text NrOfConsonants text NrOfWords Selles lauses kakskümmend neli konsonanti 24 Tegevusdiagramm (NrO Selles tekstis on viis sõna 5 Tegevusdiagramm (NrOfConsonants) Tegevusdiagramm (NrOfWords) m (NrOfWords)
Lõppseisukoht: foneetiliselt pikad ja ülipikad monoftongid loetakse fonoloogiliselt kahe foneemi järjenditeks. Fonoloogiline põhjendus: pikad monoftongid on funktsioonilt paralleelsed diftongidega (saame-saime). Sarnaselt ka laadivahelduse tulemusel tekkivates monoftongides / diftongides kõrgete vokaalide madaldumine (süsi-söe, lugu-loo). Konsonandid häälikud, mis ei vasta vokaalide definitsiooni tingimustele; õhuvoolule tekib keele (suu) keskele takistus sulg või ahtus. Konsonantide hääldamise seisukohalt on olulised kolm tegurit: 1) moodustusviis 2) fonatsioon (heliline või helitu) 3) häälduskoht. Konsonantide liigitus hääldusviisi järgi 1) resonandid õhuvool ja hääl pääsevad hääldamisel takistuseta välja; jagunevad omakorda - poolvokaalid (õhk välju suust nagu vokaalidegi puhul): j, w - liikvidad (õhk väljub suust vokaalidest erinevalt): lateraalid (õhuvool üle keele külgede l) ja tremulandid (õhuvool on katkendlik r)
Diftongi vokaale ei saa teineteisest lahutada, sest diftongi hääldamisel liigub keel pidevalt. Liigitada saab komponentide asukoha järgi vokaalikaardil: kõrgenevad (ai, au), madalduvad (ea, oa). Omasõnades: algupärased i või u-ga lõppevad , hilisdiftongid e, o, a -lõpulised. 20. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid? A, e, i, o, u, ä, ü, õ, ö. Võivad moodustada monoftonge ja diftonge. 21. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele? Hääldamisel moodustub kitsus sulg või ahtus. Õhuvool on mingil moel takistatud. 22. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid! Klusiilid, frikatiivid, nasaalid, lateraalid, tremulandid 23. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid! Larüngaalid e kõrihäälikud (h), farüngaalid e neeluhäälikud (eesti keeles pole), nasaalid, oraalid e suuhäälikud: uvulaarid p, velaarid k, , g, palataalid j, s,
4. kõnelejate arv - 15,568,750 5. numbrid 1-10: 1 - eka - 2 - deka - - 3 - tuna 4 - hatara - 5 - paha - 6 - haya - 7 - hata - 8 - ata - 9 - navaya - 10 - dahaya - 6. Muu keele näide: Mis su nimi on? - Oyaaghe nama mokka'da? Appi! - Aaneh!/aayoh!/amboh! Puuvili - Palaturu 7. Kirjaviis singali kirjaviis 8. Veel huvitavat keele kohta: · Singali keele kirjapildis puuduvad üldjuhul vokaalid, need märgitakse teatavate krõnksude abil konsonantide külge. · Singali keeles on 58 tähte: 16 täishäälikut ja 42 kaashäälikut. · Kõnekeeles kasutatakse 37 tähte. · Kirjakeel ja kõnekeel erinevad teineteisest suurel määral.
