Kogu aasta reeglid 9-klassile-6 (0)

1 9. KLASSI ÕPILASE REEGLID EESTI KEELES JA KIRJANDUSES Eesti keeles:

ÕIGEKIRI : Täishäälikud  e vokaalid , on kõik helilised Kaashäälikud  e  konsonandid L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, š, z, ž. A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud  (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud  e  klusiilid F, š, z, ž. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e  diftong : nt auto.
Konsonantühend : nt kosmiline. Sulghäälik  e  klusiil  sõna algul. Nt kaas –  gaas ,  paas  – baas, tušš –  dušš , pall – ball,  poks  –  boks ,  kong  – 
gong ,  keiser  –  geiser ,  toos  –  doos ,  palett  –  ballett ,  parkett  –  barett   jms.  Kaashäälikuühendi õigekiri:  Põhireegel: konsonantühendis  kirjutatakse  kõik tähed ühekordselt (nt linlane, usjas, vendade)
Erandid: (põhireegel ei kehti) a) kaks tähte võib olla liitsõnade liitumiskhal (nt pannkook, plekkpurk)
b) liite –ki/-gi ees (nt lillgi, pottki)
c)  liidete  liitumiskohal (nt keskkond, modernne)
d) l, m, n, r-i järel oleva ülipika s-i märkimiseks (nt valss, marss, pulss, kirss) *  veaohtlikud !!! ( kärbsed  –  kärbes ,  jalgsi  – jalg, peatselt, jõudsin – jõudma,  kuldsed  –  kuld , heitsid –  heitma ,
õudne  – õudse) k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž + KI (ülejäänud häälikutega -gi) Liide  on alati sõna lõpus (nt poistegagi). H sõna algul. Nt aar –  haar ,  aare  –  haare , ai – hai, all – hall, allikas – hallikas, aru – haru, arv – harv,  arutama
– harutama,  iilid  – hiilid, irv –  hirv ,  õng  –  hõng ;  almanahh , kasahh,  tsehh , tšehh,  epohh ,  aitäh .  i ja j õigekiri. Nt materjal – materiaalne, müüma –  müüja , maias – maja, saiu, vaiu, ojja, majja.  Hääliku pikkus. Nt  kabi  – kapi –  kappi . Selle  duši , seda dušši.  Võõrsõnad  vaata Õ lk 39–44. Kokku käivad dž ja tš ( džemm  ja  tšempion ). Poolitamine:  liitsõnad  sõnapiirilt ( pann - kook ,  plekk -pott); üksik  kaashäälik  alustab uut  silpi  (ru-ma-la-te-le-
gi); kui sõnas on mitu kaashäälikut järjest, siis uuele  reale  viiakse ainult viimane (vintsk-leb, korst-na); 
üksikut tähte ei jäeta rea lõppu ega viida uue rea lagusesse (ei saa a-la, lai-a).  Veaohtlikud  käändevormid : nt  küüs , kaas,  palitu ,  vilu  ilma, kümmekonna, sadakonna,  viit ,  kuut ,
kontserti, kontsertide, tagaplaanile.  SÕNALIIGID :

2 1.  Käändsõnad (saab käänata 14nes  käändes ):

a)  Nimisõnad  (asjad, olendid, abstraktsed mõisted, nt poiss, kass , laud, armastus)
b)  Omadussõnad (omadused, nt  kole , ilus)
c)  Arvsõnad (põhi- ja  järgarvud , nt kuus, kuues)
d)  Asesõnad ( viitavad  isikutele, olenditele ja asjadele, asendavad täistähenduslikke sõnu, nt sina, see, keegi) 2.  Pöördsõnad e  tegusõnad  e  verbid  (väljendavad tegevusi, nt elama, minema)
3. Muutumatud sõnad (neid ei saa käänata ega pöörata):kiiresti, eile, seal)käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c)  Sidesõnad  (aitavad  lauses  mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk)
d)  Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai,  halloo ). KÄÄNAMINE :
Eesti   keeles   on   14    käänet ,   käändsõnad  käänduvad  14nes   käändes.   Käändsõnadeks   on:
nimisõnad   (nt   koer,   auto),   omadussõnad   (nt   ilus,   sinine),   arvsõnad   (nt   kolm)   ja
asesõnad (nt sina, keegi). Käände nimi Küsimused, mis käändele vastavad Näide  (ainsuses ja mitmuses )

