LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool I JA Triin Samra MIKS MA ÜTLEN,ET MÕNI INIMENE ON KULTUURNE JA MÕNI EBAKULTUURNE Essee Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 2012 Kultuur Mida see meie jaoks tähendab? Kõige üldisemas mõttes võib öelda, et kultuur on see, mida me loome ja valitseme ning mis samal ajal loob ja valitseb meid. See on osa meie elust. Me vaatame filme, käime näitustel, loeme luuletusi ja naudime teatrielamusi. Kes vähem, kes rohkem.
see muutis naised moodsamaks ja intllektuaalsemaks, aga kui kätte jõudsid 90ndad, siis hakkas USA valitsus olukorda karmistama ja ähvardas lausa tubakatootjatel raha viimise filmitööstusesse ära keelata, kuid mälestamisväärseid stseene jõudis teleekraanidele ka sellelgi ajal. 21. Sajandiks on regulatsioonid Ameerikas veelgi rohkem karmistunud ja suitsu reklaame jääb üha enam vähemaks. Suitsetamisest on taas saanud ebakultuurne hobi ning töölisklassi pärusmaa. 2. Kuidas seostub suitsetamine filmikunsti, naisliikumise ja poliitikaga ? Too selle kohta tekstist näiteid. Filmikunst oli kiireim viis suitsetamise reklaamimiseks ja selle inimestele edasi viimiseks, samas sai seda veelgi tõhusamaks muuta, kui reklaamida kuulsaid naisi, modelle, kes poseeriksid fotol või filmis suitsuga ning see muutis suitsetamise ülejäänud inimestele veelgi ahvatlevamaks. Hollywoodis näiteks kerkisid esile
1) Enne 20. sajandi algust seostati suitsetamist naiste puhul tihti kombelõtvade eluviiside ja prostitutsiooniga. Ühiskonnas oldi arvamusel, et korralik naine ei suitseta ning selline arusaam oli levinud kuni 1920. aastateni. Tubakafirmad polnud olukorraga rahul ja hakkasid tegema lobitööd, mis õnnestus niivõrd hästi, et 20. sajandi 20ndatel hakati pidama suitsetamist šikiks, ka naiste puhul. Tänapäeval on aga suitsetamisest taas saanud ebakultuurne hobi, mida peetakse pigem töölisklassi pärusmaaks, ning suitsud on taas häbimärgi staatusesse surutud. 2) 1920ndatel oli sigaret moodsa naise sümbol, vabaduse tõrvik ja popkultuuri kindel osa. Suhtekorraldaja Bernays palkas sigarettidega modellid paraadile marssima, lood ajalehtedes “vabaduse tõrvikutest” hakkasid levima ja muutsid inimeste suhtumist suitsetamisesse. Suitsetavat naist hakati pidama julgemaks ja iseseisvamaks
Sotsiokultuuriline ruum, suhted ja isik Kultuur on terviklik nähtus, hõlmates teadmisi, tõekspidamisi, kunsti moraali, seadusi, traditsioone ja kõiki teisi oskusi ning kogemusi, mille inimene omandab ühiskonna liikmena. Igas kultuuris on väga palju erinevaid käitumisnorme, mis on lubatud ja mis mitte. Ebakultuurne käitumine omaenese kultuuriruumis võib eraldada suuremeelsest sotsiaalsest elust. Tavade ja normide rikkujale saab omaks ühiskondlik hukkamõist. See on natuke karmilt öeldud, kuid nii on. Inimest, kes tänaval valjult vannub, viskab prügi avalikus kohas maha, ei paku vanematele inimestele istet, ei taheta võtta kergelt omaks. Meie kultuuris on enamasti kahte liiki reegleid ja norme, ühed on lihtsamad põhimõtted ning tunnustatud reeglid, teised aga kirja pandud seadustes
Just need aitavad kujundada inimeste ühtekuuluvustunnet ehk identiteeti. Identiteet omakorda vormib kultuuri ja leiab kultuurimärkides (rahvariietes, kommetes) ka oma väljenduse. Argikeeles mõistame sõnade kultuur ja kultuurne all midagi tsiviliseeritut, viisakat, kombekat. Mõnikord arvatakse sellest tulenevalt, et poliitiline kultuur on lugupidav ja kombekohane käitumine poliitikas (nt parlamendis). Võib kohata ka seisukohta, et asiaat, kes sööb riisi sõrmedega, on ebakultuurne. Tegelikult pole asi üldsegi mitte kultuuri puudumises, vaid kultuuride erinevustes. See, mis meil on taunitav või sündsusetu, võib mõnes teises riigis või teisel ajastul olla üldtunnustatud norm. Näiteks lubas keskaegne poliitiline kultuur inimeste tembeldamist nõidadeks ja nende põletamist tuleriidal. Vaieldav on ka soov poliitilisi kultuure (või mis tahes teist liiki kultuure) paremuse järjekorda seada. Kas oleks põhjendatud väide, et tänapäeva USA poliitiline kultuur
