sÜtt külma külmi * pikki, silmi, kingi, nelju, välju · a e ube, tube, nuge, mune Moodusta lühike mitmuse osastav: põder, laisk, kurb, jutt, luik, tumm, nõrk, kehv, ilm, kukk, märg, vend, pruun, koht, pärn, järsk, nõlv, vaip, nali, sall, väin, rida, nurk, pikk, halb, leib, sepp. Omadussõnade võrdlusastmed algvõrre keskvõrre ülivõrre ilus ilusam kõige ilusam, ilusaim Keskvõrde moodustamine: algvõrde omastav (kelle?mille?missugune?) + m = keskvõrre ilusa + m = ilusam * (erandid) mõned 2-silbilised a- ja u-tüvelised sõnad (vt ains omastavat) omastav keskvõrre vana vana ae vane/m
OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem
naeris- naeri, naerist, naerisse, naeriste, naereid 5 p vistrik- vistriku, vistrikku, vistrikku ja vistrikusse, vistrike ja vistrikkude, vistrikke ja vistrikkusid 8 p video- video, videot, videosse, videote, videoid 5 p leopard- leopardi, leopardi, leopardisse ja leopardi, leopardide, leoparde ja leopardisid 7p 9. Moodustage võrdlusastmed, kus võimalik. Kus võimalik, ka lühike ülivõrre. (15 p) 15 p järsk- keskvõrre järsem ja järsum, ülivõrre kõige järsem, kõige järsum ja järsim 5 p nüri- keskvõrre nürim, ülivõrre kõige nürim 2 p lühike- keskvõrre lühem, ülivõrre kõige lühem ja lühim 3 p oluline- keskvõrre olulisem, ülivõrre kõige olulisem ja olulisim 3 p märg- keskvõrre märjem, ülivõrre kõige märjem 2 p 10. Moodustage da-tegevusnimi, ainsuse 1. pööre nii olevikus kui lihtminevikus ja nud- kesksõna
Omadussõna võrded Omadussõna algvorm Keskvõrre - - kaob ära, asendub - - Ülivõrre . . . . Keskvõrre ei olene nimisõnast. Kui sõnas on e siis see asendub e-ga. Meessoost naissoost kesksoost - - - - - - - Erandid -- -- - - Saab moodustada ainult ülivõrret Possesiivadjektiivid . . C. M.
OMADUSSÕNA VÕRDLUSASTMED ALGVÕRRE – gradus positivus KESKVÕRRE – gradus comparativus ÜLIVÕRRE – gradus superlativus korrapäraste võrdlus- astmete moodustamine • Keskvõrre moodustatakse genitivi tüvest lõppudega –ior (m, f) ja –ius (n); Gen. Sing. – ioris, • Ülivõrre üldjuhul samuti genitivuse tüvest lõppudega –issimus (m), -issima (f) ja -issimum (n); -er-lõpulistel aga meessoo nom. sing. vormist lõppudega –rimus, -rima, -rimum. ALGVÕRRE GEN.SING. KESKVÕRRE ÜLIVÕRRE Molestus, a, um (raske) molest-i molestior, ius molestissimus, a, um
Algvõrre, keskvõrre, ülivõrre, nimisõnad ja omasussõnad 1. Uuri tabeli esimesi rigu ja täitke poolik tabel! Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre Huvitav huvitavam Kõige huvitavam Kena Kenam Kõige kenam Roosa roosam Kõige roosam Halb halvem Kõige halvem Naljakas Naljakam Kõige naljakam Lahe Lahedam Kõige lahedam Tubli
Adjectives WB 3/7; 3/8; p29; 5/5; 5/6: 10/2 Omadussõna võrdlusastmed: 1. algvõrre positive 2. keskvõrre comparative 3. ülivõrre superlative ------------------------------------------------------------------------- 1. Ühesilbilised omadussõnad: long longer longest 2. Kahesilbilised omadussõnad: a) sõna lõpus -er; -ow; -y clever cleverer the cleverest narrow narrower the narrowest easy easier the easiest b) kahesilbilised omadussõnad: ei ole lõppe
Harjutus. Moodusta omadussõnadest keskvõrre, mitm os kääne ja võimalusel i- või lühike ülivõrre. Algvõrre Keskvõrre Mitmuse osastav i-ülivõrre (kui ei saa, siis kõige- ülivõrre) vapper vapram vapraid vapraim jändrik jändrikum jändrikke jändrikem hea parem häid parim sirge sirgem sirgeid sirgeid vali valjem valje kõige valjem
Võõrkeelsete sõnaühendite puhul kasutatakse kas lähtekeelset või tõlgitud lühendit (nt: USA United States of America (Ameerika Ühendriigid), HIV human immunodeficiency virus (inimese immuunpuudulikkuse viirus)). Mõningaid sõnana väljaloetavaid lühendeid võib kirjutada ka sõnana (nt: AIDS ~aids, UFO ~ ufo). 6. Omadussõna võrdlusastmed Algvõrre väljendab omadust; tunnus puudub (nt: tõsine) Keskvõrre kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui kellelgi/millelgi teisel (nt: tõsisem). Tunnuseks on alati m, mis liitub algvõrde omastava käände tüvele (nt: nim-tõsine; om-tõsise; tõsise+m=tõsisem). Kui algvõrde omastav lõpeb a- või u-ga, muutub see keskvõrdes sageli e-ks. Nt: nim-vana, om-vana; keskvõrre: vanem Ülivõrre kirjeldataval olendil, asjal, nähtusel on omadust suuremal määral
