3. Alternatiivsete kaupade hinnad 4. Tootjate ootused 5. Tootjate arv 6. Maksud ja subsiidiumid Turg Üle- ja puudujääk · Turu ülejääk suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse (liigpakkumine) · Tasakaaluhind hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad · Turu puudujääk e. Defitsiit - suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse (liignõudmine) Miinimum- ja maksimumhind Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga hinna üles! · Miinimumhind riiklikult kehtestatud hind (kõrgem tasakaaluhinnast), millest madalamale hind langeda ei tohi (põllumajandus) · Maksimumhind riiklik hind (allpool tasakaaluhinda), millest kõrgema hinnaga müüa ei tohi (üüri piirmäär) Hindade ülesanded: 1. Normimine jaotada vähest kaupa inimeste vahel, kes soovivad osta rohkem (oksjon; hinnamehhanismid) 2. Motiveerimine on stiimuliks kaupade
maksimum hind või kaupade normeerimine, on tulemus enamasti muutus põhjustab aga tasakaaluhinna ja -koguse vastassuunalise muutuse. põhjustab kas liignõudlust (turu puudujääk) või 6 liigpakkumist (turu Tegelikkuses on hind mõnikord tasakaalutasemest erinev poliitiliste ja vastupidine loodetule. Maksimumhind on valitsuse poolt määratud ülejääk). Sõltumata sellest, kas kontrolli vormiks on miinimum või kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib. Eestis on selliseks sotsiaalsete jõudude mõjul. Hinna või tootmismahu kontrollimine
leppida. Tasandeid on mitmeid. Hind igal tasandil määratakse vahemikena. Ta peab olema arukas, lähtuma turuhinnast ja ostja maksuvõimest. Maksimumhinna all mõeldakse iseendale kõige kasulikumat arukat hinda, miinimumhind on minu jaoks kahjulikum kuid veel võimalik hind. Tasub meeles pidada, et see, kes alustab pakkumist, saavutab eelise. Muidugi juhul kui ta alustab oma maksimumist. Suure vahe puhul on raske oma maksimumi vastu pakkuda. Näiteks minupoolne maksimumhind on 10000 ja miinimum 5000, partneril oli maksimumiks 1000 ja miinimumiks 6500. Juhul kui mina oma maksimumi välja käin, pakub partner paratamatult veidi kõrgemalt kui tema maksimum, näiteks 4500. Ja see on juba minu miinimumile väga lähedal . Minu maksimum Partneri miinimum Läbirääkimiste ala Minu miinimum Partneri maksimum
rahvuskonvent 749 Prantsusmaa, 34 kolooniatest valitud saadikut Kaotati kuninga võim zironiinid montanjaarid Soo Maximilien Robespierre Prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte. hüüdnimed : Äraostmatu ja Voorusemees Põhimõttekindel, aus, valgustusmeelne aadlitiitel Jakobiinide rühmituse juht Kriisiolukord Kulukas sõjapidamine, raha ohjeldamatu juurdetrükkimine tööpuudus konvent 1793. aasta mais oht vabariigile Vilja, jahu, leiva maksimumhind https://www.youtube.com/watch?v=lTTvKwCylFY&feature=youtu.be Jakobiinid ja terror Sise-ja välispooliitiline olukord. Rahvapäästekomitee Diktatuur Maximilien Robespierre Revolutsiooni lõppvaatus Revolutsiooni taandumine 1795.a uus põhiseadus Riigikord-vabariik Seadusandlik Korpus Viieliikmeline Direktoorium Napoleon Bonaparte(1769-1821) 18. brümääri riigipööre Revolutsioonikalender Revolutsioonikalender Sügisk vande viinam (22.09
Nõudlus, pakkumine ja hind 1.Miks võib pidada hinda tulude ümberjaotajaks ühiskonnas? Sest ettevõtja saab paremat tulu kui palgatööline, turuhind tasakaalustab nõudlust ja pakkumist. 2.Kumma toote või teenuse nõudlus on elastsem? a) pudel coca-colat vs käikudega jalgratas käikudega jalgratas b)juustuburger vs maja küte talvekuudel - juustuburger, kütet peab ostma nii või teisiti c)väljas einestamine vs leib-sai väljas einestamine, sest leiba-saia tarbime pidevalt d)küttepuud selleks talveks vs küttepuud järgmiseks talveks küttepuud järgmiseks talveks Elastne nõudlus on see kui hinna muutudes muutub ka nõudlus. 3.Selgita lühidalt, miks on hind pakkuja stiimul. Mida suurem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. 4.Kas turg, kus on ainult üks pakkuja, võib olla efektiivne? Kuidas seda turuolukorda nimetatakse? Ei, seda turgu nimetatakse monopoliks. 5.Müüjad konkureerivad turul parima hinna n...
