Polüfoonia lihtsaim laul on kaanon. Renessanss See sai alguse 14 sajand. Kõrgperioodiks oli 16-17 sajand. Laulud jumalavallatud, rõõmsad ,ülistati naisi. Uuslaululiik oli madrigal. Tekkis itaalias 16 sajand oli 4-5 häälne . Tekkisid vaimulikud hümnid. Martin Luther, kes oli kirikumuusika edendaja soovis,et rahvas laulaks kirikus ja oma maa keeles. Tekkis duur ja moll. Põhipillid olid lauto ja orel. Zanrid olid missad- vaimulik teos , mitmeosaline suurvorm. Reekviem- teos surnute mälestamiseks, passion- kristuse kannatuslugu, ooper- lavaline suurvorm , kus lauldakse , ballett- lavaline suurvorm, kus tantsitakse Polüfoonilises muusikas kasutati: kontrapunkti- häälte vastand , pikka nooti , väljendamine hakkab 1h Helilooja Orlandus Lassus (IT ) Flandrea ( It. München) Giovanni per Luigi da palestina( Palestina) Barrokk Tõlkes tähendab ebakorrapärast . Sai alguse Itaaliast. Ülistati kangelaslikkust. Arhitektuuris
luuletus, ülistus või kiidulaul, mõne isiku või tähtsama sündmuse auks(Laulja). Pastoraal- karjase- ja maaelu ülistav kirjandusteos, karjaselaul või luuletus(Karjaste laul). Poeem- mitmeosaline pikem värssteos, põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine isiksuse mõtete otsingul. Mahu poolest väiksem kui eepos. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Romaan- jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukuijutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik,arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg (Mahtre sõda). Sonett- luulevorm, koosneb 14. Värsist, jaguneb kaheks nelikvärsiks ja kaheks kolmikvärsiks 4+4+3+3 (Aiad). Utoopia- väljamõeldud ideeriigi elu kujutav ulmeteos. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmistus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Valm- õpetliku sisuga
Gregoriuse koraal- ühehäälne katoliku kiriku liturgiline meeskoori laul, mille määras kindlaks Gregorius I. Laul on tekkinud vanadest juudi rahvalauludest, millele lisati proosatekst piiblist. Ette kanti emotsioonitul nagu inglikoor. Orgnaum- esimene mitmehäälne vorm, kus lauldakse rangelt Gregoriuse koraali. Motett- järgmine mitmehäälsus, kus alumiseks hääleks on Gregoriuse koraal, teised hääled võivad olla teistes keeltes ja eri temaatikaga. Missa- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad koor ja orkester ja/või orel. (igas missas on Kyrie, Gloria, Credo, Sanctius/ Benedictus, Agnus Dei) Reekviem- missa surnute mälestamiseks.(kindlad osad on requiem aeternam-igavest rahu, dies irae-viha päev, lacrimosa-pisarane) Oratoorium- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad solistid, koor ja orkester või orel. Passioon- oratoorium Kristuse kannatustest. Kantaat- mitmeosaline teos koorile, solistidega või ilma ja saatega või ilma.
h) fossiil kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism i) pinnavorm maakoore pealispinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. j) pinnamood ehk reljeef maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest k) lavamaa ehk platoo ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. l) nõgu reljeefi suurvorm, kausitaoline süvend maapinnas, mis on igast küljest veerudega piiratud m) org reljeefi suurvorm, pikk süvend maapinnas, mis on kahelt poolt veerudega piiratud ning suubub mõnda teisse veekogusse.
4. 7. 9. 8. 2. 8. 10. 1. 3. 5. 6. 9. 6. 1. Avamänge, vahemänge, soololaulu, ja tantsu sisaldav lavateos? 2. Pilliliik, mille vastu lüües tekib heli nimetatakse? 3. Muusikaline suurvorm? 4. Viis, ehk...? 5. Pilli, millel on keeled, nimetatakse? 7. Löökpillide üks liigitusviis? 10. Mille järgi liigitatakse löökpille?