I E hoolsaid hoolsais (seesütlev) E I võtame d ära ja paneme käände lõppu A UIE lõpp peab olema ID või LIKKE autosid ei saa õnnelikke õnnelikesse Omadussõnade võrdlemine algvõrre Ainsuse omastav Keskvõrre (e m) Mitmuse osastav I ülivõrre ( i m) (kelle,mille) (keda,mida) Pikk Pika Pikem Pikki Pikim vana vana vanem vanu vanim Kerge Kõrge Kõrgem Kõrgeid Kõrgeim vallatu vallatu vallatum vallatuid vallatuim
Omadussõna Omadussõna kasutatakse kahel moel: · nimisõna täiend a smart girl a pretty boy · verbi be öeldistäide The girl is smart. The boy is pretty. Omadussõnal ei ole inglise keeles mitmust. smart girls pretty boys Omadussõnal on kolm võrdlusastet: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre The positive degree The comparative degree The superlative degree small smaller the smallest funny funnier the funniest beautiful more beautiful the most beautiful reasonable more reasonable the most reasonable 1. Võrdlemine er ja est abil
Jelizaveta Ivanova Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16-2 2012 OMADUSSÕNA Omadussõnad (missugune?) on käändsõnad, mis märgivad olendite, esemete, nähtuste omadusi: ilus, roheline, suur, kiire, tark, piklik, hapu, kandiline, võimas, rahulik. VÕRDLUSASTMETE LIIGID Enamikust omadussõnadest saab moodustada võrdlusastmeid. Neid on eesti keeles kolm: 1) algvõrre ei määratle omaduste hulka, 2) keskvõrre näitab algvõrdega võrreldes omaduste kõrgemat astet, 3) ülivõrre näitab omaduse suurimat astet. ALGVÕRRE raske rõõmus pikk Algvõrdel puudub tunnus. KESKVÕRRE Keskvõrde tunnus on m, mis liitub algvõrde omastava käände tüvele: avar: avara + m = avaram valus: valusa + m = valusam ! Mõned omadussõnad muutuvad erandlikult: lahja: lahjem hea: parem õhuke: õhem
· omastav · osastav PÖÖRDED: · sisseütlev ainsus » mitmus » Mitmuses» 1- mina 1- meie · omastav 2- sina 2 - teie · osastav 3- tema 3- nemad · sisseütlev -NUD ja -TUD liitelised sõnad ei käändu.. ! Algvõrre > keskvõrre > ülivõrre keskvõrre : ainsuse omastavast käändest. Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre TEGUSÕNAD ( tegumood ) : · isikuline · umbisikuline Umbisikuline » Kõneviisid » olevik- mida tehakse kindel- olen lihtminevik- mida tehti käskiv õpi, õppige täismin. - mida on tehtud kaudne- tegevat, olevat ennemin
Omadussõnade võrdlemine ehk kompareerimine Omaduse hulka võrreldakse võrdlusastmete ehk võrrete abil.Enamikul omadussõnadel on kolm võrdlusastet: 1. Algvõrre e positiiv (kaunis, rahulik, töökas) 2. keskvõrre e komparatiiv (kaunim, rahulikum, töökam) 3. ülivõrre e superlatiiv (kõige kaunim e kauneim, kõige rahulikum e rahulikem, kõige töökam e töökaim) Algvõrre väljendab mingit omadust, arvestamata määra. Keskvõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse suuremat määra võrreldes teise samasuguse olendi, eseme või nähtusega. Ülivõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse omadust kõige suuremal määral. KESKVÕRDE MOODUSTAMINE : Keskvõrde moodustamiseks lisatakse algvõrde ainsuse omastavale tunnus m. Näide: ilusa + m = ilusam; korraliku + m = korralikum Erandlikult muutub tüvevokaal a või u keskvõrde tunnuse ees e-ks mõnedel tüüpsõnadel,
Sanaluokka Nomini-käändsõna Substantiivi-nimisõna Adjektiivi-omadussõna Partikkeli-muutumatu sõna Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis Imperatiivi-käskev kõneviis Potentiaali-potentsiaal Positiivi-algvõrre Komparatiivi-keskvõrr...