FUTURISM Futurism Rahvaprotestist loodud kunstistiil, kus ülistati uut tehnilist ühiskonda ja kaasaegset suurlinna. Tekkis 20.saj. algul Itaalias tänu Filippo Tommaso Marinettile Mineviku asemel tähtsustati tulevikku. Futuristlik kirjandus Futuristlikud tekstid on katkendlikud ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. Luules kasutatakse hüüatusi, kõnekeelt ja slänge, konsonantide kuhjamist ning matemaatilisi ja muusikalisi sümboleid. Filippo Tommaso Marinetti, Vladimir Majakovski, Boriss Pasternak, Aleksei Krutsonõhh, David Burljuk Futurism kujutavas kunstis "Tulevikukunst" Kujutati üht ja sama objekti üheaegselt erinevatel ajahetkedel. Fututistid kasutasid erksaid värve ja teravaid värvikontraste. Kildudeks lammutatud maailm pandi kokku pildina, mis mõjuks rahutuna ja liikuvana. Giacomo Balla (18711958) Carlo Carra (18811966)
Suuõõnes toimub häälikute moodustumise lõppfaas. 15. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Suuõõs: Keel: · Pehme suulagi * keeletipp · Kurgunibu * keelelaba · Kõva suulagi * keeleselg · Hambasombud * keelepära · Hambad * keeleküljed · Huuled 16. Mis eristab vokaale konsonantidest? · Konsonantide hääldamisel tekib kõnetrakti mingisse kohta kitsus, vokaalide puhul väljub õhk takistusteta. · Vokaalid on alati helilised. 17. Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel? Kõri, huuled, keel, häälepaelad. 18. Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Näited. · Huulte järgi labiaalsed häälikud: ü, ö, o, u
näiteks sõnas xa´ron jarr´on ‘vaas’. /θ/ hääldust kasutatakse siis, kui sõnas on häälik /z/ nagu näiteks sõnas ´θona zona ‘tsoon, piirkond’. Hispaania keelest võib leida kaks lateraalset poolvkaali. Esimene neist on alveolaarne lateraal /l/ ja teine palataalne /ʎ/, mida kasutatakse sõnades, kus on kõrvuti kaks /j/-i. Sõnades nagu a´ʎi all´i ‘seal’ hääldub /ll/ pigem /j/-ks ning seda tähistab /ʎ/. Konsonantide tabelis on veel ära märgitud kaks afrikaati: /tʃʃ/ näiteks sõnas ´kotʃʃe coche ‘auto’ ja /ɟʝʃ/ nagu ɟʝʃate ´yate ‘jaht’, kusjuures mõlemad häälduvad palataalselt. 2. Vokaalid Hispaania keeles on viis vokaali, mis võivad esineda nii rõhulistes kui ka rõhuta silpides. Need on /i/ (kõrge illabiaalne eesvokaal), /e/ (keskkõrge illabiaalne eesvokaal), /a/ (madal illabiaalne eesvokaal), /o/ (keskkõrge labiaalne tagavokaal), /u/ (kõrge labiaalne tagavokaal)
Keel Tswa keel kuulub bantu keelte S-rühma, mis omakorda kuulub benue-kongo keelte hulka (vt Eesti Keele Instituut). Suurem osa kõnelejatest, täpsemalt 695,000 inimest, asub 2014. a seisuga Mosambiigis, kuid kogu maailmas räägib Tswa keelt kokku 715,000 kõnelejat. Kirjutamiseks kasutatakse ladina tähestikku (vt Ethnologue). Morfoloogia Tswa tähestik koosneb kahekümne seitsmest tähest. Võrreldes klassikalise ladina tähestikuga, on muutused toimunud just konsonantide juures F ning Q on sootuks kadunud ning S tähele on lisandunud , N tähele ning Z tähele . Lisandunud kaashäälikute hääldused eristuvad nendele sarnastest häälikutest. Tähestikus pole küll olemas Q-tähte, ent mõnes Zulu keelest laenatud sõnas tuleb see siiski kasutusele, kuigi klõpsatust imiteeriv hääldus on kadunud ning kohandunud Tswa keelega (vt Omniglot). Nagu ka teistes bantu keeltes, lõppevad Tswa keele silbid alati täishääliku või nasaaliga (vt Wikipedia)
