Ploomipuude istandiku rajamine Koostanud: Eliisabet Ojar Räpina 2015 Sissejuhatus Kultuur valitud juhuslikult. Ootused töö koostamisel: saada tööga efektiivselt hakkama ning saada uut harivat informatsiooni. Olemasoleva istandiku lühikirjeldus: Asub Räpina Aianduskooli õppemajandi aias, ploomipuud ühes reas, palju erinevaid sorte. Kultuuri iseloomustus Levik, ajalugu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja- Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamuse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Aed-ploomipuu on tekkinud laukapuu ja haralise ploomipuu ristumisel juba 8500 aastat
Tema teadmised on mitmekesised, aga pinnapealsed. 1.1.4 Kui loetelu EES on kokkuvõttev sõna (FRAAS), pannakse sõna järele koolon. Kirjanduse põhiliigid on järgmised: lüürika, eepika, dramaatika. 1.1.5 Kui loetelu JÄREL on kokkuvõttev sõna (FRAAS), siis pannakse kokkuvõtva sõna ette mõttekriips. Lüürika, eepika, dramaatika need on kirjanduse põhiliigid. 1.1.6 Sidekriips pannakse, kui lausest jäetakse ära liitsõna korduv osa. Aias õitsesid õuna-, pirni-, kirsi- ja ploomipuud. (õunapuud, pirnipuud, kirsipuud, ploomipuud) 1.1.7 Loetelurühmade eraldamiseks kasutatakse semikoolonit. Kirjanduse zanrid on poeem, ballaad, sonett (lüürika); novell, jutustus, romaan (eepika); komöödia, tragöödia, draama (dramaatika). 2 KORDUVAD MÄÄRUSED 2.1 Kui lauses on mitu sama liiki määrust, mis on lauses võrdsed ja vastavad samale küsimusele, eraldatakse need komade või sidesõnadega. Mart käib trennis esmaspäeval, teisipäeval ja reedel. (MILLAL? kõik
Istandused Puuvilja- ja marjaaed Taimed Puuviljaaed: · Õunapuud · Pirnipuud · Ploomipuud · kirsipuud Taimed Marjaaed: · Maasikataimed · Vaarikataimed · Karusmarja põõsad · Mustsõstra põõsad · Punasesõstra põõsad Putukad Puuvljaaed: · Õunamähkuri valmik, · Õunamühkur, · Mesilane, · Kimalane, · Lehetäid, · Lepatriinu, Putukad Marjaaed: · Vaarikamardikas, · Mesilane, · Nälkjas(tigu) Linnud · Varblane · Rasvatihane · Hallrästas
marsib marssis lõppeb pulsilöök pulss lipkond keskkond rõhku rõhkkond Koondlause Koma on : · Kuid · Aga · Vaid · Ent Koma pole : · Ja · Ning · Ega · Või · Ehk · Nii kui ka Õuna-, pirni-, kirsi- ja ploomipuud andsid tänavu head saaki. Tegime palju õunamaha, -moosi ja kompotti. Kokkuvõttev sõna : loe , te ja lu. Novembris on järgmised kalendri tähtpäevad : mardi-, kadri- ja andresepäev. Loe, te ja lu kokkuvõttev sõna. Mardi-, kadri- ja andresepäev need on rahvakalendri tähtpäevad novembris. Rindlause Õpetaja kirjutas Tiiale hea hinde ja tüdruk naeratas klassile. Õpetaja kirjutas Tiiale hea hinde : tüdruk oskas ainet hästi.