nihe; · tootjaid on palju ja nende mõju kogutoodangule eraldi võetuna on tähtsusetu; · juba toodetud kaup peab saama müüdud sest kiiresti riknevat kaupa ei ole võimalik ladustada. Turu puudujääki või ülejääki võivad põhjustada ka riigipoolne hinnakontroll maksimumhindade ja miinimumhindade kehtestamisega. Maksimumhind ehk ,,hinnalagi" on seadusega kehtestatud maksimaalne hinnatase, millest kauba hind kõrgemale tõusta ei tohi. Maksimumhind on reeglina kehtestatud ostjate kaitseks. Miinimumhind ehk ,,hinnapõrand" on seadusega kehtestatud minimaalne hinnatase, millest kauba hind allapoole langeda ei tohi. Taolist riigipoolset hinnakontrolli kasutatakse reeglina kodumaiste tootjate kaitseks (näiteks põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad). Turg teeb hinna. Tootjatel on õigus oma kaupade või teenuste eest küsida kõrgeimat hinda, kuid tingimuseks on, et see hind vastaks nõudmisele ja rahuldaks ka ostjaid.
hüvist ei tohi pakkuda odavamalt kui etteantud hind. Edasi peaks arutlema, missugusel tasemel on mõtet hinda reguleerida miinimumhinna kehtestamise näol kas see miinimumhind peaks olema kõrgemal tasemel kui on tasakaaluhind või hoopis madalamal tasemel? Kui võtta korterituru näide, siis seal on sundüürnike osas aastaid kehtinud maksimumhind, mida ruutmeetri eest tohib küsida. Ja see maksimumhind on seatud tasakaaluhinnast madalamale tasemele (tasakaaluhinnast kõrgemale pole ju maksimumhinda mõtet seada, sest tasakaal kujuneb niikuinii madalamal tasemel). Seega miinimumhinna osas on lugu vastupidine seda oleks justkui mõtet kehtestada tasakaluhinnast kõrgemale tasemele (ehk et ei tohi müüa odavamalt kui ...)
kogus antud hinnatasemel võrdsed. Hind Hinnad võimaldavad inimestel võrrelda kaupade väärtusi, kalkuleerida nende tootmisega seotud kulusid ning kujundada oma ostusoove. Hind suunab kõikide turuosaliste käitumist ja tal on järgmised ülesanded: Ø nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine, Ø tootjate ja tarbijate suunamine, Ø tulude jaotus. Maksimumhind e „hinnalagi” on seadusega kehtestatud maksimaalne hinnatase, millest kauba hind kõrgemale tõusta ei tohi. Maksimumhind on reeglina kehtestatud ostjate kaitseks. Miinimumhind e „hinnapõrand” on seadusega kehtestatud minimaalne hinnatase, millest kauba hind allapoole langeda ei tohi. Taolist riigipoolset hinnakontrolli kasutatakse reeglina kodumaiste tootjate kaitseks (näiteks põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad). Turg teeb hinna. Tootjatel on õigus oma kaupade või teenuste eest küsida kõrgeimat hinda, kuid tingimuseks on, et see hind vastaks nõudmisele ja rahuldaks ka ostjaid.
