-öeldis umbisikulises tegumoes - Koolis õpetatakse lapsi. -öeldis väljendab ilmastikunähtust - Väljas külmetab. -aluseks isikuline asesõna(ma, me jt) - Pärast tunde läksime metsa. 1) alus ja öeldis ühilduvad omavahel arvus. alus ainsuses-öeldis ainsuses ja vastupidi. Albert sööb jogurtit. LInnud lendavad. 2) aluseks olevad hulka näitavad nimi- v määrsõnad hulk, rühm, palju - ainsuslik öeldist Rühm õpilasi sööb. Hulk rahvast seisab. 3) põhiarvsõna puhul öeldis võib olla nii ainsuses kui ka mitmuses. a) põhiarvsõna lause alguses - eelistatav mitmuse kasutamine - Kaksteist õuna ripuvad b) põhiarvsõna lause lõpus - eelistatav ainsuslik öeldis - Puuoksal ripub kaksteist õuna. c) hulk ebamäärane - ainsuslik öeldis - Sadakond mesilast ründas mind. Sihitis-näitab kellele või millele tegevus on sihitud - Aadam(alus) otsib(öeldis) Eevat(öeldis). võib kuuluda üks või mitu täiendit
ARVSÕNADE ÕIGEKIRI 6.KLASSILE ARVSÕNAD JAGUNEVAD 1. PÕHIARVSÕNAD 2. JÄRGARVSÕNAD 3. MURDARVSÕNAD PÕHIARVSÕNA · PÕHIARVSÕNA väljendab hulka ja vastab küsimustele mitu? ja kui palju? · Näiteks · 8 kaheksa · 500 viissada · 9342 üheksa tuhat kolmsada nelikümmend kaks JÄRGARVSÕNA · JÄRGARVSÕNA näitab elementide järjekorda mingis hulgas ja vastab küsimusele mitmes? · NÄITEKS 5. viies 17. seitsmeteistkümnes 390. kolmesaja üheksakümnes MURDARVSÕNA · MURDARVSÕNAKS nimetame hulga võrdseid osasid ja sõnad vastavad küsimusele mitmendik? · NÄITEKS pool ehk üks kahendik veerand ehk üks neljandik PEA MEELES ! · Arvude kirjutamisel sõnadega kirjutame KOKKU eelneva arvosaga teis(kümned), kümned ja sajad. · NÄITEKS 16 kuusteist 16. kuueteistkümnes 42 nelikü...
1. Põhiarvsõnad ehk kardinaalid väljendavad hulka ja vastavad küsimustele kui palju? mitu?. 2. Järgarvsõnad ehk ordinaalid näitavad järjekorda ja vastavad küsimusele mitmes? Järgarvsõnad käituvad lauses samamoodi nagu omadussõnad ja neid võikski pidada omadussõnadeks. Põhiarvsõnad seevastu käituvad lauses omapäraselt ning sellele tuginebki arvsõnade pidamine omaette sõnaliigiks. Põhiarvsõnade süntaktiline omapära seisneb selles, et kui põhiarvsõna sisaldav fraas on nimetavas käändes, siis põhiarvsõna (v.a üks) laiend on osastavas käändes, aga teiste käänete korral laiend ühildub põhiarvsõnaga. Vrd Toas viibis kolm inimest. Kolmele inimesele siin ruumi ei jätku. 8. Asesõnad ehk pronoomenid Asesõnad on iseseisvad mittetäistähenduslikud sõnad, mis muutuvad käändes ja arvus. Kuna asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõna, siis nad jaotatakse nii: a) asenimisõnad ehk prosubstantiivid, nt mina, tema, kes;
Reeglipärased on käänamise mõtets kolmas, sajas, miljones, triljones, miljardes jne. 3) murdarvsõnad, mis vastavad küsimusele mitmendik?, nt neli viiendikku, null koma seitse. Ka neid võib struktuuriliselt jagada liht- ja liitmurdarvsõnadeks. Esimeste näiteks sobib viis sajandikku, teiste näiteks kolmteist kahekümne neljandikku. Süntaktiliselt käituvad põhiarvsõnad substantiivide sarnaselt ja järgarvsõnad adjektiivide sarnaselt. Nominatiivis põhiarvsõna käitub fraasipõhjana, nõudes laiendilt partitiivi vormi, nt kaks poissi (põhiarvsõna määrab laiendi vormi); obliikvakäänetes on aga põhjaks substantiiv ja laiendiks põhiarvsõna, nt kahele poisile, kahest poisist. 9. Asesõna e pronoomen - Asesõnad osutavad olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad. Konkreetse tähenduse saavad sellised sõnad alles kontekstis
loendatav nimisõna (nt inimene, raamat vms, mitte aga vesi, mure vms), pole päris võimatu kasutada ka mitmust. Nt Ilutulestikku jäi ootama enamik inimesi. Enamik inimesi jäi (jäid) ootama ilutulestikku. Hulk relvastatud politseinikke piiras (piiravad) maja ümber. Maja piiras ümber hulk relvastatud politseinikke. Saalist lahkus mitu saadikut. Mitu saadikut lahkus (lahkusid)protesti märgiks saalist. 2. Kui hulgasõnaks on põhiarvsõna, kasutatakse nii mitmust kui ka ainsust. Eelistatakse siiski mitmust, kui hulgafraas on lause algul või väljendab täpset hulka, ning ainsust, kui hulgafraas on lause lõpus või väljendab ebamäärast hulka. Vrd Kolm meest lükkavad (lükkab) paati vette Paati lükkab (lükkavad) vette kolm meest Umbes kümme meest lükkab (lükkavad) paati vette. Kui arvsõnafraasil on määratlev ehk determineeriv laiend, siis on öeldis mitmuses. Nt Need/kõik
Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt või rooma numbritega: 3. kursus, III kursus, 14. kohal, XIV kohal, 1930. aastad, Karl XII, XX sajandil. Punkt saab olla ka rooma numbrite järel, kui ta annab tähenduse `esiteks, teiseks`: I. Ehitusuuringud II. Krundi eraldamine III. Kaevetööd IV. …. Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul Numbritega kirjutatud põhiarvsõna käändelõpu saab lisada alates sisseütlevast: 28sse, 28s, 28st, 28-le,…,28ga. 96st lahkus 17. Pood on lahti kella 20ni. 15-lt on arvamus saamata. Valed on vormid: 3-e, 6-t. Araabia numbritega kirjutatud järgarvudele saab liidet ja käändelõppu lisada alates ainsuse omastavast ja kõigis mitmuse käänetes: 28nda, 28ndasse,…, 28ndaga; 28ndatele 1930ndad, 1930ndate, 1930ndaisse Võib kasutada ka sidekriipsu.