Pisut on ka lehtmetsa(pöök,tamm). Metsapiirist kõrgemal on mägiaasad. Rannikumadalmikel on vahemerelised põõsad. Tammemetsadest kõrgemal on pöögid ja männid. Albaania Vabariik Peamine tervaili on nisu, seejärel mais. Kasvatatakse ka riisi, puuvilla, suhkrupeeti, kartulit, juurvilja ja söödavilja, tubakat,viinamrju. Lõunarannikul kasvatatakse tsitrusvilju, viigipuud, õlipuud. Kasvatatakse viljapuudest õunapuud, ploomipuud ja viinapuud. Kreeka pähklipuud ja kastanipuud. Albaania vabariik Albaanias eluneb hunte,saakaleid, hirvi ja rebaseid. Haruldasemad on metssead, karud ja mägikitsed. Rändlinnud pääsukesi, toonekurg, parte, haned ja pelikanid. Rannikuvetes- sardiinid, meriärned. Mägijõgedes ja järvedes forelle. Albaania vabariigi ohud Looduslikud maavärinad Keskkonna metsade maharaiumine, mulla
põllul külvata. Suvi mõõdus heinatöö ja maja ehituses.Sügiseks olid uued kambrid aegsasti valmis.Eeskambril oli alles põrand alt ära ,kui sündis Krõõdal teine laps,jällegi tütar. Neljandal aastal kaevas Andres Sauna Madise abiga uue kuivendus kraavi,et liigvesi jõkke voolaks.Sündis kolmas laps,jällegi tütar. Viiendal kevadel tundus Eesperes juba seda Vargamäed ,millest Andres oli unistanud:kümmekond noort õunapuud,samuti ka kirsi-ja ploomipuud olid valendvaid õisi täis.Sündis poeg,kes võttis Krõõdal hinge.Vargamäe Andresel olid Krõõda surmast saadik rasked päevad.Peale Krõõda surma oli Sauna Mari majas abiksja hoolitses Andrese laste eest.Hiljem sai Sauna Marist uus perenaine. Ligi kümne aastane rähklemine pole Andrese jõudu mitte kasvatanud ennemini kahandanud.On kasvanud suude hulk toas,kui ka laudas.Pole muud kui roogi uut põldu ja puhasta rägust uut niitu.
Aia äärtes on nii lehe- kui ka okaspuu hekke. Alal on ka üksikuid suuri ja vanu okas- ja lehtpuid ja põõsaid. Sisehoovis on üksik elupuu, maja taga kasvab elupuid rohkem. Elumajast lõuna pool kasvab väike kuusk. Aias kasvab ka üksikuid sirelipõõsaid. Majast põhjapool kasvavad lehtpuud: tamm, vaher ja 2 Aroonia põõsast. Läänest ja ka natuke lõunast ümbritseb aeda hekk. Aia ääres idapoolses vasakus küljes kasvab kuusehekk. Viljapuudest esinevad peamiselt õuna-, kirsi- ja ploomipuud, mis asuvad rohkem aia ida poolses küljes. Viljapõõsastest on tikri-, mustsõstra-, punasesõstra ja valgesõstra põõsaid, mis samuti asuvad idapoolses küljes. Haritaval maal kasvavad ka maasikad ja vaarikad, kuid kõige rohkem kasutatakse seda maad kartulite kasvatamsieks. Kõige kõrgemad puud on vaher ja tamm, mis on päris vanad ja kõrged . Peale neid tulevad suuremad õunapuud, mis on samuti väga vanad. Mõned õunapuud on ka nooremad ja madalamad
tööriistu ning paate. Kala söödi palju, mõnes kohas oli kalapüük tähtsam kui põllundus. Lõhe oli peamine kala. Ainult Taanis sai nisu kasvatada, mujal polnud selleks piisavalt soe, mujal olid põhiliselt oder, kaer ning rukkis. Lisaks juur- ja aedviljad, nagu oad, herned, kapsas, sibul ja hein loomasöödaks. Viikingid korjasid pähkleid, marju ja humalat, mõnes kohas kasvasid ka virsku- ja ploomipuud. Kõige hinnatumad koduloomad olid veised ja hobused, palju peeti ka sigu, kitsi ning kodulinde. Kauplemiskohad ja linnad: Loode-Euroopa naaberrahvastega pidasid skandinaavlased juba kaubavahetust. Hedeby linn Jüütimaal kerkiski paika, kust pääses hästi nii Lääne- kui põhjamerele. Kaupmehed kogunesid sinna ostma ja müüma. Esialgul olid Hedeby vaid kauplemiskoht, kus püsivalt elas vähe rahvast. Peagi tekkisid töökojad ja kaubakontorid,