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust, kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ( arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag) Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt (torulukksepatööd, autoparandus, taksosõidud, juukselõikus MAJANDUSTEADUS - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad KAUBAD füüsilised tooted TEENUSED - tooted, mida ei saa katsuda Loodusressursid e. loodusvarad - osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab (näit. maavarad, mets, õhk, vesi) Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on lo...
Selles punktis on turg efektiivne, s.t kõik ressursid on paigutatud efektiivselt. Maksimum- ja miinimumhind Valitsus võib kehtestada kaubale tasakaaluhinnast kõrgema hinna, et kindlustada tootjad stabiilsema ja kõrgema sissetulekuga, kui nad muidu teeniksid. Tegemist on miinimumhinnaga, mis antud tasemest allapoole langeda ei tohi. Nii tekkib ülejääk ja riik, toetamaks miinimumhinda, peab ülejäägi ise ära ostma, et turgu tasakaalu viia. Mõnikord kehtestatakse maksimumhind, millest kürgema hinnaga kaupa müüa ei tohi. See toob kaasa turu puudujäägi ehk defitsiidi. Nt üüri piirmäär. Seega riigi sekkumine majandusse häirib tugu ja see pole ei tootjate ega tarbijate huvides. Tasakaaluhinna ja koguse muutused 1) Nõudluse muutumine joonis 2.11 lk 42 Nõudluse kasv(pakkumine jääb samaks) toob kaasa tasakaaluhinna tõusu ja tasakaalukoguse suurenemise. Nõudluse vähenemisel on vastupidine efekt. 2) Pakkumise muutumine joonis 2.12 lk 44
2 (seal igasugu muid ülesandeid ka). 8. Maksimum- ja miinimumhinnad Mõnikord toimub turgudel hindade reguleerimine, seega kehtestatakse teadlikult hind, mis on erinev tasakaaluhinnast. Miinimumhind -> tasakaaluhind. See tekitab kauba ülejäägi hinna kehtestajal (valitsusel) tuleb sekkuda ülejäägi kõrvaldamisse turult. Maksimumhind <- tasakaaluhind. Sel juhul tekib kauba puudujääk. Vt. Joonis 3.3. Miinimumhind tasakaaluhinnast kõrgem, maksimumhind tasakaaluhinnast madalam. Maksimumhind pakkuja ei tohi võtta ostja käest kõrgemat hinda kui see (kuigi vabal turul võiks saada kõrgemat hinda). Selline asi näiteks üüride ja rentide puhul. Miinimumhind sellega tahetakse kaitsta tootjat/pakkujat, eriti just kodumaist tootjat. Tema peab minimaalselt sellise hinna kätte saama. Tasakaaluhinna ja miinimumhinna vahe korvatakse tootjale igasuguste toetuste ja subsiidiumitega. Loeng 4. ELASTSUS Nõudluse elastsus
maksimumhinna puhul on võimalik osa riskist 128 Professionaaalne tööettevõtt. Miks omanik jagada tööettevõtjaga. Puudused tellija poolt tellib vaadatuna: 1)mitte kõige oodavaim variant; KUI OMANIKUL EI JÄTKU TEADMISI VÕI 2)pahatahtlikud või kogenematud tööettevõtjad RESSURSSE võivad tuua kahju; 3)garanteeritud maksimumhind TELLIJA MÄLU võib mitte vastu pidada tingimuste muutumisel; EELISED OMANIKU POOLT VVADATUNA: 4)omaniku kulutused juhtimisele ja kontrollile on -EHITAJA KOGEMUSE ARVESTAMISE suuremad; 5)kaetavate kulude defineerimine on VÕIMALUS KAVANDI FAASIS ILMA keeruline ja võib põhjustada ülekulu. Eelised KONFLIKTITA OMANIKU JA PROJEKTEERIJA
Majandusteadus Majandusteadus on majandussubjektidekäitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: Majanduspoliitika, Rakenduslik majandusteadus– Majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus Rahvamajandus jaguneb omakorda: mikroökonoomikaks (üksikult üldisele), – makroökonoomikaks (üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Ressursid Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenus...
