Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega. Suremisabi liigitatakse kaheks: · aktiivne eutanaasia - aktiivne surma esile kutsumine patsiendil; Eetika.ee : · Eutanaasia Eraldi küsimus on, mil määral on lubatav inimest tema elu lõpetamisel aidata. Kaasaaitamises saab eristada erineva välise osalusega tasemeid: kaudne eutanaasia valu vaigistamine ka juhul, kui see võib surma saabumist kiirendada; surra laskmine ehk passiivne eutanaasia elu pikendavate abinõude rakendamata jätmine või lõpetamine; abistatud enesetapp - patsiendile elu lõpetamiseks info ja/või vahendite andmine; aktiivne eutanaasia patsiendi (enamasti paranemislootuseta haige) tahtlik ja aktiivne valutu surmamine (mis võib toimuda patsiendi nõusolekuga võ...
Väikese väina tammi tee tuleks/ ei tuleks maksustada? Jaatus 1) ratsionaalne: riik saaks kasu 2) emotsionaalne: inimesed, kes käivad muhust saaremaale või vastupidi tööl või niisama, peavad raha maksma ja keegi ei taha rõõmsalt raha maksta 3) eetiline: meeleavaldajad Eitus 1) ratsionaalne: riik ei saa majanduslikku tulu 2) emotsionaalne: kohalikele oleks see solvav 3) eetiline: paljud saarlased käivad saaremaal tööl või koolis ja neilt ei peaks rohkem raha võtma
Kuidas olla ubuntu? Enamik inimesi on loomult heatahtlikud ja hoolivad aga kuidas seda välja näidata? Kuidas olla suuremeelne, kaastundlik ning saavutada sisemine kindlus ehk siis kuidas olla ubuntu? Üldiselt arvatakse, et edu nimel tuleb hambad ristis tööd rügada ning et inimene, kes on külm ja hoolimatu on karjääriredelil edukam. Mina arvan hoopis vastupidist. Inimene peab oskama teiste inimestega suhelda ning et saavutada edu, tuleks olla soe ja armastav, mitte vägivaldne ja agressiivne. Kuid keegi pole öelnud, et head tegemine ei tohiks sulle endale kasulik olla. Peaaegu alati on heategudel egoistlik alatoon, kuid see ei pruugi teistele nähtav olla. See hea enesetunne, mille saavutame, kui teeme heateo, see ongi endale kasulik. Tunne, mis muudab sind rõõmsamaks ning positiivselt meelestatuks. Tegelikult on enamik inimesi loomult hoolivad ning heatahtlikud, kuid inimeste arvamus sõltub suuresti sellest, mida kajastatakse meedi...
Present Tenses - Kehtivad ajavormid Sõnade järjekord jutustavas lauses inglise keelse on alati ühesugune : Alus(Kes?Mis?), Öeldis (Mida teeb?), Sihitis(mida?keda?), kohamäärus ( Kus? ), Ajamäärus ( Millal? ), Viisimäärus ( Kuidas ? ). Küsilause järjekord: Abiteg , tegija , põhiteg . Jaatav lause: Yes , Tegija , abiteg. Eitav lause: No, tegija, abiteg. Present Simple: Abiteg: Do/Does. Jutustav lause : Nt . I never gome to school late . Jaatav lause: nt. Yes she does/ Yes I do . Eitav lause: nt . No, he doesn't/ No, i don't . põhitegusõna jääb eitavas ja küsivas lauses samaks . Sellepärast , et Do-d kasutatakse I ja you korral . Does kasutatakse He , She, It korral . Present Continous: Abiteg: am, is, are. Jutustav lause: nt. I am writwning now . Jaatav lause: Yes I am/ Yes they are/ Yes He is Eitav lause:No, I'm not/No they aren't/ No he isn't Eitavas ja küsivas lauses on põhitegusõna ing vormiga . Sellepärast, et ...
