina, mitte suu kaudu. · Lülitan mikrofoni välja, kui juhendan bussijuhti, mu jutt ei ole suunatud rühmale või kui pean pausi. · Kui ma mikrofoni ei kasuta, asetan ta selleks ette nähtud kohta, et vältida purunemist kukkumisel ja seega probleeme ülejäänud ekskursiooni jooksul. · Ma ei kommenteeri kunagi rühma, ka eesti keeles mitte. Ma võin olla kogemata unustanud mikrofoni sisse ja üllatused ei jää tulemata!
intervallide jne denotatiivsete tähenduste: vastavad koodid ja leksikoodid konnotatiivsete tähenduste: retoorika, stilistilised leksikoodid, kujutavate võtete kogum, suured süntagmaatilised blokid jne ideoloogiliste ootuste (globaalsete suhestuste tasand): avangard kasutab uudselt koodi ja sellega muudab ka ideoloogiat, kust see kood on pärit 19)Visuaalsete kujutiste kodeerimine (Eco)- koodid, kus ei ole artikulatsiooni, st koodid, kus seemid (Prieto järgi) ei jagune ühe seemiga koodid (pimeda valge kepp, mitteolemasolu ei tähenda tingimata, et on nägija). nulltähistajaga (admiralivimpel laeval, auto suunatuled -- kui ei põle, tähendab, sõidab otse) valgusfoor (iga seem tähendab kindlat tegevust, ei saa kokku panna ja moodustada kompleksset märki, ei saa ka väiksemateks osadeks jaotada) autobusside marsruudid, mis on tähistatud ühe tähe või numbriga
jõudmist sisekõrva · Sisekõrv: tigu (muudab mehaanilise liikumise närvisignaalideks) : ovaalaken, spiraalleste, basilaarmembraan 51. Kuidas me tajume helisageduse ja heliintensiivsuse muutumist? Inimkõrva helide tajumisel on kindlad piirangud ja reeglipärasused. Kõrv ei suuda vastu võtta kõiki õhus kulgevaid laineid. Kõrv on ühtede lainete suhtes tundlikum kui teiste suhtes. Inimene tajub häältes 3 mõõdet: toonikõrgus, valjusus, kõla. Praktiline osa 1. Häälikute artikulatsiooni kirjeldamine ja ära tundmine definitsiooni järgi 2. Silbitamine ja silbiliikide määramine (kinnine või lahtine, lühike või pikk) 3. Väldete määramine 4. Transkribeerimine
See on puhas sündmus, seotud tegusõnaga ja olemisega. Mõte ei ole põhjus-tagajärjelike seoste, vaid mängu tulemus. Umberto Eco. Märkide produtseerimine Klassifikatsioon põhineb 4 parameetril: Füüsiline töö, mis on vajalik väljendite produtseerimiseks, seotud äratundmisega läbi ostensiooni (viitamise) Suhe väljendi abstraktse tüübi ja konkreetse esituse (replica) vahel Kontiiniumi või materiaalse substantsi tüüp Artikulatsiooni moodus Äratundmine, tuvastamine (recognition) Leiab aset, kui objekt või sündmus, kas looduslikult või inimese tegevusega loodud, satub interpreteerija vaatevälja. Tüübid: Jälg, jäljend (imprint), nt looma jalajälg Sümptom, nt inimnahal avalduvad haiguse jäljed Juhtlõngad (clues), nt äratuntavad objektid mõrvapaigal (CSI) Viitamine (ostension) Leiab aset, kui mingi objekt eristatakse ja teda esitatakse kui näidist.
