Määrsõna kirjutatakse 1. Kaassõna käändes või 1. Omadus-, arv- ja 1. Kohanimedes 1. Nimi- või määrsõna kirjutatakse järgneva 1. Eelneva sõnaga kokku 1. Käändsõnad , määrsõnad ja muudest sõnadest tavaliselt kirjutatakse lühitüveline asesõna kirjutatakse kirjutatakse liigisõna omadussõnaga kokku ,kui ta moodustab kirjutatakse sõnad teist , verbid kirjutatakse verbi lahku nt : väga hea , üsna käändsõnast , mille nimisõna järgnevast nimisõnast nimetuumaga harilikult omaette mõiste -kümmend- ja-sada, muud pöördelisest ja käändelisest tugev ,sama vähe , juurde ta kuulub,
N: noor kotkas-kirjutame põhireegli järgi kokku. Noorkotkas- tekib uus mõiste ( noorte organisatsiooni liige ). Arvsõnad ja asesõnad kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku. N: see loom, kaks looma. 2. Arvsõnade ja omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Kokku Lahku -teist - ühelised -kümnend - tuhat -sada - miljon -miljard KÄÄNDSÕNA+OMADUSSÕNA Omadussõna kirjutatakse eelneva nimi- või omadussõnaga kokku ainult sel juhul, kui nad moodustavad mingi kindla mõiste: NIMISÕNA+OMADUSSÕNA: kivikõva, sametpehme, peegelsile. OMADUSSÕNA+OMADUSSÕNA:magushapu, sügavpruun, tumekollane. NB! Lahku kirjutatakse tohutu suur, otsatu pikk, määratu lai, põhjatu sügav. Ne-või line liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku:venekeelne, hullumeelne, jõulueelne, kilomeetripikkune; pikakarvaline, suurejooneline, tugevatoimeline, väikesearvuline. NB
· teist(kümmend): kolmteist, seitseteistkümmend, · kümmend : viiskümmend, kaheksakümmend, mitukümmend · sada: kakssada, üheksasada, poolsada, mõnisada Eelnevast arvsõnast LAHKU kirjutatakse · ühelised: kakskümmend kaks · tuhanded: mõnituhat, kolm tuhat, kolmteist tuhat · miljonid: kaheksa miljonit · miljardid: viisteist miljardit Ühesõnaline arvsõna ne-/ line- liitelise omadussõnaga KOKKU · kaheksatunnine · viietonnine · kolmeteistkümnekraadine · kaheksateistkümneaastane · · Mitmesõnaline arvsõna järgnevast ne-/ line- liitelisest LAHKU · kolmesaja tuhande meheline · saja neljane · neljasaja viiekümne tuhandene · kuue ja poole miljoniline ·
moodustub omaette tähendusega sõna. Mõnes muus käändes olev nimisõna kirjutatakse järgmisest nimisõnast lahku. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku nimisõnaga kokku kirjutatakse need ainult siis kui on tekkinud uusmõiste. 2. ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku: 11-19, kümned ja sajad Lahku: ühelised, tuhanded ja miljonid. 3. OMADUSSÕNADE KOKKU JA- LAHKU Omadussõna kirjutatakse eelneva nimi- või omadussõnaga kokku ainult sel juhul, kui nad moodustavad kindla mõiste. Lahku kirjutatakse need omadussõnad mille võid asendada sõnaga väga Ne- või line-liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku. Siis kirjutatakse lahku kui selle ees on veel mingi täpsustav sõna. Nimi, täht või number liidetakse järgneva ne – või line- liitelise omadussõnaga sidekriipsuga. Kui nime ees on täpsustusi kirjutatakse need ühendid lahku. 4. KOHANIMED
Novgorodimaa, Donimaa, Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku. nt. Adelie maa, Baffini maa. Tavaliselt kirjutatakse mitmusliku riigi tähenduses esinev maa talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku. nt. Balkani maad, Aasia maad, Skandinaavia maad, Läänemere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad, Aafrika maad. Käänd- või määrsõna + omadussõna Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste. nt. Viljarikas, maailmakuulus, külmakindel, eelarvamustevaba, kohusetruu, helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall, peegelsile, verevaene. Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts., mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust. nt
Lahku harilikult kirjutatakse omadussõna järgnevast nimisõnast lahku. Kokku siis kui tekib uus mõiste. nt.. hapu koor - hapukoor ARVSÕNA+ARVSÕNA Kokku eelneva arvsõnaga kokku -teist, -kümmend, -sada. Lahku muud arvsõnad. nt kolmsada viis, viiskümmend seitse. KÄÄNDSÕNA+OMADUSSÕNA Kokku seljuhul kui tekib uus mõiste. nt nimisõna+omadussõna- kivikõva, sametpehme, peegelsile. nt omadussõna+omadussõna- magushapu, sügavpruun, helesinine. Kokku -ne või -line liiteline eelneva omadussõnaga kokku. nt eestikeelne, hullumeelne, enesekriitiline, väikesearvuline. Lahku -ne või -line liiteline omadussõna lahku kui ees on täpsustav sõna. kokku: õpilastevaheline lahku: vanemate õpilaste vaheline kokku: sõjaaegne lahku: eelmise sõja aegne Sidekriipsu abil -ne või -line liiteline omadussõna liidetakse. nt Tartu-suurune, U-kujune, 13-aastane NIMISÕNA+NIMISÕNA Kokku nimetavas käändes või lühenenud tüvega nimisõna kirjutatakse järgmise nimisõnaga kokku