puudu-, ülejääk. Turu ülejääk suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Turu puudujääk suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse Tasakaalu hind Hind, mille puhul ostjate ja müüjate soovid kokku langevad Tasakaaluhinna puhul saavutab turg korra seisundi, kus nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. Joonis! Maksimumhind seadusega kehtestatud kõrgem hind, mida antud hüvisele kehtestada võib, nt üüri piiri hind Miinimumhind seadusega kehtestatud kõrgeim hind, millest allapoole ta langeda ei tohi, nt miinimumpalk Kunstlikult kõrge hind toob kaasa liigpakkumise(ülejäägi ), kunstlikult madal aga liignõudluse (puudujäägi) Hinna funktsioonid: 1. Nõudmise ja pakkumise tasakaalustamine 2. Tootjaid ja tarbijaid suunav ja juhtiv roll 3. tulude jaotaja ühiskonnas
Tasakaalupuhul on E, kkui hüvise hind on H1. So allpool tasakaaluhinda, tekib turu puudujääk nõutav kogus on selle hinna korral suurem kui pakutav kogus. Tegelikkuses on hind mõnikord tasakaalutasemset erinev poliitiliste ja sotsiaalsete jõudude mõjul, Hinna või tootmismahu kontrollimine võib üõhjustada kas liignõudlust (turu puudujääki) või liigpakkumist (turu ülejääki) Sõltumata sellest , kas kontrolli vormiks on miinimum või maksimumhind või kaupade normeerimine , on tulemus vastupidine loodetule. Maksimumhind on valitsuse poolt määratud kõrgem hind, mida antud hüvisele hehtestada võib elamispinna üüri piirmäära tulemuseks turu puudujääk. Miinimumhind on seadusega kehtestatud madalaim hind . viib turu ülejäägile miinimumhinnad põllumajanduses. Ülesanne. 1. Kas nimetatud nõudluse ja/või pakkumise muutus toob kaasa kauba tasakaaluhinna p/h ja koguse q/k kasvu või kahanemise
Eesti Mereakadeemia (kutseõppe osakond) Majanduse alused Anastassia Piminova 31 LJ Referaat Õpetaja: Tallinn 2013 MAJANDUSE MÕISTE Majanduslik mõtlemine on majanduslike probleemide asjalik ja loogiliselt järjekindel lahendamine, mille puhul tuginetakse tegelikust majanduselust saadud kogemustele, arvestatakse valitsevale ühiskonnaelule omaseid tavasid ja põhimõtteid ning kasutatakse olemasolevaid teoreetilisi teadmisi. Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pidev taastootmise süsteem. Majandus on ülimalt keerukas ja erineval viisil avalduv, mõjutades nii kultuuri, kunsti , poliitikat jt. Majandustegevus toimub: - üksikindiviidi, - ettevõtte, - majandusharu, piirkonna, regiooni või - kogu riigi tasandil. MAJANDUSSÜSTEEMID Majanduse põhiküsimuste lahendamiseks kas...
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
puhul saavutab turg ,,korra" seisundi, kus nõutav ja pakutav kogus on võrdsed s.o. tasakaalukogus Turu tasakaal: · Nõudjad ja pakkujad on tutul kaks osapoolt. Nende koostegevusest võib turul kujueda tasakaal või tekkida kas puudu-või ülejääk. · Turu ülejääk suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. · Turu puudujääk suurus, mille võtta nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse. · Maksimumhind seadusega kehtestatud kõrgem hind, mida antud hüvisele kehtestada võib (n:üüri piirmäär) · Miinimumhind seadusega kehtestatud kõrgem hind, millest allapoole ta langeda ei tohi. (n: miinimumpalk) Kunstlikult kõrge hind toob kaasa liigpakkumise (ülejäägi), kunstlikult madal hind, aga liignõudluse (puudujäägi) Tööealine rahvastik Tööturg turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka)
I LOENG Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: a) majanduspoliitika; b) rakenduslik majandusteadus; c) majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: a)rahvamajandusõpetus; b)ettevõttemajandusõpetus. Majanduse põhiküsimused: Milliseid? Kuidas? Kellele? Majandusteooria uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Rahvamajandus jaguneb omakorda mikroökonoomikaks(üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks(üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite( majapidamised,ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimvajadused on piiramatud...
