MAJANDUSÕPETUS KODUTÖÖ Toote või teenuse omahind, müügikasum ja tasuvuspunkt Õpilane ÜLESANNE: palun leida vastused ja kanda tabelisse Toote või teenuse nimetus Keeks Jrk Näitaja Lühend Selgitused 1 OMAHIND OH SINA MÄÄRAD (otsustad) omahinna
Empiiriline uuring teostatakse tootmisettevõttes AS. Ettevõtte põhitegevusalaks on klaasplastist lipumastide tootmine, jae- ja hulgimüük ning lipumastide montaaži- ja transporditeenuse osutamine. Kuna AS tootmispotentsiaal ei ole kaetud, tegeleb ettevõte aktiivselt uute ideede otsimisega ja kalkuleerimisega. Äriideeks on tänavavalgustuspostide tootmine ning ettevõtte tegeleb info kogumisega antud projekti alustamiseks. Vajalik on arvutada toote omahind, tasuvuspunkt ja rentaablus, et juhtkond oskaks planeerida õiget tootmispinna suurust, materjali- ja tööjõukulud. Lõputöö eesmärk on arvutada uue toote omahind ja hinnata selle tasuvust, et planeerida tänavavalguse postide tootmist. Selleks on vajalik täita järgmised ülesanded: anda teoreetiline ülevaade toote kulude liikidest, omahinna arvutamise meetoditest, tasuvuspunkti ja rentaabluse arvutamise põhimõtetest;
C 40 000 20 000 = C x 40 C = 500 D 40 000 20 000 10 000 = 10 000 E 90 000 40 000 = 50 000 / 5000 = 10 F 90 000 40 000 1 500 = 48 500 G G 4 000 = 3 x 3 000 G = 13 000 H 3 x 3000 2000 = 7 000 Ülesanne 2 Kardinaid õmbleva firma müügitulu kuus on 7 000 . Töötasudeks kulub 2 200 , materjalile 2 800 . Elekter 500 (ei ole otsene kulu) ja õmblusmasinate pealt arvestatakse amortisatsiooni 900 . Leia: - ärikasum kuus; 600 - tasuvuspunkt (kasumilävi) eurodes; 4 900 - ärikasum, kui materjali hind tõuseb 5% ja elektri hind 10%. 410 Ärikasum: Müügitulu 7 000 Muutuvkulud 5 000 Piirkasum 2 000 Püsivkulud 1 400 Ärikasum 600 Piirkasumimäär: 2 000/7000 = 0,285714285 Tasuvuspunkt ehk kasumilävi: 1 400 / 0,285714285 = 4 900 1 400 / 0,29 = 4827,59 (ümardamisega) Ärikasum: Müügitulu 7 000
Ülesanne 4 Ohutusvaru Toode A Toode B Muutuvkulu ühiku kohta 90.- 160.- Ühiku müügihind 250.- 400.- Jääktulu ühiku kohta 160.- 240.- (müügihind-muutuvkulu) Jääktulumäär (kaks kohta peale koma) 0,64 0,60 ühiku jääktulu / ühiku müügihind Püsikulud kokku 120 000.- 270 000.- Tasuvuspunkt toodanguühikutes 750 1125 püsikulud / ühiku jääktulu Tasuvuspunkt rahas 187 500.- 450 000.- püsikulud / jääktulu määr Soovitav kasum (I) 200 000.- 300 000.- Soovitud kasumile vastav müügimaht (püsikulud + soovitav kasum) / toodanguühikutes 2000 2375 ühiku jääktulu Eeldatav käive rahas 500 000.- 950 000.-
- püsikulud perioodis kokku 4000.- a) Jääkkasum ühiku kohta = Ühiku müügihind - ühiku muutuvkulud 80 = 100 - 20 b) Kogu jääkkasum = Müügitulu - muutuvad kulud 12 000 = 15 000 – 3 000 80% 100 % 20 % c) Jääkkasumi määr % = ((15000- 3000) / 15 000) * 100 • Jääkkasum - püsikulud = kasum Jääkkasum - püsikulud = 0 ehk Jääkkasum = püsikulud TASUVUSPUNKT • Tasuvuspunkt on müügimaht, mille puhul jääkkasum = püsikulud • Peale tasuvuspunkti iga täiendava ühiku müük suurendab puhaskasumit ühiku kohta tuleva jääkkasumi võrra. KMK (CVP) analüüs: Arvutuste alusel 1. Püsikulud aastas £60 000 Ühiku müügihind £20 Ühiku muutuvad kulud £10 Olulisuse vahemik 4 000 - 12 000 ühikut 2. Tasuvuspunkt
Harjutus 4 Optimeerimine Ülesanne Leida optimaalseim lahendusskeem, kui kaugele on otstarbekas kaupa vedada Oma objektist lähtuvalt tegutseb piirkonnas veel 4 maavarasid kaevandavat ettevõtet, ke Lähtuvalt oma objekti asukohast väli välja 3 kuni 5 tarbijat Kirjelda tarbijate vajadusi, nõudeid toote kvaliteedile Arvestades konkurentide tegevust ja vahemaid, leida optimaalsemad versioonid, et tarbij Leida optimaalne vedude skeem ja tasuvuspunkt Näidis KARJÄÄRID>> A Tarbijad>> 1 2 3 LÄHTEANDMED Kaevandamishind, kr/m3 40 40 40 Veohind, kr / km.m3 4 4 4 Kulud kokku, tuh kr Veotee, km 5 15 20
Finantsanalüüs EkSAM Kasumiaruanne Püsikulud 61 miinus 17-18 1, Korrektsed finantsprognoosid sh investeeringute prognoos! Kõik arvutused 2 aasta kohta Periood vähemalt 2 aastat 1. Kulude eristus 2. –Muutuvkulud 3. Püsikulud 2. Piirkasum (Müügitulu –muutuvklud ) 3. Piirkasumi tase (Piirkasum/müügitulu) 4. Müügitulu tasuvuspunkt (püsikulud / piirkasumi tase ) 5-Ärirentaablus (Ärikasum/müügitulu ) 6. EBITDA ja ärikasumi rahasiduvus (EBITDA/Ärikasum) 7.Maksevõime (QR või CR) 8. ROE Omakapitali tootlus, kasum majandustegevuses Aruandeaasta kasum / omakapital 9.ROA Varade tootlus, Aruandeaasta kasum/ Varadega 10. Tootikkuse näitajad (Töö, vara, põhivara jne tootlikus. 11. Kapitali struktuuri suhtarvud. 12. Tundlikkuse analuus