karja keskossa, kus nad poleks kiskja esimene valik nii tekib isekas kari. See, millist levikutüüpi parajasti näeme, sõltub tihti skaalast, mille valime. Minnes aiandisse, kus ploome kasvatatakse ja vaadates lehetäide levikut ühe ploomilehe peal, näeme juhuslikku jaotust. Ühe ploomipuu piires on jaotus agregeeritud, sest täid on ainult lehtedel, mitte okstel ega tüvel. Linnulennult vaadates on jaotus regulaarne, sest ploomipuud on hoolega ridadesse istutatud. Veel suuremas skaalas muutub jaotuspilt uuesti agregeerituks sest selliseid ploomikasvandusi on hõredalt, nende sees ploomipuid koos lehetäidega aga tihedalt. Kosmosest paistab aga pilt üsna juhuslik siin ja seal on juhuslikult paigutunud täppe, mis tähistavad ploomikasvandusi. Levimine ja migratsioon Levimine on isendite lahkumine emaorganismi, oma klooni või oma populatsiooni juurest
Metsade pindala väheneb, sest puitu kasutatakse massiliselt kütteks. Ebaseaduslik raie on väga levinud. Metsapiirist kõrgemal on mägiaasad. Riik püüab metsi taastada. Täiesti taimkatteta kohti on vähe. Rannikumadalmikel on vahemerelised põõsad, nagu näiteks loorber ja mürt. Lõunarannikul kasvatatakse tsitrusvilju, piisava niisutuse korral viigipuud ja õlipuud. Kõrgemal domineerivad tammemetsad. Seal kasvatatakse viljapuudest õunapuud, ploomipuud ja viinapuud ning kreeka pähklipuud ja kastanipuud. Tammemetsadest kõrgemal on pöögid ja männid ning veel kõrgemal alpikarjamaad. Mullad on isegi tasandikel väheviljakad. Põllumajanduslikku maad on ainult 20%. Eksport ja import Ekspordi kogumaht on 256 miljonit USA dollarit aastas. Sellest moodustab tekstiil 32,7%, nahk ja nahktooted 19,5% ja maagid 10,4%. Märkimisväärselt eksporditakse kromiiti. Eksporditakse ka vaske, rauamaaki, asfalti, tubakat, puu- ja juurvilju ning veini
Koolist tagasi pidi vanaema ise tulema. Tal läks koolist koju tulemisega hästi kaua aega, sest tal oli komme kõik kraaviäärsed läbi käia ja lilli korjata. Mõnikord jäi ta ööseks oma tädi juurde, kes elas kooli lähedal. Tol ajal polnud selliseid mänguasju nagu tänapäeval. Lapsed mängisid enamjaolt kastanite, tammetõrude ja kividega. Samamoodi polnud komme, küpsiseid ja muid maiustusi. Vanaema perel olid õue peal marjapõõsad, õunapuud, ploomipuud ja kirsipuud. Kuna maiustusi polnud, siis lastel olidki aiasaadused maiustuste eest. Aiasaadused aga valmivad alles suve lõpupoole ja lapsed ei jõudnud ära oodata, millal marjad valmivad, seega enamus marju söödi juba toorelt ära. Vanaema sai alles aastaid hiljem teada, mis maitsega on punased- ja mustsõstrad, kui need valmis saavad. Kui vanaema oli umbes 10-11 aastane, siis tal oli kass nimega Miisu. Miisu käis pidevalt