töö). 5. Mitmuse omastavas käändes nimisõna kirjutatakse järgnevast lahku, nt vigade parandus, kirjatarvete kauplus; erandiks on 2-silbilised mitm om-s sõnad, kus tekib omaette tähendusega ühend, nt lasteaed, meestekingad, keeltekool 6. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku, nt ilus ilm, seda laadi, tol ajal; kokku kirjutatakse siis, kui tekib uus mõiste, nt uusaasta, vanaema, heategevus, poolaasta OMADUSSÕNAD 1. Käändsõna kirjutatakse omadussõnaga kokku, nt lumivalge, kiviaegne 2. Arv, täht, nimi vmt ühendatakse järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil, nt 22- korruseline, U-kujuline, Elva-lähedane; kui sellele eelneb täiend, kirjutatakse lahku, nt saja meetri pikkune (vrd: meetripikkune), A.H. Tammsaare nimeline (vrd Tammsaare-nimeline). ARVSÕNAD 1. teist-, kümmend-, sada- kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku, nt kakskümmen, viisteist; ülejäänud
kool Kokku kirjutaktaks 2 silbiline mitmuse omastavas olev nimisõna,kui tekib omaette tähendusega ühend 6. Omadus-,arv- või asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku : ilus ilm , hea kaaslane, roheline laud, kõrge maja 7. Kokku kirjutatakse siis , kui tekib uus mõiste : uusaasta,vanaema ,heategevus,kalliskivi 8. Käändsõna+omadussõna ; Käändsõna kirjutatakse järgenva omadussõnaga kokku : lumivalge,sademeterohkem ,aastatepikkune,kiviaegne,tumepunane 9. Arv,täht,nimi+ ne- või line- liiteline omadussõna ; Arv,täht,nimi ühendatakse järgneva ne-või line- liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil : 22-korruseline , 100- aastane, U-kujuline , Koidula-nimeline 10. kümmend,-teist-sada kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku : kakskümmend,viisteist,üheksateist, nelisada , seitsesada 11
Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku: Adélie maa, Baffini maa. Märkus 2. Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad = Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Läänemere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad. Käänd- või määrsõna + omadussõna Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste: viljarikas, maailmakuulus, külmakindel, kohusetruu, verevaene, sõnakehv, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval, helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall. Samuti kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või
mõiste. Näited: sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Määrsõnaliselt kasutatavad omadussõnad kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku. Näited: tohutu suur, hirmus kauge. ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku. Näited: päevapikkune, asteastmeline, kuueaastane. Eelnev nimi, täht, lühend, number või sümbol kirjutatakse ne- ja line-omadussõnaga kokku sidekriipsu abil. Näited: Peetri-nimeline mees, X-kujuline, ne- liiteline, 20-aastane. Kui täiendsõnal on täiend, kirjutatakse omadussõna eelnevast sõnast lahku. Näited: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Georg Lurichi vägevune, Esimese maailmasõja aegne, Atlandi ookeani tagune, Gustav Ernesaksa vääriline, persona non grata lähedane, perpetuum mobile taoline, nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune,
10) Kui ne- või line- omadussõna juurde kuuluvad sõnad on käändsõnaline täiend , kirjutatakse sõnad lahku (nelja meetri laiune, aasta vanused konservid). 11) Nimi liidetakse ne- või line- om. Sõnaga sidekriipsu abil.( Kreutzwaldi-aegne). 12) Mitmesõnaline nimi kirjutatakse ne- või line- omadussõnagest lahku ( Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne ). 13) Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil 14) Kokku kirjutatakse teistkümnded , kümned ja sajalised ( kakssada ). 15) Arvsõnad alates tuhandest lahku ( kaks tuhat ) 16) Kui arv on kirjutatud ühesõnaliselt siis kirjutatakse see järgneva ne- või line liitelise omadussõnaga kokku ( kahetuhandes) 17) Kui arv on kirjutatud mitme sõnaga , siis kirjutatakse see järgnevast ne- või line- omadussõnast lahku ( neljakümne kolme aastane)
Liigisõna maa kirjutatakse nimetuumaga harilikult kokku Novgorodimaa, Baltimaad, Tartumaa, Frangimaa, Madalmaad · Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku Aafrika maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Vahemere maad, Beneluxi maad IV. KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA Nimi- või omadussõna kirjutatakse jrg omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste viljarikas, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, lindprii, kurikaval, magushaou, rohekashall Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved eht-, puht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust ehtnaiselik, puhtisiklik, imeilus, puruväsinud, vaegsäritatud, poolvillane
This is a lion. See on lõvi. · Umbmäärane artikkel näitab eset või olendit teiste seas. Give me a paper! Anna mulle (üks) paber!(ükskõik missugune paber) · Umbmäärase artikliga saab ka üldistada. A lion is dangerous. (Iga) Lõvi on ohtlik. · Umbmäärast artiklit saab kasutada, rääkides elukutsest või rahvusest. Mona is a teacher. Mona on õpetaja. He is an Englisman. Ta on inglane. (Rahvusest saab rääkida ka omadussõnaga, siis ei ole artiklit. Näit: She is Estonian.) · Umbmäärast artiklit võib kasutada ka numbrilise väärtusena. I haven`t said a word. Ma ei ole öelnud sõnagi. 2. Määrava artikli kasutamine · Määravat artiklit kasutatakse, kui esemest või olendist on juba eelnevalt juttu olnud. There is a dog in our garden. Meie aias on (üks) koer. The dog is friendly. (See) Koer on sõbralik.