Kt 4 Süllogismid liitväidetega Tingiv süllogism(hüpoteetiline süllogism) – suurem eeldus on kindlasti tingiv väide ning väiksem eeldus võib olla tingiv väide Tingiv-kategooriline – esimene eeldus tingiv väide, teine eeldus kategooriline väide. Kaks viisi: Jaatav moodus – modus ponens. Aluse jaatus viib tagajärje jaatusele P -> q kui vihma sajab, siis on tänav märg. P vihma sajab Q tänav on märg (p->q) & p |- q Eitav moodus – modus tollens. Tagajärje eitus viib aluse eitusele (P -> q) & -q |- -p Tagajärje jaatus AC – tagajärje jaatusest ei saa järeldada ei aluse jaatust ega eitust. Kui alus on tõene, siis on tõene ka tagajärg. Tõeste eelduste
They live in Tallinn. PRESENT CONTINUOUS Kestev olevik 1. Kõnemomendil või Tom is drinking tea now. käesoleval ajaperioodil Miis Black is writing a toimuvat tegevust. new novel. 2. Sageli korduvat Mary is always nagging. tegevst (eriti määrsõnadega always, continually), mida kõneleja heaks ei kiida. 3. Lähimas tulevikus I am meeting Jim toimuvat tegevust, mis tonight. He is taking me on ette kavatsetud, to the cinema. kokku lepitud. Jaatav vorm moodustatakse abiverbi be oleviku pööretest (am, is, are) ja põhiverbi ing vormist. Küsiva vormi moodustamiseks asetatakse abiverb aluse ette. Eitava vormi moodustamiseks asetatakse not abiverbi ja ing vormi vahele. Jaatav lause Küsiv lause Eitav lause I am working Am I working? I am not working You He/She It We You They The present continuous tähendusi antakse eesti keeles edasi oleviku abil Present simple Present continuous
1.Lihtmineviku jaatavad vormid. 1.Lihtmineviku eitav vorm. 1.Kõik olevikud vormid (jaatavad 1.Umbisikuline tegumood; Suunama --konkreetne aeg. ja eitavad). oleviku vorm (jaatavad ja Ma - suunasin Me - suunasime Kurvastama Usaldama eitavad). Sa - suunasid Te - suunasite Näitlaused: Jaatav:Ma - usaldan Vaidlema vaielda vaidleb Ta - suunas Nad - suunasid Lapse käitumine ei Ta - usaldab Vaieldud vaieldakse Näitlaused: kurvastanud vanemaid. Eitav: Nad ei usalda Käidud käiakse Ma suunasin paadinina ranna Eitav vastus ei kurvastanud Näitlaused: Dud dakse, akse poole
Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69 Tegusõna BE pööramine (minevik) 70 HAVE GOT pööramine 71 Üldolevik 73 Üldminevik Jaatav lause - reeglipärased tegusõnad 74 Jaatav lause - ebareeglipärased tegusõnad 75 Eitav ja küsiv lause 77 USED TO 78 LISTEN & REPEAT REPEAT 59 Lk. Üldtulevik 78
(like liked (hääldub [laikt]); hate hated [heitid]). Ebareeglipäraste sõnade puhul tuleb kasutada II põhivormi (vt. irregular verbs; ebareeglipäraste verbide tabel; näit. write wrote; run ran; buy bought jne.) - Küsimuste ja eitava vormi moodustamisel tuleb tegusõna panna algvormi; aga lisatakse mineviku abisõna did (Did you like the film? She did not (didn't) read the newspaper. When did you come home?) Jaatav Eitav Küsiv (kas-küsimus) I liked (went) I did not (didn't) like/go Did I go? (Läksin ma?) You liked (wento) You did not (didn't) like/go Did you like/go? He/she/it liked (went) He/she/it did not like/go Did he/she/it like/go? We liked (went) We did not like/go Did we like/go?
They were working - nad töötasid Kestev olevik väljendab tegevust, mis EITAV toimub praegu. Moodustamine : I was not working "be" olevikus + põhitegusõna You were not working / am; is; are / -ing vorm She/he/it was not working We were not working JAATAV You were not working (ma olen töötamas) They were not working I am working - ma töötan You are working - sa töötad KÜSIMUS She/he/it is working - ta/see töötab We are working - me töötame Was I working ? You are working - te töötate Were you working
1. Ei tohi olla kaks eitavat eeldust – puuduvad ühised elemendid 2. Kui üks eeldus on eitav, peab ka lõppjäreldus eitav olema 3. Ei tohi olla kaks osalist eeldust. 4. Kui üks eeldus on osaline väide, siis peab ka lõppjäreldus olema osaline väide. 5. Kahe üldise eelduse korral võib järeldus olla osaline väide vaid siis, kui on tagatud, et terminite mahud pole tühjad. FIGUURID I figuur: suurem eeldus – üldine väide Väiksem eeldus – jaatav väide II figuur: suurem eeldus – üldine väide Üks eeldustest on eitav väide, seega on ka järeldus eitav III figuur: väiksem eeldus – jaatav väide Järeldus on osajaatav või osaeitav väide IV figuur: osaline järeldus Lahendatud süllogism: entümeem ja epiheireem Subjekt – kes Subjekti omadus – predikaat –milline? Kui kesktermin esineb eitavas eelduses subjekti rollis, siis peab olema jaatavas
käände vaheline erinevus elusolendit või eluta asja. ilmneda täiesti piisava selgusega ainult tüvevaheldu- ses. Nt vormides kosk : kose : koske Arv Ainsus, mitmus Ainsus, mitmus Pöördkonnad Puuduvad 1. pöördkond, 2. pöördkond Kõneliigid Jaatav kõne, eitav kõne Jaatav kõne, eitav kõne Ajavormid Olevik, lihtminevik, Lihttulevik, olevik, lihtminevik. täisminevik, enneminevik (Olevikus ja tulevikus muutuvad sõnad vastavalt sellele, kas sõna on ainsuses
Keelte võrdlus Tegusõna vormistik Pöörded on ainsus ja mitmus. Pöörded on ainsus ja mitmus. Ajad on olevik, lihtminevik, Ajad on lihtolevik, kestev täisminevik ja enneminevik. olevik, lihtminevik, kestev Tegumood: isikuline ja minevik,täisminevik, umbisikuline. Kõneliik: enneminevik, lihttulevik. jaatav ja eitav. Tegumood: isikuline ja umbisikuline. Kõneliik: jaatav ja eitav Sooline vahetegemine Eesti keeles ei eristata Inglise keeles eristatakse sugusi. Vaid öeldakse lihtsalt sugusi: He - tema. tema(meessoost), She -
Lihtoleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I make I do not make Do I make? He/she/it speaks He/she/it does not speak Does he/she/it speak? Do We/you/they go We/you/they do not go go? we/you/they NB! ERANDID! · Verbidele, mis lõpevad ss, -h, -ch, -tch, -x või o-ga, lisatakse ainsuse kolmdandas pöördes es. he does he goes he misses he watches he mixes · Verbid, mis lõpevad y-ga, mille ees on konsonant, muudavad y i-ks enne es lisamist. fly he flies carry he carries Võrdle: say he says Lihtolevik väljendab: ...