Adjektiivide kompareerimine (omadussõnade võrdlemine) 1. Algvõrre (positiiv) ilus 2. Keskvõrre (komparatiiv) ilusa+m 3. Ülivõrre (superlatiiv) kõige ilusam, ilusaim (mitmuse os. d asemel m lõpus) Kui mitmuse osastav on sid-lõpuline, siis im ülivõrret moodustada ei saa. (nt. roosasid roosaim) Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava tüvevokaalist AINSUSE OMASTAV MITMUSE OSASTAV -i -e -e -i -u -e -a- u kalu Palli, palle. Taime, taimi. Kannu, kanne. i kulmi
Omadussõna võrdlusastmed Omadussõnu (küsimus: missugune?) ei saaa mitte ainult käänata, vaid neist saab moodustada ka võrdlusastmeid, mis väljendavad mingi omaduse erinevat määra Ainsuse omastav +m Mitmuse osastav + m Algvõrre Keskvõrre Kõige-ülivõrre Lühike ülivõrre raske raskem kõige raskem raskeim rõõmus rõõmsam kõige rõõmsam rõõmsaim pikk pikem kõige pikem pikim 1.Keksvõrde saame, kui liidame algvõrde ainsuse omastavale tunnuse m: hoolas: hoolsa+m=hoolsam NB! Mõned omadussõnad muutuvad erandlikult: lahja:lahjem kurva:kurvem, hea:parem, pisike:pisem, õhuke:õhem, pika: pikem 2. kõige-ülivõrret saab moodustada kõigist omadussõnadest,
Lühike mitmuse osastav B-tüve lõpp u e i e e i a kass kõrtsis ei käi u eks ämm söö kodus sütt i Keskvõrre A-tüvi + m Kas tuleb kohe m lõppu või a e u e Ülivõrre 1)kõige lisamine (sobivad kõigile) 2)A-tüvi + im (ainult kolmesilbiline või kahesilbilistes III vältelistes) näiteks: kareda, muistse, kõrge Kui on i juba lõpus, siis läheb i e-ks. näiteks: kauni, kalli 3)Kui sõnal on olemas lühike mitmuse osastav, siis saab vokaalivahelduse abil muuta keskvõrde tüve ülivõrde tüveks. E I Halvem halvim Suurem suurim U E Imelikum imelikem
ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis S substantiiv e nimisõna SG singular e ainsus SPV superlatiiv e ülivõrre TRL translatiiv e saav kääne TRM terminatiiv e rajav kääne
9) alaltütlev e ablatiiv (kellelt? millelt? kust?) -lt (sõbra/lt); 10) saav e translatiiv (kelleks? milleks? -ks (kunstniku/ks); 11) rajav e terminatiiv (kelleni? milleni?) -ni (maja/ni); 12) olev e essiiv (kellena? millena?) -na (õpilase/na); 13) ilmaütlev e abessiiv (kelleta? milleta?) -ta (raha/ta); 14) kaasaütlev e komitatiiv (kellega? millega?) -ga (noa/ga). 3. Võrdluskategooria 1) algvõrre e positiiv. Tunnuseta; 2) keskvõrre e komparatiiv: -m : -ma (tunnus liitub omastava tüvele); 3) ülivõrre e superlatiiv: kõige + keskvõrre; i-ülivõrre (kahtlase/im, kaune/im); tüveülivõrre (kahtlasím, kením). PÖÖRDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD Käändelised vormid e infiniitvormid Tegevusnimed e infinitiivid 1. da-tegevusnimi, tunnused -da (ela/da, veen/da); -ta (tõmma/ta, haka/ta); -a (tull/a, pann/a, käia/a. tund/a, need/a, kest/a). 2
kõle kõleda kõledat vilu nõme nõmeda nõmedat mõru mure mureda muredat kade kadeda kadedat onu kare kareda karedat tädi äge ägeda ägedat ema jahe jaheda jahedat isa tobe tobeda tobedat sõge sõgeda sõgedat väle sale algvõrre keskvõrre ülivõrre algvõrre kade kadedam kõige nüri kadedam sale saledam kõige tragi saledam VALED nüridam tragidam mõrudam viludam lõpus on i või U omastav osastav nüri nüri südi südi tragi tragi nudi nudi vilu vilu mõru mõru onu onu
Kesk- ja ülivõrre 1) KESKVÕRRE a) A-tüvi (om. kääne) + m nt. suure+m, ohtliku+m, kauni+m b) Sõnad, mis on A- või U-tüvelised ning nõrgema astmevaheldusega, muudavad enne keskvõrret tüvevokaali - ae ja ue nt. must musta mustem ; hull hullu hullem ; järsk järsu järsem 5 erandsõna, mis muudavad tüvevokaali: paha pahem ; vana vanem ; kõva kõvem ; süva süvem ; lahja lahjem 2) ÜLIVÕRRE a) kõige + KV b) i-ülivõrre (mitmuse osastav id) sõnad peavad olema kas: * 3-silbilised nt. libe libedam libedaim ; kohtlane kohtlasem kohtlaseim * 2-silbilised ja III vältes nt. rikas rikkam rikkaim ; kallis kallim kalleim ; arg arem arim ; jäik jäigem jäigim ; tark targem targim ; tumm tummem tummim ; koomiline koomilisem koomilisim ; peen peenem peenim ; juriidiline juriidilisem juriidilisim ; lööv löövam ...
