Otsekõne Otsekõnes on edasi antud kõneleja täpne sõnastus. Et lugeja saaks teada, kes räägib, lisatakse otsekõnele saatelause. Saatelause võib paikneda 1. otsekõne ees, nt Ema ütles: „Nägin eile põnevat filmi.” (Saatelause: „Otsekõne.!?”) 2. otsekõne järel, nt „Nägin eile põnevat filmi,” ütles ema. („Otsekõne,!?” saatelause.) 3. otsekõne keskel, nt „Nägin eile põnevat filmi,” ütles ema, „ja soovitan seda sinulgi vaatama minna.” („Otsekõne,!?” saatelause, „otsekõne.!?”) NB! Otsekõne lõpus võib olla ka hüüumärk või küsimärk. Kaudkõnes on mõte edasi antud kellegi teise sõnastuses, nt Ema ütles, et ta nägi eile põnevat filmi. Üte Üte on pöördumissõna, mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse. Üte eraldatakse alati muust lausest koma(de)ga. Üte on alati nimetavas käändes. Üte võib paikneda lause algul: Katrin, kus su koolikott on? lause keskel: Ära söö kommi, kallis Juku, see rikub su hambaid! lause lõpus: Võta ...
ÜTE Üte (ka kõnetlussõna) on kiil, mis kõnetab lause adressaati, teda nimetades või kirjeldades. Ütte põhiülesanne on kontakti sõlmimine või hoidmine tähelepanu tõmbamise teel. Sageli avaldub üttes ka kõneleja halvustav, lugupidav vm suhtumine kõnetatavasse, näiteks: · Mis sa, rumal, teed? · Lugupeetud kamraad, teie idee on suurepärane! Ütte kääne Eesti keeles on üte nimetavas käändes. Ütte asend lauses Üttel ei ole lauses kindlat asendit. Ta võib paikneda nii lause alguses, keskel kui lõpus. Kirjavahemärgid Kirjalikus kõnes eraldatakse üte ülejäänud tekstist tavaliselt koma(de)ga, näiteks: · Tüdruk, jäta poiss rahule! · Hakkame, mehed, minema! · Pane aken kinni, Vello! Ütte esiletõstmiseks võib kasutada ka mõttekriipse, näiteks: · Kus sa olid sa häbematu jõmpsikas, keda kõik taga otsivad?
Kordamine 6. klass Harjutus 1 Moodusta KOLM koondlauset, kus 1. lauses oleks kasutatud ainult komasid; 2. lauses oleks kasutatud koolonit; 3. lauses oleks kasutatud mõttekriipsu. Harjutus 2 Moodusta VIIS liitlauset, kus 1. oleks kasutatud sidesõna sest; 2. oleks kasutatud sidesõne et; 3. oleks kasutatud siduvat asesõna kes/mis (kelle/mille, keda/mida, jne); 4. oleks kolm osalauset; 5. oleks neli osalauset. Harjutus 3 Moodusta üttega KOLM lauset, kus 1. oleks üte lause alguses; 2. oleks üte lause keskel; 3. oleks üte lause lõpus. Harjutus 4 Moodusta otsekõnega KOLM lauset, kus 1. oleks saatelause otsekõne ees; 2. oleks saatelause otsekõne järel; 3. oleks otsekõne katkestatud saatelausega.
KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka Vennas on väike, kuid tubli. LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu. Loetelu järel on mõttekriips, kui Alo, Ilo ja Ülo-- kõik nad olid järgneb kokkuvõttev osa. süüdi. Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka Süüdlased olid Alo, Ilo ja Ülo. koolonit ega mõttekriipsu. matrjoska ...
Lihtlausete kirjavahemärgistamine 1 KOONDLAUSE Koondlause on lihtlause, milles on mitu ühele ja samale küsimusele vastavat lauseliiget. 1.1 KOONDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGISTAMINE 1.1.1 Tavaliselt pannakse koondlause korduvate lauseliikmete vahele koma. Kirjanduse põhiliigid on lüürikamis?, eepikamis?, dramaatikamis?. 1.1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii.. kui ka ette ei panda koondlauses koma Kirjanduse põhiliigid on nii lüürika, eepika kui ka dramaatika. Kirjanduse põhiliigid on lüürika ja eepika ja dramaatika. 1.1.3 Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent ette pannakse koondlauses koma. Tema teadmised on mitmekesised, aga pinnapealsed. 1.1.4 Kui loetelu EES on kokkuvõttev sõna (FRAAS), pannakse sõna järele koolon. Kirjanduse põhiliigid on järgmised: lüürika, eepika, dramaatika. 1.1.5 Kui loetelu JÄREL on kokkuvõttev sõna (FRAAS), siis pannakse kokkuvõtva sõna ette mõttekriips. Lüürika, eepika, dramaatika need on kirjand...