Tegevusnimed ja Kesksõnad umbisikuline käänded -da -ma minevik -nud(isikuline) Kõneviis kindel -des -mas -tud(umbisikuline) tingiv -mast olevik -v(isikuline) käskiv -maks -tav(umbisikuline) kaudne -mata Kõneliik jaatav eitav Aeg olevik lihtminevik täisminevik enneminevik Arv mina/meie
tukku/mas Tukku/mast Ma- Tukku/maks tegevusnimi Tukku/mata tukku/ma Kaudne kõneviisi olevik: tukkuvat V-kesksõna: Tukku/v Lihtmineviku jaatav vorm: Tukku/si/n da tegevusnimi tukku/da Käändeline vorm: tukku/des Da-tegevusnimi Tukku/da Nud-kesksõna: Tukku/nud Käskiva kõneviisi pöörded (ta, me, te, nad) Ta tukku/gu Me tukku/gem
PÖÖRDSÕNAD Pöördsõnu pööratakse, s.t neid saab muuta pöördes (ainsuse 1., 2., 3. pööre, mitmuse 1., 2., 3. pööre), ajas (olevik, minevik), kõneviisis (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoes (isikuline, umbisikuline) ja kõneliigis (jaatav, eitav). Pööramisest räägitakse põhjalikumalt järgmistes peatükkides. Tähenduse põhjal nimetatakse pöördsõnu tegusõnadeks, sest enamasti väljendavad nad tegevust, nt jooksen, hüppame, töötavad. Tegusõna võib peale tegevuse väljendada veel nähtust (tuiskab), rääkimist (sosistame), olemist (on), tunnet (armastate), mõtlemist (mõtiskled), olukorda (seisavad) ja omamist (Mul on kaks koera.). Tegusõna võib tekstis olla liht- või liitvormina. Lihtvorm koosneb ühest sõnast, nt lugesin, loetakse, lugedes. Liitvorm koosneb mitmest sõnast, nt olen lugenud, ei ole lugenud, ära minema. Liitvormide hulka kuuluvad ka ühend- ja väljendverbid, nt üle elama, välja naerma, pead murdma, päh...
Present Simple Lihtolevk Spikker: +(jaatav) 1.põhivorm + (e)s -> he, she, it -(eitav) do(does) + not + 1.põhivorm ?(küsiv) do(does) + 1.põhivorm I do You do He, She, It does We do You do They do Do, Does = abitegusõnad. Abitegusõna Do, Does kasutatakse ainult eitavas ja küsilauses. 1) 3.pöördes lisatakse lõppu es, kui sõna lõpus on tähed ss,-sh,-ch,-x,-o nt: he does , he goes , he misses , he watches , he mixes . 2) 3.pöördes y -> muutub -> ies, kui y ees on kaashäälik nt: study studies 3) 3.pöördes y -> ys , kui y ees on täishäälik. Present Simple Lihtolevik väljendab: 1. Korduvat tegevust! 2. Püsivat olukorda! 3. Sõiduplaanide ja ajagraafikutega seotud tulevikku! 4. Tegevust mingil ajal! 5. Kõigile tuntud fakte! SPIKKERSÕNAD: 1) always - alati,2) sometimes vahepeal,3) seldom harva,4) usually tavaliselt, 5) often tihti,6) once a week kord nädalas,7) twice a day kakskorda päevas, 8) three t...
või nimisõnaline lauseosa: Ootasin külalist. Laps luges pikka ja igavat muinasjuttu; Reegel ainsus mitmus Nimetav Nimeta Omastav v osastav osastav Sihitise käänded Täissihitis= nimetav, Osasihitis= osastav omastav Tervik Osa, ebamäärane hulk Lõpetatud tegevus või Lõpetamata, korduv tegevus, mis kindlasti tegevus lõpetatakse 100% Eitav lause Jaatav Lause Sihitise kasutamine käänetes Käskiv kõneviis: Saatke laps koju! Umbisikuline tegumood: Laps saadetakse koju. Umbisikuline tegumood + da-inf: Otsustati laps koju saata. Tuleb, on vaja, on tarvis + da-inf: Laps tuleb koju saata. Millal kasutatakse sihitis ainsuse nimetavas? 1. Väikesed lapsed kardavad pimedust. 2. Ta ei pilgutanud silmagi. 3. Lootsin talle asjata. 4. Lootsin seda kõige rohkem. 5. Täna on ilus päev 6
INGLISE KEELE GRAMMATIKA Present Simple Lihtoleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I make I do not make Do I make? He/she/it speaks He/she/it does not speak Does he/she/it speak? We/you/they go We/you/they do not go Do we/you/they go? NB! ERANDID! · Verbidele, mis lõpevad ss, h, ch, tch, x või oga, lisatakse ainsuse kolmdandas pöördes es. he does he goes he misses he watches he mixes · Verbid, mis lõpevad yga, mille ees on konsonant, muudavad y iks enne es lisamist. fly he flies carry he carries Võrdle: say he says Lihtolevik väljendab: · Antud momendil toimuvat tegevust, mis ei väljenda kest...