1.   Nimetav Kes? Mis? Tüdruk  Tüdrukud  2.  Omastav Kelle? Mille?

Tüdruku  Tüdrukute 

3.  Osastav Keda? Mida? Tüdrukut  Tüdrukuid  4. Sisseütlev

Kellesse? Millesse? Kuhu? Tüdrukusse Tüdrukutesse

5. Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Tüdrukus

Tüdrukutes 

6. Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Tüdrukust

Tüdrukutest 

7. Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Tüdrukule 

Tüdrukutele 

8. Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Tüdrukul Tüdrukutel 

9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Kust? Tüdrukult  Tüdrukutelt 

10. Saav Kelleks? Milleks?  Tüdrukuks  Tüdrukuteks  11.

Rajav Kelleni? Milleni? Tüdrukuni  Tüdrukuteni 

12. Olev Kellena? Millena? Tüdrukuna Tüdrukutena  13.

Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Tüdrukuta  Tüdrukuteta 

14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Tüdrukuga Tüdrukutega 

PÖÖRAMINE : Tegusõnadel  on kaks arvu:  ainsus  ja  mitmus
Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses.
Neli aega:  olevik ,  lihtminevik ,  täisminevik  ja  enneminevik .
Neli kõneviisi: kindel,  tingiv , kaudne,  käskiv .
Kaks kõneliiki:  jaatav  ja  eitav .
Kaks tegumoodi: isikuline ja  umbisikuline . Tegusõnad  pöörduvad   kolmes  pöördes ainsuses ja kolmes pöördes mitmuses. ainsuses mitmuses

1. pööre Mina laulan Meie laulame K o h a kä ä n d e d N i- n a -t a - g a  

kä ä n d e d

3 2. pööre Sina laulad Teie laulate 3. pööre Tema laulab

Nemad laulavad Tegusõnade ajad: OLEVIK MINEVIK Lihtminevik Täisminevik Enneminevik (on + nud) (oli + nud) Ma laulan laulsin olen laulnud olin laulnud Sa laulad laulsid oled laulnud olid laulnud Ta laulab laulis on laulnud oli laulnud Me laulame laulsime oleme laulnud olime laulnud Te laulate laulsite olete laulnud olite  laulnud Nad laulavad  laulsid on laulnud olid laulnud Umb- lauldakse lauldi on lauldud oli lauldud isikuline *Tulevik eesti keeles puudub, seda saab väljendada nt  tegusõna  hakkama abil ( Homme   hakkan  õppima). Tegusõna käändelised vormid:
ma- tegevusnimi da-tegevusnimi Kesksõnad Teonimi Tegija -ma              -maks
-mas             -mata
-mast -da (-ta, -a)
-des (-tes, -es) -v                -nud
-tav  (-dav)           
-tud  (-dud) -mine
( jooksmine ) -ja ( jooksja ) Kõneviisid  isikulises tegumoes: Kindel Tingiv Kaudne Käskiv O L E V IK Elan
Elad
Elab
Elame
Elate
Elavad Elaks(in)
Elaks(id)
Elaks
Elaks(ime)
Elaks(ite)
Elaks(id) Elavat
Elavat
Elavat
Elavat
Elavat
Elavat -
Ela
Elagu
Elagem
Elage
Elagu L IH T -M IN E V IK Elasin
Elasid
Elas
Elasime
Elasite
Elasid Oleks(in) elanud
Oleks(id) elanud
Oleks elanud
Oleks(ime) elanud
Oleks(ite) elanud
Oleks(id) elanud Olevat elanud
Olevat elanud
Olevat elanud
Olevat elanud
Olevat elanud
Olevat elanud Olgu elatud T Ä IS -M IN E V IK Olen elanud
Oled elanud
On elanud
Oleme elanud
Olete elanud
On elanud - - - E N N E -M IN E V IK Olin elanud
Olid elanud
Oli elanud
Olime elanud
Olite elanud
Oli elanud - - - Kõneviisid umbisikulises tegumoes: Kindel Tingiv Kaudne Käskiv