Ühenda nimisõna sobiva omadussõnaga: Kirjuta omadussõnale õige lõpp: ...... , ...... , ...... , ...... , .....
Nimisõnad, kui... ...esimene sõna vastab Mootorpaat, puhkusereis, küsimusele mis liiki? nahkmööbel, juhtnöör missugune? ...esimene sõna on lühenenud Purskkaev, võõrkeel, inimhääl Nimisõna või omadussõna ...kui tekib uus mõiste Lumivalge, helesinine järgneva omadussõnaga... Käändsõna järgneva ne- ja Mäekõrgune, suurejooneline, line-liitelise omadussõnaga tuhandeaastane, poistevaheline Sidekriipsuga number, täht, 13-aastane, T-kujuline, Elva- nimi järgneva ne- ja line- lähedane liitelise omadussõnaga
Kirevad värvid, kirjud mustrid ning peensusteni valitud detailid jätsid ajastutruu mulje. Kahjuks häiris väike detail: etenduses polnud Carmen süsimustade lokkis juustega noor neid, nagu raamatus teda kirjeldatakse. Seevastu üllatas uudne lähenemine koreograafiaga: kasutatud oli nii balleti kui ka flamenco elemente, mis mõjus ootamatu ja täiusliku kooslusema. Arvan, et üldjuhul oli tabatud Georges Bizet’ stiil, mida saab iseloomustada just 3 omadussõnaga: kirglik, hoogne ja tuline. Nii lauljad kui ka orkester olid leidnud endas sisemise hispaanlase ning unustanud kolmeks tunniks tuima eestlasliku oleku. Iga noodiga värvisid nad erineva õhkkonna saali. Tekkis tunne nagu viibiks kuumas Hispaanias, mitte külmas ja karges Haanjas. Ooper „Carmen“ on siiani parim etendus, mida olen näinud ja soovitan seda kindlasti kõigile. Kui on soov pageda argielust kuuma Hispaaniasse või tahtmine
-12. õa lõppaeg tähistatavate numbrite järel punkt ja 2011/12, õa ühendatakse nad mõttekriipuga/kaldkriipsuga või 1.-9- mai sõnaga kuni. 1. kuni 9. mai Käändelõppe ei lisata, kui kääne selgub järgnevast 2008.-2009. aastani tekstist. 1990.aastatel K Kui number moodustab talle järgneva ne-lõpulise 17aastane ~ 17-aastane omadussõnaga liitsõna, kirjutatakse nad kokku või ligi 30aastane ~ ligi 30- sidekriipsuga. aastane Kui number ei ole sõnaühendi osa, siis tuleb 30 osalejat 139st pääses vajaduse korral näidata tema juures käändelõppu, teise vooru. mis kirjutatakse arvuga kokku või sidekriipsuga. 30 osalejat 139-st pääses teise vooru.
laadi(missugune):koerailm,isamaa,kodumaa,lauanuga,juusturiiv,puitmööbel jne. · Ühend väljendab hulka või kogu:kivihunnik,leivaviil,kuraditosin jne. · Täiend kuulub pähisõna juurde:koerakuut,kassipoeg,lambatall, · Tekib uus mõiste:lasteaed,vihmavari,rahvastepall,lepatriinu,ämblikmees · Omadussõna kirjutatkse kokku kui tekib uus omadussõnaline mõiste:tumepunane,heleroosa,sinakashall,mereroheline. · Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku järgmised tüved eba-,ala-,ime-,eht-,puht-,püsti-:ebareaalne,alakaaluline,imeilus,puhtsüdamli,püstirikas. · Ne-ja-line lõpuline omadussõna kirjutatakse tema ees oleva õhe täiendiga alati kokku : rõõmsameelne,majakõrgune,hajameelne,pallisuurune. · Ne-ja line lõpuline omadussõna kirjutatakse tema ees oleva kahest või enamast täiendist alati lahku :väike palli suurune.
panusesse. Siiski pean oluliseks ka grupis töötamist. Grupina töötamine arendab koostöövõimet, mis on elus väga oluline. Ma sean endale alati väiksed eesmärgid. See on omadus, mis aitab mul jõuda soovitud tulemuseni - kõik tööd valmivad õigeaegselt. Ma sean iga nädala alguses endale mõttes eesmärgid, millega mis ajal tegeleda, et see tähtajaks tehtud saaks. Kui peaksin ennast, kui õppijat iseloomustama kolme omadussõnaga, siis need oleks : kohusetundlik, püüdlik ja tahtejõuline. Õppimine on terve elu kestev tegevus. Minu jaoks ei piirdu õppimine ainult koolis käimisega. Õppida võib ka kodus, vanemate kõrval pliidi ääres, samamoodi võib õppida ka jalgrattaga sõitmist või uisutamist. Inimene õpib kogu elu, õppimine ei piirdu kõigest tehetega, kirjandite ja füüsika ülesannetega.