UMBERTO BOCCIONI Itallasest maalikunstnik ja skulptor, 1882 futurismi manifestide kirjutaja, peamine teoreetik dünaamika, kiirus ja tehnoloogia "Visioni simultanee" 1912 "Unique Forms of Continuity in Space" 1913 KIRJANDUS ESINDAJAD: Filippo Tommaso Marinetti, David Burljuk, Jelena Guro, Velimir Hlebnikov TUNNUSED: - katkendlik ja keeruline - konsonantide kuhjamine ning matemaatika- ja muusikasümbolid - õigekirja eiramine FILIPPO TOMASSEO MARINETTI Itallasest luuletaja ja kirjanik, 1876 futuristide juht ja manifestide kirjutaja ülistas moodsaid saavutusi, sõda ja kiirust ,,Futurismi esimene manifest", ,,Kirjandusliku futurismi tehniline manifest" Soovis saada futuristliku mõtteviisiga poliitikasse, lõi oma erakonna EESTIS futurism jõudis ajakirjanduse vahendusel 1910
Hääldusviisi alusel liigitatakse konsonante vastavalt kitsuse iseloomule. Tähtsamad hääldusviisid on klusiilid e sulghäälikud [kptgbd], frikatiivid ehk hõõrdhäälikud [f, v, h, s, z], afrikatiivid (klusiilialgulised frikatiivid) [pf, ts], nasaalid e ninahäälikud [m, n], lateraalid e külghäälikud [l], tremulandid e värihäälikud [r] ja poolvokaalid [j, w]. Erinevalt vokaalidest on paljudes keeltes oluliseks konsonantide liigitamise aluseks helilisus. Helilised konsonandid [v, z, m, n, r, l]. Helitud [b, d, g, t, k, p, f, h, s]. Helitud klusiilid on akustiliselt tehelikult vaikus, kuid sulu vallandudes tekib müra. Frikatiive iseloomustab kitsast ahtusest põhjustatud kahin. - Suprasegmentaalsed omadused Kõne suprasegmentaalsed ehk prosoodilised (segmentide ülesed ja nendega kattuvad) omadusd on kvantiteet (pikkus), rõhk ja intonatsioon, mis kokku moodustavad prosoodia. Suprasegmentaalsed
Võngete tekkekohta nimetatakse ka häälepilu-ks. Häälikute nii- või teistsugused tämbriomadused sünnivad kõlaruumides ehk resonaatorites nendeks on 3 tähtsat õõnt: neeluõõs,suuõõs ja ninaõõs (vastavad häälikud kannavad nimetusi farüngaalid, oraalid, nasaalid). Häälepilu asendi pideva muutumise tulemusel sünnib üks tähtsamaid eristusi kõnes: vahelduvad helilised ja helitud häälikud. Häälikutest on vokaalid harilikult helilised.Konsonantide hulgas esineb nii helilisi kui ka helituid. Häälikute peamine moodustusala on kõrist ülal-pool ja kannab nimetust kõnetrakt. Ladinakeelne sõna huulte kohta labia on andnud rahvusvahelise termini huulhäälikute ehk labiaalide märkimiseks. Häälikut saatev huulteümardus kannab nimetustlabialisatsioon. Samamoodi on tuletatud järmised mõisted: pehmendus ehk palatalisatsioon (lad palatum 'kõvasuulagi'); hääliku ninakõla ehk nasalisatsioon (lad nasus, cavum nasi 'nina, ninaõõs'),
Suuõõne ülesanne on moodustada häälikuid. Häälikute moodustamise lõppfaas ongi suuõõnes. 15. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Keele osad: keeletipp (apikaalid), keelelaba (laminaalid), keeleselg (dorsaalid), keelepära (radikaalid), keeleküljed (lateraalid). 16. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)? 17. Mis eristab vokaale konsonantidest? Konsonantide hääldamisel tekib kõnetrakti mingisse kohta kitsus, vokaalid puhul väljub õhk aga ilma takistusteta. 18. Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel? Vokaalide hääldamisel tuleks jälgida kõri, huulte ja keele liikumist. 19. Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid! 1) keele keskjoone kõrgeima punkti asukoht: häälduskoha ees ja tagapoolsus. 2) keeleselja
kokku 9 vfoneemi (Mati Hint, Arvo Eek, Ilse Lehiste). Lõppseisukoht: foneetiliselt pikad ja ülipikad monoftongid loetakse fonoloogiliselt kahe foneemi järjenditeks. Fonoloogiline põhjendus: pikad monoftongid on funktsioonilt paralleelsed diftongidega (saame-saime). Sarnaselt ka laadivahelduse tulemusel tekkivates monoftongides / diftongides kõrgete vokaalide madaldumine (süsi-söe, lugu-loo). 22. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele? · Konsonantide hääldamisel moodustatakse kõnetrakti mingisse kohta kitsus (sulg või ahtus). · Õhk võib pääseda vabalt voolama kas nina kaudu või suu kaudu üle keele külgede. 23. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid! HÄÄLDUSVIIS: 24. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid! HÄÄLDUS- E MOODUSTUSKOHT · Larüngaalid e kõrihäälikud: h · Farüngaalid e neeluhäälikud: -
