Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja tur...
On hüvise (kauba või teenuse) nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade muutusest tingitud reaalsissetuleku muutus. (Näiteks, kui hüvise hind langeb, siis on sellel sama mõju, mis sissetuleku kasvulgi, kuna tarbija võib osta koguse ja tal jääb raha ülegi. Osa sellest rahast võivad osad tarbijad kulutada selleks, et osta rohkem alanenud hinnaga kaupa) 16) Pakkumistabel kajastab neid hüvise koguseid tabeli kujul, mida toota suudab ja soovib erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda 17) Pakkumiskõver on pakkumistabeli graafiline kujutis. Pakkumiskõvera tõus on positiivse tõusuga, mis tähendab, et kõrgemate hindadega suudavad ja soovivad tootjad pakkuda suuremat kogus hüvesid (ceters paribus) 18) Otsene kulu tegelikud rahalised väljamaksed nende ressursside eest, mida
ka graafiliselt. 14) Asendusefekt (substitution effect) on üks osa hinna muutuse efektist nõutavale kogusele, mille põhjuseks on suhteliste hindade muutus. (kaup mille hind tõuseb asendatakse teise kaubaga) 15) Sissetulekuefekt (income effect) - on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade muutusest tingitud reaalsissetuleku muutus. (alanenud hinnaga ost. rohkem) 16) Pakkumistabel (supply schedule) Pakutava kaubakoguse ja selle eest nõutava hinna vahelist seost (struktuuri) saab vaadelda sarnaselt nõudluse struktuuriga antud kaupadele 17) Pakkumiskõver - (supply curve) Pakkumise struktuuri saab kujutada graafiliselt, kandes tabelis olevad andmed koordinaatteljestikku. 18) Otsene kulu (explit cost) on tegelik rahaline kulu, mida firma teeb ressursside muretsemiseks, näiteks töötajate palk, kulutused toormaterjalile jne
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõ...
vaadeldaval perioodil müüa (ceteris paribus). Pakkumisseadus väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad(pakkujad) soovivad ja on ka suutelised müüma teatud aja perioodil(ceteris paribus). Hinna ja koguse vahel on võrdeline seos, mida kõrgem on hind, seda suurem on tema pakutav kogus. Pakkumist iseloomustavad põhimõisted: 1) Pakutav kogus Q 2) Pakkumine seos hinna ja pakutava koguse vahel. Pakkumist väljendab pakkumistabel või graafiliselt pakkumiskõver S (Supply pakkumine). Pakkumiskõver on positiivse tõusuga, sest: a) kõrgema hinna korral on toojad huvitatud suurema koguse pakkumisest b) tootjad on võimelised pakkuma rohkem kõrgema hinna korral. Kasvava alternatiivkulu seadus (law of increasing opportunity cost) täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kõrge hind aga katab need kulud.