Lihtlause: 1. Lisand: ...nimisõnaline täiend(täpsustus), mis tähistab seda sama olendit, eset või nähtust, mis põhisõnagi, kuid teiste sõnadega. Lisandi tähendus on põhisõnast laiem, suurem, hõlmavam või üldisem. Lisand jaguneb kaheks: Eeslisand ja järellisand. Põhisõnaks on üldjuhul nimi. Näide: Poissmees Eesti Vabariigi kodanik Carel Martin rollerijuht Eestlane Reeglid: Kirjavahemärke ei kasutata: · Eeslisandi kasutamisel Näide: 11. b õpilane Carel Martin · Kui järellisand on olevas käändes Näide: Carel Martin rollerijuhina · Kui järellisand on põhisõnaga seotud sidesõnade `kui' ja `nagu' abil Näide: Carel martin kui 11. b klassi õpilane Kirjavahemärke kasutatakse: · Järellisandi puhul mõlemal pool kõigis käänetes v.a olev ja omastav Näide: Carel Martin, 11. b klassi õpilane, on tubli. ...
1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu ra...
Valikumeetodi all mõeldakse uurimuse jaoks valimi moodustamist. ANDMETE KOGUMINE JA ETTEVALMISTAMINE TÖÖTLEMISEKS 1. Põhimõisted. Statistiline andmestik 1.1. Üldkogum ja valim Vihaselt viskas eesti keele õpetaja Üte ajalehe käest. "See statistika on üks suur jama. Muudkui uurivad ja uurivad. Nüüd siis noorte perede keskmine sissetulek. Mina neid uurimusi ei usu. Minu viiekümne eluaasta jooksul ei ole minu käest keegi midagi küsinud." "Aga rahvaloendus ? Ja valimised ? Pealegi, noorte perede uurimise korral ei kuulunud sa üldkogumisse, " pomises matemaatikaõpetaja Pluss ning parandas kontrolltöid edasi. "Kuhu ma ei kuulunud ?" oli õpetaja Üte hämmelduses. Looduse või ühiskonna nähtust või objektidehulka, mille kohta soovitatakse teha teaduslikult põhjentatud järeldusi, nimetatakse üldkogumiks. Üldkogum on näiteks Tartu kooliõpilaste hulk, Eesti elanikkon, Aafrika riigid vms. Üldkogumit iseloomustab lõpmata palju ...
Kirjavahemärgid: koma kasutamine Materjal 10. klassile I. ÜTTE KIRJAVAHEMÄRGID Üte näitab, kelle või mille poole tekstis pöördutakse. Üte eraldatakse muust lausest alati komadega. Nt: Tüdrukud, tulge kiiresti klassi! Tulge, tüdrukud, kiiresti klassi! Tulge kiiresti klassi, tüdrukud! II. LISANDI KIRJAVAHEMÄRGID Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus, täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. · kui lisand on põhisõna ees, siis seda komaga ei eraldata: Eesti Vabariigi pealinn Tallinn on Euroopas hästi tuntud. · kui lisand asub põhisõna järel, eraldatakse ta mõlemalt poolt komaga: Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, on Euroopas hästi tuntud. · kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele: Tallinna, Eesti Vabariigi pealinn...
Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi ...
Kuis kassi minnu õks imestämä pandva Kuis ma augusti kuun villä kuivatasin nakas mul ikäv. Ma küsse esa käest , et kas ma või hoopis kallu püüdma minna. Minnu lubatigi . Võtso õngõ ja lätsi järve mano püüdma. Kass tull kah mukka üten. Nii mi sõs ollimgi katõkõisto sääl. Ma püüdse mitu väikut kalla. Kass ainult kai noid . Ja sõs äkki sai üte suurõ puraka kätte. Mis tegi kass? Tä hüppas õkva õngõ otsa ja võts kala. Muidugi vei tä kala minemä ja sei ärh. ,,Nii om elun kah , et aig-aolt tulõ kräki,kes võt sult ar kõgõ paremba pala" Raido zopp Parksepa keskkool 5 kl 09.11.2010
LAUSELIIKMED 1. Lause tuum on ÖELDIS, mis näitab tegevust. August tegi plangusse augu. 2. ALUS näitab tegijat või olijat (võib lausest ka puududa). August kükitab plangu taga. 3. Kellele või millele on tegevus sihitud, on SIHITIS. August uudistab plangu taga maailma. 4. Olema-verbi juurde kuuluv sõna, mis näitab, kes, mis või missugune on alus, on ÖELDISTÄIDE. August on kelmikas poiss. Poisi nimi on August. 5. Mitmesuguseid suhteid määrab MÄÄRUS: a) kohamäärus (August vaatab meid august.) b) ajamäärus (Augu tegi August augustis.) c) viisimäärus (August uurib meid kelmikalt.) d) hulgamäärus (August näeb august palju põnevat.) 6. Nimisõna iseloomustav sõna on TÄIEND. Kelmikas August naerab ümarast august oma sõpradele. 7. Sugulust, ametit, aunime vms näitav sõna on LISAND. Tara tagant piilub August, 8.klassi noorhärra. 8. Lause üldlaiend on otsene pöördumissõna ÜTE. Tule, August, parem meie juu...