lühike pilke- või pilalugu, mis midagi või kedagi naeruvääristab. Iseloomustavad: päevakajalised teemad, kergus ja paroodilisus. Novell: lühijutt/proosa väikevorm. See keskendub sündmustikus vaid kõige olulisemale. iseloomustab: tegelasi vähe, tekst tihe ja pingeline, lõpp on ootamatu Fr. Tuglas "Hingemaa" Ballaad: pikem, jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Nt: "kevad" marie under Romaan: jutustatava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemirohkus, elukujutuse mitmekülgsus, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk.,, romaan: "nimed marmortahvlil". Rahvusliku ärkamisaja sündmused jagatakse kolmeks perioodiks: 1. Rahvusliku liikumise algus (1850. aastate keskpaik-1869); 1857 - "Kalevipoja" ilmumine; 1857 - Johann Voldemar Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist; 1864 - J. V. Jannsen kolis Tartusse ning asutas seal "Eesti Postimehe";
Ilukirjanduse põhivormid EEPIKA Zanrideks on eepos, romaan, jutustus, novell, valm, muinasjut. See kujutab üksiajsalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi. Autor sekkub harva teostesse või on see ise tegelane. EEPOS Ulatuslik lugu sidmuata kõnes. ROMAAN Jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus ja suure tegelaste hulk. NOVELL Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus. Lõpus on puüant. Novellid lõppevad tavaliselt ootamatult. LÜÜRIKA See on pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus (tema sisemaailm, elamused, mõtted). Lüürilises teoses on vabad mõtteseosed. Kõlaseoste loomisel on väga oluline sõna valik. DRAMAATIKA
Romaan Romaan on jutustava proosa suurvorm. Teda iseloomustavad avar elukujutus,keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Esikohal on jutustamine, mis põimub arutluste, dialoogide, loodus., isiku- ja olustikukirjeldustega. Jutustus Jutustus on mahul romaanist lühem. Tavaliselt piirdutakse ühe teema ja süzeeliini ning väiksema arvuga tegelastega. Ainestiku järgi võib teosed jagada
Sümfooniline muusika 1.Sümfoonia-on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Schubert on kirjutanud 9 sümfooniat ja 8 sümfoonia on nimega „Lõpetamata“. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro 2. osa. Andante 3. osa. Menuett 4. osa. Finaal 2.Instrumentaalkontsert- on tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime
kirjanduszanrid Memuaar-autor kirjeldab tegelikult aset leidnud sündmusi Eepos- mütoloogial või pärimustel põhinev teos Romaan- jutustava proosa suurvorm Jutustus-novelli ja romaani vahepealne eepika zanr Komöödia-pilke- või naljamäng Draama-ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus Tragikomöödia-draama zanr, mis ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni Kujunemisromaan- kirjaniku isiku arenemist kujutav romaan Novell- tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus Tragöödia- kurbmäng Psühholoogiline romaan- romaan, mis keskendub tegelase hingeelu kujutamisele
Siirdkõne sobib eriti tegelase mõtete ja tunnete edasiandmiseks; samuti tegevuse seisukohast oluliste minevikus aset leidnud sündmuste kajastamiseks. 4) Sisemonoloog Tegelaskuju mõtted 1. isikus, jutustaja ei sekku. Reeglina järgitakse süntaksi ja grammatikat. 5) Stream of conciousness teadvuse voog EEPOS Vanakreeka RSTU `värss, sõna' - `jutustus, luuletus' Ajalooliselt vanim narratiivse teksti vorm, üks jutustava kirjanduse põhiliike, olulisim narratiivne suurvorm romaani kõrval. Eeposed on reeglina seotud kõnes, neid iseloomustab laiahaardeline ning ulatuslik tegevustik. Romaan Ka romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani tunnusteks on probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati juba hilisel antiikajal. Kaasajal on romaanizanr väga mitmekülgne, see hõlmab väga erinevate tunnustega, erineva stiili ja mahuga tekste
kirjutatud sonaaditsükkel. Sonaadil on tavaliselt kolm osa: 1. osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2. osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3. osa on kiire, tavaliselt rondovormis Kontsert muusikateos(t)e ettekanne. Soolokontsert muusikateos(t)e ettekanne ühe esitaja poolt. Kontsert orkestrizanr barokiajastul. Instrumentaalkontsert muusikazanr soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondovormis.)
Avamäng üheosaline sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile Ballett muusikaline lavateos, mille sisu väljendatakse orkestrimuusika taustal zestide ja miimika kaudu Concerto grosso 17. sajandil väljakujunenud muusikavorm, kus peavad dialoogi suur orkester ja väike pillide rühm Gregoriuse laul liturgiline ühehäälne laul katoliku kirikus, nimetus tuleb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris neid viise Kantaat vokaal-instrumentaal suurvorm koorile, orkestrile, solistidele. Koosneb mitmest eraldi osast. Eriti populaarne oli J. S. Bachi ja Händeli ajal Kontsert instrumentaalmuusikavorm, kolmeosaline, kujunes välja klassitsismi ajal Missa vaimuliku muusika vokaal-instrumentaalvorm, tekkis 16. sajandil. Eriliigiks on reekviem (leinamissa) Missa solemnis pidulik missa Ooper tekkis itaalias 16-17 sajandi vahetusel ja on muusikaline lavateos, kus kogu libretot lauldakse
Eesti Maaülikool Otepää kõrgustik PK.0216.Eesti Loodusgeograafia Koostanud: Laura Rannala Kadri Samuel Keijo Ruuven Aprill 2015 Geograafiline ülevaade • Pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis. • Ulatub põhjast lõunasse ja läänest itta umbes 40 km, moodustades 1247 km2 ala. • Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru- Hargla nõgu. • Suhteline kõrgus on kuni 130m. • Pühajärve vagumus jaotab kõrgustiku lääne- ja idatiivaks. • Läänetiival asuvad: Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim,
EEPIKA SUURVORMID EPOPÖA on eepos või eepiline poeem. Tänapäeval on epopöa mitmeosaline romaanisari. ROMAAN on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. JÕGIROMAANID Romaaniseeria , milles iga üksikteos on oma jagu tervik ja samas teistega seotud ühiste tegelaste , teema või kujutletava ajastu kaudu . EEPIKA VÄIKEVORMID JUTUSTUS on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm.