Read the rules Comparative(keskvõrre) We add err to one-syllable adjectives We change y to i and add er in two-syllable or longer adjectives We put more or less in front of two-syllable on longer adjectives For adjectives that end in one vowel + one consonant, we double final consonant and add er Superlative(ülivõrre) We add est to one-syllable adjectives We add est to two-syllable adjectives that end in y (-y changes to iest) We put most or least in front on two-syllable or longer adjectives We always put the in front on the superlative 1. Complete the table BASE FORM COPRATIVE SUPERLATIVE POPULAR MORE POPULAR THE MOST POPULAR worse better thin big ...
kesksõna partitsiip Pts sööv, söödav, söönud, söödud tegevusnimi infinitiiv Inf süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin Sup sööma, söömas des-vorm gerundiiv Ger süües algvõrre positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend (EKG) näide nimetav nominatiiv N hea sepp omastav genitiiv G hea sepa osastav partitiiv P head seppa
kesksõna partitsiip Pts sööv, söödav, söönud, söödud tegevusnimi infinitiiv Inf süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin Sup sööma, söömas des-vorm gerundiiv Ger süües algvõrre positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend (EKG) näide nimetav nominatiiv N hea sepp omastav genitiiv G hea sepa osastav partitiiv P head seppa
tants: tantsu > tantse väär: väära > vääri karts: kartsa > kartsu nali: nalja > nalju tönts: töntsi > töntse mõõn: mõõna > mõõnu kruus: kruusi > kruuse vaba: vaba > vabu loits: loitsu > loitse varn: varna > varnu Võrdlusastmete moodustamine Keskvõre 1) A tüvi + m 2) AV a või u tüvelised a e ja u e +m Ülivõrre 1) kõige + keskvõrre 2) vokaalivahelduseteel NB! vokaalivahelduse teel ei saa moodustada ülivõrret, kui 1) keskvõrde tüvevokaal on a või i 2) kui sõna on II vältes ning a või i tüveline tumm: tumma > tummem > tummim hull: hullu > hullem > kõige hullem Leia AV, nõrk või tugev tüvi, tugevnev või nõrgenev. retkele retk: retke: retke VV N lapid lapp: lapi: lappi GV N kosed kosk: kose: koske LV N
Logistika eriala Teema Lugemine Rääkimine Kirjutamine Grammatika Sõnavara Kauba Transpordiliigid Transpordi- Transpordi- Keskvõrre. Transpordi- transportimine (küsimustele liikide liikide eelised ja Keskvõrdega liikide vastamine, võrdlemine puudused (tabeli lausete nimetused. väidete (paaristöö). täitmine). konstruktsioo- Sõnade hindamine). Sobiva Teemast nid. tähenduste
Keskvõrre (mpi) Ülivõrre (in) 1. Paksu paksumpi (paks) 1) Paksu paksuin 2. Iso isompi (suur) 2) Iso isoin 3. suuri suurempi (suur) 3) suuri - suurin 4. Pieni pienempi (väike) 4) Pieni pienin 5. Sininen sinisempi (sinine) 5) Sininen sinisin 6. Halpa halvempi (odav) 6) Halpa halvin 7. Vanha vanhempi (vana) 7) Vanha vanhin 8. Pehmeä pehmeämpi (pehme) 8) Pehmeä pehmein 9. Hidas hitaampi (aeglane) 9) Hidas hitain 10. Terve terveempi (terve) 10) Terve tervein 11. Siisti siistimpi (puhas) 11) Siisti siistein 12. Kaunis kauniimpi (ilus) 12) Kaunis kaunein 13. Uusi uudempi (uus) 13) Uusi uusin 14. Nuori nuorempi (noor) 14) Nuori nuorin 15. Huono h...