KOMA kõigi käänete küsimuste ees, kui neile järgneb öeldis. (kuna, kuni, ehkki, kuigi, nagu, kumb.) aga, et, kuid, vaid, ette käib koma, kui tegemist on koond- või rindlausega. Ei panda ja, ning, ega, ehk, või, kui ka ette. Rõhu määrssõna-koma ei panda des ja mata lõpuga sõnade ette koma ei panda. koma käib esimese sidesõna ette. Kirjade alguses ja lõpus ei kasutata koma. üksteist hõlmavaid määrusi ei eraldata komadega. Üte eraldatakse komadega. kui ja nagu - koma pole SEMIKOOLON koondlause loetelu rühmad rindlausete osalausete vahel KÜSIMÄRK Küsilause lõpus Otsekõnes,kui saatelause on küsilause. Üksiku küsisõna järel lauses. PUNKT Väitlause lõpus alati punkt. Araabia numbrite järele pannakse punkt, kui nad pn järgarvsõnad. Rooma numbrid juba tähistavad järgarvsõnu, nende järele punkti ei panda. lõhendite järel punkti ei panda. Pärast punkti on alati tühik. KIIL Karmen sai ülikooli sisse, see oli ime, ning hakkas õppima. Palusi...
KIRJAVAHEMÄRGID LIHTLAUSE 1. Koondlause Euroopa, USA, Hiina, Jaapan ja Brasiilia kõik (kokkuvõttev fraas) on kaasa haaratud Euroopa Tuumafüüsika Keskuse teadustöös. Euroopa Tuumafüüsika Keskuse teadustöös on kaasa haaratud järgmised (kokkuvõttev fraas) suured riigid: USA, Hiina, Jappan, Brasiilia kui ka Euroopa riigid. Euroopa Tuumafüüsika Keskuse töös on kaasa haaratud USA, Hiina, Jappan, Brasiilia, ent ka Euroopa riigid. Koondlause sidesõnad on ja, ning, ega, ehk, või, kui ka (komata), aga, ent, kuid, vaid (komaga). 2. Lisand Euroopa Tuumafüüsika Keskus (eeslisand) CERN asub Sveitsi ja Prantsusmaa piiril. CERN, Euroopa Tuumafüüsika Keskus (järellisand), asub... CERNi, Euroopa Tuumafüüsika Keskuse (järellisand om k) eesmärk on avastada uusi aineosakesi. CERN kui Euroopa Tuumafüüsika Keskus on koondanud üle 7000 teadlase. 3. Üte Tule Karksi mägedele, rändaja, ja vii kaasa Kitzbergi legend!...
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder ...
LIHTLAUSE Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Verbikeskne lihtlause Verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab ainult tegusõnast sõltuvaid sõnu või fraase. Laiendatud verbikeskne lihtlause Laiendatud verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab tegusõnast sõltuvate sõnade või fraaside kõrval ka kogu la...
ÜTE on pöördumissõna, eraldatakse (koos juurdekuuluvate täienditega) komadega, nt Kus sa, armas väikevend, oled? Lapsed, lähen tööle! OTSEKÕNE Saatelause: „Otsekõne.(!)(?)” „Otsekõne,(!)(?)” saatelause. „Otsekõne,” saatelause, „otsekõne.(!)(?)” KAUDKÕNE OTSEKÕNE: „Tule siia!” ütles ema. KAUDKÕNE: Ema ütles, et ma tuleks siia. Kaudkõnes küsilauses „et-i” ei ole, nt OTSEKÕNE: Ta küsis: „Mis sina siin teed?” KAUDKÕNE: Ta küsis, mis ma siin teen. ÜLESANDED HARJUTAMISEKS. 2. Lisa puuduvad kirjavahemärgid ja saatelaused sinna, kuhu pead vajalikuks. * Ahv tuleb loomaaia direktori jutule Mina ei saa enam jänese ja kaelkirjaku lähedal elada Miks Jänes räägib päev läbi anekdoote ja kaelkirjak naerab öö otsa nende peale * Filmilaos krõbistavad kaks hiirt filmilinti närida On sul hea film Raamatuna oli parem * Ema hakkas tube koristama ja saatis pojad õue mängima Mõni minut hiljem kostis sealt väiksema nutt. Mis seal lah...
LISAND,ÜTE, KIIL Gabrovlase tuntud ihnuskoi kammil murdus pii. Tead naisuke pidin oma kammi minema viskama. Kuule vanamees ühe murdunud pii pärast kamm minema visata! Aga see oli viimane. *** Vana juut viieaastase poisi vanaisa jalutab pojapojaga rannas. Korraga viib suur laine poisi merre. Oh Jumal too ta tagasi! Ta on mu ainus lapselaps. Teine suur laine toobki poisi tagasi. Aga mu Kõige Vägevam tal oli ju müts ka peas! *** Kuule Juku kuhu on kadunud meie kanaarilind kogu pere lemmik? Pole õrna aimugi isa. Viis minutit tagasi puhastasin teda tolmuimejaga nagu ikka pehmeid asju. Siis oli ta täiesti olemas. (T. Õunapuu ,,Kirjavahemärkide töövihik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele") Mina muuseas ei taha halba hinnet saada. Sina võib ju arvata loodad ka ilma õppimata selle töö ära teha. Ehkki tõsi küll ei meeldi sullegi negatiivsed hinded. Täna kirjutame arutleva lõigu Rousse...
LIHTLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Lihtlause on lause, milles on üks öeldis. SIDESÕNAD, MILLE PUHUL KOMA EI SIDESÕNAD, MIS NÕUAVAD KOMA : KASUTATA: aga, kuid, vaid, ent. ja ning ega ehk või nii ... kui ka KOONDLAUSE JA KOKKUVÕTTEV SÕNA KOKKUVÕTTEV SÕNA PUUDUB. Treeningud on meil esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Samba, rumba ja valss on meil juba selged. KOKKUVÕTTEV SÕNA LOETELU EES. Treeningud toimuvad kolm korda nädalas: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel. Haige tundis valu igal pool: kätes, jalgades, peas ja rinnus KOKKUVÕTTEV SÕNA PÄRAST LOETELU. Esmaspäeval, kolmapäeval, reedel neil päevil toimuvad meil treeningud. Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga selline peabki ülemus olema. NB! SIDE...
· Nulltuletus laul+ma tegusõnade puhul 2. Eesti sõnaloojad: · Friedrich Reinhold Kreutzwald: rahvus, voorus, hapnik, süsinik, lämmastik · Karl August Hremann: sünnipäev, kaaskond, koolkond, saatkond, kõnetraat, ilukiri, tuiksoon · Villem Grünthal-Ridala: luide, ulgumeri põgus, kirgas · Johannes Aavik: mõrv, roim, relv, raev, kolp, sark · Johannes Voldemar: veski, iive, sete, maak, üte, elamu · Ain Kaalep: vandel, kineast, lõiming · Manivalde Lubi: küülik · Ustus Agur: kõrgkool · Henn Saari: riistvara, tarkvara 3. Tegusõna käändelised vormid · Da-infinitiiv kirjutatada liitvormides lahku · Vat-infinitiin teadvat, lootvat, olevat · Ma-infinitiiv o mas aru saamas, ette lugemas o mast ette hüppamast, lootmast
Kirjavahemärkide kordamine LIHTLAUSE (sisaldab ühte öeldist): Ja, ning, ega, ehk, või, kui ka ette koma ei panda! Kui sidesõnadele kui, nagu, otsekui, kuni järgnevas lauseosas puudub öeldis, siis sidesõna ette koma ei panda! Koondlauses (sisaldab loetelu) eraldatakse loetelu ja kokkuvõttev sõna mõttekriipsu või kooloniga. N: Ema, isa lapsed- kõik rõõmustasid. Kõik rõõmustasid: ema, isa ja lapsed. Ilma märgita: Ema, isa ja lapsed rõõmustasid. 1. Korduvad täiendid, mis iseloomustavad ühte ja sama objekti, on ilma komadeta. 2. Korduvad täiendid, mis väljendavad eri objektide tunnuseid, on komadega. 3. Kui täiendid on tähenduselt täpsustavad võrdsed, eraldatakse nad komaga. 4. Omadussõnalised järeltäiendid eraldatakse komadega. N: Kell, ilus, vanaaegne ja väärikas, jäi seisma. Lisand 1. Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komadega. 2. Kui järellisand on omastavas käänd...
LAUSELIIKMED ÖELDIS ALUS ..on lause tuum. ...on TEGIJA, OLIJA. ...vastab küsimusele MIDA TEGEMA? ...vastab küsimustele KES?, MIS?, vahel ka keda?, Lilled kasvavad põllul. mida?. Ema valmistab kooki. Helen joonib vihikut. On olemas ka liitöeldised. ...puudub: Erik tahtis palju laulda. - umbisikulise tegumoe korral Ma hakkan õhtul televiisorit vaatama. Joonistati pilte. Ò Ø - ilmastikunähtuste puhul Väljas sajab. Ò Ø - füsioloogilise protsessi väljendumise korral Kõrvus kohiseb. Ò Ø ...
") Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga. ,,Ema, aita mind!" ,,Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!" ` Kiillause ehk kiil on sõltumatu osalause, mis on piltlikult öeldes nagu kiilutud teiste lauseliikmete vahele. Lühemad kiilud pannakse komade vahele, nt See poiss, räägitakse, on väga andekas. Kiilud on ka üte ja hüüund: Sul, Jüri, tuleb tööle hakata. Appi, puder kõrbeb! Esile tõstmata sõnakiilud, millele ei lange tunderõhk - nende hulgas ka palun - jäävad komadeta: Tule palun kohe siia! Palun kutsuge arst. Rein, kannata palun pisut. Kuidas palun? Johannes Voldemar Veski (27. juuni 1873 Vaidavere 28. märts 1968 Tartu) oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog.Ta töötas Tartu Ülikooli
Tasemetöö kordamine (eesti keel) 1. Rindlause, põimlause - tea mõistet, tunne ära.(õp lk 179) Liitlause koosneb rindlausest või põimlausest. Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis, linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2.Lisand erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194) Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu, on alati rõõmus.) Eeslisand- Eesti keele õpetaja(eeslisand) Epp Priimägi(põhi) Eeslisandi puhul koma ei käi. Järellisand- Mesilastel, usinatel meekorjajatel(järellisand), algab kevadel kibe töö.Järellisand eraldatakse komadega. Lisand olevas käändes ei üh...
