Mikroökonoomika eksamiks vajalik materjal (1)

Alternatiivkulud
alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta
A
B
C
D
E
F
Punktis D kapitali alt.kulu (C-D)
Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa
1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa
Kapital
300
290
250
190
110
0
Tarbekaup
0
55
75
90
100
105
relvad
või
1 relva tootmise alt kulu (tootmata võid)
1 ühiku või alt kulu (tootmata relvi)
Relvad:
10—9 = 1
9-7,9 = 1,1
7,9-6,1= 1,8
Või:
1/3,8 = 0,263
1/2,3 = 0,435
1/1,8 = 0,556
A
0
10
1,0
B
1
9
1,0
0,910
C
2
7,9
1,1
0,556
D
3
6,1
1,8
0,435
E
4
3,8
2,3
0,263
F
5
0
3,8
Kasvavate alternatiivkulude seadus: mida rohkem üht hüvist toodetakse, seda suurem on alternatiivkulu iga lisandunud tooteühiku kohta.
Kasvavad (TVK origoni suhtes nõgus) või konstantsed alternatiivkulud.
Absoluutne eelis – erinevad totjad võivad valmistada tooteid ja teenuseid erineva efektiivsusega, kuna neil on loomulik või omandatud eelis.
Suhteline eelis – riik peab eksportima kaupu, mille tootmises on suhteline eelis (st. Mille tootmise absoluutne eelis on suhteliselt suurim) ja importima kaupu, mille tootmises on suhteline mahajäämus suurim (st. Mille tootmises on absoluutne eelis suhteliselt väikseim). Tootjal, kelle mingi kauba toomise alternatiivkulu on väikseim, on sellise kauba tootmises suhteline eelis.
LINEAARNE FUNKTSIOON näide
QS = QD QD = 500 – 4p QS = -100 + 2p
500 – 4p = -100 + 2p
600 = 6p ; p=100
NÕUDLUS JA PAKKUMINE
Nõudlus (D-demand) – väljendab seost HINNA ja KOGUSE vahel, mida potensiaalsed ostjad antud ajahetkel soovivad ja tegelikult on võimelised ostma tasudes KEHTIVAT turuhinda (Cetris paribus ). Kauba hinna muutus mõjutab nõutavat kogust, mitte nõudlust.
Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE.
Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on:

• Normaalkaupadel vastassuunaline
  
• Inferioorsetel kaupadel samasuunaline
  

NÕUDLUSKÕVER:

• Nõudluskõveral D on negatiivne tõus
  
• Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat.
  
• Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub.
  

Nõutav kogus QD  D nõudlus
Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta.
Mõjutegur
Sündmus
Nõudlus D
D nihe
Tarbija sissetulek e kaubale kulutatav raha ( tarbimiseelarve )
Sissetulek kasvab, normaalkaubad

↗
Sissetulek kahaneb, normaalkaubad

↙
Sissetulek kasvab, inferioorsed kaubad

↙
Sissetulek kahaneb, inferioorsed kaubad

↗
Teiste kaupade ( asenduskaubad , täiendkaubad) hindade muutus
Asenduskaupade hind tõuseb

↗
Asenduskaupade hind langeb

↙
Täiendkaupade hind tõuseb

↙
Täiendkaupade hind langeb

↗
Tarbija eelistused ja maitse
Tarbijad eelistavad hüvist rohkem

↗
Tarbijad eelistavad mingit teist kaupa

↙
Tarbijate (hinna muutuse) ootused
Hinna oodatav tõus

↗
Hinna oodatav langus

↙
Tarbijate arv turul
Tarbijate arv turul kasvab

↗
Tarbijate hind turul langeb

↙
PAKKUMINE
Mõjutegur
Sündmus
Pakkumine S
S nihe
Vajalike ressursside (tootmistegurite) hind
Ressursside hinnad tõusevad

↖
Ressursside hinnad langevad

↘
Kasutuseloleva tehnoloogia tase
Tehnoloogia täiustub, areneb

↘
Tehnoloogia taandareneb

↖
Ootamatud sündmused
Toodete, kaupade häving

↖
Tootjate (hinna muutuse) ootused
Hinna oodatav tõus

↖
Hinna oodatav langus

↘
Tootjate, müüjate arv turul
Tootjate arv turul kasvab

↘
Tootjate arv turul kahaneb

↖
Maksukoormus (otsesed maksud kaubale)
Maksud toodetele kasvavad

↖
Maksud toodetele kahanevad

↘
ALTERNATIIVNE KAUP – hüvis, mille tootmiseks kasutatakse põhiliselt samu ressursse (tootmistegureid). Ühe alternatiivse kauba X hinna tõus võib vähendada tema alternatiivkauba Y pakkumist. (pakkumine) Alternatiivne kaup ≠ asenduskaup (nõudlus)
TURU TASAKAAL (nõudluskõvera ja pakkumiskõvera lõikepunkt)
TARBIJA HINNAVARU TVH = maksmise koguvalmidus – tegelik kulu
(kolmnurga pindala: P telje lõikepunkt- ostuhind x nõutav kogus selle hinna juures/2 )
NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS
NÕUDLUSE HINNAELASTSUS (NB MÄRK puudub/puudub mõõtühik)
QD ↓ 100→ 90 muutus 10% 10 TC) ( kuldreegel MR = MC)