(noormees) Lühenenud tüvega omadussõna Ne- või line-lõpuline omadussõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga eelnevast käändsõnast lahku, kui kokku (esmaavastaja) käändsõnal on täiend (suure maja kõrgune) Uue omadussõnalise mõiste Mitmeosalisest nimest ne- ja line- tekkimine (kollakaspruun) lõpuline omadussõna lahku (Paul Kerese nimeline) Järgneva omadussõnaga Kõik arvsõnad lahku v.a teist, kirjutatakse kokku tüved eba-, -kümmend ja sada (kolm tuhat, ala-, ime-, eht-, puht-, püsti- kuus miljonit) (ebareaalne) Ne- ja line- lõpuline omadussõna Kohanimi liigisõnast lahku, kui eelneva käändsõnaga seda saab kasutada ka ilma (rõõmsameelne) liigisõnata samas tähenduses (Pärnu linn Pärnu, Peipsi järv Peipsi)
Tavaliselt 1. Kollakaspruun, helevalge, või kokku, kui kirjutatakse hõbehall, taevakarva. määrsõna tekib uus omadussõna 2. Väga külm, määratu lai, tohutu + omadussõnaline teistest suur, otsatu pikk. omadus- mõiste. sõnadest lahku. sõna Järgneva - Ebareaalne, alakaaluline, omadussõnaga imeilus, ehteestlaslik, kirjutatakse kokku puhtsüdamlik, püstirikas. tüved: Eba-, ala-, ime-, eht-, puht-, püsti-. 1. Ne- ja line- 2. Ne- või line- 1. rõõmsameelne, lõpuline lõpuline kaldaäärne, majakõrgune,
· väikekohad: Nurga talu · maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Lääne- Eesti · maailmajaod: Aafrika · taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid: Neptuun, Kaljukits · ehitised: Pikk Hermann · ruumid: Tuhande Samba saal Nimeks ei peeta ja seepärast suurtähega ei kirjutata kohanime omastavat käänet, kui seda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (s.o nagu ugri keeled, katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud). Siia kuuluvad: · taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder · toodete liiginimetused: kraakovi vorst, tallinna kilud, hollandi juust, riia leib · nähtuste, viiside, meetodite jm liiginimetused: araabia number, hispaania avang, eesti serv · haiguste, ravimite, keemiliste ühendite, värvuste jm
· Kui kasutame pärisnime endale mitte teadaoleva isiku kohta · Üldistuste puhul · Kellegi tehtud kunstiteos (I'd like to have a Monet.) · Komplimente tehes (It was a nice day) · Midagi seletades (A apple is frukt what grows on trees.) · Kui räägime konkreetsest asjast; kui kuulaja/lugeja ei tea, kellest jutt; kui ei loe, kellest täpselt räägitakse · Kui räägitakse teatud transpordivahendist · For a change, in a hurry · Tavaliselt ei kasutata omadussõnaga üksi ZERO ARTICLE · Loendamatud nimisõnad · Pärisnimedega · Jookide ees · Eriliste nimedega organisatsioonid · Tänavanimed · Televisioon, raadio kui need on ärilises mõttes (Sharon works in televison.) · Üldistused loendamatute nimisõnadega (Life isn't fair.) · Abstraktsed ideed (Beauty comes from inside.) · Üldised asutused (school, hospidal jne.) · For example, in fact
Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi. Pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi Isikustamine-põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule Jutustus-tegelasi kujutatakse arengus, võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti, esitatakse tavaliselt jutustaja vaatepunktist Karakter-tegelase individuaalsed loomuomadused(päritolu, huvid, välimus jne)
Reegel #2: ! ne- ja line-liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku (minuvanusene poiss, hirvetaoline olend, majasuurune vari). (*) Kui täiendsõnal on omakorda täiend, siis kirjutatakse sõnad lahku (täpselt minu vanune poiss, suur hirve taoline olend, kõrge maja suurune vari). Reegel #3: ! Pärisnimi, number või sümbol ühendatakse järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga tavaliselt sidekriipsu abil. Sidekriipsu kasutamine oleneb sellest, kas täiendsõnal on omakorda täiend või mitte (Sidekriipsuga: Liivi-nimeline preemia, Koidula-nimeline tänav, Vabadussõja-aegne sündmus)(Sidekriipsuta: Juhan Liivi nimeline preemia, L. Koidula nimeline tänav, Eesti Vabadussõja aegne sündmus). (*) Numbri või sümboli puhul võib sidekriips ära jääda, kuid sõnavahet siis ei jäeta (202leheküljeline, Ukujuline).