A M nim too nood om tolle nonde os toda noid sis. tollesse nondesse e.noisse sees. tolles nondes e nois 11.Arvsõnade käänamine Põhiarvs- 3,4,5 , järgarvs-kuues,kolmas; lihtarvs.-ühest sõnast7,5,3 liitarvs 2+sõna *Põhiarvsõnade käänamine: Liitarvsõnadel käänduvad sisseütlevani kõik moodustusosad, alates sisseütlevast ainult viimane sõna. *Järgarvsõnade käänamine: Käändub ainult viimane sõna,kõik eelnevad on põhiarvsõna ainsuse omastavas käändes! *Murdarvsõnade käänamine: Käändub nii murru lugejas kui ka nimetajas olev arv! *Arvude kasutamine kirjas: 1.Ma sündisin 20.12.1903 sauniku seitsmenda pojana. 2.Sündisin 20.XII 1903 sauniku seitsmenda pojana.Punkt pannakse rooma nri järele,kui märgitakse järjestust(esiteks,teiseks) 3.Lennuk väljub 15.45 kohaliku aja järgi. 4.Kümnendmurd erald. komaga(23 400 563,5) 5.Ei lisata -nda,kui seda ei nõua selgus. Eriti külm talv oli 1943.aastal.
*Start on algamas poole tunni pärast. *Ta on tegelemas maalimisega. Umbisikulisust ei topeldata (*ollakse lauldud > on lauldud, *oldi õpitud > oli õpitud). ollakse/oldi + tud-kesksõna on võimalik vaid sihiliste verbide puhul, kui tud- kesksõna väljendab seisundit ja on lähedane öeldistäitele. ollakse üllatatud, oldi vaimustatud, ollakse sunnitud lahkuma, oldi hõivatud töödega ÖELDIS JA ALUS Põhiarvsõna puhul võib verb olla nii mitmuses kui ka ainsuses. AINSUS MITMUS Kui hulgafraas on lause lõpul või Kui hulgafraas on lause algul ja väljendab ebamäärast hulka. väljendab täpset hulka. Paati lükkab vette kolm meest. Umbes Kolm meest lükkavad paati vette. kümme meest lükkab paati vette. Muude hulgasõnade korral on öeldis Kui arvsõna juures on täpsustav harilikult ainsuses
NIMISÕNAD TEGUSÕNAD SIDESÕNAD nt taevas, kivi, auto nt lendama, laulma nt ja, ning, ega, või OMADUSSÕNAD HÜÜDSÕNAD nt hall, raske, värviline nt aitäh, noh, tere, hallo, ennäe ARVSÕNAD MÄÄRSÕNAD(kuulub tegusõna 1) põhiarvsõna (kui palju?) juurde) 2) järgarvsõna (mitmes?) 1) kohamäärsõna (kus?) nt üks, kolm, kuraditosin, pool 2) ajamäärsõna (millal?) 3) viisi- ja seisundimäärsõna (kuidas?)
Väiksemate arvude puhul kasutatakse sageli ka Rooma numbreid (4. ehk IV). Rooma numbri järel on punklt ainult siis, kui see on registris või uue peatüki pealkirja ees. Järgarvsõnad käituvad lauses samamoodi nagu omadussõnad ja neid võikski pidada omadussõnadeks. Põhiarvsõnad seevastu käituvad lauses omapäraselt ning sellele tuginebki arvsõnade pidamine omaette sõnaliigiks. Põhiarvsõnade süntaktiline omapära seisneb selles, et kui põhiarvsõna sisaldav fraas on nimetavas käändes, siis põhiarvsõna (v.a üks) laiend on osastavas käändes, aga teiste käänete korral laiend ühildub põhiarvsõnaga. Vrd Toas viibis kolm inimest. Kolmele inimesele siin ruumi ei jätku. 8. Asesõna e pronoomen, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Asesõnad on iseseisvad mittetäistähenduslikud sõnad, mis muutuvad käändes ja arvus. Kuna asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõna, siis nad jaotatakse nii:
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