4 Olevik elatakse elataks elatavat elatagu

Lihtminevik elati Oleks elatud Olevat elatud Olgu elatud Täisminevik On elatud Enneminevik Oli elatud SÕNAVARA e  LEKSIKA : Sünonüümid  – samatähenduslikud sõnad, nt ilus – kena – kaunis.
Antonüümid  – vastandtähendusega sõnad, nt must – valge, ilus – kole.
Homonüümid  – sama kuju, kuid erineva tähenduse ja päritoluga sõnad, nt tuli, tee, viis.
Paronüümid  – kõlaliselt ja vormiliselt sarnased ning lähedase tähendusega sõnad, nt enamik – 
enamus, enne – ennem.
Neologism  – uudissõna , nt  majandussurutis .
Arhaism  – vananenud sõna, nt  triiphoone  (kasvhoone).
Võõrsõna  – mõnest teisest keelest meie keelde laenatud sõna, sisaldab võõrhäälikuid (š, z, ž, f ja 
sõna alguses g, b, d).
Laensõna  – võõraste keelest laenatud sõna, kuid meie keelde  sobivaks  muudetud, nt comics -> 
koomiks .
Barbarism – toorlaenud võõrkeelest, mis pole meie keelde kohandatud, nt cool, okay. VORMIMOODUSTUS : 1. Lisamine – tunnuste ja  lõppude  lisamine, nt kassi+de+le
2.  Tüvevaheldus  – sõna tüvi muutub, nt  pood : poe, lammas : lamba.d või s või on need häälikud  kahekordsed) ja mõned vormid nõrgas  astmes . Võrdled 
käändsõnade juures ainsuse omastavad ja osastavat vormi. 
A-tüvi (ainsuse omastav) – lamba (tugev aste, sest siin on alles klusiil b).
B-tüvi (ainsuse osastav) – lammas-t (nõrk aste, sest siin on klusiil b kadunud).
Võrdled pöördsõnade juures    mina    -vormi ja    nud    -vormi.     A-tüvi (mina-vorm) – hüppa-n (tugev aste, kaks p-d).
B-tüvi (nud-vorm) – hüpa-nud (nõrk aste, üks p). VÕRDLUSASTMED : Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - SUUR JA VÄIKE  ALGUSTÄHT :

5 Lause algab suure  tähega !!! NIMETUSED kirjutatakse väikse tähega

NIMED kirjutatakse läbiva suurtähega PEALKIRJAD kirjutatakse esisuurtähega ja pannakse jutumärkidesse Keeled ja  rahvused
Nt eesti keel,  rootslane Isikud ja olendid
Nt  Arnold  Rüütel, Pontu Raamatud ja luuletused
Nt „ Bullerby  lapsed“, „Meil aiaäärne 
tänavas“ Kuud ja  nädalapäevad
Nt mai, oktoober, laupäev Maailmajaod , riigid, kohad
Nt   Euroopa,   Soome,    Kapa -
Kohila Filmid ja  näidendid
Nt „Viimne  reliikvia “, „Kevade“ Pühad ja tähtpäevad
Nt  jõulud ,  kadripäev , 
jaanipäev Ajalehed,  ajakirjad
Nt Eesti  Päevaleht , Pere ja 
Kodu,  Postimees TV- saated
Nt „Kodu keset linna“, „ Aktuaalne  
kaamera “ Õppeained
Nt eesti keel, ajalugu, 
tööõpetus Sordid
õun ,,Tartu roosõun” Aktsiaselts ,  restoran , 
ansambel , auhind,  kakao Ilus Kodu, Kolm Põrsakest, 
Kuldne  Trio, Kuldne Palmioks, 
Meie Mark Ajaloosündmused  
Nt teine (II)  maailmasõda , 
Liivi sõda ( kohanimi  ikka 
suure tähega) KOKKU- JA  LAHKUKIRJUTAMINE :            ARVSÕNAD (mitu? mitmes?) KOKKU LAHKU -teist (kaksteist)
-kümmend ( kolmkümmend )
-sada (nelisada) ühelised (sada kolm)
tuhat  (viis tuhat)
miljon, miljard  (üks miljon, pool miljardit) Põhiarvsõna  vastab küsimusele mitu? Järgarvsõna  vastab küsimusele mitmes? 
mitmendal? nt kuus, kümme, kaskümmend üheksa, sada 
viis nt kuues,  kümnes , kahekümne üheksas, saja viies