4) hulka ja kogust väljendavad ühendid 3) omadus-, arv- ja asesõnad kirjutatakse (liivahunnik, suhkrutükk, veetilk) järgnevast nimisõnast lahku (rõõsk 5) kolm või enamgi tüve koor, kolm nurka, meie maa, oma aja, (aedviljakonserv) tol ajal, ses suhtes, sel määral 6) Baltimaad, Madalmaad 4) Läänemere maad, Vahemere maad 7) Järgneva omadussõnaga kirjutatakse 5) Nelja meetri laiune, tolle mäe kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, kõrgune, suurte linnade vaheline puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, 6) F. R. Kreutzwaldi aegne, Atlandi ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad ookeani tagune, Esimese või nõrgendavad omadussõnaga maalilmasõja aegne) väljendatud omadust (ehtnaiselik, 7) Puu on vette kukkunud, vette
muusikaliste eelistuste kohta üldse informatsiooni. Esmalt oli vaja jagada õpilased kahte põhilisse leeri, milleks kasutati ,,divergentse" mõtlemisega gruppi ja ,,konvergentse" mõtlemisega gruppi. Seega grupile A anti teada, et kõik seal grupis on vastavalt siis ,,divergentse" mõtlemisega. Ja grupile B anti teada, et sealsed on kõik ,,konvergentse" mõtlemisega. Seejärel hakkasid osalised täitma ankeeti, kus pidi hindama 10 erineva omadussõnaga (0-11 skaalal) oma gruppi ja siis teiste gruppi. Samamoodi pidi ka hindama teiste gruppi arvamust enda grupi suhtes. Omadussõnade seas oli näiteks ,,usaldusväärsed", ,,ülbed", ,,igavad" jne. Omavahel ei olnud lubatud osalistel küsimuste üle arutleda. Tulemused Kasutades osaliste täidetud ankeete, leiti uurimuses, et mõlemad, nii grupp A kui ka grupp B kaldusid hindama paremini enda gruppi, kui võõrast gruppi. See saavutati õpilastele sotsiaalse identiteedi loomise kaudu
1. ÜTE - kelle poole pöördutakse (selline lause, mida tavaliselt otse inimesele öeldakse), ALATI komade vahel. Sageli on see mingi omadussõnaga koos, see on koos, selle tunneb ära ;) Tulge siia, armsad lapsed, hakkame minema. 2. OTSEKÕNE kirjavahemärgid tuleb lihtsalt meelde jätta, mingit erilist loogikat siin pole. 3. LISAND - väljendab põhisõna pikemalt (nt euro=Euroopa ühisraha) 1) järellisand (2 koma) Peil, meie klassijuhataja, kogub lipse. 2) om. käändes lisand (1 koma) Peili, meie klassijuhataja (kelle) habe on ajamata. 3) eeslisand (koma ei pane) Meie klassijuhataja Peil solvub tihti.
-harilikult lahku: vigade parandus, kurttummade kool - kokku kirj 2-silbiline mitmuse omastavas olev nimisõna, kui tekib omaette tähenduse- ga ühend: lasteaed, keeltekool. -Muu sõnaliik+nimisõna - Omadus-, arv-või asesõna kirj järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku: ilus ilm, nende maja - Kokku kirj, kui tekib uus mõiste: uusaasta, vanaema, enesetunne, üksmeel - Põhisõnaks on omadussõna - Käändsõna kirj järgneva omadussõnaga kokku: lumivalga, ränkraske, tuhandeaastane - Arv, täht, nimi vmt ühendatakse järgneva ne- või line- liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil: 22-korruseline, Tammsaare-nimeline - Kui omadussõnale eelneva käändsõna või nime juurde kuulub täiend(sh nimetähed), siis kirj kõik sõnad lahku: saja meetri pikkune, kuuekümne kolme aastane. - -kümmend,-teist,-sada kirj eelneva arvsõnaga kokku: kakskümmend, viisteist.
Liitsõnad uus tähendus Südametunnistus, vanaisa Nimisõnad, kui... ...esimene sõna vastab Mootorpaat, puhkusereis, küsimusele mis liiki? missugune? nahkmööbel, juhtnöör ...esimene sõna on lühenenud Purskkaev, võõrkeel, inimhääl Nimisõna või omadussõna ...kui tekib uus mõiste Lumivalge, helesinine järgneva omadussõnaga... Käändsõna järgneva ne- ja Mäekõrgune, suurejooneline, line-liitelise omadussõnaga tuhandeaastane, poistevaheline Sidekriipsuga number, täht, 13-aastane, T-kujuline, Elva- nimi järgneva ne- ja line- lähedane liitelise omadussõnaga Arvsõna -teist, -kümmend- ja -sada, Kolmteist, kakskümmend,
Kohanime juhuslik täiend, mineviku Eesti, kultuuri Nikolai Venemaa, säilitab oma algustähe ja Moskva, tuleviku Jaapan, Periklese Ateena kirjutatakse lahku laulupeo Tallinn, taide Pariis Kohanimed taime- ja rakvere raibe, saaremaa loomanimetusena robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav Kohanimi käändumatu katoliku kirik, romaani stiil, omadussõnaga slaavi hõimud, ugri keeled Loomatõunimetused tori hobune. ungari meriino Keelenimetused eesti, hispaania keel Rahva- ja hõimunimetused läti rahvas, paapua hõimud Rahvuskuuluvuse märkimiseks eesti kirjandus, läti rahvalaulud Asutuse, ettevõtte , muuseum, instituut, tehas, organisatsiooni tüübinimetused aktsiaselts , riigikohus, riigikontroll
9.Iseloomusta rahvamuusika mõju romantikute heliteostele. Too 3 näidet. Romantikud tundsid huvi vähemtuntud või mängitud rahvaste muusika vastu. Kasutati palju ka idamaist koloriiti, nt Rimski-Korsakov „Šeherezade“. Heliloojaid otsisid uusi intonatsioone originalloomingus (meloodia, rütmika, harmoonia) ning rikastas suurel määral Euroopa üldist muusikapilti. 10.Missugune oli romantismiajastu heliteose meloodia? Iseloomusta vähemalt 3 omadussõnaga. Meloodia oli alati lauldav ning see oli emotsionaalne ja väljendusrikas. 11.Seleta lahti mõisted kromaatiline- pooltoone sisaldavad kooskõlad dissoneeriv- ebaharilik, kõrvukriipivad harmoonia- kooskõla, kokkusobivus 12.Kuidas on romantismiajastu muusikas seotud eelmise küsimuse mõisted? Heliloojad kasutasid aina rohkem dissoneerivaid ning kromaatilisi kooskõlasid, pingestamaks heliteoseid. 13.Missugune uus muusikažanr muutus kõige tähtsamaks orkestrimuusikas? Sümfoonia 14
Mannes Kindes Frau Männer Dativ Einem großen Einem kleinen Einer schönen - Großen Mann Kind Frau Männern Akkusat Einen großen Mann Ein kleines Kind Eine schöne Frau - Große Männer iv Omadussõnaga: DER DAS DIE Nominativ Guter Kuchen Kaltes Wasser Frische Milch Genitiv Guten Kuchens Kalten Wassers Frischer Milch Dativ Gutem Kuchen Kaltem Wasser Frischer Milch Akkusativ Guten Kuchen Kaltes Wasser Frische Milch NB! Seit(alates) kasutatakse minevikus.