"parimat" versiooni ja peab kollektiivset "parimat" õigeks autoriteedikeskmeks. Coleridge, kes oli romantismiaja luuletaja tõi välja sellised mõisted: civilization - materiaalne maailm (tsiviliseerima) ja cultivation - vaimne maailm (inimese arendamine, kultuurseks muutmine) Leavis: ka tema teooriad lähtuvad hirmust, et ühiskonna ja populaarkultuuriga on midagi lahti. Erinevalt Arnoldist arvab Leavis, et kõige hullem on juba juhtunud. Võim kuulub ebakultuursusele. Valitseb ebakultuurne enamus. Kultuurne vähemus, keda selle enamuse poolt valitsetakse, peab leidma mingi lahenduse. Alamklasside kultuur toimib iseenesest, ta saab üksi hakkama ja ei vaja enam eliidi abi. Leavis arvab, et inimesi tuleb õpetada sellele vastu seisma. Neid tuleb õpetada vahet tegema väärtuslikul ja väärtusetul kunstil. Teda häirib populaarajakirjandus ning massikultuur (raadio, kino), sest see loob maailmast väga tõetruu pildi, petab ära
õiglane ebaõiglane, ülekohtune, õiglusetu viisakas ebaviisakas, kasvatamatu tark rumal, napakas, loll, segane kõlbeline (ebakõlbeline), ebaeetiline, ebamoraalne tasakaalukas tasakaalutu, impulsiivne, pidurdamatu lahke tõrjuv, ebasõbralik empaatiline empaatiavõimeta väärikas ebaväärikas, vääritu viisakas ebaviisakas, viisakusetu, kombetu, ebakultuurne, kasvatamatu, halbade kommetega täpne ebatäpne, ligikaudne, umbkaudne sõbralik ebasõbralik, tõrjuv, vaenulik B. Õppijad valivad kümme omadust ja ütlevad, missugune peab olema hooldustöötaja. Seejärel valivad kümme antonüümi ja ütlevad, missugune ei tohi olle hooldustöötaja. Oluline on lisada ka põhjendused. H 2. A. Üldine kirjeldus Delikaatsed isikuandmed
Haridus + aristokraatia ettevalmistus lahkumisele, kasutu haridus, omette olemine *hariduse mõte: hoida ära rahutused *riik pidi valvama lihtrahva käitumist, teeb seda seni kuni alamklass suudab end ise kontrollida *Arnold ise osa kultuurilisest eliidist *algselt pealkiri "Kultuur ja tema vaenlased" *kultuur ja anarhia väljendavad teatud liikumisi ühiskonnas *anarhial oli oma kodumaa, allikas USA. *Briti ühiskond ei tohi muutda USA ühiskonna sarnaseks *USA on suur teine, kes on ebakultuurne, deemonlik, kultuuri poolt koloniseerimata, harimata. *probleem demokraatia tavaline inimene tohib kaasa r ääkida *millest tuleneb USA üleolek? oskus masse ära kasutada, masse mobiliseerida, vabad käed kultuuri hävitamiseks *väärtuse mõiste, moraalsesmõttes (VIRTUE) *kultuur on inmmassidele hea, see teeb inimkonda paremaks 4 *ameerika esindab anarhiat (mittekultuuri), euroopa esindab fenomeni (kultuuri) 5 II LOENG ROMANTISMi loogika:
kusjuures eesti õigekeelsussõnaraamat paneb nende kahe mõiste vahele võrdusmärgi. Ka ladinakeelne 'moralis'1, millest pärineb mõiste 'moraal', tähendab kombekust ja kõlbelisust. Seega on moraal ja kõlblus mõisted, mis tähistavad inimese sisemise kultuuri seisundit, ehk tema sisemist sundi, südametunnistust ja hoiakuid teatud sotsiaalsete väärtuste tunnustamisel (nagu mis on halb ja hea). See, kes eirab kehtivaid väärtusi, on teiste silmis ebakultuurne (kõlvatu, moraalitu) ja halb inimene. Ka halba inimest ei kannata keegi liiga pikalt välja. Kui tava rikkumise ja moraali mittejärgimise tulemuseks on ebaviisaka või halva inimese sotsiaalne hukkamõist, siis õigusnormi järgimata jätmise tulemuseks on õigusrikkuja suhtes kohaldatav riiklik sund ja karistus. Tava ja moraal on sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastavad inimkäitumist. Moraali ja tava struktuur koosneb käitumisreeglitest ehk moraali- ja tavanormidest.
annaabi.ee 
