TURUSTRUKTUURID 9. märts 2015 SISUKORD: SIDETURU ARENG: LAUATELEFONILT ÜLE NUTIKALE MOBIILILE REGULEERIMATA JA REGULEERITUD TURG EESTI ELEKTRITURU AVANEMINE 2013. AASTAL OLIGOPOOLSE TURU ERINEVAD VORMID JA MUDELID 2 SIDETURU ARENG http://et.wikipedia.org/wiki/Nokia_3310#mediaviewer/File:Nokia_3310_blue.jpg ÜLEMINEK LAUATELEFONILT MOBIILILE: Raske on täpset algusaega määratleda. Nokia 3310 on GSM võrgus töötav mobiiltelefon, mida esitleti 2000. aasta 1. septembril. Nokia 3310 üks maailma kõige edukamaid telefone. Sellest ajast alates on mobiiltelefonide osas toimunud väga suur areng. 3 SIDETURU ARENG http://www.oxfordobserver.com/iphone-6-plu...
Kõrgem hind ja madalam tootmismaht Suurem kulu Ebavõrdne tulude jaotus Hinnadiskrimineerimine (täiuslik-, 2. astme-, 3. astme hinnadiskrimineerimine) 11. Monopoli positiivsed jooned (3 punkti) Mastaabisäästu efekt Kulude kokkuhoid Innovatsioonid ja uued tooted 12. Monopolistliku konkurentsi tunnused (4 punkti) Turul palju ettevõtteid Kapitali sissepääs harusse vaba Toode on diferentseeritud (eristatav) Kontroll hinna üle on väike 13. Oligopoolse konkurentsi tunnused (4 punkti) Turul on vähe ettevõtteid Kapitali sissepääs harusse onn osaliselt takistatud Toode on diferentseeritud või homogeenne Kontroll hinna üle on arvestatav 14. Mis on kartell? Kartelli moodustavad gruppnettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartelli lepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. 15. Valitsuse roll konkurentsi tagamisel
10. Monopoli negatiivsed jooned 4*kõrgem hind ja madalam tootmismaht*suurem kulu*ebavõrdne tulude jaotus*hinna diskrimineerimine 11. Monopoli positiivsed jooned 3*mastaabi säästu efekt*kulude kokkuhoid*innovatsioonid ja uued tooted 12. Monopolistliku konkurentsi tunnused 4*turul on palju ettevõtteid*kapitali sissepääs harusse on vaba*toode on diferentseeritud*kontroll hinna üle on väike 13. Oligopoolse konkurentsi tunnused 4*turul on vähe ettevõtteid*kapitali sissepääs harusse on osaliselt takistatud*toode on diferentseeritud või homogeene*kontroll hinna üle on arvestatav 14. Mis on kartell?*Kartell- moodustavad grupp ettevõtteid,, kes lepivad kokku tootmismahtudes või hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. 15. Valitsuse roll konkurentsi tagamisel. 1)Püüab mõjutada turustruktuuri(ettevõtte ühinemised,ülevõtmised,ettevõtete
Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Tunnused 1. Üksikud suurfirmad. 2. Toote erinevad sõltuvalt valdkonnast. 3. Turule pääs raskendatud tänu turutõketele. 4. Võimalus hinda mõjutada. Oligopolitega käivad kaasas ka kartellikokkulepped. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) . Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Monopol – turg, kus on ainult üks müüja. Tunnused 1. Üks müüja 2. Sarnased asenduskaubad puuduvad (keegi ei paku sarnaseid tooteid). 3. Uutel ettevõtetel turule raske pääseda. 4. Monopol on hinnakujundaja, ostjad on sunnitud maksma monopoli poolt määratud hinda. Täielik kontroll hinna üle. Täielikud monopolid on haruldused. Seaduslike monopolide hulka kuuluvad loomulikud monopolid (nt
Kõrgem hind ja madalam tootmismaht Suurem kulu Ebavõrdne tulude jaotus Hinnadiskrimineerimine (täiuslik-, 2. astme-, 3. astme hinnadiskrimineerimine) 11. Monopoli positiivsed jooned (3 punkti) Mastaabisäästu efekt Kulude kokkuhoid Innovatsioonid ja uued tooted 12. Monopolistliku konkurentsi tunnused (4 punkti) Turul palju ettevõtteid Kapitali sissepääs harusse vaba Toode on diferentseeritud (eristatav) Kontroll hinna üle on väike 13. Oligopoolse konkurentsi tunnused (4 punkti) Turul on vähe ettevõtteid Kapitali sissepääs harusse onn osaliselt takistatud Toode on diferentseeritud või homogeenne Kontroll hinna üle on arvestatav 14. Mis on kartell? Kartelli moodustavad gruppnettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartelli lepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. 15. Valitsuse roll konkurentsi tagamisel
oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Monopoli puhul on turul vaid üksainus pakkuja ning hind ei kujune turu toimel, vaid kehtestatakse pakkuja poolt. Tavaliselt on see kõrgem konkurentsi toimel turul kujunevast hinnast. Monopolide ohjamine ja nende turujõu piiramine on valitsuste majandusellu sekkumise põhjuseks. Oligopoolsel turul tegutseb väike arv vastastikku sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopoolse turu iseärasusteks on kartellilepingute sõlmimine. Kartellilepingute sõlmimisega lepitakse kokku tootmismahtudes ja hindades ning tekitatakse sisuliselt monopol. Turul toimib kaks vastandlikku protsessi nõudlus ja pakkumine. Protsessides osalejaid nimetatakse nõudjateks ja pakkujateks. Nõudlus on seos kauba hinna ja koguse vahel, mida tarbijad antud ajahetkel ning turul kehtivatel tingimustel on nõus ostma. Nõutav kogus on kauba või teenuse
(kartellikokkulepped) 21. Turu omadused on omavahel seotud WTF, mida on küsitud??! 22. Hinnaväline konkurents firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvaliteedil, reklaamil, uurimis- ja arendustööl. 23. Lühiperioodil monopol minimeerib kahjumit tootmiskulude alandamisel ja maksimeerib kasumit hinna tõstmisel. 24. Oligopoli mudelid: kartell- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta hinnaliider- oligopoolse haru firma, mille kestestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Ka nn vaikiv kollusioon. 25. Ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda on kasutatud. St hüvise turuhinnast ja ressursi piirtootlikkusest. Mitu töötajat firma kasumi maksimeerimiseks palkab, saab määrata töö piirprodukti tulu valemi järgi: MRP(L)=deltaTR/deltaL, kus L on töötajate arv. 26. Mikro ja makroökonoomika on omavahel seotud kulude ja
Turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Tekkepõhjused: · Mastaabiefekt mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogus müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. · Sisenemisbarjäärid. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. 7. Majandusressurside turg Ressursiturg turg, kus ressurside omanikud ja nende ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. (Maa rent, töö palk, kapital intress). Piirprodukti tulu (MRP) täiendav tulu, mida firma saab ühe täiendava ressursiühiku kasutamisel. Ressursi piirkulu (MRC) ressursi kasutamise kogukulu juurdekasv, ühe täiendava ressursiühiku palkamisel. 8
Oligopol: Turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Tekkepõhjused: · Mastaabiefekt mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogus müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. · Sisenemisbarjäärid. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. Sissejuhatus makroökonoomikasse Makroökonoomika valdkonda kuuluvad: · tootmine ja majanduskasv · muutused majandustlikus aktiivsuses ja tööpuuduses · tootmistegurid ja sissetulekute jaotus · inflatsioon · finatsturud ja reaalmajandus · riigi avastus ja maksebilanss Metodoloogia- positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib. Kuidas majandussubjektid
Vali üks: a. eelmise monetaarpoliitika läbiviijate kritiseerimise viiteaeg b. ootamise viiteaeg c. teostamise viiteaeg d. infotehnoloogiline viiteaeg 33 Kauba X nõudluskõver on p = 120 - 3ˇq ja pakkumiskõver on p=20 + 2ˇq . Leia tasakaalu hind! Tasakaalukogus 120 – 3*q = 20 + 2*q => q=20 Tasakaaluhind p = 120 – 3*20 = 60 34 Alevis on üks suur ettevõte, kus töötab enamik sealseid inimesi. Järelikult on meil antud olukorras tegemist: a. oligopoolse turuga b. monopoliga c. monopsoniga d. täieliku konkurentsi turuga 35 Kuidas nimetatakse tööturul inimesi, kes on momendil töötud ning kellel puudub igasugune erialane ettevalmistus või on ta siis sellise erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas ei vajata, küll aga mujal? a. friktsionaalselt töötu b. struktuurselt töötu c. loomulikult töötu d. heidutatud töötaja Investeeringud sõltuvad intressimäärast: a. võrdeliselt b