Keel kui süsteem
HÄÄLDUS JA HÄÄLDUSTEADUSED
3. Häälikute moodustumise foneetilised alused. Konsonandid ja vokaalid
3.1. Konsonantide klassifikatsioon (skeem 5)
3.1.1. Liigitus moodustuskoha järgi (vt tabeli veerud):
labiaalid ehk huulhäälikud (k.a dentilabiaalid ehk labiodentaalid: f, v)
dentaalid ehk hammashäälikud ja alveolaarid ehk hambavallihäälikud
palataalid ehk kõvasuulaehäälikud
velaarid ehk pehmesuulaehäälikud
uvulaarid ehk nibuhäälikud
farüngaalid ehk neeluhäälikud
larüngaalid ehk kõrihäälikud (ka: glotaalid
kasutatud trükitehnilisi võtteid ja õigekirjast ei peeta kinni. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatika- ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma publikuga pidevalt (tõenäoliselt taotluslikult) vastuolus. DADAISM 1916-1924 Mängulisus, Tristan Itaalias mõnitamine ja Tzara,
· Täishäälikud on helilised ja kaashäälikud on helitud häälikud · Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü · Ahtushälikud: j, l, m, n, r,v · Kaashäälikud: s(z), h, f, s, (z) · Sulghäälikud: k(g), p(b), t(d) 7. Vokaali mõiste, vokaalide moodustamine! · Vokaal- täishäälik · Vokaalid moodustatakse väljahingamisel, aga koos häälepaelte vibreerimisega · Nt: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü 8. Konsonandi mõiste, konsonantide moodutsamine! · Konsonandid- kaashäälikud ( sulghäälikud ja ashtushäälikud) · Hääldamisel moodustatkse õhu kopsudest väljumisele takistus 9. Konsonantide liigitus! · Sulghäälikud- on need häälikud, mille hääldamisel on õhutakistus täielik Nt: k, p, t, g, b, d · Ahtushäälikud- on need häälikud, mille hääldamisel õhutakistus on osaline · Ninahäälikud- m ja n 10. Foneetika e häälikuõpetuse mõiste!
hääldusprobleeme. Väga ebaühtlane on ka vokaalide esinemissagedus: ö kogusagedus on a omad vähemalt 30 korda madalam. (Hint 2002: 29-30) Veel rohkem on eesti keeles diftonge: teisevältelisena võib esineda kuni 19 diftongi, kolmandas vältes koguni 27 diftongi. Kui võtta veel arvesse, et ka vokaalid esinevad pikkadena ja ülipikkadena, teises ja kolmandas vältes, siis saabki kontateerida fakti, et eesti keel on väga erilise helisusega ja kõlavusega. (Hint 2002: 30-31) Üheks konsonantide süsteemi iseärasuseks on š puudumine eesti rahvakeeles. Sellegi poolest pole eesti keele konsonantide süsteem vaene: kokku 17, mis on üsna keskmine. See teistes keeltes vähem esinenud nähtus võimaldab eesti keeles palatalisatsiooni. See on tekkinud eesti keelde sisemise arengu tulemusena. (Hint 2002: 31-32) Kõige iseäralikumaks häälikusüsteemi omaduseks on kvantiteedisüsteem, häälikute erinevate
1. Algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 2. Alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. 3. Assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis. 4. Eepos lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks on vägilase või muinasjumalad. Väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Kunst- ja rahvaeeposed. Viimased põhinevad kangelaslugudel. 5. Folkloor rahvaluule- 6