Vaevalt leidub meil koduaeda, kus ta suuremal või vähemal määral esindatud poleks. Meie kliimaoludes saab redist edukalt kasvatada nii avamaal kui katmikalal. Eestis on söögikaalikas nii kasvupinna kui kogusaagi poolest küllaltki tähtsal kohal ning kaalikat on meil hinnatud ka väärtusliku loomasöödana. Eestis on kurk tähtis köögiviljakultuur, mida kasvatatakse nii avamaal kui katmikalal. Eestis kasvatatakse kõige rohkem õunapuid, arvukuselt teisel kohal on ploomipuud. Pirni- ja kirsipuid on vähem ja kahe viimatinimetatu puhul saab tööstuslikust tootmisest vaevalt rääkida. Eripuu-viljakultuurina on viimasel ajal hakanud populaarsust võitma ka meie kliimas kasvatamiseks sobivad viinamarjasordid, kuid need jäävad ilmselt veel pikemaks ajaks üksnes hobiaednike kultuuriks. Suuremad tootjad. AS Rõngu Aed · Tootmispind: 290 ha · Kasvatatavad kultuurid: õun, ploom, punane sõstar, must sõstar Istikukasvatus: õunapuu, ploomipuu, maguskirsipuu,
Tiibvili- kileja tiiva või tiibadega üheseemneline kuivvili n vaher Lihakad viljad Mari- on mahlakas vili, mille väliskest moodustab tiheda kile, vahe- ja sisekest on väga mahlased ja suhkrute rikkad viinapuud, sõstrad, mustikas Õunvili- hulgaseemneline vili, kus sigimik koos õiepõhjaga areneb lihakaks viljaks n õunapuu, pihlakas, viirpuu Luuvili- viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, mahlakas vahekest ja kivisrakkudest sisekest e seemnekest n ploomipuud Generatiivne paljundamine Pajundamine seemnetega Skarifitseerimine a) mehhaaniline b) keemiline c) termiline Stratifitseerimine Vegetatiivne paljundamine Miks tarvilik? 1) peavad edasi andma teatud omadused n sordid 2) meil ei vilju või ei anna idanemisvõimelist seemet n mandzuuria vaher, harilik pöök 3) on seemnetest raskesti kasvatatavad n deutsia, forsüütia, hortensia Vegetatiivse paljundamise meetodid Paljundamine pistokstega
Kagu-Eestis kirsse. Laiemalt hakkasid taluaiad levima alates 19. sajandi lõpust, mil levisid laiemalt ka karusmarjad (=tikrid), aedmaasikad (uus hübriidne Ameerikast pärit vanematega liik, enne teda kasvatati kõrget maasikat) ning kodumaiste metsataimede sõstarde ja vaarikade sissetoodud sorte. Alles 20 sajandi teisest poolest kasvatatakse laiemalt arooniat, ebaküdooniat, astelpaju ja aktiniidiat, samuti viltkirssi, haraline ploomipuud (alõtsa, müraploom) ja pihlaka sorte. Paljud kultuurtaimed tunnevad end Eesti kliimas koduselt. Nende seemned valmivad hästi ja taimed on sobilikes kooslustes konkurentsivõimelised looduslike liikidega. Linnud kannavad seemneid metsa ja niitudele, inimene poetab teede äärde ja prahipaikadesse. Sageli võib teede servadel kasvamas näha teravilju, teede ääres metsikuid aedõunapuid ja pirne, metsas karusmarju
Vihmaveega lisanduvad vette ka mulda ja mineraalsooli. Tekib toiteaineterikas keskkond, kus armastavad elutseda bakterid, vetikad ja veeumbrohud. Spetsiaalsete keemiliste ühendite lisamine muudab vee koostise vetikatele sobimatuks ja vähendab nende vohamist. Kui kavatsete tuua veekogusse vesiroosid, peab veesilm meie kliimas olema vähemalt 80 cm sügavune, et see talvel põhjani ei külmuks. Vesiroos ei armasta kasvada purskkaevu läheduses.Samuti tuleb teada, et kirsi- ja ploomipuud on vaheperemeesteks täidele, kes võivad vesiroose ja teisi veetaimi kahjustada. Jugapuudel on mürgiste seemnetega marjad, mis vette sattudes võivad mõjuda kahjulikult vee-elustikule. Paplitel ja pajudel on tugev juurestik ,mis võib kahjustada tiigi põhja.Kui kavandate istutada veekogusse nö varbad vees kasvavaid madalveetaimi, tuleb veesilma servadesse ehitada erineva kõrgusega astanguid, mille sügavus veepinnast on 20-40 cm või paigutada istutuskotid.