(see tahab skaala olla 1 vahe on 1 bark) 56. Kuidas me tajume heliintensiivsuse muutumist? Mida intensiivsem on heli, seda valjemana seda tajume. 57. Missugused on tajutesti koostamise võimalused? 58. Kirjelda mõne foneetilise joone tajumise uurimiseks läbi viidud tajutesti? Praktiline osa: 1. Häälikumuutusreegli või hääldusreegli kirjutamine. Hääliku foneemilisuse, allofoonilisuse kindlakstegemine. 2. Häälikute artikulatsiooni kirjeldamine ja definitsiooni järgi äratundmine. 3. Silbitamine ja silbiliikide määramine (kas silp on kinnine või lahtine, lühike või pikk). Sõnade kõnetaktideks jagamine. 4. Väldete määramine.
Bpulez enam dodekafoonia käsitlusega. 1950-ndate alguses sai Boulez maailmas tuntuks, arendades seeriatehnika edasi serialismiks. Serialism ei erine kirjaviisilt ja põhimõttelt dodekafooniast, kuid erinevus seisneb kvalideedis: selles mida rõhutatakse. Serialism on muusikakirjutamismeetod, milles on oluline rütm, dünaamika ja artikulatsioon. Artikulatsioon on mängimisvõte ja dünaamika on helitugevus ja selle võte. Igale helikõrgusele vastab peale dünaamika ka artikulatsiooni nüanss. Esimene teos, mille aluseks oli Messiaeni pala seeria oli ,,Struktuurid I" (1952), mis on miniatuuride kogumik ja on kirjutatud kahele klaverile." ,,Struktuurid I" aluseks on 12-heliseeria. Boulez teeb sellest tööst 11 võimalikku ümberpositsiooni. Helilooja teeb tabeleid, mis moodustavad 12x12 maatriks, tähistades nooteesimese klaveri partii aluseks. Sellest teeb Boulez inversiooni ehk peegelkuju, mis on teise klaveri partii aluseks. "Struktuurid II" ilmus 1961". Muu looming
Alla 20 Hz häält ei tajuta pidevana, vaid üksikute paugatustena. 53. Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist? · Häält tajutakse seda tugevamini, mida intensiivsem see on. Kõige tundlikum on inimene 1000-5000 Hz häälte suhtes. · Eri kõlaga hääli tajutakse sageli erinevate häälikutena. 54. Tajukatsete metoodikast. 56. Kõnetaju kategoriaalsus. Praktiline osa 1. Häälikute artikulatsiooni kirjeldamine. 2. Häälikute tuvastamine definitsiooni järgi. 3. Silbitamine ja silbiliikide määramine (kinnine või lahtine, lühike või pikk silp). 4. Väldete määramine. 5. Transkribeerimine. Kirjandust Ariste, Paul 1953. Eesti keele foneetika III. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Eek, Arvo 2008. Eesti keele foneetika I. Tallinn: TTÜ Küberneetika Instituut. Eek, Arvo, Einar Meister 1994. Eesti keele vokaalide sihtväärtused hääldus- ja tajuruumis. Keel ja
(asjakohase tehnikaga töö oskuste puudumine, vigad töös jne.); vale valik tehnilisi vahendeid teadete edastamiseks jne. Tehnilised kommunikatsiooni barjäärid samuti seotud müra tekkega (loodusliku päritolu) või takistamisega (kunstliku päritolu) kommunikatsiooni kanalides. (Тищенко 2008: 108-109). Inim- kommunikatsiooni barjäärid Psühholoogilised ja füsioloogilised tõkked. Sellised tõkked võivad füsioloogiliste häirete tõttu tekkida: artikulatsiooni häired, kõne häired, kurtus, osaline või täielik nägemise kadu jne. Ka inimeste võimele suhelda, informatsiooni edastada ja tajuda tugevalt mõjuvad nende psühholoogilised omadused. Vene psühholoog Parõgin B.D. eraldab tõkked, mis on seotud nii sotsiaal- psühholoogilise koostöö ja vastastikuse mõju inimeste üksteise vastu isikupäratu mehhanismiga, kui kommunikaatoride isikliku eripärade mõjutamisega. Esimeseks näiteks võib olla suhtluspartnerite tajumise stereotüüpid