Ühelgi meist ei olnud kutset nimetatud üritusele. Tuletis: Ükski meist ei saanud osaleda nimetatud üritusel. 2) Kui üks eeldus on eitav on tuletis eitav. 3) Kahest osalisest eelduses ei saa tuletis. 4) Kui üks eeldus on osaline, siis on tuletis osaline. Süllogismi figuuri reeglid: MaP SaM I figuur AAA EAE AII EIE 1. Reegel. Suurem eeldus on üldine 2. Keksmine täht fikseerib väiksemat eeldust A või I otsus, ehk väiksem eeldus peab olema alati jaatav 3. Tuletise rida II figuur AEE EAE AOO EIO 1. Reegel. Suurem eeldus peab olema üldine 2. Tuletis on eitav. 3. Üks eeldus on alati eitav III figuur AAI AII IAI EAO OAO EIO 1. Reegel. Väiksem eeldus jaatav 2. Tuletis on alati I või O, ehk osalised otsustused. IV figuur AAI IAI AEE EAO EIO 1. Puudub üldjaatav tuletis 2. Koosneb I, II ja III figuuride moodustest, Originaalset moodust pole. 3. Inimene tavaliselt neljandas figuuris ei arutle.
The Future Simple Lihttulevik Moodustamine: Jaatav lause Eitav lause Ksiv lause will + I pv will + not + I pv will + I pv I will work hard tomorrow. I will not work hard tomorrow. Will I work hard tomorrow? You will work hard tomorrow. You will not work hard tomorrow. Will you work hard tomorrow? He/she/It will work hard tomorrow. He/She/It will not work hard tomorrow. Will he/she/it work hard tomorrow? We will work hard tomorrow. We will not work hard tomorrow. Will we work hard tomorrow? You will work hard tomorrow. You will not work hard tomorrow. Will you work hard tomorrow? They will work hard tomorrow. They will not work hard tomorrow. Will they work hard tomorrow? NB! Lihttulevik moodustatakse abitegusna ja phitegusna ma-tegevusnime (I pv) abil. (abitegusnadeks on SHALL (1.prdes) ja WILL (2. ja 3.prdes) ...
I Am I am Young. (ma olen noor) He, she, it Is He is clever. (Ta on tark) It is cheap(see on odav) She is pretty (ta [naissoost] on ilust) We, you, they Are We are happy(Me oleme õnnelikud) They are rich.( Nad on rikkad) Tegusõnal BE (olema) on olevikus kolm vormi. Lihtminevikus kasutatakse ainsuse vormi was, mitmuses aga vormi were I, he, she, it Was We, you, they were Jaatav lause Küsiv lause Eitav lause I was there. Ma olin seal Was I there? I was not there. You were there Te olite seal Were you there? You were not there. He was the...
KESTEV OLEVIK Present Continuous Kestev olevik väljendab tegevust mis toimub praegu. ,,be" olevikus + põhitegusõna / I am;he, she, it is;we, you they are / -ing vorm Küsiv vorm moodustatakse sõnajärje muutumise teel ja eitav vorm not lisamisega peale BE vormi: N: Jaatav- He is reading. Küsiv- Is he reading? Eitav- He is not (isn't) reading. Märksõnad: now (paregu) at present (praegu) at the present moment (käesoleval tehtkel) at the moment (käesoleval hetkel) N : The children are sleeping now. (Lapsed magavad praegu.) At present h...
Produktiivsed ja ebaproduktiivsed tuletised Tegusõnade vormistik EESTI KEEL VENE KEEL Pöörded Ainsus 1.pöördkond Mitmus 2.pöördkond Kõneliigid Jaatav kõne Eitav kõne Aeg Olevik Olevik Lihtminevik Minevik Täisminevik Enneminevik Tegumoed Isikuline Isikuline Umbisikuline Umbisikuline
The Present Simple Lihtolevik Moodustamine: Jaatav lause Eitav lause Ksiv lause I pv DO + not + I pv Do + I pv I pv + (e)s -3. pre ainsus DOES + not + I pv Does + I pv I work hard every day. I do not work hard every day. Do I work hard every day? You work hard every day. You do not work hard every day. Do you work hard every day? He/she/It works hard every day. He/She/It does not work hard every day. Does he/she/it work hard every day? We work hard every day. We do not work hard every day. Do we work hard every day? You work hard every day. You do not work hard every day. Do you work hard every day? They work hard every day. They do not work hard every day. Do they work hard every day? NB! Lihtoleviku moodustamisel kasutatakse tegusna ma-tegevusnime v...