vara vähenemine või kohustuste suurenemine Kasumiaruande skeem Müügitulu + muud äritulud - kaubad, toore, materjal ja teenused - muud tegevuskulud - Tööjõukulud sh palgakulu sh sotsiaalmaks sh tööandja töötuskindlustusmakse - Põhivara kulum ja väärtuse langus - Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) + Finantstulud - Finantskulud + Erakorralised tulud - Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist - Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Tasuvuspunkt Tasuvuspunkt (müüdud ühikute arv) = Püsikulud jagada Hind Muutuvkulud ühiku kohta Käivitamiskulutuste põhiliigid · Masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või rendikulu · Tegevuseks vajaliku kinnisvara ja hoonete ostu- või rendikulu · Ruumide remont · Kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru soetamiseks · Palgakulu esimestel kuudel · Muud kulud esimestel kuudel Investeerimine
- Toote kvaliteet - Nõudlus - Toote sihtgrupp Hinnakujunduses kasutatavad meetodid - Kulupõhine meetod - Kliendipõhine meetod - Konkurentsipõhine meetod Kulupõhine meetod: - Juurdehindluse meetod põhineb arvestusliku juurdehindluse lisamisel omahinnale - Kasumiläve meetod eesmärgiks on ettevõtte kõikide kulude katmine ja soovitud kasumi saamine. Hinna määramisel lähtutakse kuludest ning arvutatakse välja kasumiläve- ehk tasuvuspunkt. Kliendipõhine meetod: - Tarbijakeskse meetodi puhul määratakse tootele hind tarbija hinnaootusi arvestades. - Hinna diferenseerimisel lätutakse kliendi rahakotist. Kliendipõhine meetod: - Turuhinnameetod põhineb mõudluse ja pakkumise tasakaalust - Pakkumishinnameetod põhineb konkurentide oletatavatel hindadel
keskmiselt 13,15 %. · Müügikäibe puhasrentaablus -ostad hoone 5000 EUR ja müüd 6000 EUR siis puhasrent. On 1000! · Võlakordaja Kui ettevõttel raha pole, võtad laenu. Siis võid ka oma ettevõtte aktsiaid tagasi osta. (võtad lisa võla!) · Puhas käibekapital Käibevara-lühiajalised kohustused (Mida teha seisva rahaga ? näiteks kas kogub intressi pangas või investeerida mõte on mitte laste rahal seista!) · Tasuvuspunkt - Tegevuse maht, kus tulud müügist katavad täpselt ära kulud( see hetk kui jõuad omadega nulli) · Piirkasum hetk millest hakkad teenima kasumit. Näiteks kui palju pead müüma, et hakata teenima tulu. · Raha tulevikuväärtus Algsumma arvutuslik väärtus tulevikus kui summa kasvab perioodis kindla intressimäära võrra arvestatakse (mingi %), et raha tuleviku väärtus on alati väiksem (inflatsioon)
d) Nõudlus ja pakkumine võrduvad mõlemad 0-ga 4. Tasuvuspunktiks nimetatakse müügimahtu, mille korral a) Püsikulu ja kasum on omavahel võrdsed, b) Muutuvkulu ja kasum on omavahel võrdsed, c) Kogutulu ja kogukulu on omavahel võrdsed, d) Kogutulu ja keskmine kulu on omavahel võrdsed. 5. Kui tulufunktsioon on R (Q ) 9Q ja kulufunktsioon on C (Q ) 5Q 2, siis a) tasuvuspunktiks on Q=0,5 b) tasuvuspunktiks on Q=10 c) tasuvuspunktiks on Q=0 d) tasuvuspunkt puudub. 6. Kui kulufunktsioon on C (Q) 0,2Q 3 3Q 2 2Q 200, siis a) Püsikulu on 0,2Q 3 3Q 2 2Q, b) Muutuvkulu on 0,2Q 3 3Q 2 2Q, c) Keskmine kulu on 0,2Q 2 3Q 2 200, d) Muutuvkulu on 200. e) Püsikulu on 200 7. Kasumifunktsioon on võrdne a) Tulufunktsiooni ja muutuvkulufunktsiooni vahega, b) Tulufunktsiooni ja püsikulufunktsiooni vahega, c) Tulufunktsiooni ja kogukulufunktsiooni vahega,
analüüsimine -> Konkurentsihindade uurimine -> Hinnapoliitika valimine -> Hinnameetodi leidmine -> Konkreetse hinna kehtestamine Õiglane hind tähendab tarbija isiklikku arvamust toote hinna kohta Hinnakujundamise meetodid • Kulukeskne meetod o Juurdehindlusmeetod Tootja hind = omahind+ teatud juurdehindlus 𝑝ü𝑠𝑖𝑣𝑘𝑢𝑙𝑢𝑑 o Kasumilüve meetod Tasuvuspunkt = üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑚üü𝑔𝑖ℎ𝑖𝑛𝑑−üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑚𝑢𝑢𝑡𝑢𝑣𝑘𝑢𝑙𝑢𝑑 𝑝ü𝑠𝑖𝑣𝑘𝑢𝑙𝑢𝑑 Tasuvuspunkt ühikutes = 𝑘𝑜𝑔𝑢 𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚 üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑘𝑜ℎ𝑡𝑎 Toodangu kogus, mille juures aasta sissetulek on võrdne kogukuludega e ettevõtte teenib nullkasumit
OLEMASOLEV UUS O L E M A TURU TOOTE S HÕLVAMINE O ARENDAMINE L T E V U R G TURU LAIENDAMINE DIVERSIFIKATSIOON U U S Tasuvuspunkt Tasuvuspunkt ehk kasumilävepunkt on toodangu kogus, mille juures aasta sissetulek on võrdne kogukuludega ehk ettevõtte teenib nullkasumit. p ü sivkulud Tasuvuspunkt ühikutes = kogu kasum ü hikukohta Kogu kasum ühiku kohta = ühiku müügihind – ühiku muutuvkulu Teatud kasumi saamiseks vajalik müügitase ühikutes = püsivkulud + soovitud kasum kogukasumühiku kohta