Polüfoonia mitmehäälsus Programmiline muusika instrumentaalmuusika, millele on lisatud sõnaline selgitus teose paremaks mõistmiseks Reekviem katoliiklik leinamissa Retsitatiiv kõnemeloodiat jäljendav laulmine Rütm helivältuste organiseeritud järgnevus Sakraalmuusika kirikumuusika Sonaat soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel, instrumentaalmuusika zanr Süit mitmeosaline muusikateos, koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest Sümfoonia muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile Sünkoop rütmikujund muusikas Tempo heliteose esitamise kiirus Unisoon ühekõlaline ja vähemalt sama kõrgusega heli kooskõlamine Variatsioonid muusikavorm, mis koosneb teemast ja selle teisenditest Virtuoos tehniliselt väga kõrge tasemega esitaja Vokaalmuusika muusika, mis on mõeldud häältele
tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi on proosa- ja värsskõnes eepilisi teoseid esikohal on jutustav element, mis seondub kirjeldava või dialoogilise esitusega Eepika žanrid eepos romaan jutustus lühijutt novell laast ehk miniatuur reisikiri valm muinasjutt anekdoot jm Eepos eepika ehk jutustava ilukirjanduse suurvorm müütilise sisuga värsiline lugulaul tegelasteks on jumalad, kangelased, müütilised olendid teemad: maailma loomine, looduskatastroofid, kangelasteod jpm Eeposed Maailma vanim eepos – sumerlaste „Gilgameš“ Vanakreeka eeposed, mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost: „Ilias“ „Odüsseia“ Soome rahvuseepos „Kalevala“, koostaja Elias Lönnrot
Kompositsioon on lause ülesehitus. Teema on teoses käsitletud probleemide ja nähtuste ring. Probleem on tekstis sisalduv ja teose pealmise mõtte seisukohast oluline, lahendust nõudev küsimus. Meedia ehk ajakirjandus on teabelevivahendite üldnimetus. Teabelevivahendid (ajaleht, ajakiri, raadio, televisioon, reklaam, veeb) edastavad infot ja pakuvad meelelahutust. Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemirohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk. Ainestiku järgi jaotatakse romaane seiklus-, armastus-, õudus-, ulme-, kriminaal-, noorsoo-, ajaloolisteks, psühholoogilisteks, biograafilisteks ja muudeks romaanideks. Näitekirjanduse zanrid on komöödia, draama ja tragöödia. Rütm silpide pikkuse ja arvu ning rõhkude korrapärane vaheldumine Riim häälikute kokkukõla värsiridade lõpus
Bass- on kõige madalam meeshääl. Duur- on mazoorne helirida. Helihark- on u-kujuline metall hark,mida kõige sagedamini kasutatakse muusikas noodikõrguste määramiseks. Laulik- on lauluraamat ja laulja. Metronoom- on elektrooniline või mehaaniline seade, mis määrab heliteose esitamise tempo. Orkester- on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Rütm- on helivältuste organiseeritud järgnevus. Sümfoonia- on muusikaline suurvorm,sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Tenor- on kõrgeim meeshääl. Alt- on madal lapse(poisi)hääl või omapärase rinnahääle tämbriga naishääl.Alt on ka vastava häälestusega keel või puhkpill. Bassivõti- on noodivõti, mis määrab väikese oktaavi f noodi,noodijoonestiku neljandale joonele dünaamika- on muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest.
Barokk muusikas: 1600-1750. Rene Descartes: helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi. Vokaalmuusika jaguneb 1) kantaat-cantata täh it keeles laulma, 1620 kas esimest korda vokaalizanrina. Koosnes kahest-kolmest aaria paaridest ja retsitatiividest(kõnelähedane laul), esitati alati saateansambliga. Tänapäeval on vokaalsümfooniline suurvorm mõeldud esitamiseks koorile, solistile, sümf.orkestrile. 3-osaline. Vaimulik ja ilmalik kantaat. A. Scarlatti(it). 2) oratoorium sama koosseis mis kantaadil, lisandub jutustaja roll. Puudub lavaline liikumine, dekoratsioonid, mõõtmetelt nagu ooper, lähedane suhe piibli vaimuliku tekstiga. Jesus christ superstaar-tänapäevane oratoorium. J.Peri muusikalised draamad. 3). Ooper. Esimene ooper 1607 c.monteverdi ,,orpheus". A)opera buffa-koomiline ooper B)opera seria tõsine ooper.
variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid. K:Schopin Polonees A-duur:kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut K:Schopin Etüüd c-moll :kiire,rahutu,klaver madalalt alguses,kontrastne,suured akordid,dramaatiline K:Schopin S-duur : väga kiire, 3osaline taktimõõt,lüüriline,pehme, Koorilaul-saatega või a capella helitöö koorile keelkvartett-neljast poogenpillist koosnev instrumentaalansambel sümfoonia-neljaosaline suurvorm sümfoonia orkestrile.1 osa alati sonaadi vormis, Duo-kahele instrumendile kirjutatud helitöö. Pillid K:Schumann Tsükkel "karneval" "eusebius" -klaver,õrn,mõtlik,tundeline K:Schumann Klaverikontsert a-moll I osa-klaver,orkester,vaheldusrikas,kontrastne,lüüriline K:Liszt klaverikontsert Es-duur I osa -võimas,sünge,suured akordid Concerto grosso-barokiaegne mitmeosaline heliteos,mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel.
Sonaat kujunes välja 18 saj teisel poolel Viini klassikute loomingus. Instrumentaalmuusika suurvorm. Homofoonilise muusika kõige tähtsam vorm. 3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Põhineb kahel teemal: peateema (energiline, pealetükkiv) ja kõrvalteema (lüüriline, laulev). Pikk skeem: (sissejuhatus) ekspositsioon töötlus repriis (coda- saba, põhineb eelneval muusikalisel materjalil, PT-l. Vajalik kui ei toimu rahunemist repriisis) Klassikaline sonaat mitmeosaline instrumentaalteos. Reeglipäraselt 3 osa (harva ka 4)- 1. ja 3. aktiivsed, 2. aeglane.
ebatavalised tegevuskohad,pakub tundeid,erandlikkuse toonitamist. Esindajad:Walter Scott-"Ivanhoe" James Cooper-"Hirvekütt" Aleksandr Puskin-"Tuisk" Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" Victor Hugo-"Hüljatud" Edgar Allan Poe-"Keeris" ROMAAN:jutustava proosa suurvorm,iseloomustavad avar elukujutus,keeruline sündmustik,palju tegelasi,pikk tegevusaeg,esikohal jutustamine,mis põhineb arutluste ja dialoogidele. Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" JUTUSTUS:romaanist lühem,üks teema ja süzee tavaliselt,teosed saab jagada seiklus armastus kriminaal noorsoo ajaloolisteks-romaanideks,jutustusteks ja juttudeks. Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" ARMASTUS ROMAAN:kujutab armastustundeid,vaadeltakse hingeelulist poolt,neid puudutavad eriti
ühehäälselt. ....nimetatakse iseloomulikku laulmisviiisi roomakatoliku jumalateenistusel Kristliku kiriku põhilised jumalateenistuse liigid on tunnipalvus(peetakse kloostrites kindlatel aegadel kuni kaheksa korda päevas) ja Missa - 1.) jumalateenistus(sõnaliturgia - õpetus, vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja. Armulaualiturgia -jumalikku armu vahendav püha talitus, 2.) muusikaline suurvorm, mille viis osa põhinevad kindlatele ladinakeelsetele tekstidele. Proopium - vahetuvad igal päeval Ordinaarium-kindlad, muutumatud osad kyrie eleison - issand halasta (sissejuh) Gloria in excelsis Deo - au olgu Jumalale kõrges (sissejuh) Credo in unum Deum - Mina usun ainsasse Jumalasse (sõnaliturgia lõpulauluna) Sanctius/Benedictus - Püha, kiidetud olgu(altarirituaali ajal) Agnus Dei - Jumala Tall (enne armulaua jagamist) Epistel - manitsuskõne Credo - usutunnistus
Meiega on täna vene helilooja, dirigent ja pianist Igor Fjodorovits Stravinski (1882- 1971) Härra Stravinski, jutustage meile veidi oma noorpõlvest? Sündisin Peterburi lähedal, Oranienbaumis. Minu isa, Fjodor Stravinski oli laulja, Maria teatri solist. Üheksa-aastaselt hakkasin võtma klaveritunde, aastast 1903 hakkasin õppima Nikolai Rimski-Korsakovi juures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. Sel perioodil valmis ka minu esimene suurvorm, Sümfoonia Es-duur. Tegelikult lootsid minu vanemad, et minust saab advokaat, seepärast õppisin ma 19011905 Peterburi ülikoolis juurat. Samal ajal õppisin ka muusikat, algul omal käel ja pärast juba asjatundjate juhendamisel. Advokaati minust aga kahjuks ei saanud, sest huvi muusika vastu oli suurem. Rääkige veidi oma abielust Katerinaga? Mu naine, Katarina, oli olnud minu sõber juba lapsepõlvest peale. Me abiellusime 23. jaanuaril 1906