kaubamärgiga toote eest. Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile, sest sellega üritatakse oma toodet teisest eristada. Oligopol Oligopol on üks enamlevinud struktuure arenenud turumajanduses. Oligopol on haru, kus on väike arv firmasid, mis on üksteisest vastastikku sõltuvad, s.t ühe firma majanduslik otsus mõjutab teisi firmasid. Kui konkureeriva haru puhul on kokkulepped võimatud, siis siin osutuvad nad võimalikuks. Oligopoolse turu dilemma kas üksteisega konkureerida või sõlmida konkurentsi vältimiseks tootmisalane kokkulepe. Oletame, et firma A hakkab konkureerima firmaga B. A alandab hinda, selleks et oma positsiooni turul säilitada, teeb seda ka B. Nii läheneks hind nullile, aga tulebki leida kompromiss ja leppida mingi turu osaga. Kiusatus hinda langetada on muidugi suur ja seetõttu ei pruugi kokkulepped olla alati väga püsivad. OLIGOPOLI MUDELID:
Kasumi maksimeerimine = piirtulu = piirkulu Ebaefektiivsus- toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga Hinnadiskriminatsioon Monopolistlik konkurents Diferentseeritud toodang Nt restoranid Oligopol Vastastikune sõltuvus Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm suhtes Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.. Hinnaliider on oligopoolse haru firma mille kehtestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Hinnaväline konkurents- reklaam jne. Tanklad Testid: Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga. ÕIGE Pikal perioodil võib monopolistliku konkurentsi firma saada majanduskasumit seetõttu et uute firmade juurdetulek tootmisharru on raske. VALE. Ei ole raske Monopol võib lühiperioodil saada nii kasumit kui kahjumit. ÕIGE
· hinnad on erinevad tänu toodangu diferentseeritusele. MONOPOL tootmisharus ainuke toodangu pakkuja (on konkurentsi vastand). · turul on üks ettevõte; · monopoli toodang on unikaalne, seda teeb vaid tema; · turule sisenemine on peaaegu võimatu, kuid ka sealt lahkumine on raske . · monopol määrab oma toodangu hinna lähtudes maksimaalsest kasumist. Monopoli olemasolu eeltingimuseks on lähedase asenduskauba tootjate puudumine. OLIGOPOL ehk oligopoolse konkurentsi puhul on tootmisharus nii vähe ettevõtteid, et igaüks neist peab arvestama, kuidas tema tegevus mõjutab väheste konkurentide käitumist. · turul on vähe osalejaid; · toodang on diferentseeritud või ühesugune; · turule tulek on raskendatud, kuna konkurendid on suured ja tugevad; · toimib ränk konkurents nii hinna osas kui koha eest turul. Oligoopsel turul paistab kohe silma kui mõni ettevõte oma tootmismahte suurendab. Oligopoolidega käivad kaasas ka
Vertikaalne tööstusharusisene kaubandus iseloomustab spetsialiseerumist lähtuvald kvaliteedist Tootmisfunktsioonide erinevus tingib erineva kvaliteediga toodete erinevad hinnad Vertikaalset tööstusharusisest kaubandust on võimalik selgitada ka lähtuvalt suhtelisest eelisest Oligopol Oligopoolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel Oligopoolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas tema konkurendid reageerivad tema tegevusele Mänguteooria Mänguteooria abil on võimalik analüüsida strateegilist vastasmõju Mäng: strateegia, reeglid, tulem TOOTMISTEGURITE HINNA KUJUNEMINE Tootmistegurite omanikud saavad tasu ettevõtetelt, kes kasutavad neid tegureid kui tootmissisendeid oma tootmises Nendeks sissetulekuteks on:
Oligopolil on turukaitsetõkked, milles kõige peamiseks on mastaabisääst. Mastaabisääst tähendab, et firma keskmine kogukulu pikal perioodil väheneb, kui tootmismaht kasvab. Oligopol ei koonerda reklaamikuludega, sest tarbijad saavad informatsiooni pakutava kauba kohta. Uute firmade juurdetulek on keeruline, sest tal peab olema suur stardikapital ning peab suutma tekitada endale sama hea või parema maine, kui juba sellel oligopoolse turu firmadel on. Lisaks peab uus tulija arvestama kõrgete reklaamikuludega. Edutu katse võib lõppeda hiiglasliku kahjumiga. Oligopoli mudelid Cournot’ mudel sobib kirjeldama homogeense toodanguga oligopoolsete firmade tegevust. Kuna toodang on identne kehtestavad mõlemad firmad oma toodangule ühesuguse hinna. Ainuke otsus, mida firmad selles mudelis teevad on otsus tootmismahu kohta. Eelduse kohaselt valivad mõlemad firmad oma tootmismahu üheaegselt ja iseseisvalt