psühhoanalüüs Freudi poolt loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria; selle kohaselt enamik inimese käitumisest määratud ära psüühikasiseste jõudude poolt seem tähendusüksus; tähenduse väikseim koostisosa semantiline kolmnurk süsteem, milles on tähistaja, tähistatav ja objekt semiootika teadus märkidest ja märgisüsteemidest semiootiline ruut - ühe või teise semantilise kategooria loogilise artikulatsiooni visuaalne representatsioon simulaakrum süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu Sinn lause ,,mõte" sotsioökoloogia sotsioloogia haru, mille aine on inimese, ühiskondlik-poliitiliste süsteemide ja keskkonna eriomased seosed strukturalism - humanitaarteaduste metodoloogia suund, milles uuritakse mingi objekti struktuuri sümboolne kapital - võime saavutada oma tegevusele aktsepteeritus ja legitiimsus
* kultuuriobjektidel pole kindlat sisu, see tekib alles p ärast atrikulatsiooni, teatav dialog. Tähendust pole ette olemas *oleme ise kunstinähtuste tarbijana aktiivsed 36 *näide artikulatsioonist nigger ei tsau öelda USAs Bronxis kellegi, aga samas r äpiplaadid pidevalt sisaldavad väga tihti seda sõna *diskursus kui teatavad inimsuhted *eksisteerib reaalsus küll, aga tähenduse omandab ta alles siis, kui ta on asetatud diskursusesse *tähendused ei ole ette antud artikulatsiooni protsess *artikulatsiooni toimimine 1.resistentsusvastupanulisus cultural studies subkultuurid 2.inkorporatsioon sisaldav kaasahaaravus *D. Hebdige inglise kultuuriteoreetik Subculture subkultuurid kasutavad objekte, mis on olemas tootedetena ringluses niikuinii valesti tarbimine mingisuguste kultuuride v õtmine ning neile oma subkultuuripiires uue tähenduse andmine (tanksaapad, haaknõel diskuruse loogika punk; teatud signaalid, tavalised tarbimisobjektid)
kultuseks". Kuulsus hämmastas teda. Ta kirjutas ühele lugejale: "Kardan, et oma eluajal kultusisikuks saada ei ole sugugi meeldiv. Kuid ma ei leia, et sellest võib ennast täis minna. Vähemasti minul on tunne, et olen väike ja vääritu. Kuid isegi väga tagasihoidliku ebajumala nina ei jää viiruki magusast lõhnast päriselt puutumata." 6. Lõpetuseks. Aastate lisandudes muutusid Tolkieni teatavad isikuomadused üha märgatavamaks. Ta rutakas, viletsa artikulatsiooni ja põimuvate lausetega kõneviis üha süvenes. Teatud moel oli vanadus talle väga raske. Teda kurvastas arusaamine oma võimete kahanemisest. 1965. aastal kirjutas ta: ,,Mul on raske tööd teha tunnen end vanana, tuli minu kolde ees on madalaks vajunud." Aeg-ajalt täitis see teda meeleheitega, viimastel eluaastatel oli ta iseäranis aldis laskuma süngusesse, mis oli alati ta elu ilmestanud. Samas jäi temas endiselt tugevaks loomuse tahk, mis oli
pidev debatt fundamentaalsuste üle. Paradigma: tekkimine ja omaksvõtt uurimistöö paradigma raames (3 faktoloogilise uurimistöö fookust ja normaalteaduse teoreetilised ülesanded) 44. 3 faktioloogilise uurimistöö fookust – 1. faktid, mis paradigma on näidanud asjade olemuse näitamise puhul. 2. need faktid, mida saab võrrelda paradigma ennustustega. 3. faktid, mis on kogutud läbi empiirilise töö, mis lubab edasist paradigma artikulatsiooni. 49. Normaalteaduse teoreetilised ülesanded – paradigma pakub lubaduse edu, sest paradigmad on piiratud oma ulatuse poolest ja täpsuse poolest. Normaalteadus aktualiseerib selle lubaduse, millega paradigma tegeleb. Seda saab saavutada kui laiendada nende faktide teadmist, mida paradigma paljastab; suurendab nende faktide ja paradigma ennustuste kokkusobivust. Esiteks määratleda olulised faktid, teiseks kokkusobitama fakte teooriaga ja kolmandaks täitma detailid.