1 üks  
62  kuuskümmend  kaks
500  viissada

1.      I       esimene, esimesel
62.   LXII kuuekümne teine, kuuekümne teisel
500. D      viiesajas, viiesajandal Nimisõnade  kokkukirjutamine : a) liitsõnad, nt vanaisa, kaubamaja.
b) esimene sõna vastab küsimusele missugune?, nt puhkusereis, mootorpaat.
c) esimene sõna on lühenenud, nt  võõrkeel  (võõras keel),  purskkaev  (purskav  kaev ).
d) ne- ja line- liitelise  omadussõnaga , nt mäekõrgune, suurejooneline, poisisarnane, Koidula - nimeline, L. Koidula nimeline, Lydia Koidula nimeline, Pärnu-suurune (nimi), 13-aastane  (arv), 13aastane, kolmeteistaastane, T-kujuline (üksik täht).
e)  kohanimed : Kohtla-Järve, Ida-Eesti.
6 LIHTLAUSE : üks  öeldis .  Sõnajärg : alus – öeldis (nt Isa  luges  õhtul raamatut) või  sihitis  või määrus – 
öeldis – alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). KOONDLAUSE : lihtlause, millesse on koondatud mitu ühele ja  samale  küsimusele vastavat sõna. Korduda 
võivad alused,  öeldised ,  sihitised , öeldistäited, määrused,  täiendid  ja lisandid. Nt Meie klassi õpivad Peeter, 
Piia ja Paul. Ma jooksen,  laulan  ja  tantsin .
Koma  ja  sidekriips  koondlauses:  Õuna -,  pirni - ja  ploomipuud  kasvavad aias.
Tegime  palju õunamahla, - moosi  ja -kompotti. Koolon  ja  mõttekriips  koondlauses:
kokkuvõttev  sõna : loe, te ja lu. Nt Meie klassis õpivad järgmised õpilased: Peeter, Piia ja Paul.
loe, te ja lu – kokkuvõttev sõna. Nt Peeter, Piia ja Paul – need õpilased käivad meie klassis. Hõlmavad määrused: a) kohamäärused: nt TJG asub Eestis Tallinnas Õismäel  Järveotsa  teel. Koht sama, koma pole!
b)  ajamäärused : nt  Sündisin  1992. aastal 3.  aprillil  kell 15.45. Aeg sama, koma pole! Samaväärsed määrused ja täiendid:
Jaanipäev, 24. juuni (jaanipäev = 24. juuniga, on koma!). Raske, (=) tinane  väsimus .  Sama- ja  eriliigilised  täiendid ning määrused:
Samaliigilised on koma: nt Näitusel on suuri, keskmisi, väikeseid ja päris tillukesi  koeri . (Räägib kasvust).
Eriliigilised koma pole: nt Meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer. (Kasv, värvus ja  karv ). LIITLAUSE : mitme öeldisega lause. Sõnajärg:  kõrvallause , öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal!
Kirjavahemärgid :
Jutustava lause lõpus punkt.
Küsilause  lõpus küsimärk.
Käsk - ja  hüüdlause  lõpus  hüüumärk . KOMAGA : sidesõnad et, aga, sest, kui, kuid, vaid, ent, nagu, kuna, siis 
+ kõik  siduvad  sõnad (tavaliselt tuntud kui  küsisõnad ) (nt kes, kelle, mida, kus, missugune jne)
KOMATA: sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka
NB! Koma käib  sidesõna  ees! (Nt Tore, et sa tulla said)
Erandid:  Kui     ja nagu     ees ei käi koma, kui tegemist on      võrdlusega !     Nt Olen ilusam kui sina.
     Olen kaval nagu  rebane .  Aga     ja siis     ees ei käi koma, kui need on lauses millegi    rõhutamiseks     ja  neile ei järgne lauses tegusõna (kui aga lause keskelt ära jätta, ei muutu tähendus)!
Nt Mina aga olen õnnelik = mina olen õnnelik.
     Mis siis teha?  Kui lause algab sõnaga kui,    siis on lause keskel kuskil koma!     Nt Kui sa tuled, (siis)  helista  ette. RINDLAUSE : lause lause kõrval. Kaks võrdset lausepoolt, võid punkti vahele panna. Nt Õpetaja kirjutas 
Peetrile hea hinde ja poiss oli õnnelik. Ja asemel võib olla punkt ja saad kaks võrdset  lauset .
Rindlause kirjavahemärgid: a) sidesõna ja koma pole: nt Isa kutsub arsti ja (ning, või) vend  jookseb   apteeki .
b) koma: nt Isa kutsub arsti, vend jookseb apteeki.
c) sidesõna ja koma: nt Juhataja rääkis pikalt, aga (ent, kuid) teda ei kuulatud.
d) koolon,  kui lauses  seletatakse  või põhjendatakse: nt Ma ei usus sind: oled mulle varemgi valetanud.
e) mõttekriips, kui lauses on järeldus eelmisest: nt Ta käis palja peaga – nii ta end ära külmetaski.