Siinkohal võib nimetada Meelis Mihkla, Einar Meistri ja Arvo Eegi ülevaateartiklit eesti keele prosoodia modelleerimisest (2000) ning Krista Kerge, Meelis Mihkla ja Hille Pajupuu tööd kas küsimuste intonatsioonist (2003). Segmentaalfoneetika · Segmentaalfoneetika osas on eesti keele häälikusüsteemi elemente empiirilise uurimistöö alusel kirjeldanud Georg Liiv ("Eesti keele pearõhulised monoftongid", 1962) ja Arvo Eek ("Eesti sonoorsete konsonantide artikulatsioon", 1971) oma kandidaadiväitekirjades. · Eesti keele vokaalide viimane käsitlus vt Eek ja Meister (1994a, b; 1998a) ning sõnaalguliste sulghäälikute viimane käsitlus vt Eek ja Meister (1995 ja 1996). Häälikuühenditest on diftonge uurinud Hille Pajupuu (Piir 1985), konsonantühendeid Mart Rannut (1986). Eesti keele foneetika uurimine Foneetika-alase uurimistööga tegeldakse Eestis praegu:
tekitavad hääldusprobleeme. Väga ebaühtlane on ka vokaalide esinemissagedus: ö kogusagedus on a omad vähemalt 30 korda madalam. Veel suurem on eesti keele diftongide rikkus: teisevältelisena võib esineda kuni 19 diftongi, kolmandas vältes koguni 27 diftongi. Kui võtta veel arvesse, et ka vokaalid esinevad pikkadena ja ülipikkadena, teises ja kolmandas vältes, siis nendib Hint, et väited eesti keele erilisest helilisusest ja kõlavusest ei ole tuulest võetud. Eesti konsonantide süsteemi iseärasuseks on ka s puudumine eesti rahvakeeles. Sellest hoolimata väidab Hint, et eesti keele konsonantide süsteemi ei saa vaeseks pidada: kokku 17 konsonantfoneemi on üsna keskmine. See Lääne-Euroopa keeltes vähem tavaline nähtus võimaldab eesti keeles kaashäälikute palatalisatsiooni. Palatalisatsioon on tekkinud eesti keelde enda sisemise arengu tulemusena. Eesti keele häälikusüsteemi kõige iseäralikumaks omaduseks nimetab Hint kvantiteedisüsteemi,
Halvemini kuulvatel lastel olid jutustused olid rohkem kirjeldavad. Nad kasutasid palju lihtlauseid ning vähesel määral asesõnu. Samas mitte-verbaalne suhtlemine üldiselt on ka kuulmislangusega lastel samal tasemel kui kuuljatel lastel. Sisekõrva implantaadi mõju keele arengule 5 McConkey Robbins (2009) toob välja, et sisekõrva implantaat võimaldab konsonantide tajumist paremal tasemel kui traditsioonilised kuulmisaparaadid. Sellest tulenevalt ei pruugigi konsonantide omandamine implantaatidega lastele olla nii keeruline kui kuulmislangusega lastele, kes kasutavad kuuldeaparaate. Sisekõrva implantaadi saanud laste puhul mängib suurt rolli see, mis arengu järgus olid nende laste kõneorganid ning kui vana on laps üldiselt, mida nooremalt sisekõrva implantaat paigaldatakse, seda suurem on tema kasutegur pikas perspektiivis
Silbitamine ja poolitamine Selleks, et kõne voolaks mugavalt ja arusaadavalt, peab ta olema seatud nii, et kõnelejal oleks hea hääldada ning kuulajal hõlbus kuulata. Häälikud ei saa üksteisele järgneda ükskõik kuidas, vaid peavad olema teatud viisil rühmitatud. Kõne ladususe tagab helilisemate ning vähem heliliste häälikute ehk vokaalide ja konsonantide vaheldumine. Niisuguse vaheldumise tagajärjel jaguneb kõne loomulikeks hääldusüksusteks ehk silpideks. Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane
TUNDEMÄRKE-MILLE PÕHJAL ARVATA,MILLEGA TEGU REGIVÄRSILISELE RAHVALAULULE ISELOOMULIK VÕTE MÕTTERIIM VÄRIRÜHMADE GRUPEERIMINE SISU JA VORMI PÕHJAL USUNDIGA SEOTUD JUTUSTUS TEGELASTEKS-POOLJUMALAD, MÜÜT JUMALAD.RÄÄGIB MAAILMA JA ELU TEKKEST NT: ,,KOIT JA HÄMARIK" ALGRIIM,SARNASTE KONSONANTIDE KORDUS SÕNADE ALLITERATSIOON ALGUL VÄRSIS NT: VENDA KUULIS,VASTA KOSTIS JUTUSTAV LUULETEOS , MÕISTET ON KASUTATUD EEPOSE,BALLAADI LUGULAUL JA POEEMI TÄHENDUSES TEKSTIOSA TAANDREAST TAANDREANI. LÕIK PROOSATEKSTI PÕHIÜHIK KIRJANDUSE SEGALIIK , MILLES PÕIMUVAD LÜÜRIKA JA EEPIKA.