1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2. Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide ...
52. Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist? 53. Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist? 54. Tajukatsete metoodikast. 56. Kõnetaju kategoriaalsus. 1. Kõrva ehitus ja ülesanded. Väliskõrv info püüdmine, sisekõrv laine muutmine närviimpulssideks, keskkõrvas helilaine võnkumine muudetakse vedeliku võnkumiseks 1. tajukatsete metoodika Eek lk 40-43. Praktiline osa 1. Häälikute artikulatsiooni kirjeldamine. 2. Häälikute tuvastamine definitsiooni järgi. 3. Silbitamine ja silbiliikide määramine (kinnine või lahtine, lühike või pikk silp). 4. Väldete määramine. 5. Transkribeerimine. Kirjandust Ariste, Paul 1953. Eesti keele foneetika III. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Eek, Arvo 2008. Eesti keele foneetika I. Tallinn: TTÜ Küberneetika Instituut. Eek, Arvo, Einar Meister 1994. Eesti keele vokaalide sihtväärtused hääldus- ja tajuruumis. Keel
jalgpalluritega samasse duskursusesse. Seda tegevust on võimalik vaadata erinevate diskursuste vaates. Selleks et maailma mõtestada, peaks viima asjad diskursusesse. Nt vulkaanipursete põhjuseid kirjeldatakse erinevalt, ning need erinevad mõtestused kuuluvad erinevatesse diskursustesse. Diskursus - esemete ja muude asjade mõtestamine konteksti. Hegemoonia ongi võitlus diskursuste pärast. Küsimus ongi selles, milline diskursus peale jääb. Artikulatsioon - tähendus selgub artikulatsiooni käigus. Tähendusele on olulie sotsialne praktika. Inimesed räägivad erinevates asjadest erineva aktsendiga. (nigger - on sõna mida saab artikuleerida eri moodi. Mustanahalised ise kasutavad seda sama sõna enda kohta) Tsiviilühiskond- käsitleb kahte määratlust manööverisõja( võimu vahetamine)me ei saa seda ennem ette kujutada kui pole võidetud võitlust tsviilühiskonna pärast ja positsioonisõja´( võtilus tsiviilühiskonnas võimu pärast) terminid.
Seetõttu võib pidada ( vale oli visuaalseks) analoogseks mentaalseks representatsiooniks. 3. Sensoorses homunkuluses on erinevad kehaosad esitatud hõlmates erineva suurusega alasid. Järjesta kehaosad sensoorses homunkuluses esindatuse põhjal suuremat ala hõlmavast väiksemani järjekorda panna lähtuvalt kehaosade sensoorses homunkuluses esindatuse loogikast? PÖIAL 2, PUUS 3, HUULED 1 4. Fonoloogilise tsükli töö häirimine artikulatsiooni allasurumise abil kahjustab võimet õppida – võõrkeelset sõnavara 5. Spetsialistid oletavad, et teadvusel on olulisi rolle keskkonnaga kohastumises ja indiviidi arengus. Teadvustatud ja teadvustamata psüühikanähtuste erinevuste uurimine võimaldab püstitada hüpteese teadvuse funktsiooni kohta. Millised järgmistest on teadvuse hüpoteetilised funktsioonid? – prioriteetide seadmine ja toimingute
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülo...