Riikliku reguleerimise peamised eesmärgid on suurendada sotsiaalset ja majanduslikku heaolu, ning luua mikro-ja makroökonoomiline keskkond ettevõtete konkurentsivõimeliseks tegutsemiseks. Eristatakse majanduslikku, sotsiaalset ja administratiivset reguleerimist. 1. Majanduslik reguleerimine – valitsuse sekkumine eraagentide ressursside jaotamise otsustesse, eesmärgiks suurendada turu efektiivsust. Sisaldab turule sisenemise ja väljumise, monopoolse või oligopoolse võimu kasutamise, hindade, toodangumahu ja teenuste reguleerimist. Selle eesmärk on suurendada sotsiaalset heaolu ja kindlustada turuettevõtete elujõulisus ning konkurentsivõime. 2. Sotsiaalne reguleerimine – valitsuse sekkumine ettevõtete käitumise kontrollimiseks eraagentide sotsiaalsete õiguste kaitse eesmärgil. Reguleerib kaupade ja teenuste tootmise ning müügi tingimusi, hõlmates riskide vähendamise,
1. Sissejuhatus majandusteadusesse. Võimaliku tootmise piir. 1. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel ka otseselt seotud. 4. Pi...
d. ametiühingute poolne kontroll hindade üle Kui tootmisharus tegutseb ainult 2 ettevõtet, siis puudub nendevaheline konkurents. - Vale Monopolistliku konkurentsi omapäraks on see, et toodet ei ole võimalik täielikult asendada muu samalaadse hüvisega. Mis alljärgnevatest on kõige suuremaks takistuseks oligopoolsesse tootmisharusse sisenemisel? a. konkurentide suur arv b. kõik konkurendid pakuvad sarnast toodangut c. riiklikud piirangud d. suur esiagne investeeringuvajadus Kui oligopoolse ettevõte toodang on tarbijate seas tunnustatud ja nõutav, siis a. kõikidelettevõtetel oligopoolses harus on samasugune nõudluse hinna-elastsus b. nõudluse hinnaelastsus sõltub iga ettevõtte kulustruktuurist c. nõudlus tema toodete järel on suurema hinna elastsusega kui tundmatul uuel harusse sisenejal d. nõudlus tema toodete järel on vähem-elastsem kui tundmatul uuel harusse sisenejal Oligopoli iseloomustab a. ühe suure ettevõtte domineerimine turul b
Oligopol tekib: 1. mastaabiefekt. Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt 2. sisenemisbarjäärid. Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud patent. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Ideaalne on täieliku konkurentsi turg. Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine. Konkurentsi reguleerivad seadused: o reguleeritakse turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes o tootjate vahelisi kokkuleppeid o ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärg. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud
püsivad. 19 OLIGOPOLI MUDELID: a. KARTELL firmade kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Kehtestatakse toodangu ühtne hind ja tootmisharu toodang jaotatakse kartelli kuuluvate firmade vahel. N.: kohvi, suhkru kartellid, mis on enamus riikides keelatud b. HINNALIIDER oligopoolse haru firma, kelle kehtestatud hinna teised omaks võtavad. See on tavaliselt selline, mis maksimeerib tootmisharu kui terviku kasumi. 5.6 KONKURENTSIPOLIITIKA Miks monopole kritiseeritakse? 1) valitsus liiga kõrge kasum, püüavad maksustada 2) majandusteadlased toodetakse vähem, kui ühiskonnale kasulik, kuigi vahendid tootmise laiendamiseks on olemas. Eramonopolide tegevusse võib riik sekkuda kahel viisil:
müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kõige levinum tüüp on kartell. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.Kartelli kõige tähtsamad ülesanded on kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada tootmisharu kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartellid on suhteliselt ebapüsivad. Enamikes riikides on kartellid keelatud. Sellest keelust kõrvalehiilimiseks kasut. Kollusiooni teisi tüüpe. Nt Hinnaliider kes on oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Hind peaks maksimeerima tootmisharu kui terviku kasumi. Sellise tegevuse tulemus sarnaneb avaliku kollusiooni omale ja mõnikord nim seda vaikivaks kollsiooniks. Hinnaväliseks konkurentsiks nimetatakse monopolistliku konkurentsi ja oligopoli firmade konkureerimist, mis baseerub sageli uurimis- ja arendustegevusele, parandatakse oma toote kvaliteeti, nende atraktiivsust, teenindust.