olla kasumilävel, kus TR=TC

teenida majanduskahjumit, kuid jätkates tootmist (tingimusel et majanduskahjum 0

piirtulu MR / piirkulu MC vaatenurka optimaalne toodangukogus valitakse “kuldreegli”:
piirtulu MR = piirkulu MC järgi
KASUMILÄVI e TASUVUSPUNKT TR = TC
KASUMI MAKSIMEERIMISE KULDREEGEL:
MR = MC (MR = P = ATR)
SULGEMISHIND – turuhind, mis katab AVC, kuid mitte rohkem. Majanduskahjum = TFC
Psulgemis = AVCmin= MC
kui P=ATR > ATC → ettevõtte teenib majanduskasumit, TR > TC
kui P=ATR = ATC → ettevõte on kasumilävel, majanduskasum =0, TR=TC
kui P=ATR → ettevõtte saab majanduskahjumit, TR
kui P ja P > AVC → edasi toota
kui P ja P = AVC → ei saa üheselt otsustada
kui P ja P → tootmine lõpetada
Pikk periood (long run LR) on ajavahemik , mis on küllaldane selleks, et firmad jõuaksid muuta kõigi tootmises kasutatavate sisendite / tootmistegurite hulka

• pikal perioodil ei ole püsiressursse, kõik ressursid (ja kulud) on muutuvad
  
• kui tootmisharru tuleb uusi firmasid, pakkumine turul suureneb ning hind langeb
  
• kui hind langeb, siis majanduskasum väheneb
  

• pikal perioodil toodab TKF koguse, mille
  

P = ATCmin= MC

• punkti, kus keskmine kogukulu ATC on minimaalne, nimetatakse kasumiläveks/ tasuvuspunktiks
  
• kasumilävel ehk tasuvuspunktis on TR = TC
  
• pikal perioodil saavad kõik TKT–l tegutsevad firmad null(majandus)kasumit ehk teisisõnu teenivad ainult normaalkasumit
  
• TKT korral saavutab ühiskond maksimaalse majandusliku efektiivsuse, sest ettevõtted toodavad keskmise kogukulu ATC miinimumpunktis ( P = ATCmin)
  

MITTETÄIELIK KONKURENTS
MONOPOL – turul üks ettevõte, unikaalne toode, hinnamääraja, sisenemisbarjäärid. Tekkepõhjus mastaabisääst ja sisenemisbarjäärid LR.
Monopol on hinnategija/-määraja

• monopoli nõudluskõver on samaaegselt ka turunõudluskõver
  
• monopoli nõudluskõver on negatiivse tõusuga
  
• monopoli piirtulu MR ≠ tooteühiku hind P
  
• monopoli piirtulukõver MR ei lange kokku nõudluskõveraga D
  

• Piirtulu väiksem, kui P – müüki saab suurendada vaid hinda alandades.
  
• MC ei ole kunagi neg – ei tooda mitteelastse nõudluse osas, kuna see toob kaasa TR vähenemise.
  
• Puudub pakkumiskõver
  
• SR – majanduskasum/kahjum. LR maj.kasum või normaalkasum.
  
• SR – kui P ei kata AVC – lõpetab
  
• Ressursside kasutamine ebaefektiivne – puhas heaolukahju (tarbija hinnavaru kaotus suurem, kui monopoli kasumi kasv.)
  
• Hinnadiskriminatsioon – kõrgem hind neile, kelle nõudluse (hinna) mitteelastne .
  

KASUMI MAKSIMINEERIMINE / KAHJUMI MINIMEERIMINE LÜHIPERIOODIL

• kogutulu TR / kogukulu TC vaatenurk kasum on kogutulu TR – kogukulu TC > 0
  

• piirtulu MR / piirkulu MC vaatenurka optimaalne toodangukogus valitakse “kuldreegli”:
  

piirtulu MR = piirkulu MC järgi
kui MR > MC, tuleb toodangut suurendada
kui MR ATC → ettevõtte teenib majanduskasumit, TR > TC
kui P=ATR = ATC → ettevõte on kasumilävel, majanduskasum=0, TR=TC
kui P=ATR → ettevõtte saab majanduskahjumit, TR
kui P ja P > AVC → edasi toota
kui P ja P = AVC → ei saa üheselt otsustada
kui P ja P → tootmine lõpetada
kasumilävI ehk tasuvuspunkt on TR = TC (nullkasum)
kasumilävel hind P = ATC
Sulgemishind
sulgemispunktis majanduskahjum = püsikuludega TFC
sulgemishind Psulgemis = AVC
Monopolistliku konkurentsi turg
MKf on teatud piires hinnakujundaja, palju väikeseid ev-id, diferentseeritud toodang, firmamärk, suured reklaamikulud, sisenemisbarjäärid madalad.
Nõudluskõver negatiivse tõusuga, kuid laugem, kui monopolil., nõudlus elastsem , kui monopolil. Pakkumiskõver puudub.
Piirtulukõver MC neg tõusuga ja asub allpool nõudluskõverat.
LR ei saa majanduskasumit vaid normaalkasumit
MKF toodab TKF-st kõrgema keskmise kulu ja hinnaga. Toodab kogust mille ATC pole min. – suurendab heaolukahju.
SR (lühiperioodil) võib täielikult konkureeriv firma MKF teenida

• majanduskasumit (TR > TC)
  
• olla kasumilävel, kus TR=TC
  
• teenida majanduskahjumit, kuid jätkates tootmist (tingimusel et majanduskahjum