Tähtsamad nõudluse mõjurid on: 1) tarbijate sissetulek 2) teiste hüviste hinnad 3) tarbijate ootused (hüvise tulevase hinna või oma tulevase sissetuleku suhtes. 4) tarbijate arv 5) tarbijate maitse ja eelistused 9. Joonista pakkumiskõver + mis on pakkumine? PAKKUMISTABEL HIND PAKUTAV KOGUS A 10 18 B 8 16 C 6 14 D 4 12 E 2 10 F 0 8 PAKKUMINE on seos hüvise hinna ja sellekoguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa (ceteris paribus) 10. Millised on pakkumismõjurid? Pakkumise mõjurid on: 1) tehnoloogia tase 2) vajalike ressursside hinnad
Samuti tuleb ette olukordi, kus mingi toote pakkumine väheneb üldiselt teda on vähe müügil nii madala kui kõrge hinnaga. Pakkumiskõveral iseloomustab esimest olukorda suurenenud pakkumist - kõvera liikumine paremale. Teisel kirjeldatud juhul (pakkumise vähenemise korral) nihkub kõver vasakule. Pakkumist mõjutavad järgmised tegurid. 1. Tehnoloogia arengutase. Tehnoloogia edusammud on muutnud lauaarvutid taskukohaseks paljudele peredele. On muutunud terve arvutite pakkumistabel. Madalamad tootmiskulud tegid võimalikuks pakkumise kasvu ja madalamad hinnad. Paljud ettevõtted investeerivad uurimistöösse, et avastada viise, kuidas muuta tootmist efektiivsemaks, leida paremaid ja odavamaid materjale ja konstrueerida tõhusamaid tööriistu ja seadmeid. Kui tootmine on muutunud odavamaks, suudavad turule tulla ka need tootjad, kellel muidu tootmise alustamiseks raha ei ole. Müüjad hakkavad pakkuma müügiks rohkem iga
· loomulikult on otsuse aluseks ka lepingu tõenäolise kasumi suurus; · võib öelda, et mida rohkem firma esineb võistupakkumistel, seda reaalsem võimalus on tal võita. Riigihanke dokumendid · Ettevõtte referentsid/tehtud tööd (objekti nimetused, pildid, hind, projektijuht) · Väljavõte krediidiinfost (ÜHTEGI VÕLGA EI TOHI OLLA) · Planeeritav objektimeeskond, nende CV-d · B kaardi koopia Põhidokumentatsioon pakkumisega · Pakkumistabel, ajagraafik, maksegraafik... · Ettevõtte referentsid (objekti nimetused, pildid, hind, projektijuht) · Väljavõte krediidiinfost (kas, millised ja kui palju võlgasid) · Planeeritav objektimeeskond, nende CV-d · B kaardi koopia · Panga kinnituskiri(garantii) · Kindlustuste koopiad · Struktuuri tabel · Käibe võrdlused · Analoogsete objektide fotod 4.EHITUSKULUDE LIIGITAMINE 4.1.Miks on vaja ehituskulude liigitamist?
Pikema aja jooksul suudetakse enam pakkuda (toota). Turupakkumise seisukohalt konkurents tiheneb tulevad uued pakkujad turule Kõrgema hinna juures tahetakse rohkem pakkuda- kasum on suurem, kõrgema hinna juures suudad katta ka kõik tootmiskulud. Kui hind on kõrgem siis samade ressursside korral toota kaupa mille hind on kõrgem kui alternatiivsel kaubal. N. Leib- kõrgem hind on koorikleival ja seemenleival, tuleb teha kõrgema hinnaga leiba Pakkumistabel Hind( kroonides) Pakutav kogus (tk nädalas) 5 1 10 3 15 5 20 7 Pakkumiskõver- piki kõverat liikudes muutuvad hind ja kogus Mõjurid mis mõjutavad pakkumist · tehnoloogia tase- mida algelisem tase seda väiksem pakkumine, mida kõrgem seda suurem · vajalike ressursside hinnad- kui tooraine kallineb väheneb tootmine, kui
Mikroökonoomika- Uurib majanduse erinevate komponentide (kodumajapidamised, firmad ) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmiste...
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajadu...
4. PAKKUMISSEADUS - väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad(pakkujad) soovivad ja on suutelised müüma teatud ajaperioodil (ceteris paribus) Hinna ja koguse vahel on võrdeline seos. Pakkumisseost iseloomustavad põhimõisted: 1. pakutav kogus - kauba või teenuse kogus, mida pakkujad soovivad ja on suutelised antud hinna juures müüma (pakkuma) 2. pakkumine - seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja ollake võimelised müüma (pakkuma). Pakkumist väljendab pakkumistabel või graafiliselt pakkumiskõver S. Supply - pakkumine ingl keeles (tähist. S) Pakkumiskõvera kuju põhjendused: *tootjad tahavad hüvist rohkem pakkuda kõrgema hinna korral *tootjad on võimelised pakkuma rohkem kõrgema hinna korral (kasvava alternatiivkulu seadus) Turupakkumine - erinevate pakkumiskõverate horisontaalne summa 5. Pakkumist mõjutavad tegurid Pakkumist mõjutavad tegurid nihutavad tervet pakkumiskõverat vasakule või paremale. Tüüpilisemad on järgmised tegurid:
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED P2PC.00.401 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE kordamine kontrolltööks 1) Majandusteaduse defineerimine. „Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma (piiramatute) vajaduste rahuldamiseks.“ ... kui teadus ressursside nappusest. ... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) M...
Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses ...
suutelised müüma teatud ajaperioodil (ceteris paribus). Hinna ja koguse vahel on võrdeline seos Pakkumisseadust iseloomustavad põhimõisted: 1. Pakutav kogus on kauba või teenuse kogus, mida pakkujad soovivad ja on suutelised antud hinna juures müüma (pakkuma). 2. Pakkumine on seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja ollakse võimelised müüma (pakkuma). Pakkumist väljendab pakkumistabel või graafiliselt pakkumiskõver S. Supply inglise keeles "pakku-mine" S-tähistatakse. Pakkumiskõvera kuju põhjendused: · tootjad tahavad hüvist rohkem pakkuda kõrgema hinna korral; · tootjad on võimelised pakkuma rohkem kõrgema hinna korral (kasvava alternatiivkulu seadus). Turupakkumine erinevate pakkumiskõverate horisontaalne summa. 5.Pakkumist mõjutavad tegurid PAKKUMIST mõjutavad tegu-rid nihutavad tervet pakkumis-kõverat vasakule või paremale. Tüüpilisemad
Tarbijate majanduslik tulu hinnanivoodel P1 ja P2. 63 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Tootja tuluefekt Maalrite hinnapakkumised majavärvimiseks Pakkuja Hind 1. maaler 2000 krooni 2. maaler 1800 krooni 3. maaler 1700 krooni 4. maaler 1500 krooni Maalrite pakkumistabel majavärvimiseks Hind Müüjaid 2000 ja rohkem neli 1800 kuni 2000 kolm 1700 kuni 1800 kaks 1500 kuni 1700 üks 64 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Pakkumine Pakkumise hind 2000 1800 1700 1500
1.2. DETAILNE PAKKUMISEELARVE Antud eelarve puhul on kasutatud ,,Teetööde tehniline kirjeldust" [2] ning nendest tulenevaid klassifikaatoreid. Aluseks on projekt, mis on koostatud aines ETE009 ,,Teeprojekteerimine + projekt" (Koostatud koostöös M.Asturiga). Valisin Projekti mahuks PK00+00 PK 1+000,00. Hindade kujundamisel on kasutatud peamiselt EKE NORA [3] tabeleid. Tabel 1 Pakkumistabel [4] Mat. Ühiku Masina Tööjõu ühiku hind kokku Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik Maht hind () ühikuhind () hind () () 1.ÜLDINE
d 160 c 120 4 c d 160 5 120 e 200 6 b 80 a 40 0 2 4 6 8 Kogus Joonis 3.4 Pakkumiskõver ja pakkumistabel Sarnaselt nõudluskõverale saab ka pakkumiskõverat interpreteerida kahel moel: 1. Antud hinna juures näitab pakkumiskõver meile kauba kogust, mida tootjad plaanivad müüa. 2. Samuti ütleb see meile, missugune on minimaalne aktsepteeritav hind, mille juures antud kogus pakutakse müügiks. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 17 Muutus pakkumises Seni vaatasime, kuidas muutub pakutav kogus hinna muutudes
Materjalid Sõlmlahendused Süsteemi ja kvaliteedi nõuded Arvutuslikud lähteandmed Tuleohutusosa 95 SOOJUSTAMISE HANGE JUHISEID HANKE KOOSTAMISEKS Soojustamistööde hankel koostatakse reeglina tehniline kirjeldus, mis peab määratlema kõik üksikasjad seoses kavandatava soojustamistööga. Tehnilise kirjelduse osaks võivad olla projekt, projekti joonised, pakkumistabel, pkd, lisajuhised ja skitseeringud, lisakirjeldus vms. Eriti oluline on seejuures kirjeldada: Soojustussüsteemi tüüp Soojustusmaterjalide ja süsteemi elementide omadused* Sõlmede lahendused mida, kuidas ja millega soojustatakse Kvaliteedinõuded Tööde teostamise nõuded, tingimused 96 48