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
Lause vahemärgistus LISAND: 1)kui lisand on põhisõna ees, komaga ei eraldata Kingid anti lapselastele Toomale ja Kadrile. Remonti tehti omanik Maarika Muru soovil. 2)lisand asub põhisõna järel, eraldatakse mõlemalt poolt komadega Mina, Riin Raasuke, nimetan.. Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. 3)kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele Tallinna, Eesti vabariigi pealinna vanalinn on kogu maailmas tuntud. 4)kui-, nagu-lisandit komaga ei eralda Mina kui ajalooõpetaja pean tähtsaks õpilaste maailmavaate kujundamist. 5)Olevas käändes lisand koma ei vaja. Riho hea jalgpallurina on neidude seas kõrgelt hinnatud. KOONDLAUSE: 1)korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga Tüdruku seelikul on punased, kollased ja sinised lilled. 2)eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata Isal on kapis ilus sinine ülikond. 3)hõlmatud määrusi komaga ei eraldata Elan Piibel...
mis ei anna midagi juurde, vaid risustavad teemat ning muudavad selle ebahuvitavaks. Kasutan vaid ühte argumenti, mille peale toetub terve kirjandi ülesehitus. Liiga palju lihtlauseid. Kokkuvõttes toon väite, mida pole sisus kajastanud. Kirjutan nagu katkendit ajalooõpikust, kuid ei analüüsi kirjutatud väiteid ega too endapoolset arvamust teema kohta. Õigekirjavigu on palju. Sidesõna, ja ees käib koma, kui mõte muutub. Verbita lauselühend, järellisand ja üte eraldatakse komadega. Küsisõna ette pannakse koma, kui too asetseb lauses sees ja millele järgneb öeldis. Liitsõnad kirjutatakse kokku. Kui lauses on mõtte muutus, eraldatakse uus idee sealt alates komaga. Omaenda kirjutatakse kokku. Keelevaistu mittetundes oleks mõistlik õppida need sõnad pähe, mis on veaohtlikud. Vaesetel on vale kirjapilt, õige oleks vaestel. Välismaiseid nimesid käänatakse ülakoma kasutades, näites Goriot´d
19 Naine põllul (vajud, pintslitõmbeid on nähtavad, kontuure pole, meeleolu on rõõmus) 20 Isa Tanguy portree (valguse-varju mängud, kontuurid on selgemad, taust on selgemini eristatav, pintslitõmbed ei ole nii märgatavad, soojad toonid) 21 Tusimaal 1887 (selged kontuurid, soojad toonid, mõjub pigem rõõmsana, valguse-.varju mäng) o Võrdlus Yoda Chikkoku tusimaaliga Chikkoku tusimaal on traditsiooniliselt ainult üte tooni kasutades valminud teos, mõjub tõsiselt võetavamalt, konkreetne. 22 Sinised iirised vaasis (selgelt nähtavad kontuurid, külmad toonid, pilt ei mõju väga rõõmsana, kuid ka mitte kurvana, varje pole) 23 Laevad merel (pintslitõmbeid on näha, meri on tormine, külmad ja soojad toonid, meeleolu on sünge) 24 Vaas päevalilledega (kontuurid, varje pole, soojad toonid, rõõmus)
Ma olen neid asju just sellepärast nimetanud, et nad usule ja kirikule kahju tegid ja et asi paraneks. Teie olete just sagedasti rääkinud, kuidas teid sinodite peal ja mujal sunnitud ennast minust avalikult lahutama. Teie tundsite väga hästi ära, et sellega muud ei tahetud, kui meid meie töös, mis rahva kasuks tegime, koost ära kiskuda ja meid teineteisega vaenlaseks teha. Nüüd kõnnin mina oma teed ja teie oma teed. Nii kaua kui need teed üte ja sama eesmärgi meie rahva ja kodumaa õnne poole viivad, saame selles töös sõbrad olema. Kes on need kirjad kirjutanud? C.R. Jakobson ja Jakob Hurt Mis nime kandis ajaleht, millest kirjades on kirjutatud? 'Sakala' Kirjad kirjutati 1878.a. suvel. Mis sai autoritest viie aasta pärast? 1880 Jakob Hurt lahkub Eestist ning suundub tööle Peterburi Jaani kirikusse pastorina, C.R. Jakobson suri 1882 2.Lugege läbi järgnev katkend ja vastake küsimustele.