δ × k -kapitali hulk, mis igal aastal amortiseerub ∆k - kapitalivarustatuse muut antud aastal järgmise aasta suhtes MPK=f(k+1)-f(k) Rahvastiku kasv ja selle mõjud K Y k= γ= L ∆ k =i−( δ +n ) k L n tähistab tööjõu juurdekasvutempot ehk rahvastiku kasvumäära (rate of population growth) δ on amortisatsioonimäär. ( δ + n) k - investeeringute tasuvuspunkt i = sf(k) 7.Majanduskasv ja tehnoloogia Y=F(K,L*E) tootmisfunktsioon ; E-tööjõu efektiivsuskordaja Tehnoloogiline progress ∆k=sf(k)-(δ+n+g)*k K (δ+n+g)*k –investeeringute tasuvuspunkt ; k= L∗E Püsiseisundi kasvumäärad Solow mudelis Muutuja Sümbol Püsiseisundi kasvumäär Kapital effektiivse töötaja k=K/(E*L) 0 kohta
a) kapitali kogust töötaja kohta b) töötajate hulga kasvu c) iga töötaja efektiivsust d) iga töötaja säästumäära 4. Kui töötajate tegelik arv kasvab 3 protsenti ja töötajate efektiivsuskordaja kasv on 2 protsenti, siis töötajate efektiivne hulk kasvab: a) 2 protsenti b) 3 protsenti c) 5 protsenti d) 6 protsenti 5. Solow kasvumudelis kus arvestatakse tehnoloogia progressi ja rahvastiku kasvu, peab investeeringute tasuvuspunkt katma: a) kapitali amortisatsiooni b) kapitali amortisatsiooni ja kapitali uutele, lisandunud töötajatele c) kapitali amortisatsiooni ja uute efektiivsete töötajate kapitalivarustatuse d) kapitali amortisatsiooni ja kapitali uutele, lisandunud töötajatele ning kapitali uutele efektiivsetele töötajatele
kasum ja keskmine kasum? R(Q)=p*Q (p on ühe ühiku hind) Keskmine tulu – AR(Q) = R(Q) / Q Kasum – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe П(Q) = R(Q) – C(Q) Keskmine kasum – AП(Q) = П(Q) / Q Mis on tasuvuspunkt? Tasuvuspunkt - müügimaht, mille puhul tulu ja kulu on võrdsed Mis on nõudlusfunktsioon ja Nõudlusfunktsioon - funktsionaalne seos nõudlus, pakkumisfunktsioon ja nõutava koguse ja hinna vahel pakkumine? Nõudlus - seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida tarbijad vaadeldavad perioodil soovivad ja suudavad osta
Veimer 15 5 Tulu-, kulu- ja kasumifuktsioonid Püsiv kogukulu (TFC) kulu, mis ei sõltu kauba tootmismahust Muutuv kogukulu (TVC) kulu, mis ei sõltub kauba tootmismahust Tootmise kogukulu TC (Q )=TFC+TVC Kogutulu tulu, mis saadakse toote müügist R(Q)=pQ (p on ühe ühiku hind) Ettevõtte kasum (Q) = R(Q) - C (Q) Tasuvuspunkt müügimaht, mille puhul tulu ja kulu on võrdsed. Firma toote nõudlusfunktsioon on esitatav kujul QD = 490 - 0,1 p 2 . Milline on vähim hind, mille puhul nõudlus puudub? Leida lineaarne pakkumisfunktsioon, teades, et tasakaaluhind on 20 ja hinna 10 puhul moodustab pakkumine 200 ühikut. 6
Inimesed oleks tulnud ilmselt ka 2x rohkema palgaga üle, aga see 3-5x rohkem maksta on halb juhtimisotsus. · Ajaleht ilmus 6x nädalas ja maksis 5 krooni. Tagajärg? Kuus korda on liiga tihti spordi jaoks, kuna ei ole piisavalt fanaatikuid ja kui paber on värvitrükkis ja kõik on nii kõrgetehnoloogiline siis see 5 krooni lehe eest ei hakka nii pea kasumit tootma ja see rahandusjuhi plaan ei lähe nii pea ellu (et kuna saavutada tasuvuspunkt). Liiga odv hind. · Reklaamikampaaniale kulutati miljon krooni. miks? Tagajärg? Liiga suur summa reklaamile, oleks võinud hoopis kojukandele investeerida või siis alles jätta osa rahast firma kapitaliks. Reklaamikampaania nugunii ei toonud soovitud tulemusi kuna ajaleheturg oli küllastunud teistest väljaannetest. Õpik lk 77 olemasolevate konkurentide vastupüüdlus, mille määrab 1
kuni viis korda rohkem. Kuus korda nädalas ilmuva ajalehe hind oli viis krooni (NB! 90-ndatel aastatel normaalne hind). Spordisündmuste ja sportlaste tegevuse kirjeldused olid illustreeritud rohkete fotodega. Peale selle oli ajalehes häid karikatuure ja koomikseid ning "kollastel" lehekülgedel sportlaste elu kajastavat keelepeksu. Ajalehe mahuks oli 24 või 32 lehekülge, millest kolmandik oli värvitrükis. Ametisse palgatud rahandusjuhi arvates tuli selleks, et saavutada tasuvuspunkt (15 tuhat ajalehte) nelja aastaga, hõivata valdav osa kogu Eesti vastavast turust. Esimesel kolmel aastal oleks ajaleht kahjumis. 70% müügitulust pidi laekuma ajalehtede müügist, 30% reklaamist. Põhiline levi pidi toimuma ajalehekioskite kaudu. Esimesel tegevusaastal ilmnesid mitmed raskused. Kuna ajaleheturg oli küllastunud paljudest väga erineva tiraaziga väljaannetest, ei taganud ajalehe väljalaskega seotud miljonikroonine reklaamikampaania märkimisväärset edu
prognoosimiseks. Tabel 6 on järgneva nelja aasta müügiprognoos. Aluseks on võetud taimede kogus ja saagikus ning eelnevate perioodide keskmine turuhind. NB! Taimede saagikusest on maha võetud 20% praaki, mis tekib paratamatult. Praagikogus (20% toodangust) on eksperthinnang, saadud maasikakasvatajatelt. Müügiprognoos (tabel 6) on tehtud konservatiivselt: keskmine turuhind tulevikus on prognoositud madalamaks, kui 2003 ja 2004 aastal. Tasuvuspunkt on teise aasta müügiperioodi lõpus. Juhul, kui Tartu Tööhõive amet toetab FIEd 20 000 krooniga, siis on FIE Ilona Kroben esimese aasta reaalses kahjumis 19 890 krooniga. Seega kujuneb FIE Ilona Krobeni omafinantseeringuks nii taimed, kui esimese aasta kahjum kogusummas 67 890 krooni (taimed 48 000 + kahjum 19 890 kr). Vastav valmisolek omafinantseeringu tasumiseks on FIEl olemas. - - 5
Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: teada saada arvestusliku kasumi/kahjumi suurust, mõista kui suured on ettevõtte kulud ja tulud Küsimus 25 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas bilansi valem on tõene või väär? VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 26 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tasuvuspunkt on müügimaht, mille korral kulud võrduvad tuludega ja kasum on null. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 27 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Alexander Osterwalderi ärimudelil on järgmised komponendid: Vali üks või enam: a. mõõdikute süsteem b. kliendid c. võtmetegevused d. võtmepartnerid Tagasiside Sinu vastus on õige.
siis võib eeldada ettevõttele suurt edu. Kuna allergikute osakaal kasvab pidevalt, siis ka see on ettevõttele üheks väliseks võimaluseks, mille kaudu on võimalik saavutada edu. Klientide nõudluse vähenemine on ettevõttele suurimaks riskiks, et seda ära hoida tegeleb ettevõte uute turundusalternatiivide leidmisega. Suureks riskiks on ka tööjõu voolavus ja tooraine kättesaadavus. Ettevõtte tasuvusaeg saabub 1,2 aasta pärast, mis on positiivne aeg. Tasuvuspunkt saabub, kui ettevõte on teenindanud 4214 klienti, et investeeringu kulud katta ja jõuda 0-punkti Antud äriplaan on vajalik ettevõtte tulemuslikuks arendamiseks ja see võimaldab ettevõttel paremini aru saada investeeringuga seonduvatest riskidest ning võimalustest. Äriplaanis vajamineva info on kogunud ja arengustrateegia sõnastanud ettevõtte juhtkond. 5 Üldised andmed Ettevõtte nimetus: Toor- ja mahetoidukohvik Mahedik
000 Jaotatud ettevalmistustsehhikulu d -1 611 000 1 611 000 5 00 kui kulud jaotatud: 0 0 0 5 000 000 00 Tasuvuspunkt ehk nullpunkt: tulu- muutuvkulud, jääktulu ja püsikulu võrdsed; , kui suurendada jääktulu, siis kasum suureneb, kaob nullpunkt.
tegevusvaldkonnast KASUMI MAKSIMINEERIMINE / KAHJUMI MINIMEERIMINE LÜHIPERIOODIL · KOGUTULU TR / KOGUKULU TC VAATENURK KASUM ON KOGUTULU TR KOGUKULU TC > 0 · PIIRTULU MR / PIIRKULU MC vaatenurka optimaalne toodangukogus valitakse "kuldreegli": piirtulu MR = piirkulu MC järgi 15 KASUMILÄVI e TASUVUSPUNKT TR = TC KASUMI MAKSIMEERIMISE KULDREEGEL: MR = MC (MR = P = ATR) SULGEMISHIND turuhind, mis katab AVC, kuid mitte rohkem. Majanduskahjum = TFC Psulgemis = AVC min= MC kui P=ATR > ATC ettevõtte teenib majanduskasumit, TR > TC kui P=ATR = ATC ettevõte on kasumilävel, majanduskasum=0, TR=TC kui P=ATR < ATC ettevõtte saab majanduskahjumit, TR < TC kui P < ATC ja P > AVC edasi toota
Kogukulu TC (Q) = TFC +TVC muutuvkulu ja püsikulu summa. Keskmine kulu AC (Q) kogukulu jagatud toodetud kogusega. 7. Mis on tulu ja keskmine tulu, kasum ja keskmine kasum? Kogutulu R (Q) tulu, mis saadakse toodangu müügist R (Q) = pQ. Keskmine tulu AR (Q) tulu jagatud toodete kogusega. Kasum (Q) summa, mille võrra tulud ületavad kulusid (Q)= R(Q) C(Q) (tulu-kogukulu) Keskmine kasum A(Q) kasum jagatud toodete kogusega. 8. Mis on tasuvuspunkt. Tasuvuspunkt on müügimaht, mille puhul tulu ja kulu on võrdsed 9. Mis on nõudlusfunktsioon ja nõudlus, pakkumisfunktsioon ja pakkumine? Nõudlusfunktsioon nõutav kogus Q on toote ühikuhinna p funktsioon Q=f(p) Nõudlus on kaupade ja teenuste hulk, mida tarbija on valmis ja võimeline kindla hinnaga ostma. Pakkumisfunktsioon pakutav kogus Q on toote ühikuhinna p funktsioon Q=f(p) või QS=f(p) Pakkumine on kaupade ja teenuste hulk, mida tootjad on valmis ja võimelised kindla hinnaga
d. Kõik eelpool nimetatutest 7. Milline järgnevatest ei kuulu üldiselt finantsprognoosimise etappide hulka: a. Müügitulu ja müügiga seotud kulude hindamine plaaniperioodil; b. Kavandatud müügitulu saavutamiseks vajalike investeeringute hindamine; c. Möödunud perioodi finantseelarve analüüs; d. Ettevõtja finantseerimisvajaduste hindamine plaaniperioodiks; 8. Toodangu maht kasumi-kahjumi piiril ehk... a. koguseline tasuvuspunkt b. vajadulik tasuvuspunkt c. olemuslik tasuvuspunkt 9. Traditsiooniliselt võetakse müügiprognoos etteantud tegurina ning ennustatakse selle mõju ettevõtte erinevatele kulutustele, varadele, kohustustele, omakapitalile. Millist toodud meetoditest ei kasutata eelnevalt kirjeldatud prognoosimisel? a. lihtne loogiline arvutuskäik b. regressioonanalüüs c. dispersioonanalüüs d
vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADUS MUA = MUB = MUC = ... Sel juhul käituvad tarbijad ratsionaalselt.saavutatakse tingimusel, et MU A / PA = MUB / PB = MUC / PC = ... = MUN / PN , kus MU piirkasulikkus, P hind KAUDNE KULU = NORMAALKASUM KASUM (Ettevõtte): T (enamasti kasumi tähiseks TT) = TR-TC, kus T on (kogu) kasum, TR - kogutulud toodangu müügist ja TC - tootmise kogukulud. KASUMILÄVI e TASUVUSPUNKT. Kasumilävel TR = TC, kus TR kogutulu, TC kogukulu. KESKMINE KOGUKULU ATC või AC: ATC = TC / TP = TC / Q, kus ATC keskmine kogukulu, TC tootmise kogukulud, TP kogutoodang, Q kogus ATC = AC = TC / TP = TVC + TFC / TP = TVC / TP + TFC / TP = AVC + AFC, kus ATC või AC keskmine kogukulu, TC tootmise kogukulud, TP kogutoodang, TVC kõik muutuvkulud, TFC on kõik püsikulud, AVC keskmine muutuvkulu, AFC keskmine püsikulu. KASUMI MAKSIMEERIMISE KULDREEGEL
Muutuvkulu (TVC) - kulu, mis sõltub tootmismahust Kogukulu TC(Q) = TFC + TVC - muutuvkulu ja püsikulu summa Keskmine kulu AC(Q) - kogukulu jagatud toodetud kogusega, 7. Mis on tulu, keskmine tulu, kasum ja keskmine kasum? Kogutulu R(Q) - tulu, mis saadakse toodangu müügist R(Q)=pQ Keskmine tulu AR(Q)- tulu jagatud toodetud kogusega, Kasum (Q) - summa, mille võrra tulud ületavad kulusid, (Q)=R(Q) - C(Q) [tulu-kogukulu] Keskmine kasum A(Q)- kasum jagatud toodetud kogusega, 8. Mis on tasuvuspunkt? Tasuvuspunkt on müügimaht, mille puhul tulu ja kulu on võrdsed. 9. Mis on nõudlusfunktsioon ja nõudlus, pakkumisfunktsioon ja pakkumine? Nõudlusfunktsioon - nõutav kogus Q on toote ühikuhinna p funktsioon Q=f(p) Nõudlus on kaupade ja teenuste hulk, mida tarbija on valmis ja võimeline kindla hinnaga ostma. Pakkumisfunktsioon - pakutav kogus Q on toote ühikuhinna p funktsioon Q=f(p) või QS=f(p)
Kogukulu on kõigi ettevõtte kulude summa (püsikulu+muutuvkulu=TC). Keskmine kulu on tootmise kogukulu jagatis toodangu kogusega (AC=TC/Q). 7. Mis on tulu ja keskmine tulu, kasum ja keskmine kasum? Kogutulu R(Q) - tulu, mis saadakse toodangu müügist R(Q)=pQ. Keskmine tulu AR(Q)- tulu jagatud toodetud kogusega AR(Q)=R(Q)/Q. Kasum (Q) - summa, mille võrra tulud ületavad kulusid, (Q)=R(Q) - C(Q) [tulu-kogukulu] Keskmine kasum A(Q)- kasum jagatud toodetud kogusega, 8. Mis on tasuvuspunkt? Tasuvuspunkt on müügimaht, mille puhul tulu ja kulu on võrdsed. Osutub, et kui kaupa müüakse antud hinnaga p, siis tasuvuspunktis Q(T) on keskmine kogukulu hinnaga võrdne, AC(Qt)=p 9.Mis on nõudlusfunktsioon ja nõudlus, pakkumisfunktsioon ja pakkumine? Nõudlus on ostja valmisolek ja võime maksta kindel hind mingi kindla koguse kauba või teenuse eest/ seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta
4. Laenu saamine pole tulu ega tema tagasimaksmine kulu laen ei kajastu kasumiaruandes. Rahavoogude prognoos: Rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus. Rahavoogude prognoosi koostades arvesta raha tegeliku liikumisega, rahavoogude prognoos ei ole sama, mis kasumiaruanne. 18. Tasuvuspunkti arvutamine. Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Hind Muutuvkulud Tasuvuspunkt mitmekesise toodangu puhul: Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Muutuvkulud 1 - ---------------------- Müügimaht 16 19
4. Laenu saamine pole tulu ega tema tagasimaksmine kulu laen ei kajastu kasumiaruandes. Rahavoogude prognoos: Rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus. Rahavoogude prognoosi koostades arvesta raha tegeliku liikumisega, rahavoogude prognoos ei ole sama, mis kasumiaruanne. 18. Tasuvuspunkti arvutamine. Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Hind Muutuvkulud Tasuvuspunkt mitmekesise toodangu puhul: Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Muutuvkulud 1 - ---------------------- Müügimaht 16 19
Muutumispiirkond - muutumispiirkonna Y all mõeldakse funktsiooni kõikvõimalike väärtuste hulka. loomulik määramispiirkond - Argumendi väärtuste hulk, mille korral funktsiooni määrav eeskiri on rakendatav. 3. Millised on funktsiooni põhilised esitusviisid? Graafikuna, tabelina, analüütiline 4. Mis on funktsiooni graafik? Funktsiooni f graafik on kõikide järjestatud paaride (x, f(x)) hulk, kus x on määramispiirkonna X element. 5. Mis on tasuvuspunkt. müügimaht, mille puhul tulu ja kulu on võrdsed. 6. Nõudlusfunktsioon Nõutav kogus QD on toote ühikuhinna p funktsioon, mida väljendatakse QD=Q (p) Pakkumisfunktsioon Pakutav kogus QS on toote ühikuhinna p funktsioon, mida väljendatakse kujul QS=Q (p) 7. Defineerida tuletis. Mis on marginaalsuurus? Mida tähendab, et marginaalkulu on 15 krooni? Mida tähendab, et marginaaltulu on 10 eurot? Mida tähendab, et marginaalkasum on 30?
kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). · Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. · Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiaruandes aga mitte. 20. Tasuvuspunkti arvutamine. Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Hind Muutuvkulud Tasuvuspunkt mitmekesise toodangu puhul: Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Muutuvkulud 1 - ---------------------- Müügimaht 21. Finantsülesanded. KÄIVE - (PÜSIKULUD + MUUTUVKULUD) = KASUM Käiberentaablus = (Puhas)kasum x 100%/ Käive Turvavaru tasuvuspunktiga võrreldes - (Käive-Tasuvuspunkt) x 100/Käive 22
- ühiku muutuvkulud 6.- püsikulud kokku 100.- Jääktulu = Müük - muutuvkulud Jääktulu ühiku kohta = Ühiku müügihind - ühiku muutuvkulud 4 = 10 - 6 Kogu jääktulu = jääktulu ühiku kohta x müüdud ühikute arv 4 = 4 x 1 Jääktulu - püsikulud = kasum Jääktulu - püsikulud = 0 TASUVUSPUNKT Tasuvuspunkt on toodete müügimaht, mille puhul jääktulu = püsikulud Peale tasuvuspunkti iga täiendava ühiku müük suurendab puhaskasumit ühiku kohta tuleva jääktulu võrra. Kogukasumi suhtarv e. müügikatte tase e. jääktulu ja mahu suhe jääktulu x 100% 4 x 100% =------------------------------- = ---------------- = 40 % käive 10 näitab, kuidas jääktulu muutub müügi muutumisel e. kui suure osa müügist moodustab
Täieliku konkurentsi tingimused: · Suur firmade arv. · Homogeense kauba tootmine (kõik kaubad hüvise turul on ühesugused). · Sisenemis- a väljumisbarjääride puudumine. · Täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon. Kasumi maksimeerimine firma peab tootma kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga: MC = MR =p. Sulgemispunkt punkt, kus hind on samal tasemel keskmise muutuvkuluga: MC = AVC. Pikk periood: Kasumilävi ehk tasuvuspunkt punkt, kus keskmine kogukulu on minimaalne, firma kogutulu on sama suur kui tema kogukulu. Null(majandus)kasum firma saab ainult normaalkasumit. 6. Mittetäielik konkurents Monopol: Monopoli tekkepõhjused: · Mastaabiökonoomia üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga. · Sisenemisbarjäärid. · Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus).
nne Müügikogus 71 71 Müügitulu 248 2485 5 Ühiku hind, Püsikulud aastas, kr % kr Tasuvuspunkt (tükkides) 0,4 86% 17471,28 43678,20 25 3% 660,85 26,43 15 3% 660,85 44,06 35 7% 1445,61 41,30 Ühes kuus peame tegema 43678,2 kannet, saama 26,43 klienti, kes maksavad kuutasu, 44,06 liitujat ja
optimaalne kogus- MC=MR kasumit max-v kogus p=MC kui p>MC siis kasvab kasum iga tooteühiku tootmisel p-MC võrra ühikukasum opt kogusel= p-ATC TR= (p-ATC)*Q Lühiperiood: Lühiperioodi pakkumiskõver- f MC kõvera osa, mis jääb ülespoole MC ja AVC lõikepunkti maj.kasum=TR-TC tootmist laiendatakse kuni MR>MC kasumi max-se kuldreegel- MC=MR AR=TR/TP kahjum kui ATC>p jätkab tootmist kui kaetakse VC ja osa FC-st sulgemishind- p=AVCmin kasumilävi e tasuvuspunkt- näitab, et f saab normaalkasumit; p=ATC Pikk periood: F saab konkurentsi tõttu ainult normaalkasumit: maj.kasum = 0 nõrgad turukaitsetõkked > uued firmad ja olemasolevad suurendavad tootmismahtu > turupakkumine kasvab > tasakaaluhind alaneb aga AC jääb samaks > maj.kasum väheneb > tekib maj.kahjum > ettevõtted lahkuvad > turupakkumine väheneb > tasakaaluhind tõuseb > maj.kahjum väheneb uusi ettevõtteid tuleb juurde ja olemasolevad suurendavad tootmiskogust kuni maj.kasum>0
12. KASUMILÄVI Tasuvuspunkti analüüsi eesmärgiks on : 1) Leida toodangu maht ühikutes, mille puhul ei saada kasumit, kuid hoidutakse ka kahjumist 2) Määrata toodangu kriitilisele punktile vastav kahjumit vältiv müügisumma. Näitab, kui palju peab ettevõte oma kaupu müüma, et katta netkäibe laekumisega muutuvad ja püsivad kulud. Kasum selles punktis on 0. ( 9 lk 60 ) Tasuvuspunkt = Püsikulud kokku . 1 - Muutuvkulud kokku Läbimüük Tasuvuspunkt 2007: 888 000 + 15 721 000 + 11 007 000 + 6 481 000 = 284 141 666,67 1 (314 650 000/ 357 336 000) 45 Tasuvuspunkt 2008: 19 105 000 + 11 681 000 + 2 098 000 + 8 273 000 = 342 975 000
Konkreetsete töötajate tööülesanded ja vastutus. Kasutatav palgasüsteem. Töötajate täienduskoolitus. 10. Finantsplaan. Võtab kokku äriplaani elluviimisega kaasnevad kulud ning oodatavad tulud. Alustava ettevõtte seisukohast on vaja hinnata stardikapitali vajalikku suurust ja selle allikaid, prognoosida tulusid ja kulusid, rahavooge ja bilanssi. Otstarbekas on välja arvutada ettevõtte tasuvuspunkt – minimaalne läbimüügimaht, mille puhul tulud on kuludega vähemalt võrdsed. 11. Riskide hindamine. On hea, kui ettevõtja teadvustab endale keskkonna ja konkurentsi võimaliku muutumisega kaasnevaid ebakindluse tegureid ning mõtleb, kuidas nende esinemise korral käituda. Riskideks võivad olla näiteks kallinev ressurss, tarbija soovide muutumine ning nõudluse langus,