Wie viele?-Mitu? Wie viele Geschwister hast du ? (Kui palju õdesi-vendi sul on ?) Warum-miks? Warum ist die Banane krumm? (Miks on banaan kumer?) Wann?-millal? Wann ist dein Geburtstag? (Millal on su sünnipäev?) Welcher?-missugune?(der) Welcher Wochentag ist heute?(mis nädalapäev täna on?) Welches?-missugune?(das) Welches Foto magst du?(Missugune foto sulle meeldib?) Welche?-missugune?(die)Welche Musik macht Madonna? Omadussõnade võrdlemine-Komparation der Adjective Algvõrre-Positiv Keskvõrre-Komparativ(-er) Ülivõrre-Superlativ(-sten) schön schöner am schönsten nett netter am nettesten teuer teurer am teuersten jung jünger am jüngsten gross grösser am grössten alt älter am ältesten
nt mina, selline, kes nt all, üle, sees, ees KÄÄNDSÕNAD OMADUSSÕNA VÕRDED ALGVÕRRE väljendab lihtsalt mingit omadust: nt Kadri on ilus. KESKVÕRRE väljendab seda, et kellelgi on mingit omadust rohkem kui teis(t)el: nt Mari on ilusam kui Kadri. ÜLIVÕRRE näitab, et kellelgi on seda omadust kõigist rohkem: nt Mina on kõige ilusam (ilusaim). Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre Põnev Põneva (omastav kääne) + m = põnevam Kõige põnevam e põnevaim Tume Tumeda (omastav k) + m = tumedam Kõige tumedam e tumedaim Noor Noore (omastav k) + m = noorem Kõige noorem e noorim NB! Mõnikord peab keskvõrde moodustamiseks muutma omastava käände lõpus olevat
GRAMMAR REVISION I. TEGUSÕNA BE PÖÖRAMINE (VERB BE) OLEMA! BE VORMID ON: AM, IS, ARE (olevik), WAS, WERE (minevik). Olevik Minevik I am mina olen I was mina olin You are sina oled You were sina olid He is tema (m.) on ainsus He/ She/ It was tema/ see oli She is tema (n.) on It is see on We are meie oleme mitmus We were me olime You are teie olete You were te olite They are nemad on They were nemad olid II. LÜHENDID (SHORT FORMS) I am = I ´ m I (you/ they) have = I ´ ve You are = You ´ re she (he/ it) has = she ´ s He is = he ´ s is not = isn ´ t I will = I ´ll She is = she ´ s are not = aren ´ t will not = won ´t It is = ...
Am- nädalapäevade ees Um-kellaaja ees Über- kui on olemas. Auf- kui veel pole, aga saab. Wegen- ajajooksul Nimisõna ees alati keinen! Tegusõna ees alati nicht! Haben- alati Akkusativ! Kui sõna on esimest korda tekstis, kasutatakse ein, eine, einen. Kui sõna on teist korda tekstis, kasutatakse der, die , das. Mann- kasutatakse, kui pole tegijat. Es- kasutatakse, kui pole alust. (Nt. Mulle torkas silma) Komparationsstufen-võrdlusastmed Positiv(Algvõrre)-Schön(Ilus) Komparativ(Keskvõrre)-Schön + er =schöner (ilusam) Superlativ(Ülivõrre)- am scnön + sten = am schönsten (kõige ilusamini) der,die,das schön + ste = das schönste Wetter(Das) Positiv Komparativ Superlativ Kerge Leicht Leichter Am leichtesten Vana Alt Älter Am ältesten Noor Jung Jünger Am jüngsten
bra bra bra hea Ett moget äpple är gott att äta (Ühte) küpset õuna on hea süüa. Det är en enkel fråga att svara på. See on vastamiseks (üks) lihtne küsimus. Du har så fina blå ögon. Sul on nii kenad sinised silmad. Små barn är söta. Väiksed lapsed on armsad. w Reeglipäraste omadussõnade võrdlusastmed Omadussõnadel on kolm võrret: a) algvõrre b) keskvõrre c) ülivõrre Suurem osa rootsi keele omadussõnu moodustatakse keskvõrde lõpu are ja ülivõrde lõpu ast abil, mis lisatakse omadussõna algvõrdele: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre billig odav billigare odavam billigast kõige odavam dyr kallis dyrare kallim dyrast kõige kallim fin kena finare kenam finast kõige kenam
Liidete õigekiri Liitliide -likkus (-lik + -us) tuletab nimisõnu ja kirjutatakse alati kahe k-ga. Näiteks võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus, tootlikkus Astmevahelduslike lik-tuletiste ( -mik, -nik, -vik) kirjutamisega tuleb olla tähelepanelik. lõplik : lõpliku : lõplikku : lõplikku (ehk lõplikusse) : lõplike (ehk lõplikkude) : lõplikke (ehk lõplikkusid) : lõplikesse (ehk lõplikkudesse) -lik liitelise omadussõna keskvõrre on –likum ja ülivõrre –likem, nt õnnelikum, õnnelikem Ka määrsõna vastastikku ja omadussõna vastastikune õigekiri on keeruline mõista, õige on kirjutada vastastikune (missugune?) arusaamine, vastastikusel (missugusel?) kokkuleppel, aga vastastikku (kuidas?) kasulikule koostööle. http://opetaja.edu.ee/ortograafia/Taheortogr/haalikuPikkus/harjutused/B1_lik.html 4. Märgi iga sõna poolituskohad püstkriipsuga.