järjekorras. Katekismus - lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Koostati alates 18.sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Müüt - muistend, mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest, muinasvägilastest ja jumalatest. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teod, luule varaseim suurvorm. Eepose aineks on vägilaste teod ja jumalate teod. Muinasjutt-rahvajutu peamine liik. jagunevad imemuinasjuttudeks ja loomamuinasjuttudeks ja novellilaadseteks. Laulupidu - suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Romantism - Euroopa kirjanduse, kunsti ja vaimuelu suund. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku ja loominguvabadust, seadsid esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. Rõhutas tundeelu tähtsust ja
1. Algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 2. Alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. 3. Assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis. 4. Eepos lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks on vägilase või muinasjumalad. Väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Kunst- ja rahvaeeposed. Viimased põhinevad kangelaslugudel. 5. Folkloor rahvaluule- 6. Kõnekäänd rahvapärane väljend, annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. 7
Elu tõepärane kujutamine ülima täpsusega 2. Kiretu, emotsioonitu 3. Kirjanik ei anna omapoolset suhtumist 4. Inimene kui füsioloogiline instinktidega ebanormaalne nähtus. See on pärilik. 5. Kujutatakse ainult tõde Esindajad E.Vilde, É.Zola, A.Strindberg, T.Dreiser ESTETISM 1. Kummardatakse iluideaali 2. Teose sisu ja vormi kooskõla, mõlemad ilusad Esindajad Oscar Wilde 2. Mõisted: romaan ja novell. ROMAAN jutustava proosa suurvorm NOVELL tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega 1. Tegelasterohke jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. 2. Palju tegevuskohti 1. Vähe tegelasi 3. Pikk aeg
eesmärkidele. Hea näite on Lermontovi ,,Meie aja kangelane". 3)Faabula Teose sündmustik ajalis-põhjuslikus järjekorras. 4)Müüt Muistend, mis käsitleb üleloomulikku maailma, selle tekkimist, jumalaid ja muinasloolisi kangelasi. 5)Mütoloogia Ühe rahva müütide kogum, müütides väljenduv maailmavaade, mis on aluseks ka ürgsetele usundlikele kujutlustele, müüte käsitlev teadusharu, uurib müütide allikaid, ühiskondlikku tausta. 6)Romaan jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukujutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Näiteks ,,Mahtra sõda" 7) Novell lühike proosajutustus, ühele teemale põhinev, vähe tegelasi, lõpeb tavaliselt puändiga. Näiteks Tuglase ,,Popi ja Huhuu" 8)Draama Tõsine näidend, kajastab keskklassi arengut ja moraali, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga 9)Tragöödia kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub
MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 12. SONAAT- ALLEGRO (Sissejuhatus) Ekspositsioon Töötlus Repriis (Coda), kasutatakse sonaatide,sümfooniate,instrumentaalkontserdite,keelpillikvartettide jt. Mitmeosalise teoste kiirtes osades. 13. SONAAT-4-osaline instrumental teos soolopillide kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik. 14. INSTRUMENTAALKONTSERT- 3-osaline Solisti(de)le, orkestrile. Soolopillike tavaliselt oboe ja viiul 15. SÜMFOONIA-on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. ( koosneb 4 osast) allegro (kiire) Andante ( aeglane) Menuett (tantsu tempo) Finaal ( kiire tempo) 16. HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA- Kirjutas palju sümfooniaid. ,,Papa Haydn'', sümfoonia isa. 17. HAYDNI LOOMING-sümfooniad (104) , keelpillikvartetid (68), klaveritriot (45), kontserti (19), ooperit (15), missat (13) 18. MOZARTI LOOMINGU OMAPÄRA- väga itaaliapärane looming, julge ja järskude