Konkreetsete töötajate tööülesanded ja vastutus. Kasutatav palgasüsteem. Töötajate täienduskoolitus. 10. Finantsplaan. Võtab kokku äriplaani elluviimisega kaasnevad kulud ning oodatavad tulud. Alustava ettevõtte seisukohast on vaja hinnata stardikapitali vajalikku suurust ja selle allikaid, prognoosida tulusid ja kulusid, rahavooge ja bilanssi. Otstarbekas on välja arvutada ettevõtte tasuvuspunkt minimaalne läbimüügimaht, mille puhul tulud on kuludega vähemalt võrdsed. 11. Riskide hindamine. On hea, kui ettevõtja teadvustab endale keskkonna ja konkurentsi võimaliku muutumisega kaasnevaid ebakindluse tegureid ning mõtleb, kuidas nende esinemise korral käituda. Riskideks võivad olla näiteks kallinev ressurss, tarbija soovide muutumine ning nõudluse langus,
(eur) (eur) 86 € 75 € 30 000 tk 330 000 300 000 € 30 000 € Arvuta: 1) Piirkasum (jääktulu) aastas; Piirkasum= (ühiku müügihind x ühikute arv) – (muutuvkulu ühiku kohta x ühikute arv) Piirkasum= (86 x 30 000) – (75 x 30 000) = 2 580 000 – 2 250 000 = 330 000 2) ärikasum aastas; Ärikasum = Piirkasum – püsikulud Ärikasum = 330 000 – 300 000 = 30 000 € 3) kasumilävi (tasuvuspunkt) aastas ühikutena ja eurodes (müügikäibena); Kasumilävi (ühikutes) = püsikulud / ühiku piirkasum* * Ühiku piirkasum = Müügihind ühiku kohta – muutuvkulud ühiku kohta Kasumilävi (ühikutes) = 300 000 / (86 – 75 ) = 300 000 / 11 = 27 272,72 = ~27 273 tk Kasumilävi (müügikäibena) = püsikulud / piirkasumimäär * * Piirkasumimäär = Piirkasum / müügitulu (müügikäive)** **Müügitulu= ühiku müügihind x ühikute arv = 86 x 30 000 = 2 580 000
Äriplaani koostamise käigus arvutatakse välja vajaminev stardikapital, mis sisaldab kõiki kulusid, sealhulgas ka vajaminevaid investeeringuid. Investeeringud on see osa stardikapitalist, mida tehakse üldjuhul üks kord s.o vajaliku põhivara soetamiseks. Vahel võivad investeeringud ja stardikapital rahas mõõdetuna olla sama suured ehk investeeringud = stardikapital. Stardiperioodi jääb ka tasuvuspunkti saavutamine. Tasuvuspunkt ehk kasumilävi näitab, kui palju on vaja toota ja müüa kehtestatud hinnaga, selleks et tulud ületaksid kulusid või oleksid vähemalt nendega võrdsed. Niii nagu vajalik stardikapitali suurus nii tuleb ka tasuvuspunkt äriplaani koostamise käigus eelnevalt välja arvutada. Äri loetakse käivitunuks siis, kui rahakäive on positiivne ja ettevõte on kasumlik. ETTEVÕTLUSVORMID
..........................................müügi stimuleerimine 68. Branch ..............................................................harukontor 69. Brand ................................................................tootemark 70. Brand loyalty ...................................................kindla kaubamärgi eelistamine 71. Brand manager .................................................toote müügijuht 72. Break-even point ..............................................tasuvuspunkt 73. Budget - ..............................................................eelarve 74. Budget line .......................................................eelarvejoon 75. Business ............................................................ äri 76. Business area ...................................................ärivaldkond 77. Business buccaneer ..........................................äripiraat 78. Business cycles ................................................äritsüklid
Sel juhul peab keskmine muutuv kulu olema nagu AVC1 hind on väiksem kui keskmine muutuv kulu. Vt. Joonis 6.5 seal MR-d erinevad hinnatasemed, mida firma saab turult võtta. P5 kõige parem hind. Keskmine kulu seal see, kus lõikub ATC-ga. Kasum ATC-st ülespoole kuni hinnani see osa. P4 hind läheb alla, firma vähendas kohe kogust. Keskmine kulu samasugune, firma halvemas olukorras. Punkt, kus hind sama kõrge kui ATC, on firma tasuvuspunkt hind täpselt nii kõrge, et katab keskmise kulu ära. P3 hind läheb veel alla, firma nüüd juba kahjumis hind ei kata ära kogukulu. Siiski keskmine muutv kulu (AVC) madalam. Firma küll kahjumis, aga katab ära keskmise muutuva kulu. Firma jätkab kahjumiga tootmist. P2 hind läheb veel madalamaks. Hind katab täpselt ära muutuva kulu miinimumi sulgemispunkt. P1 hind veel alla, katastroof juba. Hind ei kata isegi muutuvat kulu firma lõpetab