1. Loovus ja innovatsioon Loovus ehk kreatiivsus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd. Innovatsioon on millegi uut moodi tegemine ning selle all mõeldakse nende ideede täiustamist ja praktilist lahendamist. Loovuse avaldumiseks on vaja asjatundlikust, loovmõtlemisoskust ning motivatsiooni. Innovatsiooni põhiliigiks on uue või täiustatud toote juurutamine, uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus, uue turu avamine, uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt, uut tüüpi organisatsioonide loomine. 2. Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks on jälgida trende, leida ja lahendada probleem ning täita lünk turul. 3. Äriidee ellu rakendamise põhilised printsiibid, äriidee testimine- sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. Äriidee - ideede otsimine ning tasuvate ideede väljasõelumine. Välj...
KORDAMISKÜSIMUSED Teema 1 Majanduse üldteooria - on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Tootmisvõimaluste kõvera kujunemine, seisundid see- ja väljaspool TVK-d- ! Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe kauba tootmise taseme juures maksimaalset võimalikku teise kauba tootmise mahtu. • Seisundid seespool TVK-d on võimalikud, kuid siis jääb osa ressursse (tööjõud ja tooraine) kasutamata, järelikult pole efektiivsed. • Seisundid väljaspool TVK-d pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures nelja töötajaga võimalik saada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. Tootmismahtude liigid - Ühiskonnas saab rääkida kolme liiki tootmismahtudest: 1. ühiskonna maksimaalne tootmismaht – so. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. K...
MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED Mikro ja makroökonoomika uurib kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. (vajadused piiramatud, ressursid piiratud) Majandustegevus- kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks Tootmine-hüviste valmistamine Tarbimine- kaupade/teenuste kasutamine vajaduste rahuldamiseks Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC) näitab kahe hüvise er...
.0 11 1 Ülesanne: Konstureeri diagramm, kus oleks ühel teljel näidatud tehingute maht, kr ja teisel teljel miinimumhind, maksimumhind ja sulgemishind. Kasuta tüüpi stock, sub-type Volume-High-Low-Close. 500000 29,00 450000 Hind, kr 28,00 400000 Tehingute maht, kr 350000 27,00 300000 26,00 Tehingute maht, kr 250000
Mikroökonoomika- Uurib majanduse erinevate komponentide (kodumajapidamised, firmad ) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmiste...
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste ...
Tasakaaluhind hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Tasakaalukogus on tasakaaluhinna korral nõutav ja pakutav kogus. Seda näeb nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktis. Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinda, tekib turul puudujääk, sest nõutav kogus on selle hinna korral suurem kui pakutav kogus. Kui hüvise hind on tasakaaluhinnast kõrgem, tekib turul ülejääk, kuna pakutav kogus ületab nõutavat. Maksimumhind - seadusega kehtestatud hind, millest kõrgema hinnaga hüvist ei tohi müüa. Tavaliselt on sellise hinna tulemuseks turu puudujääk, mis tähendab et nõutav kogus on pakutavast suurem. Miinimumhind seadusega kehtestatud hind,
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele g...