Mida enam asendajaid seda elastsem nõudlus. Tootja kogutulu suureneb asendaja väljatõrjumise arvel. Mida väiksem on antud kaubale tehtud kulutuste osa tarbija sissetulekus seda mitteelastsem on nõudlus. Igapäevakaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne. 4. PAKKUMISSEADUS Pakutava kauba kogus on võrdeline kauba hinnaga kui teised tegurid jäävad samaks. Eeldus: ettevõtte eesmärk on maksimeerida kasum. Kõrgem hind stimuleerib rohkem tootma ja meelitab turule uusi firmasid. Tabel 4.1 Pakkumistabel Kauba hind (kr) Pakutav kogus aastas (tuh. tk) 10 20,0 8 18,5 6 17,0 4 13,5 2 4,0 Joonis 4.1. Pakkumiskõver Pakkumiskõver on alati tõusev kõver - vasakult paremale üles Pakkumise laienemine ja kitsenemine - olenevalt hinnamuutusest.
(pakkujad) soovivad ja on suutelised müüma teatud ajaperioodil (ceteris paribus). Hinna ja koguse vahel on võrdeline seos. Pakkumisseadust iseloomustavad põhimõisted: 1)Pakutav kogus on kauba või teenuse kogus, mida pakkujad soovivad ja on suutelised antud hinna juures müüma (pakkuma). 2)Pakkumine on seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja ollakse võimelised müüma (pakkuma). Pakkumist väljendab pakkumistabel või graafiliselt pakkumiskõver S. Supply – inglise keeles “pakkumine” – S-tähistatakse. Pakkumiskõvera kuju põhjendused: *tootjad tahavad hüvist rohkem pakkuda kõrgema hinna korral; *tootjad on võimelised pakkuma rohkem kõrgema hinna korral (kasvava alternatiivkulu seadus). Turupakkumine – erinevate pakkumiskõverate horisontaalne summa. 5.Pakkumist mõjutavad tegurid 10
suurendamist. Pakkumistabelisse (vt. Joonis 3.4) on kantud pakutavad kogused erinevate hindade juures. Sealjuures tuleb arvestada, et muud pakkumist mõjutavad tegurid ei muutu. Tabelist on näha, et kui helikassett maksaks 40 krooni, ei pakutaks ühtegi kassetti. Hinna 160 juures oleks pakkumine viis tuhat kassetti. 20 Joonis 3.4 Pakkumiskõver ja pakkumistabel Pakkumistabelit saab iseloomustada pakkumiskõvera (vt. Joonis 3.4) abil. Pakkumiskõver iseloomustab pakutava koguse ja toote hinna vahelist seost. Näiteks pakutakse pakkumiskõveral asuvas punktis d viis tuhat kassetti hinnaga 160 krooni kassett. Sarnaselt nõudluskõverale saab ka pakkumiskõverat interpreteerida kahel moel: Antud hinna juures näitab pakkumiskõver meile kauba kogust, mida tootjad plaanivad müüa.
d 160 c 120 4 c d 160 5 120 e 200 6 b 80 a 40 0 2 4 6 8 Kogus Joonis 3.4 Pakkumiskõver ja pakkumistabel Sarnaselt nõudluskõverale saab ka pakkumiskõverat interpreteerida kahel moel: 1. Antud hinna juures näitab pakkumiskõver meile kauba kogust, mida tootjad plaanivad müüa. 2. Samuti ütleb see meile, missugune on minimaalne aktsepteeritav hind, mille juures antud kogus pakutakse müügiks. MIKROÖKONOOMIKA 17 3.2.3 Muutus pakkumises
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