7 PÕIMLAUSE : lause lauses. Koosneb pealausest ja kõrvallausest.

VERBITA  LAUSELÜHEND : on alati nimetavas käändes ja eraldatakse  muust  lausest  komadega . Nt Poiss,
pastakas  käes, kirjutas  eksamit . nud- JA tud-LAUSELÜHEND: küsimusele millal? vastav nud- ja tud-lauselühend eraldatakse muust 
lausest komaga, aga küsimusele missugune? vastav lauselühend jääb komata. Nt Tulnud vastama (millal?), 
ulatas  õpilane õpetajale  päeviku . Vastama tulnud (missugune?) õpilane ulatas õpetajale päeviku.  des- JA mata-LAUSELÜHEND:     üldiselt, kui des- või mata-lauselühend on  lühendi  alguses, siis pannakse  koma, kui lõpus, siis mitte.  des                              ,                            . mata                ,    . des                                 .                         mata                                             .                             , des                             .                , mata                                  . des .               mata .  
Jätkates oma teed, ei vaadanud mees tagasi. Vaatamata  kordagi  tagasi, jätkas mees oma teed. Oma teed jätkates ei vaadanud mees tagasi. Kordagi tagasi vaatamata jätkas mees oma teed. Mees ei vaadanud tagasi, jätkates oma teed. Mees jätkas oma teed, vaatamata kordagi tagasi. Mees ei vaadanud tagasi oma teed jätkates. Mees jätkas oma teed kordagi tagasi vaatamata. Mees, jätkates oma teed, ei vaadanud tagasi. OTSEKÕNE : koosneb otsekõnelausest ja saatelausest, annab kellegi teksti sõna-sõnalt edasi.  Jutumärgid  
algavad alt ja  lõppevad   üleval . Jutumärgid lõppevad alati pärast lause lõpu märki! Mina ütlen: „Täna on ilus ilm.“
Mina hüüan: „Tere!“
Mina küsin: „Mis kell on?“ „Täna on ilus ilm,“ ütlen mina.
„Tere!“ hüüan mina.
„Mis kell on?“ küsin mina. „Tule kööki,“ ütles ema, „ söök  on valmis.“
„Tule kööki,“ ütles ema. „Söök on valmis.“
„Tule kööki! Söök on valmis,“ ütles ema. Ära  unusta  saatelause  lõpust  punkti! ÜTE : on pöördumissõna, mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse. Üte eraldatakse muust lausest
KOMA(DE)GA. Üte on alati nimetavas käändes!  (Nt Kallis Pille, palun tule siia. Anna mulle vihik,  Kaido .
Kes teist, poisid, homme  võistlema  tuleb?) TSITAADID   JA    TSITAATSÕNAD :  tsitaadid   on   täpsed,   tähttähelised   väljavõtted   mingist   tekstist,
esitatakse koos  viitega  autorile või allikale. Tsitaat vormistatakse otsekõnena. Nt ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis
tuleb armastus” (A. H.  Tammsaare ). Tsitaatsõnad on võõrkeelsed ja neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu
päritolukeeles. Muust tekstist eristamiseks tuleb nad kirjutada kursiivkirjas. Nt  coca - cola , all right.

