docstxt/127487812675360.txt
toodangu hinda alandab, teevad teised sedasama · Kartell firmade formaalne kokkulepe hindade kujundamiseks, tootmismahu määramiseks ja/või turuosa jagamiseks · Kollusioon- teatud müüjate katse piirata konkurentsi salajaste kokkulepete sõlmimise teel, mis puudutavad hindu, turuosa ja/või teisi asjaolusid. · Intress tasu raha kasutamise eest ja tema suuruse määrab nominaalne intressimäär · Palk tasu tööjõu müügi eesr · Ressursiturg turg, kus ressursside ostjad ja nende omanikud määravad kindlaks ostetaate ressursside hinna ja kogused
Motiiv millegi tegemise ajend. Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud. Majapidamised kõik riigis elavad inimesed, tarbijad, pered, leibkonnad. Majapidamistel on majanduses kaks tähtsat rolli: Tarbijatena kasutavad nad ettevõtte valmistatud tooteid ja teenuseid; Ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse (maavarad, kapital, ja inimressurss) Toodete ja teenuste turg vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad raha tarbija ressurside vastu. Konkurents on müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võistlus müüjate pärast. Monopol (kreeka sõnadest monos ,,üks" ja polein ,,müma"), kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Patent seaduslik ainuõigus kasutada toodet või ideed kuni 20 aastat
10 3.02.2014 MAJANDUSRINGLUS Ressursiturud on vabatahtlikud vahetused ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursside vastu. Toodete ja teenuste turg Ettevõtted Majapidamised Ressursiturg MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA Majandusteadus jagatakse tüüpiliselt kaheks suuremaks uurimisvaldkonnaks: 1. mikroökonoomika; 2. makroökonoomika. Mikroökonoomika analüüsib indiviidide, majapidamiste, ettevõtete, majandusharude majanduskäitumist tootjate ja tarbijatena. Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku funktsioneerimist (majanduse koondnäitajate analüüs). 11
mida nad soovivad. MIDA (milliseid teenuseid ja tooteid toota ja millises mahus) KUIDAS (neid tooteid ja teenuseid toota) KELLELE (lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks) 4). Millised on majanduse organiseerimise erinevad süsteemid? Näiteks majapidamise liikmed osalevad turgudel tarbijatena, ostes tooteid ja teenuseid. Vahetades raha toodete ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad. Nii et oluline on toodete ja teenuste turg, samas ka ressursiturg. Kus vahetatakse näiteks oma tööjõudu raha vastu. 5). Milliseid funktsioone täidab raha? Raha on vahetuskaup tööjõu vastu Raha on tähtis vara kogumise vahend Raha mõõdab hindu ja näitab toodete ja ressursside suhtelist väärtust 6). Mis on nõudlus ja milline on hindade roll turumajanduses? Nõudlus on teatud toote või teenuse kogused mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel
Raha on likviidne finantsvara, mida aktsepteeritakse kui vahetusvahendit kaupade ja teenuste ostmisel. Raha funktsioonid on vahetusvahend, väärtusemõõt, maksevahend ja akumulatsioonivahend. Rent on tasu maa (loodusressursside) kasutamise eest. 39 Ressursid on kõik vahendid ( maa, töö, kapital), mida kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks. Nimetatakse ka tootmisteguriteks. Ressursiturg on turg, kus ressursside ostjad ja nende omanikud määravad kindlaks ostetavate ressursside hinna ja koguse. Turg on institutsioon või mehhanism, mis toob kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad. Turu puudujääk on situatsioon , mille korral hüvise turul nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Turu struktuur on teatud harus valitsev turu tüüp, mida iseloomustavad firmade arv ja suurus ning konkurentsi aste antud harus.