Heinateo järel hakkas vilja koristus. Ka see töö ei olnud neil kerge. Pärast seda hakkas kartulivõtmine. Sügisel oli palju vihma ja oli porine. Kartulikorv oli neil raske. Nende ülesanne oli ka loomi toita ja kantseldada. Virve õppis lüpsmise ära, kui oli kuue aastane. Kui kõik tööd tehtud, siis oli aeg alles õppimiseks. Kirikus käidi ka. Kirik asus viie kilomeetri kaugusel Peetris. Kodu oli neil suur. Neil oli suur sisehoov, kus lapsed mängisid. Aias oli ligi sada õuna- ja ploomipuud. Palju kirsipuid. Marjapõõsad, mis olid marju täis. Sigala ja laut olid ehitatud täispuidust ja suurte akendega. Isa ja ema olid väga töökad. Kool asus kodunt neljasada meetrit eemal ning oli kolmeklassiline. Kooli läks ta kuue aastaselt. Peale kolmada klassi lõppu läks ta Paidesse. See asus nende kodunt kuusteist kilomeetrit eemal. Siis marssisid sisse venelased. Kõik ilus lõppes. Ta ei saanud edasi õppida Paide koolis vaid asus õppima Öötla kuueklassilises koolis.
Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). KOONDLAUSE: lihtlause, millesse on koondatud mitu ühele ja samale küsimusele vastavat sõna. Korduda võivad alused, öeldised, sihitised, öeldistäited, määrused, täiendid ja lisandid. Nt Meie klassi õpivad Peeter, Piia ja Paul. Ma jooksen, laulan ja tantsin. Koma ja sidekriips koondlauses: Õuna-, pirni- ja ploomipuud kasvavad aias. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. Koolon ja mõttekriips koondlauses: kokkuvõttev sõna : loe, te ja lu. Nt Meie klassis õpivad järgmised õpilased: Peeter, Piia ja Paul. loe, te ja lu kokkuvõttev sõna. Nt Peeter, Piia ja Paul need õpilased käivad meie klassis. Hõlmavad määrused: a) kohamäärused: nt TJG asub Eestis Tallinnas Õismäel Järveotsa teel. Koht sama, koma pole! b) ajamäärused: nt Sündisin 1992. aastal 3. aprillil kell 15
poolest. Puu kõrgus on tavaliselt 3-4 meetrit, kuid on ka kääbussorte. Enamikul Euroopas ja Eestis kasvatatavatel sortidel on lehed pungas rullunud ning ovaalsed, õied on valged, mis asuvad ühe kuni kolmekaupa. Viljad on tavaliselt sileda koorega ning kaetud vahaja kirmega. Värvus varieerub rohelisest, kollasest mustjassiniseni (Harilik ploomipuu, 2011). Joonis 17 ja 18. Ploomipuu õis ja vili. Ploomipuud kasvavad kõige paremini parasniiskel, lubjarikkal ja haritud pinnasel. Eelistavad päikesepaistelist ning tuulte eest varjatud kasvukohta. 1 aasta enne istutamist tuleks maale anda täiendavalt orgaanilisi ja mineraalväetisi. Parim aeg istutamiseks on kevad, kuid sobib ka sügis. Väetiseks sobib marjaväetis. Ploomipuid lõigatakse vähem, kui õuna ja pirnipuid, ja ettevaatlikumalt, et ei tekiks kummivoolust. Kevadeti oleks hea pritsida haiguste ja kahjurite tõrjeks.