8 UUTE SÕNADE SAAMISVIISE: 1.  Sõnamoodustus  Õ lk 45–51.

a)  Tuletamine  e liidete lisamine (nt mäng+ur): nimisõnaliited (-mine, -ja, -us, - kene , - lane ,  -ur, - kond , -la, -nna, -tar),  omadussõnaliited  (-line, -lik, -tu, -kas, -ne, -jas), 
määrsõnaliited (-lt, -sti, -li, -misi, -ti, -tsi, -stikku, -kesi, - kuti , -si), tegusõnaliited  (-le, -
ne, - skle , -ta, -tse). b)  Nulltuletus  e liiteta tuletamine (nt mängi/ma)
c) Eri tüvede  liitmine  (nt mängu+asi, pann+kook)
d) Liitmine + tuletamine ( male +mängi/ja)
e)  Lühendamine  ( televiisor  ->  telekas ) 2.  Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja  lõunaeesti  murded)
3.  Laen - ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt  slaavi , germaani, saksa, soome jm;  võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). Kirjanduses: Kolm kirjanduse põhiliiki:  eepika  e jutustav ilukirjandus;  dramaatika  e  näitekirjandus ;  lüürika  e luule. Eepika   põhitunnused  on  süžee  e tegevustiku,  karakteri  e inimloomuse ja  miljöö  e keskkonna olemasolu.
Eepika alla kuuluvad  romaanid ,  novellid ,  eeposed , jutustused,  muinasjutud ,  miniatuurid ,  valmid ,  anekdoodid
jt. Romaan  – proosa  suurvorm . Iseloomustab probleemirohkus, mitmekülgne elu kujutamine, suur tegelaste
hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Jaguneb:  seiklus -, armastus-, ulme-,  õudus -, ajalooline,  psühholoogiline
jms romaan.
Jutustus  –   proosažanr.   Harilikult   üks    tegevusliin ,   mis   teeb   ta    romaanist    väiksemaks,   aga   novellist
ulatuslikumaks.
Novell   –   proosa    lühivorm ,   keskendub   kõige   olulisema   kujutamisele.   Räägitakse   ühest   sündmusest,
olukorrast ja tegelasi on vähe. Tegevuse kulg on  pingeline  ja lõpp sageli  ootamatu . Romantism :  18. sajandi lõpus Saksamaal tekkinud  kirjandusvool , mis väärtustab isiksust, tema elamusi,
tundeelu ,  vaprust , õilsust, armastust, usku ja vabadust. Tähtis roll on ka  loodusel . Ülev, positiivseid tegelasi
ülistatakse.  Tuntumad teosed:  Walter   Scott  „ Ivanhoe ”, James  Cooper  „ Hirvekütt ”,  Victor  Hugo „ Hüljatud ”,
Alexandre   Dumas  „Kolm  musketäri ”, Aleksandr  Puškin  „ Jevgeni   Onegin ”. Realism : tekkis 1830ndatel aastatel. Taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist. Kujutab tavalist inimest tema
probleemide,   murede   ja   õnnestumistega.   Inimene   ise   mõjutab   ja   kujundab   oma   saatust.   Kasutatakse
tavakeelt. Tuntumad teosed: Charles  Dickens  „Oliver  Twist ”, William  Golding  „ Kärbeste  jumal”. Dramaatika:  põhiomadused   on   dialoogivorm,    olevikus    kulgev   tegevus   ja   tegevuse   pingeline   arendus.
Remark  –  märkus  ja juhis lavastajale,  näitlejale , lavakujundajale. 
Tragöödia  e kurbmäng – lahendamatul konfliktil põhinev draamateos, mis lõppeb kangelase  huku  või mõne
mu katastroofiga. Nt August  Kitzberg  „ Libahunt ”
Komöödia    e    nalja -   või   pilkemäng  –     lõbusalt   laheneva   konfliktiga   näidend.   Komöödia   naeruvääristab
inimlikke nõrkusi, pahesid, ühiskonna ebakohti. Nt  Oskar   Luts  „ Kapsapea ”.
Draama  – näidend, kus põimuvad traagiline ja  koomiline . Draama on tõsise sisu ja keerukate konfliktidega
näidend, kuid konfliktid on lahendatavad.
9 Stseen  –  lavateose  väikseim terviklik üksus, mille vältel näitlejate koosseis laval ei muutu.
Vaatus  – draamateose suurim  alajaotis .
Pead teadma Eesti  suuremaid   teatreid . Lüürika:   värss -  ehk seotud kõne.  On  rütmiline.  Jaguneb lüüriliseks (hingestatud,   tundeline ),  eepiliseks
(jutustav,   nt    eepos )   ja   lüroeepiliseks   (tundeline,   kuid   tunnete   ja   meeleolude   väljendamine   on    põimitud
sündmustest jutustamisega, nt  ballaad ,  värssromaan ).
Värss –  luuletuse  rida.
Stroof  – luuletuse  salm .
Allegooria  –  mõistukõne , mille ülesanne on rääkida probleemidest varjatult, st ei öelda otse.
Lee  –   keskaja   rüütlikirjanduses  levinud  jutustava   või   lüürilise   sisuga    luuletus ,   mida    kanti    ette   lauluna.
Ainestik pärit legendidest. Nt „ Kuslapuu ”.
Ballaad  –   tundeküllane,   enamasti   salapärase   ja   traagilise   sündmustikuga   pikem   jutustav   luuletus.   Nt
Friedrich   Schiller  „ Kinnas ”, Marie Under „ Porkuni   preili ”.
Sonett  – 14 värsist koosnev  lüüriline  luuletus. Värsid jagunevad salmidesse skeemi 4+4+3+3 järgi. Nt Marie
Under on neid palju kirjutanud.
Värssromaan – värsivormiline jutustav teos, mis sarnaneb oma  ülesehituselt  romaaniga. Nt Aleksandr Puškin
„Jevgeni Onegin”.
Haiku   – Jaapanist pärit väike  luulevorm . Koosneb kolmest  reast  ja 17 silbist (5+7+5). Teemaks loodus ja
tunded.
Ood – pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või  kiidulaul . 
Pastoraal   –  karjaseluuletus.   Selles   kujutatakse    karjase -   ja    maaelu   looduslähedases  ja   enamasti   ilustavas
laadis. Riimitüübid :