2 . T U R G : N Õ U D L U S J A PA K K U M I N E Lk 29 59 2.1. TURU OLEMUS Lk 29 Turg üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil. Jaguneb: · toodangu- ehk hüviste turg kaubeldakse kaupade ja teenustega · toormisteguri- ehk ressursiturg kaubeldakse tootmisteguritega. Turu struktuur(iseloomulikud jooned): · Turul osalejate arv ostjad, müüjad · Kauba omadused kaubad homogeensed või diferentseeritud · Turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused (kas see on kerge või seda takistavad loomulikud või kunstlikud barjäärid) · Turul osalejate konkurentsi vormid (kas on üksnes hinnakonkurents või ka hinnaväline) Turud jaotatakse lähtudes kokurentsitüüpidest: 1) täielik konkurents
deflatsioon-rahaväärtuse tõus. · Kõrge tööhõive(madal tööpuudus- tööjõu nõudlus ületab pakkumise) · Pidev majanduskasv( SKP -sisemajanduse koguprodukt kindlal perioodil-elaniku kohta) · Stabiilne maksebilanss - Majandusringluse mudel Toodete ja teenuste turg - vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtliku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursi vastu. Raha areng 1. Bartermajandus Bartertehing -st kauba vahetust kauba vastu 2. Väärismetallid 3. Paberraha 4. Arveldusraha (SDR, ECU) 5. Elektrooniline raha Raha roll majanduses · vahetusvahend · vara kogumise vahend e akumulatsioonivahend · väärtuse mõõdupuu
Kuidas? Kellele toota? Millal toota? 12.10 Turg, nõudluspakkumine Turustruktuur: · Tarbijate arv · Konkurentsivorm: monopol, oligopol( väike hulk ettevõtteid, mis on teineteisest sõltuvad, hinna suhtes), täielik konkurents-turul on palju pakkujaid, kliendil on võimalik hinda valida, monopson-olukord kus üksikostja ütleb hinna · Turule tuleku ja turult lahkumise kergus või raskus Turgude liigitus: Hüviseturg, kus kaubeldakse hüvistega Ressursiturg, peamised maa-,töö- ja kapitalitur Nõudlus- hinna ja koguse vahel on pöördvõrdeline seos Nõudlusmõjurid: tarbijate sissetulek, tarbijate arv, demograafiline koosseis, tarbijate ootused, tarbijate maiste ja eelistused PAKKUMINE hinna ja koguse vahel on võrdeline seos mõjurid: pakkujate arv, mis muudab tervikuna pakkumist vms, mõjutab ka konkurentsivormi ressursside hinnad, kui res.. tõuseb siis pakkumine väheneb Tootjate ootused: kõrgem hind, hinnalangust kardab
toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. · Sisenemisbarjäärid. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. 7. Majandusressurside turg Ressursiturg turg, kus ressurside omanikud ja nende ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. (Maa rent, töö palk, kapital intress). Piirprodukti tulu (MRP) täiendav tulu, mida firma saab ühe täiendava ressursiühiku kasutamisel. Ressursi piirkulu (MRC) ressursi kasutamise kogukulu juurdekasv, ühe täiendava ressursiühiku palkamisel. 8. Riigi majanduslikud funktsioonid Lorenzi kõver sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis.
esmajoones turg ning vähemal määral riik ja traditsioonid. Ringkäigu mudel on makroökoloogiline mudel, mis kirjeldab majandussektorite vahelist tulude ja kulude liikumist. Teguritulud tootmistegurite müügist nende omanikule laekuvad esmased tulud, mis on valitsuse poolt maksude kaudu ümberjaotusega ja mille suurus sõltub erinevate tootmistegurite omandusest (rent, intress, palk, kasum). Toodanguturg Ressursiturg on turg, kus ressursside ostjad ja nende omanikud määravad kindlaks ostetavate ressursside hinna ja kogused. 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg (market) on mehhanism ja/või institutsioon, mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad, tarnijad) omavahel suhtlevad ning kaupu ja teenuseid (hüviseid) vastastikku vahetavad Turg laias tähenduses tähendab mehhanismi, väljakujunenud või kehtestatud
· Tootmiskulude kohta Hinnad moriveerivad: 1) Ettevõtjaaid 2) Tarbijaid 3) Ressusiturge (tööjõu hind) Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem Motiiv millegi tegemise ajend Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud. Kasum on firma kogutulude ja kogukulude vahe. Toodete ja teenuste turg: · Vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursside vastu. Raha areng · Bartermajandus bartertehing vahetati asju omavahel jne. · Väärismetallid · Paberraha · Arveldusraha · Elektrooniline raha Raha ja selle roll majanduses · Vahetusvahend · Vara kogumise ehk akumulatsioonivahend · Väärtuse mõõdupuu
-) Inflatsioon iga sekund sööb su raha. -) Raha teenimine aktivate kasvatamine passivate asemel. -) Sissetulekute ohutuse tagamine. -) Majandusega kursis olemine sunnib mõtlemine, lugema ja probleeme ette ennustama. * Millised võimalused? -) Pangakonto (i = 0,25% aastas) -) Kasutushoius (i = 0,4%) -) Tähtajaline hoius (i = 0,65%) -) võlakirjad (kuni 10%) -) kuld (+/- 0-20%) -) Fondid (+/- 0-50%) -) Aktsiad (suured kaotused, suured võidud) -) Valuutaturg, ressursiturg (üliriskantne ja ülisuuder võidud) -) Kinnisvara, korvpallikaardid jms. * Kauplemine vs. Investeerimine -) Kauplemine: 1. Psühholoogiast lähtuv. 2. Tõmblemine. 3. Lühike perspektiiv. 4. Üliriskantne. -) Investeerimine: 1. Ettevõtte olukorrast lähtuv. 2. Tasakaalukas. 3. Pikk perspektiiv. 4. Vähem riskantne. * Kuidas investeerida? -) Investeeri ainult seda raha, mida otseselt ei vaja. -) Ära pane mune ühte korvi.