see, oma, iga) 3) arvsõnaline (mitu, kõik, kogu) nt mina, selline, kes KÄÄNDSÕNAD OMADUSSÕNA VÕRDED ALGVÕRRE väljendab lihtsalt mingit omadust: nt Kadri on ilus. KESKVÕRRE väljendab seda, et kellelgi on mingit omadust rohkem kui teis(t)el: nt Mari on ilusam kui Kadri. ÜLIVÕRRE näitab, et kellelgi on seda omadust kõigist rohkem: nt Mina on kõige ilusam (ilusaim). Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre Põnev Põneva (omastav kääne) + m = põnevam Kõige põnevam e põnevaim Tume Tumeda (omastav k) + m = tumedam Kõige tumedam e tumedaim Noor Noore (omastav k) + m = noorem Kõige noorem e noorim NB! Mõnikord peab keskvõrde moodustamiseks muutma omastava käände lõpus olevat
* Arv e numerus – ainus e singular/mitmus e pluural/(duaal) * Klass, sh sugu e genus – maskulinum/femininum/neutrum; elus/elutu; inimene/mitteinimene * Kääne e casus – eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme. * Määratus e difiniitsus – inglise keeles artiklid a, the, eesti keeles „üks“, „see“, „mingi“ * Võrdlus – positiiv/komparatiiv/superlatiiv (algvõrre/keskvõrre/ülivõrre). Algvõrre – ilus, magus. Keskvõrre – ilusam, magusam. Ülivõrre – kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim). * Aeg e tempus – väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. Olevik/minevik/tulevik. * Isik e persona – eesti keeles 8 th ainus+mitmus 1.-3. ning isikule/umbisikuline. * Kõneviis e modus – eesti keeles: kindel – tavaline info; käskiv e imperatiiv; kaudne e vähem kindel
19. Morfoloogia e vormiõpetuse mõiste! Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme nende moodustamist, nende sisemist struktuuri ning nende omavahelisi suhteid. 20. Sõnavormi mõiste! Sõnavorm- ühe ja sama sõna erikuju, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab. 21. Võrdlusastmete moodustamine! · Võrdlusastmeid saab moodustada omadussõnadest · Algvõrre- omadussõna niemtav kääne · Keskvõrre- omastav kääne + m (osade sõnade puhul tüvevokaal a või u muutub e- ks) Nt: must- musta- musteim, vana- vanem- vanim, pikk- pika- pikim · Ülivõrre- kõige ülivõrre ja lühike ülivõrre 22. Sõnaliigid! SÕNAD MUUTUMATUD MUUTUVAD SÕNAD SÕNAD
palatalisatsioon(t,l,s,n,r), ks-ks(saaks), ksi-ks(üks,läks), psi-ps(laps), tk-tk(katki), kt-ht(kõht), ajalooline muutus, rekonstruktsioon, vokaalharmoonia puudub(näha), erinevad vokaalid teatud sõnades(lõhki, kollane, mets), keskkõrged vokaalid nasaalide ees(tema, on), silbilõpu klusiili nõrk vaste vokaliseerunud(nael),järgsilbi o kadunud(jahu,tegu), mitmuse nominatiiv -d(kalad), valdav -de mitmud(puudel), illatiiv -sse(kohtusse), inessiiv -s(jalas), keskvõrre -m (suurem), eri pöördelõpud isikus ja arvus(annan, anname), pöördelõpud lihtminevikus ja tingivas kõneviisis(andsite,annaksite), da-infinitiiv(tuua, istuda), domineerib -si lihtminevik(võtsid) Lõunaeesti murre afrikaat esineb(tsiga,küdsa), larüngaalklusiil esineb(kala?), sage palatalisatsioon(kõik konsonandid), ks-ss(saassi), ksi-ts(üts,läts), psi-pts(lats), tk-kk/tsk(katski), kt-
Kindlate verbide rektsioonilise laiendina väljendab kaasaütlev kääne: e) asja, millele tegevus on suunatud, nt Maril oli raske uue olukorraga harjuda. Kaasaütleva käände tunnus on ga. 27. Võrdlussõna Võrdlussõnadele on tunnuslik võrdlus- ehk komparatsioonikategooriaolemasolu, mis väljendab eri asjade ühesuguse omaduse kvantitatiivset suhet. Võrdluskategoorial on kolm liiget – võrdlusastet ehk võrret: algvõrre ehk positiiv (ilus), keskvõrre ehk komparatiiv (ilusam) ja ülivõrre ehk superlatiiv (kõige ilusam ~ ilusaim). Võrdluskategooria ei ole päris õige morfoloogiline kategooria, sest igal võrdlussõna vormil on omakorda käände- ja arvuvormid. Võrdlustunnus järgneb tüvele ja eelneb arvu- ja käändetunnusele, käitudes morfotaktiliselt nagu tuletusliide, nt ilusa/ma/te/le(TÜVI+VÕRDLUS+ARV+KÄÄNE). Sõnad, mida saab vaadelda morfoloogilise võrdlussõnade klassina, kuuluvad sõnaliigilt omadussõnade