*12-13.saj sai alguserüütliordud. Rüütliteks said aristokraadid, alguse sai Prntsusmaalt.Lauldi sõja-, joogi-, nalja ja armastuslaule. *tekkis madrigal, 13.saj ühehäälne, 16.saj 4-5häälne. Laul kajastas õrnu tundeid, loodust. Tekkisid vamulikud hümnid ja 16.saj protsestantlik koraal. *uus helikeel, homofoon, kus 1 hääl oli tähtis- tekkis mazoori ja minoori tekkega ning pingelises juhttooni 7.astmega. Uued vormid muusikas: 1. missa (vokaalinstrumentaalne suurvorm, jumalateenistustel kanti ette) 2. reekviem (vok.inst. suurteos, mille kaudu mälestati surnuid) 3. passion (vok.inst. suurteos, Kristuse kannatused) 4. ooper (muusikaline lavateos, kus ainult lauldakse) 5. ballett (muusikaline lavateos, kus ainult tantsitakse) Tähtsmad heliloojad: ORALDUS LASSUS ~2000 teost, rõõmsameelne muusika, julged kõlavärvid. GIOVANNI PIERLUIGI DA PALESTRINA 100madrigali, 200motetti, ülevus, sügavus Barokk ebakorrapärane pärl
*Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat, muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli heakõlaline. Muusika pidi olema tasakaalustatud. *Seleta mõistet ,,sümfoonia". Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Nimeta selle zanri tuntumaid esindajaid. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad rikuvad klassikalisi reegleid Schuberti 2osaline sümfoonia. *Seleta mõistet ,,instrumentaalkontsert". Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile. *Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Klassikalisse sümfooniaorkestrisse kuuluvad puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid ja keelpillid
Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16 sajandil. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18 sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna ,,barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 15801630, keskmine periood kestis 16301680, hiline periood kestis 16801740. Ühtset barokistiili muusikas ei olnud, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Kuulsamad meistrid: Arhitektuur Lorenzo Bernini ,,Versailles'i loss"; Maalikunst Diego Velazques ,,Sevilla veemüüja"; Skulptuur Lorenzo Bernini ,,Apollon ja Daphne" Afektiõpetus ratsionaalne õpetusinimese tundeseisunditest; Kuidas mõjutas afektiõpetus barokiajastu kunsti ...
1) Renessanss- 14-16. Saj. Lääne-Euroopas, antiigist ja loodusest , isiksuse vabanemine, esindajad: Petrarcam Boccaccio, Rabelais, Shakesphere, Cervantes, Dante Aligheri. 2) Sonett-on luulevorm,keskaegsest itaaliast,on 14 värsirida. 3) Novell- on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. 4) Romaan-on jutustava proosa suurvorm. Iseloomustab probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. 5) Dante- 1265-1321, sündis Firenzes, isa oli aadlik (aadlike ja paavstide vastuseis), 1302 pagendati, ei saanud naasta Firenze, suri Ravennas. 'Jumalik komöödia' 3 suurt osa, 33 laulu, kokku 100 laulu. Põrgu, puhastustuli, paradiis. Leiutas 'tertsiini'.
Akademia, (TÜ.) Ametilt nii arst kui ka kirjanik. Peamiselt on looming rahvusvalgustuslik (tõlk. Saksa keelest "Winakatk"- võitles joomapahe vastu.) Avalgas lugusi "Maarahva kasulises kalendris" (ilmus ligi 30 aastat) Luulekogu "Viru lauliku laulud" Eeskujuks Koidulale,Veskele,Reinvaldile jt luuletajatele. "Kalevipoeg." Algidee Friedrich Rober Faehlmann'ilt, eeskuju Elias Lönnroti "Kalevala'st" Eepos- pikk värsivormiline jutustav teos, luule varaseim suurvorm, milel aineks on vägilaste või jumalate teod. 1853- "Alg-Kalevipoeg" 1857 valmis 20 loost koosnev "Kalevipoeg." Johann Voldemar Jannsen- ajakirjanduse edendaja, ühiskonnategelane, L.Koidula ise, Eesti hümni sõnade autor, (saksameelne suund) Lydia Koidula- Kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen. Saksa/Eesti kasvatusega, kodukeel saksa, isalt eesti keel, õppis Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis(kõrgeim õppeasutus tüdrukutele Baltimail)
10. Emakeelepäev: Emakeelepäev toimub eestis 14.märtsil. Just see päev, sest see päev oli Petersoni sünnipäev. Arvatakse, et Peterson oli esimene eesti soost luuletaja ning ta kirjutas antiiksetele eeskujudele toetuvad luuletused ajal, mil keegi ei osanud aimata et kunagi kujuneb eesti kirjakeel. 11. Mõisted: Ood - pidulik laul või luuletus, mis on pühendatud kellegile või millegile Pastoraal karjaseelu romantiliselt kujutav kirjandusteos eepos eepika suurvorm, kujutab endast müütilise sisuga värsilist lugulaulu
Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. 4. süzee 5. faabula- on eepilise või dramaatilise teose sündmustik ajalises ja põhjuslikus järgnevuses. 6. eepos-tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes 7. romaan-on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. 8. novell-on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. 9. poroloog- 10. epiloog- 11. ekspostsioon- 12. rispositsioon- 13. konflikt- 14. intriig- 15. kulminatsioon-on haripunkt, kõrgpunkt; pinge haripunkt süzee arengus, konflikti
Tavaliselt teosel ka pealkiri. lavateos, mis sisaldab Reekviem missa eriliik, katoliku kiriku leinajumalateenistuse muusika. opereti, paroodia ja Sonaat teos soolopillile klaveri saatel. revüü sugemeid. Soololaul soolohäälele kirjutatud instrumentaalsaatega laul. Muusikaline Spirituaal USA neegrite vaimulik laul. Hingestatud esitusmaneeriga. draama ooperi liik, Sümfoonia klassikaliselt 4-osaline suurvorm, mille 1. osa on sonaadi vormis. Mitmeosaline teos sümfoonia orkestrile. Sümfooniline orkester kujunes 18. sajandil. Instrumentaalmuusika alus. Sümfooniline Variatsioonid muusikavorm, kus teemale järgneb rida teisendeid (A A1 A2 A3 A4). poeem üheosaline sümfoonilisele orkestrile kirjutatud teos, mis kajastab poeetilist või filosoofilist ideed. Tantsusüit mitmeosaline teos, mille osade arvust sõltumata leidus tingimata neli erinevat rahvusliku
Väljenduvad lüürilist meeleolu · Pastoraal on maaelu maalilisust kujutav karjaselaul, lamburielu kajastav lühiooper, ballett või pantomiim · Etüüd (prantsuse étude) on tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile. · Prelüüd (prantsuse keeles prelude) on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. · Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa
Zanri rajas Giovanni Boccaccio "Dekameroniga", milles nn suletud e kui dramaatika. toskaana novellid - tegevustik areneb põnevuselt tõusvas joones, lõpplahendus ootamatu Eepika zanrid ja üllatuslik. Vabama, lõdvema struktuuriga on nn cervanteslik novell. 19. saj tekkis veel Romaan eepika suurvorm, loetavamaid ja tähsamaid zanre tänapäeva kirjanduses, mida tsehhovlik e avatud novell süzeearendus ei vii alati puändini, tooni annavad peidetud iseloomustab avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, värelused, meeleolud, sündmused võivad puududagi. Pärast 2. maailmasõda suurenes probleemirohkus, arvukas tegelaskond, pikk tegevusaeg
Keelpillid: poogenpillid- riidel, rebekk. Näppepillid: harf. Puhkpillid: torupill, flöödid. Löökpillid: trummis, kastanjetid, taldrikud. Pillid: portatiivid, positiivid, fiidlid, rebekid, harfid, psalpteeriumid, rataslüürad, torupillid, flöödid, trompetite eelkäijad, tromboonide eelkäijad, trummid, taldrikud, kastanjetid, käristid. Muusika vormid Sonaat kujunes välja 18 saj teisel poolel Viini klassikute loomingus. Instrumentaalmuusika suurvorm. Homofoonilise muusika kõige tähtsam vorm. 3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Põhineb kahel teemal: peateema (energiline, pealetükkiv) ja kõrvalteema (lüüriline, laulev). Pikk skeem: (sissejuhatus) ekspositsioon töötlus repriis (coda- saba, põhineb eelneval muusikalisel materjalil, PT-l. Vajalik kui ei toimu rahunemist repriisis) Variatsiooni vorm põhineb ühele teemale ja selle muudetud kordustele. Variatsioone võib olla mõnest mõnekümneni.
Barokk 1600-1750 Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris. Tähtsamad valitsejad: 1) Louis XIV Prantsusmaal 2) Tsaar Peeter I Venemaal 3) Kuningas Karl XII Rootsis Barokk muusika ja kunstistiilina tekkis 17. sajandil. Sõna barocco on pärit Portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit . 18. sajandi keskpunktis sai sõnast pilkenimi, mis tähendas: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav . Muusikastiili nimetusena võeti sõna ''barokk'' kasutusele 19. 20 . sajandi vahetusel. Muusikaliselt jaotatakse barokk kolmeks: · Varane periood 1580-1630 · Keskmine periood 1630-1680 · Hiline periood 1680-1750 Baroki puhul olid erinevatel maadel erinevad stiilid. Arhitektuur- Suured paleeansamblid (Prantsusmaa Versallies, Venemaal Peterhof, Eestis kadrioru loss) Maalikunst- El Creco, Rubuns, Canaviaggio, ehitati ajaloolist ja mütol...