Mägimändi paljundatakse harilikult seemneid külvates. Õrnade okastega noored männid kannatavad varakevadiste päikese põletushaavade all. Kaitstakse kuuseokstega, mis eemaldatakse aprilli keskpaigas (Calmia). 8. Prunus - perekond ploomipuu Ploomipuu (ladina k. Prunus) on juurevõsusid moodustavate lehtpuude ja- põõsaste perekond roosõieliste sugukonnast. Viljapuuna kasvatatakse hariliku ploomipuu (ladina k. Prunus domestica) sorte, neist paljud on Eestis külmaõrnad. Haralist ploomipuud ehk alõtšat (ladina k. Prunus cerasifera) kasvatatakse hekina ja kasutatakse ploomipuu pookealusena. Ameerika ploomipuud (ladina k. Prunus americana) kasutatakse ploomisortide aretamisel. Ploomipuu perekonda kuuluvad ka aprikoosipuu, laukapuu (looduskaitse II kategooria), loorberkirsipuu, mandlipuu, toomingas ja virsikupuu (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu). Teise käsitluse järgi on ploomipuu heitlehiste puude ja põõsaste alamperekond ploomipuu perekonnast
kiiresti kandeikka. (Jänes, Niiberg 2001) Elujõulisuse suurendamine Selleks, et viljapuu areneks, kasvaks ja viljuks hästi, vajab ta teatud arengufaasis rohkesti valgust, s.t. pikka päeva ja lühikest ööd. Valguse ja pimeduse vahekord on väga oluline. Seeg atuleb kirsiaiad rajada väga valgusrikastele ja tuulte eest varjatud lõuna-, edela- või läänenõlvadele. Nõlva kalle peab olema 5...10°. Soojuse suhtes on kirsipuud vähemnõudlikud kui ploomipuud. Kirsipuu maapealne osa võib hukkuda alles siis, kui temperatuur on - 40°C või madalam. (Jaama 1976) 28 Muld ja lupjamine Ka muldade suhtes ei ole kirsipuud nii nõudlikud kui teised viljapuud. Ta ei kannata kergetel liivmuldadel ka veepuuduse all, kuid siiski annab parimat saaki vaid hästi toitainete- ja lubjarikastel keskmise raskusega saviliiv- ning hea õhureziimiga liivsavimuldadel
ostmiseks? Mitu protsenti rahast oli Teedul alles poest väljudes? 2. (5p) Seemnete idanevuse kvaliteedi kontrollimiseks 5. (5p) Viljapuuaias kasvab kokku 120 puud, millest 78 on külvati õunapuud ja ülejäänud ploomipuud. 160 seemet, millest ei idanenud 24 seemet. Mitu protsenti selle aia puudest on õunapuud? Arvuta mitu protsenti seemnetest ei idanenud ja mitu Mitu protsenti selle aia puudest on ploomipuud? protsenti idanes (ehk seemnete idanevusprotsent). 6. (3p) Arvuta mitu protsenti on esimene arv teisest 3
Pärast seda võib tüvi kasvõi murduda, ilma et puu sellest hukkuks. Lisaks annab toomingas hulgaliselt juure- ja kännuvõsusid ning on paljundatav pistokste ja pookimise teel. Raiesmikel ja noorendikel võib ta koos teiste kiire kasvuga puuliikidega moodustada peaaegu läbitungimatu tihniku, kus leiavad turvalise pesapaiga paljud linnud, sealhulgas ööbikud (Wikipedia). 2.5. Prunus Ploomipuu 2.5.1. Kirjeldus Ploomipuud kuuluvad roosõieliste (Rosaceae) sugukonda, toompuu perekonda (Prunus) ja ploomipuu alamperekonda. Ploomipuuliigid on jagatud kahte ossa: pärisploomipuud ja kirssploomipuud. Pärisploomipuud on Euroopa ja Aasia liigid, kirssploomipuud on levinud peamiselt Põhja-Ameerikas. Pärisploomipuud on heitlehised, enamasti juurevõsusid moodustavad lehtpuud ja -põõsad, võrsed on asteldega või ilma, lehed jagunematud, valged, rohekad või roosakad õied paiknevad üksikult või sarikjate
Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). KOONDLAUSE: lihtlause, millesse on koondatud mitu ühele ja samale küsimusele vastavat sõna. Korduda võivad alused, öeldised, sihitised, öeldistäited, määrused, täiendid ja lisandid. Nt Meie klassi õpivad Peeter, Piia ja Paul. Ma jooksen, laulan ja tantsin. Koma ja sidekriips koondlauses: Õuna-, pirni- ja ploomipuud kasvavad aias. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. Koolon ja mõttekriips koondlauses: kokkuvõttev sõna : loe, te ja lu. Nt Meie klassis õpivad järgmised õpilased: Peeter, Piia ja Paul. loe, te ja lu kokkuvõttev sõna. Nt Peeter, Piia ja Paul need õpilased käivad meie klassis. Hõlmavad määrused: a) kohamäärused: nt TJG asub Eestis Tallinnas Õismäel Järveotsa teel. Koht sama, koma pole! b) ajamäärused: nt Sündisin 1992
hargnema juurekarva lähedalt. Selle tõttu on talvel põõsataoliste ploomipuude lumme mattunud oksad külma eest hästi kaitstud. Lume kuhjamisel ploomipuu võrasse saab kaitseefekti veelgi suurendada. Pungad, mis on talvel lume all olnud, aitavad noortel puudel, mis on saanud suuri kahjustusi, taastuda. Pungadest arenevad külmajärgsel suvel pikad aastakasvud, mis juba kolmandal – neljandal aastal hakkavad taas saaki andma.Vanemad ploomipuud on seetõttu halvemas olukorras, sest neil ei ole enam alumistel okstel pungi, mille tõttu on ka nende taastumisvõime väiksem. Võraokstega ploomiistiku istutusaegne tagasilõikus sarnaneb põhimõtteliselt õunapuu lõikamisega. Erinevus seisneb ainult selles, et ploomipuul pole tüve. Hargnema sudimiseks tuleb istikut kärpida 20 cm kõrguselt, kui selles istikus on hargnemata okulaat. Paaril istutusjärgsel aastal annab puu väga pikki, kohati isegi
mullalämmastikuga. Kasutatakse pinnasekinnistajana, haljastuses ja marju toiduainetööstuses. 43. Perekond Prunus Toompuu perekonda kuuluvad heitlehised ja igihaljad ühekojalised lehtpuud ja – põõsad. Lehed ovaalsed, elliptilised, peene või jämesaagja servaga, terava tipuga, näärmetega. Õied valged või roosad, kobarates ja lõhnavad. Vili mahlane või parkaineterikas luuvili. Puit tugev ja töödeldav, helepruun. Liike 430 (Toomingas, ploomipuud, kirss). Levinud põhjapoolkeral. Puitu kasutatakse tisleri- ja treimistöödeks, vilju toiduainetööstuses. Haljastuses. 44. Haraline ploomipuu ja harilik toomingas Haraline ploomipuu: Prunus cerasifera Pärit Balkanilt ja Väike-Aasiast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 4-8m. Puud on vähenõudlikud, vältida liigniiskust. Lehed elliptilised, munajad, terava tipuga, peensaagja servaga, ümara alusega, pealt läikivad tumerohelised, alt valkjasrohelised, 4-6cm pikad. Õitseb kevadel, valged
XVII Krõõda surm- viimane riid muutis meeste vahelise olukorra väga pinevaks. Talvel oli ainuke punkt kus nad kokku võisid puutuda: ühine talitee heinte, haude, puude ja muu materjali vedamiseks. See käis mööda Oru maid- ühel päeval leidis Andres et sinna on aed vahele ehitatud, sel korral ta selle küll lõhkus kuid järgmiseks korraks oli ta endale oma maale tee rajanud. Kevadel oli Vargamäe muutunud selliseks nagu A unistas: 10-kond noort õunapuud, ka kirsi-ja ploomipuud olid õisi täis, marjapuudest ja teistest rääkimata. Sauna-Mari ootas nüüd oma teist last ja Krõõt neljandat, sellega oli naisel aga raskusi sest tervis oli halb ja raske oli olla. Krõõt rääkis mitu korda juba talle et kui midagi peaks juhtuma et ta siis hoolitseks tema laste eest ja aitaks neid. Tihti mõtles Mari sellele et miks ta küll nii oli rääkinud ja mõelnud. Sündis poeg- Krõõda näos oli üle pika aja naeratus ja ka Andrese, kuid kui mees oma naist nägi