1.  paarisriim   aabb
2.  ristriim  abab
3.  süliriim  abba Vabavärss   Kõnekujundid :

1.  Epiteet  –  omadussõna , mis tõstab esile midagi olulist. (Tark mees, kaunis naine)
2.  Isikustamine  e  personifitseerimine  – eluta  objektile  inimlike omaduste  ülekandmine . (Kevadel lumi läheb ja loodus ärkab) 3.  Metafoor  – peidetud võrdlus. (Tähtis nina, siidikäpp)
4. Võrdlus – kõrvutatakse midagi või kedagi ühistunnuse alusel. (Rikastel on raha kui  raba ) Kõlakujundid : 1. Riim – sarnasekõlaliste sõnade kordumine (nt maja- kaja , tuba-luba)
2.  Onomatopöa  – loodushäälte  jäljendamine  sõna moodustamisel (nt sulinal, vulinal, sädinal, põrinal);
3.  Alliteratsioon  –  konsonantide  kordus sõnades (nt kägu kukkus kuusikus)
4.  Assonants  – vokaalide kordus sõnades (nt anna aega atra seada) Müüt:  pärimuslik  lugu, mis jutustab maailma loomisest, jumalatest, muinaskangelastest. Seletavad maailma
mõistatuslikke asju. Seotud  uskumustega .  Loomis -,  kangelas - ja  tänapäevased   müüdid . Legend:  sarnaneb   müüdiga,   kuid   võib   rääkida   tegelikult   toimunud   sündmustest   või   tegelikult   elanud
inimestest. Seotud  ajalooga . Mütoloogia : rahva muistendite, usundi ja müütide kogum.
10 Meedia:  ehk  ajakirjandus . Siia alla kuuluvad  televisioon  ( film , sari,  telemäng , uudis,  intervjuu ,  reportaaž ,
vestlussaade jms), raadio (uudis, intervjuu, reportaaž) ja ajaleht (uudis, intervjuu, reportaaž,  arvamuslugu ).
Edastab teavet ja pakub meelelahutust. Pead teadma Eesti suuremaid ajalehti/ajakirju. Kirjand Nende sarnasused ja erinevused. Arvustus
Referaat
Uurimus

Document Outline

• Kaashäälikud e konsonandid
• OLEVIK MINEVIK
  • Lihtminevik Täisminevik Enneminevik