Käändsõna; Määrsõna + Omadussõna 1.Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõanga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste. Nt: maailmakuulus, viljarikas, külmakindel, kohusetruu, sõnakehv, tulikuum, hulljulge, kurikaval, sulgkerge, sademeterohke, helekollane, eelarvamustevaba, peegelsile. 2.Tüved "eht- puht- liht- ime- puru- püsti- uhi- võhi- üli- eba- ala- vaeg- pool-" jt.(mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust = kokku. Nt:ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. 3.Tüved "-ohtu ja -võitu" kirj. eelneva käändsõnaga(nimi-,omadus-,arv- ja asesõna) omastavas kokku, Nt: poisikeseohtu, lapseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. 4.Tüvi "-verd" kirjutatakse eelneva kääändsõnaga osastavas kokku. Nt: puhastverd, mustaverd, valgetverd. 5
Faust on tark ja kuulus teadlane, ta üritab leida elu mõtet, kuid abitult ja tahab enda elu lõpetada. Ta kutsub välja vaimu, kellega rääkida ja ühisele nõule jõuda. Faust oli sel hetkel väga ebastabiilne ja ta lootis vaimu käest abi küsida. Ju, igatsetud vaim, sa hõljud siin! Siis ilmu, ilmu! Mis ootuspiin mu rinda lõhub, mis uus tunne ja tundmatu mind rõhub! See imejõud veab enda poole rinda. Sa pead, sa pead, kas maksku elu hinda! 2) Iseloomusta seitsme tabava omadussõnaga linnaväravate ees patseerivat rahvast! Rahvas: mitmekülgne, jutukas, lõbus, elujanulised, sõnakad, töökad, mitmekülgsed. Pill, keeglimäng ja metsik kära mind paneb tundma jubedust. Nad möirgavad kui arust ära, ja see on nende pidulust. 3) Kuidas suhtub rahvasse Faust? Faust suhtus rahvasse väga hästi, ta oli neisse lausa lugupidav, sest nii tema kui ka tema ise oli rahvast palju aidanud. Faust sulandus rahvasse, proovis nende jooke ja soovis õnne ja edu nende tegemistes.
Friedrich kilomeetrine, 15kohaline ~ 15-kohaline, +märgiline ~ +- Reinhold Kreutzwaldi aegne, märgiline. Et l-täht on kirjapildilt lähedane numbriga 1, Esimese maailmasõja aegne, tuleks nende puhul loetavuse huvides sidekriips perpetuum mobile taoline, panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine. persona non grata lähedane. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil Nt. Kreutzwaldi-aegne, Lurichi-vägevune, Tartu-lähedane, Doonau-äärne, Läänemere-äärsed riigid, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, Ühispanga- sisene, show-maiguline, T-kujuline, NATO-väline, TPI-aegne, EKP-hõnguline, lik-liiteline, sse-lõpuline. Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutus Määrsõna (ka määrsõna tähenduses tarvitatav sõna) kirjutatakse muudest sõnadest
tähtpäevade nimetused. [3] Kaupade nimetamine Emakeele Seltsi keeletoimkond korrastas 1998. a kaupade minetamise üldiseid põhimõtteid, mis rakenduvad kõikidele toodetele. [4] Maire Raadiku artikli põhjal on kehtinud üldreegel, mille järgi kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga. Erandlikult on kohanimi kirjutatud väikese algustähega siis, kui teda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga nagu ugri keeled. Suurtäht on tavapäraselt viidanud valmistamis- või asukohale ja väiketäht liigile või tüübile. Ühelt poolt on see võimaldanud küll vahetegemist aga seda ainult kirjas, teisalt pannud õigekirjaoskuse sõltuma keelevälistest teadmistest. Seega, keeletoimkond 5 soovitab rakendada üldreeglit, mille järgi kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites. [4]
- tsitaatsõnade käänamisel: show'ga, chargé d'affaires'iks ehk asjuriks, copyright'ita; KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE · Kui tekib uus mõiste, siis kokku: lapsepõlv, pikkpoiss, vanaisa, mõnikord;) · ne -ja line-liiteline omadussõna eelneva täiendsõnaga kokku; · teatud arvsõnad (-teist, -kümmend, -sada) kirjutatakse kokku. · Arv, täht, nimi vmt ühendatakse järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil, nt 22- korruseline, U-kujuline, Elva-lähedane; kui sellele eelneb täiend, kirjutatakse lahku, nt saja meetri pikkune (vrd: meetripikkune), A.H. Tammsaare nimeline (vrd Tammsaare-nimeline). · Liigisõna maa kirjutatakse kokku, nt Saaremaa; kui täiendsõnaks on mingi kuu või ilmakaar, nt maikuu, juunijooks, põhjatribüün. Liittegusõnad kirjutatakse alati kokku, nt abielluma, alahindama, kümnekordistama ( abiellun, alahinnatakse, kümnekordistasime).