1. ÜTE - kelle poole pöördutakse (selline lause, mida tavaliselt otse inimesele öeldakse), ALATI komade vahel. Sageli on see mingi omadussõnaga koos, see on koos, selle tunneb ära ;) Tulge siia, armsad lapsed, hakkame minema. 2. OTSEKÕNE kirjavahemärgid tuleb lihtsalt meelde jätta, mingit erilist loogikat siin pole. 3. LISAND - väljendab põhisõna pikemalt (nt euro=Euroopa ühisraha) 1) järellisand (2 koma) Peil, meie klassijuhataja, kogub lipse. 2) om. käändes lisand (1 koma) Peili, meie klassijuhataja (kelle) habe on ajamata. 3) eeslisand (koma ei pane) Meie klassijuhataja Peil solvub tihti. 4) kui-lisand (koma ei pane) Peil kui meie klassijuhataja aitab kabareed teha. 5) na-lisand (koma ei pane) Peil meie klassijuhatajana hoolib meist. 4. LAUSELÜHENDID - need on lauseosad, mitte laused(öeldist pole) 1) verbita lauselühend/iseseisev nimetav on ALATI komade vahel. Juku astus klassi, müts peas, ning ots...
KIRJAVAHEMÄRKIDE REEGLID 1. Järgarvu ja väitlause järel on punkt, vastust nõudva lause lõpus küsimärk, hüüdlause või nõudliku käsu järel hüüumärk. Olin juba 3.tunnis väsinud. Kes veel oli? Ärge te väsige! 2. Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Vennas on väike, kuid tubli. Film oli lühike, aga huvitav. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. Mulle tundus, nagu oleks keegi tulnud, ent eksisin. 3. Põhisõna järel olev lisand eraldatakse koma(de)ga, omastavaline lisand ainult eestpoolt, kui see on täiendiks järgmisele sõnale. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei eraldata. Türil, kenas aedlinnas, toimus suur lillenäitus. Türi, kena aedlinna lillenäitused on kuulsad. Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, Türi aedlinnana) on tuntud oma lillenäitustega. 4. Liitsõna korduva osa asemel kasutatakse sidekriipsu. Liha-, kapsa-ja seenepirukad pandi klaaskaussidesse, -taldrikutele j...
Kirjandi hindamine on subjektiivne, sõltub lugejast. Kirjandit hinnatakse punktisüsteemi alusel. Sisu: 45 punkti isikupärane, argumenteer punkti isikupära puudub. 27 punkti pealiskaudne. 18 punkti teema pealiskaudse punkti pool jutustus, pool analüüs. Ortograafia: 35 punkti 0-2 viga. 28 punkt punkti 6-8 viga. 14 punkti 9-12 viga. 7 pun 0 punkti 16 või rohkem viga. Stiil: 15 punkti ...
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, ...
Õppimine Kirjavahemärgid Üte eraldatakse lausest komadega. Lisand: · Lisand, mis on põhisõna ees, seda ei eraldata komaga. · Kui-lisandit komaga ei eraldata. · Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komaga · Kui järellisand on omastavas käändes siis eest poolt komaga. · Olevas käändes järellisandile koma ei panda Koondlause · Korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. N: Joonelised, ruudulised ja rohelised seelikud. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. N: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist seelik. · Kui kohanimi ja kuupäev on nimetavas käändes, siis eraldatakse need komaga. N: Täna on esmaspäev, 17. november 2008. Lauselühend: -nud, -tud, -des, -mata, -maks, -tuna, -mast · -nud, -tud lauselühend, mis ei ole täiendiline eraldakse muust lausest mõlemalt poolt komaga. N: Koju jõudnud, heistis mees pikali. · Verbita lauselühend eraldatak...
Miis haarnu sõs pirru ja löönü nii, et näid hää hulk purus lännü'. Naanu süümä, jälki kärpsit tuhanda viisi man söömäh. Miis võtnu pirru, löönu jäll ja saa viisi lännü kärpset purus. "Ahaah," mõtelnu miis, "nüüd ma ole väega kõva, ma hukka jo kärpset saa 12 viisi." Lännü sõs sepä mano ja käsknü hindälle suure mõõga tetä niigu saelavva ja lasknu pääle kir'otada: "Siin om miis, kes sada maaha lööse üte kõrraga." Tullu' sõs sepä puult mõõgaga kodo tulema, es ole sälgä mõõka jõudnu võtta, vidänu õnne takah, purjoh ka ollu tõõne, nii jäänü kraavi perve pääle makama. Üts kunigas sõitnu säält müüdä, kaenu: miis maka, hirmus pikk mõõk ku saelaud man, pääle kir'otet: "Siin om miis, kes sada maaha lööse üte kõrraga." Kunigas lasknu' kutsaril hobese' kinne' pitä', käsknü meehe üles aia' ja mõtelnu, et
Eesti õigekeel Häälikuõpetus Häälikute märkimiseks kirjas kasutatakse tähti. Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid. Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides: · lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin; jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või enam ...