XVII Krõõda surm- viimane riid muutis meeste vahelise olukorra väga pinevaks. Talvel oli ainuke punkt kus nad kokku võisid puutuda: ühine talitee heinte, haude, puude ja muu materjali vedamiseks. See käis mööda Oru maid- ühel päeval leidis Andres et sinna on aed vahele ehitatud, sel korral ta selle küll lõhkus kuid järgmiseks korraks oli ta endale oma maale tee rajanud. Kevadel oli Vargamäe muutunud selliseks nagu A unistas: 10-kond noort õunapuud, ka kirsi-ja ploomipuud olid õisi täis, marjapuudest ja teistest rääkimata. Sauna-Mari ootas nüüd oma teist last ja Krõõt neljandat, sellega oli naisel aga raskusi sest tervis oli halb ja raske oli olla. Krõõt rääkis mitu korda juba talle et kui midagi peaks juhtuma et ta siis hoolitseks tema laste eest ja aitaks neid. Tihti mõtles Mari sellele et miks ta küll nii oli rääkinud ja mõelnud. Sündis poeg- Krõõda näos oli üle pika aja naeratus ja ka Andrese, kuid kui mees oma naist
Mitu pliiatsit on kolmes karbis kokku?". Ülesande lahendamise metoodikas jälgitakse sama järjepidevust, mis oli VII ja VIII tunni ajal. Järgnevatel 2-3 tunnil koostatakse korrutamisvõrdusi niisuguste illustratsioonide järgi, kus hulgad on esitatud ridadena. 2 * 3 = 6 Lahendatakse ka vastavasisulisi tekstülesandeid: ,,6. klassi õpilased istutasid kooliaeda ploomipuid. Nad istutasid 3 rida nii, et igas reas oli 5 puud. Mitu ploomipuud istutas 6. klass?" 46 Korraldatakse ekskursioone, mille puhul õpetaja püstitab laste ette ülesande leida looduses, tänavalt või kauplusest (just) niisuguseid esemete gruppe, mille koguhulga määramiseks oleks vaja korrutamistehet. Järgmised 5-10 tundi kulutatakse korrutustabeli koostamisele 20 piires. Tabelikoostamist on vaja diferentseerida, st tugevamad õpilased võivad koostada tabeli iseseisvalt jooniste või
Maitsetaimedest aniis, sinep, majoraan. Lilledest tulbid, nartsissid, nelgid, roosid. Suuremates mõisates oli ka roosiaed, ilupõõsaste labürindid ja looklevad lillepeenrad. Iluaed oli taraga ümbritsetud, sissepääs oli värava kaudu. Looduslik muru, keskel tiik. De la Gardie perekonnale kuuluvas Suuremõisas Hiiumaal oli aed suurusega 100x260m (2,6 ha) teede poolt kaheksasse ossa jaotatud. Teid ääristasid kukerpuu- ja sõstrapõõsad. Viljapuuaias leidus 147 õuna-, 55 kirsi- ja 6 ploomipuud. De la Gardie'd olid üldse suured aiandushuvilised. 17. sajandi balti mõisat on kokkuvõtvalt iseloomustanud Gustav Ränk, kelle järgi kohalik ümbrus oli sellele vajutanud oma pitseri: "Äsjase rüütli või linnamehe asumine maarahva keskele, mõisa, nõudis kohanemist hoopis uude kultuurimiljöösse. See pidi tähendama kompromisse uue ja vana, oma ja võõra vahel, enamasti aga ka teatavat "standardi" langust... Alles 18. ja 19
annaabi.ee 