Vastuargument: suurem toodete valik on kasulik ostjatele, MKT-l ei ole tegemist ressursside raiskamisega, vaid nõudjate vajatuste parema rahuldamisega Loeng 13 Oligopol Toodanguturg on turg, kus müüakse kaupu, tooteid ja teenuseid. Toodanguturgu iseloomustab tavaliselt suur ostjate arv. Sellist turgi võib struktuuri järgi jagada nelja põhikategooriasse: TKT- täieliku konkurentsi turg MKT monopolistliku konkurentsi turg oligopol monopol Oligopol e oligopoolse turustruktuuri korral tegutseb tootmisharus suhteliselt väike arv firmasid ja vähemalt mingi osa neist on suurettevõtted, mis annavad tootmisharu toodangust olulise osa. ettevõtted võivad toota nii ühesuguseid (homogeenseid, standardiseeritud) tooteid (näiteks suhkur, metall, keemia, bensiin) kui ka erinevaid (diferentseeritud) tooteid ( näiteks autod, pesupulber, karastusjoogid jne)
Toote elutsükli teooria OVI tegemise eesmärgiks on uue toote loomise või tehnoloogia täiustamisega kaasneva konkurentsieelise ärakasutamine. Toote küpsusfaasi jõudes tehakse investeeringuid arengumaadesse, et kasutada sealseid odavamaid tootmisvõimalusi. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 69 Oligopolistliku reaktsiooni teooria oligopoolse turustruktuuri korral toob ühe firma poolt tehtud OVI kaasa analoogsed investeeringud teiste sama tootmisharu suuremate ettevõtete poolt, et mitte kaotada turuosa. Muud OVI liikumist seletavad teooriad Likviidsusteooria esialgne OVI on suhteliselt väike, kuid kasvab seejärel reinvesteeritud kasumi arvel. Põhjuseks on asjaolu, et firmasisese kapitali hind võib olla madalam võrreldes väliste kapitaliallikatega.
uute pakkujate vaba juurdepääs turule. Sisenemine majandusharusse on lihtne. Ettevõtte edukus sõltub sellest, kui täpselt suudetakse prognoosida tarbijate maitseeelistusi. Monopolistlik konkurents Tunnus Ettevõtete arv Palju Toode Eristatud Sisenemistakistused Puuduvad Kontroll hinna üle Väike 3.Oligopol. Oligopol on turg, kus konkureerib väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopoolse turu tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. Oligopoolsel turul näevad teised turul osalejad kohe, kui üks tootja otsustab tootmismahtu suurendada. Kui üks turul osaleja on teinud otsuse tootmismahu suurendamise osas, reageerivad sellele kohe ka teised turul osalejad ja teevad kõik selleks, et oma turuosa mitte kaotada. Sellise vastasmõju korral on ühel oligopolistil raske konkurente eemale tõrjuda.
nõudlust turul tegutsevate firmade toodangu järele, kuni kõik firmad teenivad null- kasumit (st p = ATC). Kuid nagu joonisel näidatakse, ei taga see tootmisefektiivsust, kuna ei toodeta minimaalse võimaliku ATC-ga. 8.2. Oligopol Oligopoolset turgu iseloomustab väga väike firmade arv, raskendatud turule sisenemine, toodang võib olla nii erinev kuid samas ka täiesti identne (nt kütus, teras). Oligopoolse turu kirjeldamiseks pole majandusteadlased suutnud välja pakkuda väga head mudelit. Oligopoolset turgu eristab teistest turgudest see, et seal sageli firma optimaalne käitumine sõltub ka tema konkurentide käitumisest. Näiteks võib tekkida olukord, et kui firma tootmiskulud kasvavad ning sellest tulenevalt oleks loogiline, et tõuseb ka toodangu müügihind, siis kui konkurent hinda ei tõsta, ei pruugi ka teistel