ühendamatud mõisted nii, et tuleks välja nähtuste paradoksaalne iseloom. Nt õpetatud loll, olla mittemidagiütlevalt paljulubav, hullult tark, hirmus ilus, karjuv vaikus. Eufenism- pehmendav, ilustav või ümberütlev väljend ebasündsa või ebameeldiva asemel. Vanadus- auväärne iga Lausekujundid- Retooriline küsimus- küsimuse vormis esitatud kinnitava või eitava sisuga lause, milles sisaldub ka vastus. Retooriline pöördumine- ehk poeetiline üte on tundeline pöördumine loodusnähtuste, eemalviibijate vms poole. Võib olla nii otsene kui metafoorne. Retooriline hüüatus- hüüdlause vormis tunde- või suhtumisväljendus. ,,Tule taevas appi´´ Kordused- stiilivõte, kus korduvad ühesuguse sisu, rütmi või vormiga sõnad, sõnarühmad, laused või lõigud. Kordus aitab kaasa sõnastuse musikaalsusele. Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse intensiivsuselt üha tugevnevaid sõnu või väljendeid.
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
Kokkuja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, torni...
5. Rindlause osalaused üksteisest , kui nende vahel ei ole sidesõnu ja , ning , ega , või Sina küsid , mina vastan . 6. Põimlause osalaused üksteisest : Juba see , et mees automarke ei teadnud , tundus kummalisena . 7. Otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest . ''Mart on päris kõvasti imelik , '' oli Maie arvamus . 8. Kiilud , s.h ( sealhulgas ) üte ja hüüund . See poiss , räägitakse , on väga andekas . Teil , Jüri ja Mari , tuleb täna kahekesi midagi tegema hakata . Oh häda , liha kõrbes ära ! 9. verbita (tegusõnata ) lauseühend . Ukse taga seisis väike poiss , vihik käes . Naine , pikk sopane seelik seljas , nägi üsna räsitud välja . Sõbralik irve näol , püüdis kursavend minult maha kirjutada . Koma eraldab veel :
ateroskleroos > tuiksoonelubjastus - meditsiin anamnees > haiguse eellugu - meditsiin amorett > tiivulise lapsena kujutatud armastushaldjas - kunst aatrium > Rooma elamu pearuum ajalugu, ehitus, arhitektuur hedonism > naudinguõpetus - filosoofia arp > nõiatrumm - folkloor loits > värsivormis nõidussõnad - folkloor Arhipelaag > saarestik - geograafia järvik > väike järv - geograafia apostroof > ülakoma, poeetiline üte - keeled, kirjandus faabula > teose sündmustik ajalises ja põhjuslikus järgnevuses - keeled, kirjandus Eufoonia > heakõla - kirjandus, muusika hermeneutika > vanatekstiõpetus - ajalugu, kirjandus 3 Admiraliteet > mereväe kõrgem ametkond - sõjandus, ajalugu alkeemia > keskaegne ebateaduslik keemia - ajalugu bürgermeister > linnapea, linnavalitsuse eesistuja - ajalugu
Leo on pärit Kabala vallast Ollepa küla Metsa talust. Jaan sündis 17. märtsil 1925. aastal Nädalapäeva ja kuupäeva vahel peab olema koma, kuna nad on kattuvad mõisted, nt Teisipäeval, 5. märtsil sõidan linna. Korduvate täiendite puhul tuleb meeles pidada, et üheliigilised eraldatakse komaga, aga eriliigilisi ei eraldata, nt Lapsed korjasid pargist kollaseid, punaseid ja pruune lehti. Tüdrukul oli seljas sinine villane lühikeste käistega kleit. 4) üte, s.t. sõna või sõnade rühm, mis märgib seda, kelle või mille poole pöördutakse, nt Ole vait, poiss, kui isa sinuga räägib! Vaata, Jüri, mis ma sulle tõin! Vanamutt, tule eest ära! 5) verbita lauselühend, nt Aadi tuli aiast, õunakorv käes. (verbita lauselühendi kahe sõna vahele peab saama panna sõna oli) 6) järeltäiendiks olevad lauselühendid, nt Mehed, mõni söönud, mõni söömata, jooksid külaservale imet kaema. 7) määruslikud nud- ja tud-lauselühendid, nt
Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakud normaalsuuruseni. Kiillause kirjavahemärgid SY98 Kirjas paigutatakse kiillaused komade, mõttekriipsude või sulgude vahele. 1. Komadega eraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta, nt See poiss, räägitakse, on väga andekas. Te olete kena inimene, aga, vabandage mind, pisut ajast maha jäänud. Koma(de)ga eraldatakse ka üte ja hüüund, nt Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb vastust anda. Jaa, nii see on. 2. Mõttekriipsudega eraldatakse pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause, nt Ühel päeval -- mäletan seda tänagi nii selgesti, nagu oleks see eile juhtunud -- avaldas isa mulle kogu tõe. See noormees -- kuidas ta nimi ongi? -- paistab päris tubli olevat.