Binaarsed vastandused Kõrge - madal ehk üleval all Parem vasak Avatud suletud Piiratud piiritu Surelik surematu Taevas maa allilm (kolmeastmeline vertikaalstruktuur) EEPOS Vanakreeka `värss, sõna' - `jutustus, luuletus' Ajalooliselt vanim narratiivse teksti vorm, üks jutustava kirjanduse põhiliike, olulisim narratiivne suurvorm romaani kõrval. Eeposed on reeglina seotud kõnes, neid iseloomustab laiahaardeline ning ulatuslik tegevustik. "Dekameron"Gilgames" (sumeri) "Lusiaadid" (portugali) 2700 e.m.a. "Kangelane tiigrinahas" (gruusia) "Ilias" (Vana-Kreeka) kirja pandud 7.- "Manas" (kirgiisi) 6. sajandil e.m.a. "Nibelungide laul" (saksa)
§ Koera lamamine peremehe kõrval usaldus * Romantismiaja kirjandus · Väljaspool Eestit § Walter Scott (1771-1832) ,,Ivanhoe" § James Fenimore Cooper (1789-1851) ,,Nahksuka jutud" § Victor Hugo (1802-1885) ,,Hüljatud" § Alexandre Dumas (1802-1870) ,,Kolm musketäri" § Aleksandr Puskin (1799-1837) luule ja romaanid § Edgar Allan Poe (1809-1849) novellid · Eestis § Ärkamisaja luule § Eduard Bornhöhe ajaloolised jutustused · ROMAAN on jutustava proosa suurvorm. Seda iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. · SEIKLUSROMAAN- on ülekaalus seikluslik ainestik. Tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt, rohkesti on erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Tegelased vastanduvad. Detektiiv-, ulme-, rüütli- ja ajaloolised romaanid · ARMASTUSROMAAN on armutunnet ja suhteid kujutav romaanitüüp. Vaadeldakse
b) Kammerstiil sooloaariad, duetid, teosed soolopillidele, jätkati 16. sajandi seltskondliku musitseerimise tavasid c) Teatraalne stiil uudne ja julge, rõhutatult tundeline, kirglik väljendus, kujunes ooperis Generaalbass muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. See kuulus kõikvõimalike vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde OOPER (1600 Itaalias) Ooper on lavaline suurvorm orkestrile, koorile, tantsijatele, solistidele. Ooperi eelkäijad: a) liturgiline draama b) passioonid c) intermeediumid d)müsteeriumid e) õukonnaetendused f) vanakreeka tragöödia Bel canto (it. k. kaunis laul) kõrge laulukultuur, mille tähtsamad jooned olid nüansirohke toon, väljendusrikkus, virtuooslikkus primadonna ooperi naispeaosaline kastraat kunstlikult säilitatud poisihääl ühendatud täiskasvanu hääle jõulisuse ja varjundirohkusega
Muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. Eelistati duuri ja molli. Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõistet „sümfoonia“. Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad „rikuvad” julgelt klassikalisi reegleid – näiteks Schuberti 2osaline sümfoonia. 4. Seleta mõistet „instrumentaalkontsert“. Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks
Kadus ka senise kirjanduse anonüümsus, sest autorid on nimeliselt teada. Nende seas küündisid esile esimesed silmapaistvad kirjanikud Chretien de Troyes, Bernanrt de Ventadorn, Marie de France. Ka luuletajate-laulike ühiskondlik seisund paranes: nad polnud enam rändavad zonglöörid, vaid ülikute kodudes kutseliste laulikutena ametis olevad sõnakunstnikud. _____________________________________________________________________________ _ EEPOS lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, müütilistest ja tegelikest sündmustest. Varasemad nn rahvaeeposed on anonüümsed, põlvest põlve edasi kandunud ja hiljem kirja pandud (,,Iliias", ,,Beowulf", ,,Kalevala"). Hilisemaid eeposi, mida kirjutasid rahvuseeposte eeskujul kirjanikud, nimetatakse kunsteeeposteks (Vergiliuse ,,Aenesis", Dante ,,Jumalik komöödia", Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg").
Romaan Romaani alaliigid Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süžeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks žanriks kujunes see 19.–20. sajandil. [http://et.wikipedia.org/wiki/Romaan 18.10.12] See on pikk eepiline teos; ulatuslik jutustav proosavormis kirjandusteos. Romaanile on iseloomulik avar
Liivi lahe rannikumadalik Urve Varik 10.A Asend • Asub Pärnu maakonnas. • On pinnamoe suurvorm ja Eesti edelapoolseim maastikurajoon, hõlmab Pärnut, Kihnut, Ruhnut ja Manilaiud. http://et.wikipedia.org/wiki/P %C3%A4rnumaa_vapp#mediaviewer/File http://files.ene.test.finestmedia.ee/EE_12/Liivi%20lahe :EtP%C3%A4rnu_maakondcoa.svg %20rannikumadalik_asendiskeemver2.png Maastikurajoon • Kuulub meresaarte ja rannikumadalike maastikurajooni. http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Meresaarte ja
Nii vaimulik kui ilmalik 14. INSTRUMENTAALKONTSERT - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1)osa on sonaadivormis ja kiires tempos; 2)osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis; 3)osa on kiire, tavaliselt rondovormis 15. SÜMFOONIA - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast 16. HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA: · Heasüdamlikkus, muret/raskemeelsust harva · Rahvuslikkus, lihtsus · Üllatusmomendid · Instrumentaalmuusika esikohal, rajaja · Sonaadivormi rajaja 17. HAYDNI LOOMING:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