otsusega Väitlemine Teema ja väitlusreeglite valik ja tutvustamine Ettevalmistusaeg Väitlemine ise Hinnangu andmine ehk kohtunikutöö Väitluse teemad Väitlusteema sõnastatakse reeglina jaatava lihtlausena. Väärtusteemad on sellised, kus mingi nähtusega seostatakse mingi üldine väärtus, kõige tihedamini küsimus, kas nähtus on halb/hea. nt. Abort on ebanormaalne. Plaaniteemad on sellised, kus jaatav pool esitab mõne konkreetse plaani. nt. Eestis tuleb kasutusele võtta tulumaks. Väitluseks valmistumine Teemaga kurssi viimine Ajurünnak Kaasuse struktureerimine Tõestusmaterjali otsimine Viimistlemine Harjutusväitlus Millest väitluskohtunik lähtub? Kohtunikutöö peamine eesmärk on langetada toimunud väitluse suhtes õiglane ja erapooletu otsus, mis ütleb kumb pool paremini väiltes. Väitlusformaadi reeglitest
LIPUD 1. A ALFA - MUL ON TUUKER VEE ALL. HOIDKE EEMALE VÕI MÖÖDUGE VÄIKESE KÄIGUGA. 2. B BRAVO - MA LAADIN VÕI LOSSIN ÕHTLIKKU LAADUNGIT VÕI MUL ON PARDAL OHTLIK LAADUNG 3. C CHARLIE - JAATAV VÕI EELMISE GRUPI TÄHENDUS TULEB LUGEDA JAATAVAKS 4. D - DELTA - HOIDKE MINUST EEMALE, MINU JUHITAVUS ON RASKENDATUD 5. E ECHO - MUUDAN OMA KURSI PAREMALE - ÜKS LÜHIKE HELI 6. F FOXTROT - OLEN KAOTANUD JUHITAVUSE, HOIDKE MINUGA SIDET 7. G GOLF - VAJAN LOOTSI. MEREL KALASTAV LAEV: MA VEAN PÜÜGIVAHENDEID 8. H HOTEL - MUL ON LOOTS PARDAL 9. I INDIA MUUDAN OMA KURSI VASAKULE. KAKS LÜHIKEST HELI. 10. J JULIETT HOIDKE MINUST EEMALE
1. Antud artikli põhiväited on: tõde on see, et artikli autor on olemas ja eksisteerib; vaim ja keha on reaalselt erinevad. 2. Autor märkas, et tal on nägu, sõrmed, käed ja veel liikmeid, mida ta nimetas kehaks. Peale selle ta toitus, kõndis, aistis ja mõtles. Autoril tekkis kahtlus, kas tal on ikka keha? Arutluse tulemusena leidis ta, et mõtlemine on alles ja seega on ta mõtlev asi. Kuna ta on mõtlev asi, siis järelikult on ta ikkagi olemas ja eksisteerib. Mõtlev asi on kahtlev, jaatav, eitav, tahtev, mittetahtev, kujutlev ja aistiv. Autor on olemas, sest ta kahtleb, mõistab, tahab ja kujutleb. Artiklis on toodud pikk arutlus vaha kui keha kohta. Autor otsustab nägemise põhjal, et vaha eksisteerib, siis tuleb sellest ka tema enda eksisteerimine. Nagu ta otsustab, et vaha on, selle põhjal, et teda saab puudutada, tuleneb sellest sama see, et ta ise on olemas. Autoril on olemas keha, sest tal on selge idee iseendast, kuivõrd ta on vaid mõtlev asi ja teiselt
klindineemiku läänepervel. Järvest idasuunale jääb Tallinna lennujaam. Järve kirdeosas on looduskaitse all olev rändrahn Linda kivi. Legendi järgi olevat tekkinud Ülemiste järv Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas. Samuti on laialt levinud legend Ülemiste vanakesest, kes küsib nendelt, keda ta kohtab: "Kas Tallinn on juba valmis?". Kui vastus peaks tulema jaatav, siis uputavat Ülemiste vanake linna üle. Sellel põhjusel ei tohi Tallinn kunagi valmis saada. Ülemiste järv on koht kus ei ole avaliku randa. Järve kõrgus merepinnast on normaalveeseisu korral 36,62 m, pindala 9,75 km2, kaldajoon 15,3 km, pikkus 4,8 km, laius 3,2 km, suurim sügavus 5,2 m, keskmine sügavus on 2,5 m ja vee hulk 32,87 miljonit m3. Ülemiste järve taimestik on suhtselt liigirikas 28 liiki. Järvest on leitud haruldane ränivetikas
· gu kui da-tegevusnimes da või a, nt ela/da ela/gu, `juu/a joo/gu · ku kui da-tegevusnimes ta, nt haka/ta haka/ku Umbisikulises tegumoes esineb alati gu, mis liitub tegumoe tunnusele, nt ela/ta/gu, haka/ta/gu. Kõneliigikategooria liikmed Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust või eitust. Kõneliigikategoorial on kaks liiget: jaatav kõneliik ehk afirmatiiv ja eitav kõneliik ehk negatiiv. Kõneliigi pidamine morfoloogiliseks kategooriaks on tingitud sellest, et eesti keeles kasutatakse mõnede vormide eituse väljendamisel lisaks eitussõnale ka vastavast jaatusvormist erinevat pöördsõnavormi, nt elasime : ei elanud, elan : ei ela, elatakse : ei elata. 8 Jaatav kõneliik
Alkoholitarbimise vanusepiir on seadusega kindlaks määratud, aga kui esitada mööduvale koolikaaslasele küsimus: Kas sa oled alkoholi tarbinud enam, kui kolm korda? Tuleb sealt kindlasti jaatav vastus. Kas noored üldse teavad mis on alkohol ja mida see põhjustada võib? Alkohol on uimasti, mis muudab Sinu käitumist ja enesetunnet. Alkohol mõjutab iga Sinu kehaosa, samuti on alkohol kalorirohke ja võib põhjustada ülekaalulisust. On noori, kes joovad selle eesmärgiga, et muretult aega veeta, aga see viitab tegelikult sellele, et inimesega ei ole kõik korras ning kui ta eitab, et ta ei saa ilma
Teose sisukokkuvõte August Mälgu raamat ``Taeva palge all`` algab peategelase Kustase kojujõudmisest. Kustas on kuus aastat olnud Ameerika merelaevadel tööl ning nüüd viis tee tema tagasi oma sünnikohta Saaremaale Sõrve poolsaarele. Kodus ootavad Kustast pereisa Jüri, ema Mari, vennad Lui ja Kaarel, õde Juta, Kaarli naine Viia ning Viia poeg heino. Nad kõik elavad ühes talus ning on Kustase tagasituleku üle rõõmsad. Peagi on kodustega jutud räägitud ning elu läheb nagu varemgi edasi. Mehed käivad saunas ning peagi on külas ka pidu. Kustas on Ameerikast toonud uue uhke pilli bajaani ning seepärast on Kustas nüüd ka alati ootadud pillimees. Peol märkab Kustas oma endist tüdrukut Hildet, kuid peagi saab Kustas teada, et Hilde on läinud selle ajaga mehele. Kustas küll lootis, et Hilde on endiselt vaba, kuid ta ei kurvasta ning lõbutseb peol edasi. Varsti teatab Kustase vend Lui ...
enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud). · neli kõneviisi -- 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks), 3) käskiv (loe, ära loe, lugegu, loetagu), 4) kaudne (lugevat, olevat lugenud) · kaks tegumoodi -- 1) isikuline (ma loen, ma olin lugenud, ta lugegu, lugegem), 2) umbisikuline (loeti, loetavat, loetagu) · kaks kõnet (kõneliiki) -- 1) jaatav (ma loen, nad lugesid, loetagu), 2) eitav (ma ei loe, ta ärgu lugegu, ärgu loetagu) Tegusõna käändelised vormid väljendavad üldist tegevust, kuid ei väljenda kõneviisi, isikut ja arvu. Käändelisse vormi kuuluvad: ma- ja da-tegevusnimi (infinitiivid), v- ja tav-kesksõna (oleviku kesksõnad), nud- ja tud-kesksõna (mineviku kesksõnad) -- lugema, lugeda, lugev, loetav, lugenud, loetud. Muutumatud sõnad Muutumatud sõnad jagunevad määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnadeks.
Keeleteaduse aluste ja üldkeeleteaduse sissejuhatuse kursuste grammatiliste kategooriate osa õppematerjal, pärit F. Karlssoni õpiku Üldkeeleteadus eestikeelsest tõlkest Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saam...
võidu Jukola tallu. Romaani lõpuosa on aga rahulik, vendade mäslemine on vaibunud. Kümme aastat metsaelu on nad "mõistusele toonud" ja nad taltsaks teinud. Nad on Impivaarasse rajanud avarate viljapõldudega talu ja kavatsevad hooletusse jäetud Jukola talugi korda teha. Kodu- ja vanematearmastus: Vennad tunnevad aukartust oma ema vastu. Kui aga nende ema pole, ei oska nad ise hakkama saada. Huumor ja romaani sugetiivsus: Elu jaatav põhitoon väljendub eelkõige rikkas, kergesti mõistatavas huumoris. See iseloomustab suurepäraselt tegelasi, olukordi, väljendub keeles.
Karlsson õpiku lisa 2 Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adposit...
· Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad (järeldatavad) teatud väidetest (eeldustest) · Induktiivne järeldamine suundub konkreetselt üldisele, mille käigus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest Süllogismid · Süllogism koosneb kahest eeldusest ja järeldusest (2 premises and a conclusion). Küsimuseks on, kas järeldus tuleneb eeldustest loogiliselt · Võimalikud on järgmised väited:· universaalne jaatav väide (kõik A on B)· osaline jaatav väide (mõned A on B)· universaalne eitav väide (ükski A ei ole B)· osaline eitav väide (mõned A ei ole B) Raskused keerukamate süllogismide lahendamisel. Enamlevinud vead · Abstraktne vs konkreetne sisu · Eelduste ümberpööramine: kõik A on B = kõik B on A (vale):osa A on B= osa B on A (õige) · Atmosfääri efekt: eeldused loovad atmosfääri, mille mõjul tehakse järeldus (kõik, osa, negatiivne) Tingimuslik järeldamine
LOOGIKA KT 1.1. Definitsiooni analüüsimine Dfd – defineeritav. Liigitermin, esineb ühelauselises definitsioonis Subjektina. Dfn – definitsioon, kuidas defineeritakse, mille abil. Liigierisusega täiendatud sootermin. Liik = DFD Sugu – kuuluvus (või nt taimetoitlane on OLEND, kes...) Liigierisus – omadus, mis konkreetsele liigile omandatakse, mis eristab neid teiste sarnaste liikide hulgast. Kajastab liigi põhilisi tunnuseid. Kas liigierisus on olemuslik tunnus v ei. Vaieldav, kui defineeritaval on veel olemuslikke PÕHitunnuseid. Reeglid: 5 Adekvaatsus – peab hõlmama täpselt kogu termini mahu, ristuvus – kui kahe termini mahus on ühiseid objekte, aga kummagil on eraldi veel lisaks objekte. Kui mingi osa defineeritavast jääb välja Ringi puudumine – terminit ei tohi määratleda sellise termini kaudu, mis ise on arusaadav ainult määratletava termini kaudu Selgus – ühetähenduslik Jaatavus – ja...