e) kulupõhine hinnakalkulatsioon. Kartelli moodustab grupp firmasid, mis nõustuvad oma tootmis- ja hinnapoliitikat koordineerima. Seega saab kartell käituda nagu monopol. Kartelli eesmärk: kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada haru kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartell on kollusiooni kõige levinum tüüp. Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta. 7.TOOTMISTEGURITE ehk RESSURSSIDE TURG Tootmistegurite ehk ressursiturg- on turg, kus ressursside (maa, töö, kapital) omanikud ja ressursside ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. Ressurside nõudlus- on tuletatud nõudlus, st ta sõltub antud ressursi abil valmistatava hüvise nõudlusest. Piirprodukti väärtus- kujutab endast tootmisteguri piirprodukti (MP) väärtust, mida väljendatakse.Selle teguri abil valmistatava hüvise turuhinna (p) kaudu: VMP = MP * p
Tarbija: majapidamiste liikmed, nad kasutavad tooteid/teenuseid, mida ettevõtted toodavad. Ressursiomanik: omavad nad erinevaid tootmisressursse nagu nt maavara, kapital, tööjõud. Majapidamine pakub ettevõttele tööjõudu jt ressursse. · Ettevõte toodavad tooteid ja teenuseid, mida majapidamised nõuavad. Maksavad tööjõu eest palka, mida kasutatakse ostmiseks. · Toodete ja teenuste turg vabatahtlik vahetus tarbija ja tootja vahel. · Ressursiturg vabatahtlik vahetus ressursipakkuja ja ettevõtte vahel. Ettevõte pakub palka. · Turumajanduse kriitika: mõtlematu laenamine, nauding on kõige tähtsam, virtuaalmaailm, uimastimaailm, tulevikuhirm. · Turumajanduse eesmärk: täielik tööhõive, majandusareng, hindade stabiilsus, majandusvabadus, sotsiaalsed tagatised, õiglus, tõhusus. · Majandusmudel majandusringluse skeem, kus ringlevad raha, ressursid ja tooted.
saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4. Majandusprobleem ning erinevad majandussüsteemid 2.5. Üldmajanduslikud sõltuvussuhted ja lihtne ringlusskeem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus
Palk w tasu tääjõu müügi eest Piirprodukti tulu MRP on täiendav tulu mis saadakse tänu täiendava ressursiühiku kasutamisele (ceteris paribus) MRP=(TR1-TR2) / (L1-L2) Piirprodukti väärtus VMP=MP*p Ressursi piirkulu MRC resursi kasutamise kogukulu juurdekasv, kui võetakse kasutusele üks täiendav ressursiühik. Ta võrdub ressursi kogukulu muudu ja kasutatava ressursi koguse mudu jagatisega. MRC=(TL1-TL2)/(L1-L2) Ressursiturg turg, kus ressursi ostjad ja omanikud määravad kindlaks ostetavad ressursihinnad ja kogused. Tuletatud nõudlus tähendab et ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda kasutatakse. Töö piirprodukt on kogutodoangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine(maa ja kapitali kogus jäävad samaks) Töö piirprodukt tulu on firma tulu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku palkamine.
Palk w tasu tööjõu müügi eest Piirprodukti tulu MRP on täiendav tulu mis saadakse tänu täiendava ressursiühiku kasutamisele (ceteris paribus) MRP=MP*MR; MR=TR /TP Piirprodukti väärtus VMP=MP*p Ressursi piirkulu MRC resursi kasutamise kogukulu juurdekasv, kui võetakse kasutusele üks täiendav ressursiühik. Ta võrdub ressursi kogukulu muudu ja kasutatava ressursi koguse mudu jagatisega. MC=TC /TP= VC/ TP Ressursiturg turg, kus ressursi ostjad ja omanikud määravad kindlaks ostetavad ressursihinnad ja kogused. Tuletatud nõudlus tähendab et ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda kasutatakse. Töö piirprodukt on kogutodoangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine(maa ja kapitali kogus jäävad samaks) Töö piirprodukt tulu on firma tulu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku palkamine.