nii, et seal pole ei puudu- ega ülejääki Puudujääk e defitsiit on situatsioon, mille korral hüvise turul nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus Ülejääk e sufitsiit on situatsioon, mille korral hüvise turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus Maksimumhind e ,,hinnalagi" on seadusega kehtestatud maksimaalne hinnatase, millest kauba hind kõrgemale tõusta ei tohi. Selle kehtestamine toob tavaliselt endaga kaasa turu puudujäägi, sest maksimumhind on madalam turgu tasakaalustavast (tasakaalu)hinnast Miinimumhind e ,,hinnapõrand" on seadusega kehtestatud minimaalne hinnatase, millest kauba hind allapoole langeda ei tohi. Selle kehtestamine toob tavaliselt endaga kaasa turu ülejäägi, sest on kõrgem turgu tasakaalustavast (tasakaalu)hinnast 4.Elastsus Elastsuseks nimetatakse nõutava või pakutava koguse reageerimistundlikkust,
Millised load on vajalikud ehitusliku projekti juhtimistööettevõtu meetodil. 2)pahatahtlikud või kogenematud tööettevõtjad võivad tuua liikluskorralduse, 4)haljastuse ja heakorrastuse, realiseerimisel. Seda ehituskorraldust kasutatakse, kui omanikul ei jätku kahju; 3)garanteeritud maksimumhind võib mitte vastu pidada 5)ehitistevahelised kujad, 6)tehnovõrkude paigutuse, 1)Ehitusluba on ehituse eeldus. Tagab et projekt vastab teadmisi või ressursse. Juhtimisfirma täidab teenustasu eest tingimuste muutumisel; 4)omaniku kulutused juhtimisele ja 7)keskkonnakaitse abinõud; b)iga krundi kohta eraldi: 1)krundi projekteerimistingimustele (projekteerimisloale) ja omaniku ehitusel tellija osa
4)võimaldab projekteerimisel kasutada ehitaja kogemusi; 5)suure ehitusnõudluse puhul võib meetod anda madalaima ehitushinna; 6)võimalus rakendada kõrge kvalifikatsiooniga alltöövõtjaid; 7)omanik saab enam osaleda tööde juhtimisel; 8)garanteeritud maksimumhinna puhul on võimalik osa riskist jagada tööettevõtjaga. Puudused tellija poolt vaadatuna: 1)mitte kõige odavaim variant; 2)pahatahtlikud või kogenematud tööettevõtjad võivad tuua kahju; 3)garanteeritud maksimumhind võib mitte vastu pidada tingimuste muutumisel; 4)omaniku kulutused juhtimisele ja kontrollile on suuremad; 5)kaetavate kulude defineerimine on keeruline ja võib põhjustada ülekulu. Eelised töövõtja poolt vaadatuna: 1)min hinnarisk; 2)töövõtjale tasutakse eraldi tehnoettevalmistamise ja kalenderplaanimise jne eest, mis muidu toimub kogusumma sees. Puudused tööettevõtja poolt vaadatuna: 1)honorar võib jääda väiksemaks, võrreldes kasumipotentsiaaliga tuntud riskitaseme
Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid to...
kohustused) 1792-1793 Konvent Vabariik Kodanlus Kuningavõimu kaotamine, kuningas (zirondiinid hukati, tööpuudus, raha väärtuse ja langemine, mässuliikumine Lääne- montanjaari Prantsusmaal, maksimumhind leival d) jahul ja viljal, 1793-1794 Konvent, diktatuur jakobiinid Terror, feodaalkohustuste kaotamine, Rahvapäästekomi kogukonna ühismaade jagamine, pandi tee müüki põgenenud inimeste maad, 1793 uus põhiseadus, üldise
koguse. Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga peaks aga avaldama survet hinnatõusuks. Kui tasakaal hinnamuutuse tõttu saabub, ei avalda turujõud enam mingit survet hinnale ega kogusele. Kui aga turg on tasakaalust väljas pikemat aega, sekkub tema tegevusse riik kehtestades miinimum- ja maksimumhinna. Maksimumhind on seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida tootele kehtestada võib (N.: üüri piirmäär). Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, millest ta allapoole langeda ei tohi (N.: miinimumpalk). 3 Tarbija käitumine turul Eelarvepiir. Et sissetulekud on alati piiratud, siis inimene peab valima teatud
Selle hinna puhul saavutab turg "korra", so seisundi, kus nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. See on tasakaalukogus. Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga tekitab hinnale ülespoole suunatud surve Kui tasakaal on saavutatud, langevad ostjate ja müüjate soovid kokku, nii et turujõud ei avalda enam mingit survet ei hinnale ega kogusele Turg võib tasakaalust väljas olla pikemat aega siis, kui tema tegevusse sekkub riik kas miinimum- või maksimumhinda kehtestades. Maksimumhind on seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib (näiteks üüri piirmäär). Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, millest allapoole ta langeda ei tohi (näiteks miinimumpalk). Kunstlikult kõrge hind toob kaasa liigpakkumise (ülejäägi), kunstlikult madal aga liignõudluse (puudujäägi). 11.Normaal, asendus, täiend ja inferioose kauba mõiste Normaalkaup- kaup mille nõudlus suureneb kui tarbija sissetulek kasvab. Enamik kaupu on normaalkaubad
Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses ...