homogeenne Tootjatel ja tarbijatel on turul toimuva kohta täielik informatsioon. Ettevõtte kasumi maksimeerimine (või kahjumi minimeerimise) analüüsiks lühiperioodil võib kasutada nii: kogutulu TR / kogutulu TC vaatenurka (kasum on kogutulu TR kogutulu TC > 0) piirtulu MR / piirkulu MC vaatenurka (optimaalne toodangukogus valitakse "kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). Kasumilävi e tasuvuspunkt väljendav sellist toodangu mahtu, mille puhul kogutulude ja kogukulude summad on võrdsed: ettevõttel kujuneb nn nullkasum kasumilävel pole majanduskahjumit, kuid ei teenita ka majanduskasumit kasumilävel TR=TC Kasumi maksimeerimise kuldreegli e optimaalse toodangukoguse valiku printsiibi kohaselt peaks ettevõte valmistama toodangukoguse, mille piirtulu võrdub piirkuluga (MR=MC). TKF-i kui hinnavõtja firma piirtulu MR võrdub tooteühiku hinnaga P
MR>MC Kui piirtulu < piirkulu siis tootmismahu suurenemine vähendab kasumit. Seega kasum suureneb tootmismahu vähenemise korral Kasumi maksimeerimine = piirtulu = piirkulu Täielikult konkureeriva firma pakkumiskõver- see osa piirkulukõverast mis on kõrgemal keskmise muutuvkulukõvera miinimumpunktist Sulgemispunkt: MC=AVC ehk piirkulu = keskmine muutuvkulu. Kasumilävi ehk tasuvuspunkt on punkt kus keskmine kogukulu on minimaalne. Sel tootmistasemel on firma kogutulu sama suur kui kogukulu. Nullkasum/kahju- st saadakse ainult normaalkasumit Pikal perioodil täieliku konkurentsi korral peaksid firmad tootma kogust mille hind, piirtulu, keskmine kulu, keskmine tulu ja piirkulu on võrdsed ja keskmine kogukulu minimaalne > majanduslik efektiivsus Testid:
Tema roll on suunata mentiid ennast oma probleemidele parimaid lahendusi leidma. - Kiirendid Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis. Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. Programmi lõpus esitlused investoritele. 32. Tasuvuspunkti arvestus. Püsi- ja muutuvkulude mõiste. Tasuvuspunkt = käive ja kogukulu on võrdsed. Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, st sellest, kui palju ta mingil perioodil midagi toodab või teenuseid osutab. Püsikuludeks võivad olla näiteks rent, küte, laenuintress, kontorikulud jne. Muutuvkulud varieeruvad koos tegevuse mahu muutumisega, kuid nad on püsivad tooteühiku kohta. Muutuvkuludeks tootmisettevõttel on toodete valmistamiseks kasutatavate materjalide ja
Näidis. Tabel. Müügiprognoosid. Toode/teenus Jaotuskanal/leping Hind Kogus Summa 5. koolituspäev Ülesanne nr.19. Koostage kassavoo, bilansi ja kasumiaruande prognoos. Kõik finantsprognoosid esitatakse kolme aasta kohta., esimesel aastal detailselt kuude kaupa ja järgneval kahel aastal detailselt aasta kaupa. Ülesannete lahendamisel kasutage Aktiva kodulehe näidiseid. (www.aktiva.ee) Ülesanne 20. Leidke oma toodetele/teenustele tasuvuspunkt ehk kasumilävi. Ülesanne 21. Leidke Teie poolt koostatud finantsprognooside põhjal suhtarvud äriplaani investeeringute ja valitud strateegiate hindamiseks. Finantsanalüüsi eesmärk äriplaanis on hinnata , kas planeeritav investeering tasub ära investori poolt soovitud ajaga ning kas planeeritud strateegia võimaldab saavutada ettevõtja poolt püstitatud eesmärke. Selleks hinnake prognooside põhjal näiteks : 21.1. Ettevõtte likviidsust.
Firma kogukulud on avaldatavad valemiga C(q) = 0,1q2 + 70q + 200, kus q on müüdavate toodete hulk. Leida toodete hulk q , mille puhul firma kasum on suurim jakui suur see on? 12 Ülesanne 4.23. Raadioid valmistav tehas müüb neid hinnaga 950 kr tükk. Kogukulufunktsioon on C(q) = 0,5q2 - 10q + 60 000 , kus q on valmistatud ja müüdud raadiote hulk. Leida kasumifunktsioon ja tasuvuspunkt. Milliste q väärtuste korral on tehasel lühiperioodil üldse mõtet raadioid toota? Milline tootmisplaan tagab suurima kasumi? Ülesanne 4.24. Firma kogutulu on 550q 5 q2 , kogukulud aga C(q) = 50 q + 10 500 . Millise tootmisplaani korral on firma kasum suurim? Ülesanne 4.25. Kulufunktsioon on C(q) = 0,2q3 8q2 + 100q + 200, kus q on tootmisamht. Milline on suurim kasum, kui tooteühiku müügihind on 160 kr? Ülesanne 4.26
Agressiivse finantseerimisstrateegia puhul on olemas alaline sõltuvus lühiajalisest finantseerimisest. Finantsprognoosimisel kolm etappi: 1) müügitulu (müügikäibe) ja müügiga seotud kulude hindamine plaaniperioodil; 2) kavandatud müügitulu (müügikäibe) saavutamiseks vajalike investeeringute hindamine ja 3) ettevõtja finantseerimisvajaduste hindamine plaaniperioodiks. Toodangu maht kasumi-kahjumi piiril e. koguseline tasuvuspunkt (QB)= F/(P-v), kus F on püsikulud, P on ühiku müügihind ja v on muutuvkulud. Kasumieelarve Tulud ja kulud erinevatest alaeelarvetest, seos bilansiga. Finantsplaan on tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmärgi saavutamist. DuPont'i mudel-skeem- prognoositakse näitajaid omakapitali tasuvuse (ROE) ja varade rentaabluse ehk investeeringute tasuvuse (ROI) suhtarvu komponentidest lähtuvalt
annaabi.ee 