mehega. Koondlause korduvad liikmed omavahel. nt. Oma Lõuna-Eesti reisil käisime Viljandis, Võrtsjärve ääres, Otepääl ja Põlvas. Rindlause osalaused üksteisest. nt. Sina küsid, mina vastan. Põimlause osalaused üksteisest. nt. Juba see, et mees aadressi ei teadnud, tundus kummalisena. Otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest. nt. "Mart on natuke imelik poiss," oli Maie arvamus. Kiilud, sh üte ja hüüund. nt. See poiss, räägitakse, on väga andekas. NB! Esiletõstvalt toonitamata palun jääb komadeta. nt. Tule palun kohe siia! NB! Hüüdsõna, millele ei lange tunderõhku, ei eraldata komadega. nt. Oh seda Ainot küll! Osa lauselühendeid. nt. Verbita lühendid: Ukse taga seisis väike poiss, seenekorv käes. nt. Järeltäiendiks olevad lühendid: Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema.
maks- ja tuna-lühendi komakasutus on vaba. Paul oli jälginud iga lauset(,) kaasa haaratuna kõne arengust. Polnud vaja eiti pingutada(,) seda kõike mõistmaks. Ta sõitis eskalaatoril üles(,) kahe tüseda mehe vahele kiilutuna. KIILLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Kiilud eraldatakse kas komade, mõttekriipsude või sulgudega. Komadega lühemad kiilud. See lavastus, räägitakse, läheb suure menuga. Kiilu eriliik üte. Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb vastutada. Kirja alguses pöördumise järel koma ei panda. Tere, Peeter! või Tere, Peeter Mõttekriipsud Mart – tema on üks kummaline inimene. Mets, loomad, maa, vesi, õhk – seda kõike peab hoidma. Ühel päeval – mäletan seda tänagi nii selgesti, nagu oleks see eile juhtunud – avaldas isa mulle kogu tõe.
S¦tuu karjamaa tuu olli jo palass, egass sääl ei¦tä midä suurt võtta¦ss ole. Ja nut¦tsia nuu¦ss saisava (= nood ei seisnud) ka, kesä¦pääl käisivä. Sääl na `tsogseva ja, ja ja sis magasiva sääl sis `tsompe sisen (= lohkude sees), kos na olliva sis `tsognuva `endäle noid asemit magamise jaoss ja. Ja ni et kõtu (= kõhud) olliva tühä ku na kodu tulliva. Kotust `anti näile sis süvvä vil ette. Peräst olli lehmäkarjan. Ma käisi säidse suvve karjan: üte tsiakarjan ja kuus suvve käisi lehmäkarjan, `endä emä puul. Lehmäkarjan olek olli minu arust viil parem(b). Mul olli ju väga ää peni. Mul olli kaits ääd penni, Tuk ja Krats. Ja sis nuu olliva nii ää et, kui ma nime `järgi `lehmä õigassi enne et: «Kirjäss kossa läät sääl», sis ta `tundse (= tundis) joba ärä. «Tuk võta Kirjäst, Krats võta Kirjäst» sis ta `käändse kohe `ümbre. Nii et ma `saie lehmäkarja man küländ `lulli lüvvä. Sis mul olli joba raamatit
- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna jär...
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
PUNKT Punkt pannakse 1) väitlause lõppu: Me ei teadnud, millal ta tuleb. 2) araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele: 20. märtsil, 1995. aastal, 5. avenüül 3)lühenditesse, mis võivad lugejat eksitada: See toimus 5. saj e.m.a. KOMA Koma pannakse 1) aga, kuid, vaid, ent ette koond- ja rindlauses vastandatud lauseliikmete või osalausete eraldamiseks: Ilm oli kaunis, aga/kuid/ent väga külm. 2) ja, ning, nii...kui ka ette, kui neile eelneb üte, järellisand, kõrvallause, verbita lauselühend: Tulge siia, kulla poisid, ja näidake, kuidas te seda tegite. Külla tuli Ants, see vana naljahammas, ja/ning temaga koos kaks sõpra. Maja ees kasvasid kõrvuti nii vana mänd, mille latv oli kuivanud, kui ka noor kask. Ehitud kuuse all istub Kati, aabits süles, ja ootab jõuluvana. KOOLON Koolon pannakse 1) koondlause loetelu ette, kui sellele eelneb kokkuvõttev sõna või fraas:
enne kassa juurde jõuab saab maksta. Brasiillased ei katsu toitu kätega. Nad kasutavad majapidamisriistu pitsade, võileibade, puuviljade ja kana jaoks. Toiduaine tuleb ettevaatlikult pakkida salvrätikusse enne kui see üles korjatakse. Nad pühivad suud peale igat joomiskorda. Brasiilias kui midagi pakutakse, siis tuleb öelda ,,jah" või ,,palun", ,,aitäh" tähendab keeldumist, ,,ei, aitäh" on nende arust jäme üte. Kohvi pakutakse ainult hommikusöögiga ja koos piimaga. Seda serveeritakse peale teisi eineid. Brasiilia cafezinho - peale einet kohv on väga tugev ja magus. Riisi süüakse IGA PÄEV. Kui keegi tahab aevastada või nina nuusata, siis ta peaks söögilauast lahkuma. Brasiillased hoiavad mõlemad käed laua kohal kui nad söövad. Ei kasutata kunagi kahvlit, et midagi lõigata. Samal ajal kui nad räägivad, hoiavad nad söögiriistu taldrikul. Kui nad on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