seda läbitungivaks. Oranzi kaldutakse liigitama pigem ebameeldivate värvide hulka, selle kõige veendunumad vastased on puberteediealised. See-eest armastavad Oranzi lapsed ja kunstnikud. 3. VÄRVI AJALUGU Mõiste oranz on eesti keeles põhivärvinimena kasutusel olnud vaid poole sajandi jagu. Saksa- ja ingliskeelne orange pärineb sanskritikeelsest apelsinipuud tähistavast mõistest. See omakorda on suguluses tamilikeelse omadussõnaga, mis tähendab meeldivalt lõhnavat, aromaatset. Kollase ja punase vahelise värvitoonina on eesti keeles oranzi sünonüümideks apelsinikollane ja kuldpunane. Varem nimetati seda saksa keele eeskujul pomerantsivärviks, mis tuleneb samuti apelsinide nimetusest. Vääriskivi järgi on oranzi nimetatud ka hüatsindiks. 4. VÄRVI MÕJU INIMESELE Oranz värvus muudab inimesed positiivsemaks ja aitab vabaneda hirmudest. Olles aktiivne ja pilkupüüdev, kasutatakse seda sageli reklaamides
nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, (nt ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane) MUUTUMATUTD SÕNAD Enamasti kirjutatakse lahku, kuid kokku siis, kui tegib uus mõiste SÕNALIIK LAHKU KOKKU määrsõna nad on nagu tekib mõiste
ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■ -teistkümmend, -kümmend, -sada Seitseteistkümmend, seitsekümmend, ■ ühelised, tuhanded, miljonid Kolm miljonit kolm tuhat kolm seitsesada, paarkümmend, mõnisada ■ ühesõnaline arvsõna ne- ja line- Viieaastane, viiekümneaastane, ■ mitmesõnaline arvsõne ne- ja Neljakümne nelja aastane, kahe ja liitelise omadussõnaga (kokku ka siis, viiesaja-aastane line-liitelisest arvsõnast poole kuune kui eelneb määrsõnaline laiend) Kuni kahekilone raskus ■ sõnad pool, veerand, kolmveerand Poolaasta, poolkuu, poolsaar, ■ sõnad pool, veerand, Pool aastat, pool tundi hiljem, järgneva nimisõnaga, kui tekib veerandaasta, kolmveerand järgnevast nimisõnast, poolest õppeaastast, kolmveerand
Märkus 2. Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad = Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Läänemere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad. Sidekriipsu tarvituse kohta kohanimedes vt O 60 ,,Sidekriips tuleb panna" 3. p. Käänd- või määrsõna + omadussõna Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste: viljarikas, maailmakuulus, külmakindel, kohusetruu, verevaene, 31 sõnakehv, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval, helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall. Samuti kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-,
Lühenenud tüvega omadussõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: esmaavastaja, kiirsaadetis, kinnisvara Käänd- või maaärsõna + omadussõna Kokku kui tekib uus omadussõnaline mõiste: Tavaliselt kirjutatakse omadussõna teistest kollakaspruun,helevalge,taevakarva lahku: Väga külm,määratult lai,tohutult suur Omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved Eba-,ala-,ime-,eht-,puht-,püsti-: ebareaalne,alakaaluline,imeilus,ehteestlaslik, puhtsüdamlik,püstirikas Ne-ja line-lõpuline omadusõna kirjutatakse Ne- ja line-lõpuline omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku: eelnevast käändsõnast lahku,kui käändsõnal rõõmsameelne,kaldaäärne, on täiend: suure maja kõrgune,kahekümne viie
4. Iseseisev nimetav ehk verbita lauselühend on peasõnata ning eraldatakse kahelt poolt komaga. - Koer, saba sorgus, lonkis mööda tänavat. 6. Täiendi põhiliigid omastavaline täiend ehk nimisõnaline täiend omastavas käändes märgib sündmuste osalist või asjaolu: kana kaagutamine, luuletuse lugemine, Mari nukk, ühe päeva töö. omadussõnaline täiend paikneb tavaliselt oma põhja ees. Omadussõnaline täiend on omadussõna: suur koer, halb ilm,omadussõnaga ühtmoodi käituv muu sõnaliigi sõna, nt omadussõnaline asesõna: see inimene, kõik poisid, järgarvsõna: seitsmes koht, kesksõna- või mata-lühend: kõigi poolt vihatud ülemus, vulisev oja, möödunud aastad. määruse vormis täiend on määruse tähendusega; see täiend ei ole omadussõnaline ega nimisõna omastava kujuline: sõnum vennalt, kaust dokumentidega, neiuks sirgumine, kiivalt varjamine