võrdsust inimeste vahel (aga osad on paksud, osad peeniksed, mehed, naised, inimesed on erinevad), · Artikulatsioon o Erinevad ideed artikulateeeritakse Hall Srukturalism Näide Artilikutsioonist: Nigger solvav sõna, toimub artikulatsioon, kuid hiphopis kasutatakse koguaeg seda sõna, aga kui mina kellegile nii ütlen, siis see on solvav. Reaalsus ekstisteerib kuid tähenduse omandab alles diskurususe raames. Artikulatsiooni mõiste siia juurde liites: tähenudsed pole ette antud. Cultural Studies Kasvas välja subkultuuri teooriast. Resistentsus vastupanu Inkorporatsioon sisaldav kaasahaaramine Autor Hebdige Subkultuurid võtvavad mingisugused elemendid ja annavad neile uued tähendused. Subkultuur on teatud liialdus, isegi ebaloogilisus. Ideloogia pole aind inimeste uskumuse vaid ka praktika küsimus Kultuuriteoreetik Zizek: Ideloogia üks loogika: inimesed on teadmatuses aga käituvad teatud viisil
mida oskate mängida): pillide tehnilisi võimalusi täiendati pidevalt.Virtuoossus 19. sajandi esimesel poolel väljendab ka tolleaegset vaimustust mehaanikast ja tehnikast, tehnilistest leiutustest. Järgnev lõik on eriti klahvpillimängijatele ja teadlastele: 19. sajandi esimeste aastakümnete klaverivirtuoosid (Johann Nepomuk Hummel, Friedrich Kalkbrenner, Ignaz Moscheles) eelistasid kerge klahvikäiguga viini klavereid, mis võimaldasid nüansseeritud kõla, täpset artikulatsiooni, teravamaid kontraste ja kiirete passaazide hõlpsamat mängimist. Klaverimängu stiili, mis sisaldas neid komponente, on nimetatud "briljantseks stiiliks" (särav, hiilgav, pärlendav). Selle suuna esindajate mängule oli iseloomulik perfektne tehnika, kiirete tempode eelistamine ja ka elegantne graatsia. Viini klaver oma väikese kõlajõu tõttu siiski ei rahuldanud pianistide vajadusi, instrumendi helitugevus jäi suurtes kontserdisaalides nõrgaks. 1820
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
Kommunikaator Kommunikaator OBJEKT Info andja tahab, et tema poolt antud info oleks õigesti mõistetud. Kuidas seda tagada? Ka info saaja tahab olla veendunud, et ta on asjast õigesti aru saanud. Kuidas ta selles veendub? Mida teed ise kui tahad olla kindel, et said näiteks kokkusaamise kellaajast telefonis õigesti aru? Ka tarbekeelde on jõudnud väljend selge eneseväljendus. Tihti mõeldakse selle alt head artikulatsiooni. Tegelikult on mõiste seotud sellega, kuivõrd selgelt ja vastutust võtvalt oma soove ja arusaami väljendatakse. Selge eneseväljendus on enesekehtestava käitumise üks kindlalt esinevaid komponente. Selle all mõeldakse vastutuse võtmist endale oma sõnade ja otsuste eest ja oma soovide, arvamuste selget väljendamist kasutades sõna mina.
- Kõne tajumine on nn kategoriaalne: inimesed suudavad eristada kõnes erinevasse ja samasse foneemikategooriasse kuuluvaid foneeme Seetõttu väitsid Mattingly ja Liberman, et kõne tajumine toimub eraldi moodulis või kognitiivses protsessis Kuuldud sõnade äratundmisel … töötavad alt-üles ja ülalt-alla protsessid kombineeritult Alt-üles protsessid töötlevad foneemide omadusi (jooni): - Väljaütlemise viis – nasaalsed, oraalsed ja h-häälikud - Artikulatsiooni koht - Helilisus Miller ja Nicely tõestasid, et jooned foneemide töötlusel on olulised Warren ja Warren näirasid ülalt-alla protsesside tähtsust nn foneemide restaureerimise efekti abil Samuel täpsustas leidu: kontekst mõjutab inimese ootusi (ülalt-alla töötlus) kuid nende ootuste sobivust kuulduga kontrollitakse. - Inimesed üldiselt ei märka üksiku foneemi puudumist sest taastame selle konteksti kaudu
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