Grammatiline analüüs Käändsõnad Tunnused: *Mitmus: -i, -de, -d, tüvemitmus (sulandunud, nt pesi’), -sid, -e (silm/e), vokaalmitmus *Võrdekategooria: ülivõrde –im, keskvõrde –ma (nb! Jälgi hoolega kõiki omadussõnu) Lõpud: nimetav - *Käänded: omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku e...
kooskõlastatud nõudmised laste suhtes. - Lapse päev peaks olema tasakaalustatud. Lapsed väsivad, hakkavad tõuklema ja jooksma kui päev on liiga tihe. - Õppimine peaks käima mängu kaudu, et laps ei väsiks. Et lapsed on ettearvamata käitumisega, aitavad distsipliini tagada ka rühma reeglid. Reeglid loovad turvatunde. Lapsed tunnevad ennast paremini kui nad teavad kehtivaid reegleid. Millised peaksid reeglid olema? - Koosta reeglid koos lastega. - Reegel peab olema jaatav (Räägin vaikselt, kõnnin rahulikult jne.) - Nõudmised peavad olema lühikesed, põhjendatud ja lastele selged. - Iganenud reeglid tuleb maha võtta. Uue probleemi ilmnemisel teha sellest reegel. Selleks, et kasvatajal läheks laste juhendamine edukalt ja lasteaias säiliks distsipliin, peaks ta omandama enda temperamendile sobivad võtted. Samas tuleks silmas pidada ka üldreegleid heade suuliste juhiste andmiseks. Need on - - rääkima peab lapsega lahkelt ja rahulikult
seost oleviku ja mineviku vahel, näitab, et mineviku tegevus võib olevikus jätkuda. (Ma olen selles koolis töötanud üle 25 aasta.) · Enneminevik väljendab a) tegevuse eelnemist mingile teisele tegevusele (Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud) b) olekut minevikus (ta oli varem oma naisesse väga armunud) c) enne kõne- või kirjutamishetke lõppenud tegevuse tulemust (ta oli märgatavalt kõhnunud). Kõne liik: · Jaatav tunnus puudub · Eitav eitussõna ei, ära, ärgu, ärgem (ärme), ärge, (käskiva ja möönva kõneviisis eitus = keeld) Verbi käändelised vormid Välj. üldist tegevust ilma kõnet, kõneviisi, isikut ja arvu väljendamata Sarnanevad käändevormidega · Ma- tegevusnimi (sisseütl) + mas- (seesütl) , mast- (seestütl) , maks- (saav), mata (ilmaütlev)- vorm · Da-tegevusnimi (osastav) + des-vorm (-tes, -des, -es / seesütlev) · OLEVIKUS:
) Kui mu õde sööb liiga palju, läheb ta paksuks. Type 1 (the first conditional, the will-condition) Kasutatakse selleks, et rääkida tõelisest või väga tõenäolisest olukorrast olevikus või tulevikus. If-cl main cl If + present simple, future simple, imperative, can/must/may etc + bare infinitive (verb) If my sister eats too much, she will get fat. (See on võimalik). Kui mu õde sööb liiga palju, läheb ta paksuks. · If + eitav verb / unless + jaatav verb: If Jack doesn't give me a lift, I won't be able to come. Kui Jack mind auto peale ei võta, ei saa ma tulla. I will not be able to come unless Jack gives me a lift. Ma ei saa tulla, kui Jack mind auto peale ei võta. NB! Kui hüpotees (if...) on enne pealauset, eraldatakse need komaga. Kui pealause tuleb enne if-osalauset, siis koma ei kasutata. Type 2 (the second conditional, the would-condition)
kõnesid pidada ja palju muud. Samuti soovin ma tõestada, et kõne on tähtis teiste inimestega kommunikatsiooniks. Kas te teadsite, ... ? Mis on kõne? Kõne on põhiline avaldumisvorm. Kõne on eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt. Kõne ehk kõneliik on tegusõna kategooria, mille liikmed on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne ja eitav kõne. Kõneliigid: Mõjutamine *veenmiskõne *poliitiline kõne *avaldus *deklaratsioon *reklaamkõne Osalemine *intervjuu *väitlus *vestlus *arutelu *koosolek *seminar Teadmised *teadaanne *aruanne *kuulutus *ettekanne *loeng *referaat
(Abduktsioon on arutlus, milles jõutakse tõendusmaterjali põhjal parima seletuseni, st saab teostada õigustatud valiku mingite alternatiivide vahel.) 2_fl_vi-x OTSESED JÄRELDUSED (ik immediate inference) Otsese järelduse eelduseks on üks atributiivne lihtotsustus. Me juba tutvusime otseste järeldustega mida saab teha loogilise ruudu abil. 1. Järeldused muutmise teel (ik obversion): jaatav otsustus muutub eitavaks, eitav jaatavaks, predikaat asendatakse endisele vasturääkivaga. Järeldus muutmise teel on tegelikult ühe ja selle-sama ütlemine teisel viisil. Järelduse skeemides on joone peal eeldus, joone all järeldus. SaP: Kõik S on P Kõik varesed on linnud Ükski S ei ole mitte-P Ükski vares ei ole mittelind. SeP: Ükski S ei ole P Ükski rumalus ei ole tegemata
küsivad, paluvad, anuvad, käskivad - need pole otsustuslaused, siin pole S P struktuuri. 2. Otsustus: ükski S ei ole P. ( Terminite maht S+ eP+ ) Üldeitav lause. Tähis E. 3. Otsus: mõni S on P. (Terminite maht S- iP- (+) ) Osajaatav lause. Tähis I. Ebatavaline võimalus (+) kui predikaat on täismahus. 4. Otsus: mõni S ei ole P. (Terminite maht S- oP+ ) Osaeitav lause. Tähis O. Afirmo - jaatama. Siit on tulnud tähis A ja I. Neigo - eitama. Siit on tulnud tähis E ja O. p, kui jaatav otsustus. Kehtiv otsustus (tähistatakse 1) _ p; דp - kui eitav otsustus. Ei kehti (tähistatakse 0). Mitte p. ___ _ p - kehtiv otsus (tähistatakse 1). 07.10.14 Lihtotsustused ja liitotsustused. 1. Konjunktiivne - on liitotsustus mis koosneb lihtotsustustest mis on omavahel ühendatud siduva sõna ja (˄, &), ning, ega (kui liitotsustus on eitav) abil. Nt ei ole seda ega teist. Lihtotsustusi tähistatakse (p ˄ q). Nt: mina ei anna laene ja pank ei müü sifkasid.