VÄÄR ÕIGE 27-st osalisest 27 osalisest 1-he pileti ühe pileti 11-ndas peatükis 11. peatükis / XI peatükis 6-l korrusel kuuendal korrusel (6. korrusel, VI korrusel) Numbrid koos ne- ja line-liitelise omadussõnaga Numbri võib liita sidekriipsu abil või kirjutada kokku: 40-vatine ~ 40vatine, 18- tunnine ~ 18tunnine, 55-aastane ~ 55aastane; 1,6-liitrine. 40 mln eküüne laen, 18 mld kroonine võlg. Lühendi või tähise kasutamisel ei ole sidekriipsu vaja: 40 W lamp, 270 km vahemaa, 50% hinnaalandus. Kirjutusviis jääb samaks ka juhul, kui liitsõnale eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, peaaegu, umbes jt):
äärmiselt kõva matsu, millega lõhub nii põrketuge kui ka vibukaart Eeltoodud küsitavuste põhjal on mitut jõuallikat kasutava heitemasina ajalooline tõepära äärmiselt kaheldav. 6. Heitemasinate nimetused ja nendega seotud probleemid Henriku Liivimaa kroonikas? Henrik kasutas 21 korda ladinakeelset sõna patherellus või paterellus, 24 korda terminit masin (machina). Viimaste juures on üheksal korral täpsustanud omadussõnaga: üks kord väike masin (machina parva), neli korda väiksem masin (machina minor). Kaks korda suur masin (machina magna) ja kahel korral suurem masin (machina maior). Esialgu tundub, nagu Henrik eristaks patrelle ja kolme tüüpi masinaid väike, suur ja lihtsalt masin. Kuna viimaste põhisõna on sama, võib oletada, et tegu on samatüübiliste masinatega. Samas, tolleaegsetes kroonikates kasutatakse tihtipeale erinevaid sõnu
hinges .Samas tekib küsimus miks siis ajaloosündmused kirjutatakse suure algustähega ?Kas ajaloosündmused on tähtsamad kui pühad ja tähtpäevad? See on Eesti keele grammatika. Kaupade nimetamine Hollandi juust ja Pühalepa tanu seni on kehtinud üldreegel, mille järgi kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites .Erandlikult on kohanimi kirjutatud väikese algustähega siis, kui teda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (nagu ugri keeled, katoliku kirik). Praktikas on see tähendanud kuut rühma nimetusi (sh toodete liiginimetused), kus kohanime omastavat käänet ei ole peetud nimeks ega kirjutatud ka suure algustähega. Just seepärast oleme siiani kirjutanud eesti juust, tallinna kilud jts väikese algustähega, kuigi Eesti ja Tallinn on õieti nimed, mis eeldaksid suurt algustähte Suurt tähte seal hulgas ka kaupade puhul on suur algustäht mis viidanud
Omadussõna kokku- ja lahkukirjutamine Omadussõna on põhisõna. Jälgi erinevusi nimisõnareeglist. Jäta meelde reeglid. Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste, nt sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, nt ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga, nt Jaani- vanune, show-maiguline, &-kujuline, TPI-aegne. ERAND Lahku kirjutatakse määrsõnade tähenduses olev omadussõna, nt. Hirmus palav, kole
The ladies' clothes 14 The classes' new schedules Käskiv kõneviis Käskiva kõneviisi väljendamiseks kasutatakse inglise keeles lihtsat infinitiivi ilma to-ta. Be good! Be nice to your sister! Believe me! Take some bread! Oma käskusid viisakamalt moodustades võib lisada juurde please või kasutada could vormi. Please, take some bread! Could you be nice to your sister? Could you please be good? Omadussõnad Omadussõnaga saab detailselt väjendada nimisõna omadusi või tunnuseid. Inglise keeles säilitavad omadussõnad oma vormi, olenemata sellest, kas nad on mees- või naissoost. the careful driver a stupid dog a terrible noise Omadussõnade võrdlusastmete puhul muutub omadussõna põhivorm: kõikidele ühesilbilistele omadussõnadele lisatakse er/-est. small smaller smallest short shorter shortest fat fatter fattest
The ladies' clothes The classes' new schedules Käskiv kõneviis Käskiva kõneviisi väljendamiseks kasutatakse inglise keeles lihtsat infinitiivi ilma to-ta. Be good! Be nice to your sister! Believe me! Take some bread! Oma käskusid viisakamalt moodustades võib lisada juurde please või kasutada could vormi. Please, take some bread! Could you be nice to your sister? Could you please be good? Omadussõnad Omadussõnaga saab detailselt väjendada nimisõna omadusi või tunnuseid. Inglise keeles säilitavad omadussõnad oma vormi, olenemata sellest, kas nad on mees- või naissoost. the careful driver a stupid dog a terrible noise Omadussõnade võrdlusastmete puhul muutub omadussõna põhivorm: kõikidele ühesilbilistele omadussõnadele lisatakse er/-est. small smaller smallest short shorter shortest fat fatter fattest
annaabi.ee 