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] ...
I TEEMA 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKOS NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades Majandus Seadus Tuuakse välja erinevaid teadusi, tuntumad on järgmised: loodusteadused, ühiskonna(sotsiaal-)teadused, reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika Majandust analüüsides näeme, et probleemid on erinevad, nimelt mikrotasandil ja makrotasandil olevad. Sellest tulenevalt on välja kujunenud erinev teaduslik lähenemine, on erineva...
ostjad on nõus ostma. · Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. · Turu puudujääk (ehk defitsiit) on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna · korral ületab pakutava koguse. · Nii üle- kui ka puudujäägi korral ressursside kasutamine on ebaefektiivne. · Riigi sekkumine: o Maksimumhind on seadusega kehtestatud hind, millest kõrgema hinnaga hüvist müüa ei tohi. Tavaliselt maksimumhind on tasakaaluhinnast madalam. Riigi arvates on kaup liiga kallis võib tekkida defitsiit o Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, millest madalama hinnaga hüvist müüa ei tohi. Tavaliselt miinimumhind on tasakaaluhinnast kõrgem. · Miinimumhinna mõju turule: · Nõudluse ja pakkumise muutumine:
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad...
D teised turundus-mixi elemendid Ettevõtte välised hinnapoliitikat mõjutavad tegurid on: D poliitilised, majanduslikud ja õiguslikud raamtingimused D tarbijate struktuur ja hoiakud D konkurentide struktuur, hoiakud ja kvaliteet D vahetuskursid D suurte hinnaerinevuste korral nn. "halli turu" olemasolu. Hinna diferentseerimise teooria eristab kolme erinevat astet hindade diferentseerimisel: D I aste - igale tarbijale kehtestatakse individuaalne maksimumhind (a'la idamaa turg) D II aste - kehtestatakse erinevad hinnaklassid, kusjuures tarbija saab ise otsustada, millisesse hinnasegmenti ta soovib kuuluda (erineva hinnaga tooted/teenused) D III aste - igale segmendile kehtestatakse isoleeritud-optimaalne hind. Tarbijal ei ole võimalik või on väga raske segmenti vahetada. Hinna määramise meetodid. Olenemata sellest, millist esmast (kõrgete, keskmiste, madalate hindade
1. SISSEJUHATUS TURUMAJANDUSE ÜLDTEOORIASSE 1.1. MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse. Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel. Ta on läbinud mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv...
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõ...
PAKKUMISE MUUTUS kajastub pakkumiskõvera nihkumises. Pakkumise muutust põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. TURU ÜLEJÄÄK on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. TURU PUUDUJÄÄK on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse. TASAKAALUHIND on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad. TASAKAALUKOGUS on kogus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused. MAKSIMUMHIND on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest kõrgemale tõusta ei tohi. MIINIMUMHIND on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest allapoole langeda ei tohi. NÕUDLUSE MUUTUMINE: kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas. PAKKUMISE MUUTUMINE: kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keele...
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