Väitlus Väitlus on laias laastus öeldes teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Tavalisest vaidlusest eristab väitlust kolm asja: 1. Etteantud teema, mille suhtes loositakse eitav ja jaatav võistkond/väitleja Hea väitlusteema on selline, kus mõlemalt poolelt on võimalik sisulisi asju väita. Väitleja peab oskama leida teema mõlemalt poolelt asjalikke argumente, hoolimata sellest, mida ta ise kõnealusest asjast arvab. Ka ei ole kummagi võistkonna ülesandeks leida teise poolega kompromiss, vaid lõpuni välja kaitsta oma seisukohta. See ei tähenda, et väitlus oleks üks suur valetamine ja musta valgeks rääkimine
Võib- öelda, et hukkamõistmise taga on tihti eelarvamused, aga et nendest lahti saada ja üritada mõista teist inimest- see ei ole meie loomuses. Teine tegelane, keda ülekohtuselt hukka mõisteti, oli Virgu Anni, malbe ja tasase loomuga tütarlaps, kes armus madalamast seisusest mehesse. Kas tõesti võib kedagi hukka mõista ainult sellepärast, et ta armastab. Kui armastatuks osutub isik, keda teised leiavad sulle mittesobivaks, siis vastus eelmisele küsimusele on jaatav. Ometegi ei saa armatust ju keelata, aga kui isegi Anni isa ja õed seda ei mõistnud, kuidas siis oleks saanudki ühiskond. Leian, et enne, kui hakata kedagi hukka mõistma, tuleks mõelda ka süüdistatava seisukohalt. Ehk siis ,,step into somebodys shoes" (tõlge: astuma kellegi jälgedes), nagu minu inglise keele õpetajal on komme öelda. Asetades end teise inimese olukorda ning vaadates tema vaatevinklist,
välja kukkumine on nende jaoks katastroof. Ühe Eestis käinud jaapani vahetusõpilase sõnade kohaselt on jaapani koolilapsed kasvatatud viisakamaks kui seda on tehtud eesti koolilastega. Kuidas Jaapanis tervitatakse? Käed asetatakse põlvedele ja kummardatakse sügavalt. Näiteks Koreas aga laskutakse põlvili ja kummardatakse niiviisi tervitatakse vanemaid ja vanavanemaid. Küsimusele, kas iga kord, kui nendega kohtutakse, kõlas jaatav vastus. Eesti lapsed ja ka paljud täiskasvanud ei vaevu tihti üldse tervitama. Samas lihtne tere ütlemine on meil ju märgatavalt kergem kui Jaapani või Korea variant. See kõik on kinni kasvatuses, kuid kas tõesti on vaja selleks, et lapsed täidaks elementaarseid viisakusnõudeid füüsilist kasvatust, nagu see on jaapani koolides. Jaapani koolides nagu ka mõnedes eesti koolides on koolivorm. Kuid erinevalt eesti
1) A & E kontraarsed, vastuolulised a) A+E-; E+A- b) A-E?; E-A? 2) A & O; E & I kontradiktoorsed, vasturääkivad a) A+O-; E+I- b) A-O+; E-I+ c) O+A-; I+E- d) O-A+; I-E+ A?O? E?I? 3) A & I, E & O subordinaared, alluvad a) A+I+, E+O+ b) A-I?; E-O? c) I+A?; O+E? d) I-A-; O-E- 4) I & O osavastupidised, subkontraalsed a) I+O?; O+I? b) I-O+; O-I+ Kõik S on P üldjaatav A (kel pole pead, sel olgu jalad) Ükski S ei ole P üldeitav E Mõni S on P osa jaatav I Mõni S ei ole P osaeitav O (eksisteerib eluolendeid kes ei ole arukad) Otsene järeldus Otsustuste teisendamise võte Otsese järelduse tegemise viise on kolm erinevat. 1. Muutmine Teiseneb otsustuse kvaliteet aga sisu jääb samaks. n. jaatavat saab eitav aga sisu jääb samaks. A Kõik S on P E ükski S ei ole mitte P E ükski S ei ole P A kõik S on mitte P I mõni S on P O Mõni S ei ole mitte P O mõni S ei ole P I mõni S on mitte P 2. Ümber pööramine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