Turg kitsamas, konkreetsemas tähenduses on nn lokaalturg, see on konkreetne turukoht (institutsioon), teatud ajal ja paigas toimub müüjate- ostjate vahetu või kaudne kohtumine kaupade ostuks ja müügiks. Toodanguturg on turg, kus müüakse kaupu, tooteid ja teenuseid. Sellist turgu võib jagada nelja põhikatekooriasse: täieliku konkuretsi turg (TKT) monopolistliku konkuretsi turg (MKT) oligopol monopol (Tootmis)teguriturg, ressursiturg, (tootmis)sisendite turg on maa-, töö-, kapitaliturg. Teguriturgu iseloomustab müüjate suur arv. Tüüpilised turustruktuurid: täieliku konkurentsi turg (TKT) monopson oligopson muud juhud (bilateraalne monopol) Efektiivne turg on turg, kus hinnad peegeldavad täielikult ning viivitusteta nõudlust ning pakkumist, soodustades selliselt hüviste ja tootmistegurite vahetamise vastavalt nende kõrgeimaile väärtusele. Eeldused: omandiõiguse süsteem
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP
Turg on mehhanism/institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja teeuseid vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Majanduslike seoste üldistatud uurmisel ja nn lihtsate ringskeemide koostamisel on üheks levinumaks aluseks turgude liigendamine kaheks põhiliseks osaks: • Toodanguturg, kus müüakse kaupu, tooteid ja teenuseid. Sisuliselt võib rääkida valmisttoodangu turust. Seda iseloomustab tavaliselt ostjate suur arv. • Ressursiturg, kus ostetakse ja müüakse tootmistegureid. Turul toimib hinnasüsteem. Turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul kujuneb (turu)hind täidab kolme põhilist ülesannet: • Vahendab informatiooni turul osalejate vahel. • Toimib stiimulina müüjate ja ostjate vahel, seega suunab tootmist, kui ettevõtjad hakkavad rohkem valmistama neid kaupu, mille järgi on suurem nõudlus. • Toimib tulude ümberjaotajana ühiskonnas, tootjad, kes suudavad toota ja müüa
konkureerimist, mis baseerub sageli uurimis- ja arendustegevusele, parandatakse oma toote kvaliteeti, nende atraktiivsust, teenindust. Majandusressursside turg Ressursiturgudel ostetakse ja müüakse tootmistegureid (maa, töö ja kapital). Kui ressursiturud on täielikult konkureeriavad, makstakse ressrusside eest vastavalt sellele, milline on nende piirpanus tootmistegevusse. Tegelikkuses on ressursiturud tavaliselt mittetäieliku konkurentsi turud. Ressursiturg on turf kus ressursside omanikud ja nende ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. Ressursid e tootmistegurid on maa, töö ja kapital. Töö hind on palk, maa kasutamise eest makstakse renti ja tasu kapitali kasutuse eest on intress. Kui ressursi ostjate (firmade) arv ja ressurssideomanike arv on suur, on tegemist täieliku konkurentsi turuga. RESSURSI NÕUDLUS Iga konkreetse ressursi nõudlus on tuletatud nõudlus, st ta sõltub nende hüviste nõudlusest, mille
toodavad väiksemat kogust kui seda teeksid täielikult konkureerivad firmad. Samas saavad suured firmad kasu tänu mastaabiefektile ja tehnoloogilsitele eelistele. Seetõttu mittetäielikku konkurentsi enamasti ei takistata, kuigi firmasid püütakse seadusandluse ja reguleerimise kaudu mõjutada, et nad oma turujõudu ei kuritarvitaks. Sel eesmärgil ongi enamikus riikides olemas konkurentsiseadus. Tootmistegurite (ressursside) turg Tootmistegurite ehk ressursiturg on turg, kus ressursside (maa, kapital, töö) omanikud ja ressursside ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. Ressursside nõudlus on tuletatud nõudlus, st ta sõltub antud ressursi abil valmistatava hüvise nõudlusest. Ressursside tuletatud nõudlus sõltub konkreetselt: 1. antud ressursi abil valmistatava hüvise turuhinnast; 2. ressursi ehk tootmisteguri tootlikkusest.
annaabi.ee 