tingiv kõneviis konditsionaal kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv kiirustavalt kõneliik - jaatav afirmatiiv eitav negatiiv kesksõna partitsiip sööv, söödav, söönud, söödud tegevusnimi infinitiiv süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin sööma des-vorm gerundiiv süües algvõrre positiiv ohtlik keskvõrre komparatiiv ohtlikum ülivõrre superlatiiv kõige ohtlikum Kääned: nimetav nominatiiv hea sepp omastav genitiiv hea sepa osastav partitiiv head seppa sisseütlev illatiiv seesütlev inessiiv seestütlev elatiiv alaleütlev allatiiv alalütlev adessiiv alaltütlev ablatiiv saav translatiiv rajav terminatiiv olev essiiv
(esimene vajadus kus keeles vaja on üldse märkida) Koer magab - üks nominaalliige (koer)Koer sööb konti - kaks nom.liiget (koer & kont). Mõlemad koerad on sama lauseliige. Kont - akusatiiv (sihitise kääne). Määratus e difiniitsus – Näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust. Inglise keeles artiklid a, the, eesti keeles „üks“, „see“, „mingi“ Võrdlus – positiiv/komparatiiv/superlatiiv (algvõrre/keskvõrre/ülivõrre). Algvõrre – ilus, magus. Keskvõrre – ilusam, magusam. Ülivõrre – kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim). Verbi kategooriad: Aeg e tempus – Näitab sündmuste toimumist lähtuvalt kõnehetkest. Olevik/minevik/tulevik. (kõnehetk, sündmushetk, viitehetk). Isik e persona –näitab tegija olemust lähtuvalt kõnelejast. Mina, sina, tema, meie, teie, nemad. isikuline/umbisikuline. Kõneviis e modus – näitab kõneleja suhet lausega väljendatusse
või et esindatud on mingi hulga kõik liikmed või osa neist. Käänamises on nad erandlikud. Igaüks (käändub viimane osis) Igaühe : igaüht või igaühte: igaühesse: igaühes jne. Emb-kumb (käänduvad mõlemad osised) emma-kumma: emba-kumba: emmasse-kummasse: emmas-kummas jne. Igaüks viitab hulga igale liikmele eraldi, emb-kumb aga ühele kahest võimalusest. Ühine on igalühel ja emmal-kummal see, et nad esinevad põhiliselt ainsuses. 19. keskvõrre ja ülivõrre. ( ja) 20. Vokaalivaheldus Eks ämm söö kodus sütt. Kass kõrtsis ei käi. ( (õp lk113, 117 ja 141) Mitmuse osastava tunnud -id liidetakse sõna A-tüvele. Pikk vokaal lüheneb, kui sõnale lisada -di lõpp: Suu + id -- > suid idee + id -- > ideid Kui A-tüve lõpus olevale -i tunnusele liita -id, siis lisandub ka -e: Kauni + id -- > kauneid
(K) . Mul on tähtis teade. (Mitm) Need on väga tähtsad dokumendid. . u Omadussõnade võrdlusastmed Omadussõna kesk- ja ülivõrret võib väljendada liit- või lihtvormidega. Keskvõrde lihtvormi saab kasutada ainult nimisõna järel (mitte vahetult nimisõna ees). Liitvorme võib kasutada nii nimisõna ees kui ka järel. Keskvõrre Ülivõrre Lihtvorm Liitvorm Liitvorm huvitavam kõige huvitavam huvitavam kõige huvitavam huvitavam kõige huvitavam huvitavamad kõige huvitavamad 15 (N) raamat Lihtvorm:
Vokaalivahelduse teel moodustatakse mitmuse osastava käände vorme ja võrdlusastmeid. A u, i, e. U e. I e. E i (pesa:pesi) c) Kujuvaheldus sõnadel on kaks kuju: vokaalkuju (nt vaese) ja konsonantkuju (nt vaes-t) d) AV-mall nõrgeneva tüvega sõnad (A-tüvi nõrgas astmes) ja tugevneva tüvega sõnad (A-tüvi tugevas astmes). VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - 6.Käänded Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad
ainsus mitmus Üldkääne man - mees men - mehed Omastav kääne man's - mehe men's - meeste LISTEN & REPEAT REPEAT 67 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre Omadussõnade võrdlusastmete moodustamiseks on 2 viisi: 1) -ER (keskvõrre) ja -EST (ülivõrre) lisamisel omadussõna lõppu, mida kasutatakse: 1-silbiliste omadussõnade puhul cheap cheaper cheapest odav odavam kõige odavam 2-silbiliste omadussõnade puhul, easy easier easiest mille lõpus on -y, kusjuures -y kerge kergem kõige kergem muutub -i 2) MORE (keskvõrre) ja MOST (ülivõrre) lisamisel omadussõna ette, mida kasutatakse:
osastava moodustamine 3.Lühike mitm.osastav moodustatakse B-tüvest tüvevokaali muutmise teel. nt. B-tüvi kuuske - kuuski (TULEB TIGE PENI JA URISEB) e-i õnge - õngi kassi- kasse i-e pilti - pilte EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT. -i kändu kände KASS KÕRTISIS EI KÄI. -u u-e silmu silme lahja- a-tüvi(a.om) lahja, mitm.os. lahje -erand! 8.Omadussõnade võrdlusastmed 1.algvõrre 2.keskvõrre 3.ülivõrre *Keskvõrde saamiseks 2moodust: 1.A-tüvi+ m (nt.suure+m, puhta+m, rohelise+m) 2.tüvevokaali vahelduse teel A-tüvest+m nt. A-tüvi a-e halva -- halve+m -- halvem u-e loiu -- loie+m -- loiem *Ülivõrre 1.Kõige lisamise teel keskvõrdele (nt. kõige kollasem) 2.Lühike e. i-ülivõrre. Sõnadest, millel on ainult sid-lõpuline mitmuse osastav,lühikest ülivõrret moodustada ei saa! (nt. e-i halve(m) - halvi+m- halvim , u-e imeliku(m)- imelikem)
· Tagavokaalsetes sõnades vene l: kala · H säilinud: kabõhhõzõq 'neiud' · S- või st- translatiiv: ilozas ilozast 'ilusaks' · Hn-, h- või n-illatiiv: poodihn-poodih-poodin 'poes' Kraasna · Arhailised sõnad: taidma 'oskama', mõistuz 'mõistatus' · Keskkõrged vokaalid kõrgenenud nasaalide, s-, h-ees_ ummaq '(nad) on' · Osastavad geminatsioon: sinnu 'sinu' · B-tunnuseline keskvõrre: parõb 'parem' · St-translatiiv: hummogust 'hommikuks' · J sõnaalgulise i/e ees: jimä 'ema', jezä 'isa'
eitav kõneliik Negatiiv Ng ei taha, ära taha kesksõna Partitsiip Pts sööv, söödav, söönud, söödud tegevusnimi Infinitiiv Inf süüa, söövat ma-tegevusnimi Supiin Sup sööma, söömas des-vorm Gerundiiv Ger süües algvõrre Positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend (EKG) näide nimetav nominatiiv N hea sepp omastav Genitiiv G hea sepa osastav Partitiiv P head seppa
kohakäänded. Ergatiivkeelstes absolutiiv ja ergatiiv. Ergatiiv sihilises lauses on alust vaja markeerida. -definiitsus ehk määratus näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust. Saab kasutada ainult lauses. Inglise the ja a, saksa der, die, das ja ein, eine. Areaalne nähtus! Eesti keeles võiks artiklite rolli omada sellised sõnad nagu see, mingi, selle, üks jms Adjektiivi kategooriad Võrdlusastmed: algvõrre(positiiv)- keskvõrre(komporatiiv)-ülivõrre(superlatiiv, millel nii analüütiline kui ka sünteetiline vorm) Verbi kategooriad Aeg ja isik on deiktilised kategooriad keeleline üksus, mille intepreteerimiseks on vaja teada mida see tähendab. Nt sõnad nagu eile, parem, vasak, mina jms. Ehk nende tähendus on seotud kõneolukorraga, tekstiolukorraga. Aeg ehk tempus kõnehetk, sündmushetk, viitehetk
Kääne e casus eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme. Määratus e difiniitsus inglise keeles artiklid a, the, eesti keeles ,,üks", ,,see", ,,mingi" 5 Võrdlus positiiv/komparatiiv/superlatiiv (algvõrre/keskvõrre/ülivõrre). Algvõrre ilus, magus. Keskvõrre ilusam, magusam. Ülivõrre kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim). Aeg e tempus väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. Olevik/minevik/tulevik. Isik e persona eesti keeles 8 th ainus+mitmus 1.-3. ning isikule/umbisikuline. Kõneviis e modus eesti keeles: kindel tavaline info; käskiv e imperatiiv; kaudne e vähem kindel (nt
annaabi.ee 