Värsirida ei pea moodustama terviklauset 15. Riim häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade lprdamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. 16. Stroof salm. 17. Parallelism regivärsilise rahvalaulu nähtus, kus värsirühmad on grupeeritud sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. 18. Algriim alliteratsioonil või assonatsioonil põhinev kooskõla. 19. Alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnadega alguses värvis. 20. Assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade alguses värsis. 21. Ajaluule olevikusündmustega vahetult seotud luule. 22. Dramaatika üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatud ja põhinemine tegelaste dialoogil ja kahekõne 23. Draama üldmõistena näidend, kitsamas täehnduses tõsise sisu, keerulise konflikyi ja elulise sündmustikuga näidend. 24
Mare Hallop KiNG 30.10.2012 Häälikuline koosseis Kõigis keeltes vokaalid ja konsonandid Enim häälikuid 141 (x keel LAafrika khoisani keelkond) Kõige vähem 11 (6 k, 5 v) rotokase keeles UusGuineas Keskmiselt konsonante 23, vähim 6, enim 96 Keskmine vokaalide arv 9, vähim 3, enim 46 Rääkimist võimaldab vokaalide ja konsonantide vaheldumine Eesti keeles 20 konsonanti, 9 vokaali Inglise k 25 konsonanti, 6 vokaali, vene k 32 kons, 6 vok Konsonandid Hääldamisel 3 häälduselementi: Moodustusviis (mil määral õhu liikumine takistatud) Moodustuskoht (koht, kus sulg või ahtus tekitatakse) Helilisus (kas häälepaelad vibreerivad või ei) + häälduse peenendamine palatalisatsioon (l,n,s,t) Eesti keele konsonandid
suur lüürika arengus, 18. sajandi lõpp ja 19. sajandi fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad algus trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. 2.Romantismi tähtsamad inglise ja vene luuletajad : Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, G.G.Byron, A.Puskin kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide 3. Romantilise proosa esindajad: kuhjamine ning matemaatiliste ja *1). G.G.Byron; ,,Don Juan", 2). W.Blake muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma ,,Süütuse laulud", (inglise), publikuga pidevalt vastuolus. *1). A.Dumas ,,Kolm muskretäri"; 2) V.M.Hugo *dadaism - mängulisus, mõnitamine ja pilkamine;
Implitsiidne sotsialisatsioon: Mis on sõna objektiivne ja subjektiivne sisu? Vastsündinud eristavad kõiki häälikuid. Al 6. Elukuust muutub täishäälikute eristamine keelespetsiifiliseks. Al 11. Elukuust muutub konsonantide eristamine Kuivõrd spetsiifiline või universaalne keelespetsiifiliseks. See sõltub on erinevate häälikute tajumine ning sellest, mida kuuldakse, mida selles millest see sõltub? riigis kasutatakse. Erinevad maad tajuvad/eristavad häälikuid erinevalt. Täiskasvanud on omandanud oma keele häälikusüsteemi ja eristavad
Tekkepõhjused tulenevad maalikunstist. Kujutati tundevarjundeid. Luule muutub mänglevamaks, tuuakse esile vastandavaid tundeid. Maailmas tuntud: Charles Baudelaire Eesti kirjanikud: Marie Under, Tammsaare. Futurism: Tekkis 1909. aastal Itaalias. Tuleviku kirjanduse vool. Kirjanikud ülistasid linnu, masinaid ja uuendasid kirjutamise vormi. Kirjanikud kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. Maailmas tuntud: Filippo Tommaso Marinetti, Jelena Guro Eesti kirjanikud: Albert Kivikas, Erni Hiir Ekspressionism: Tekkis 20. sajandi algul Saksamaal. Tähendab jõulisust. Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamist. Ekspressioniste iseloomustab traagiline
Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust. Ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Futuristide liikumise katkestas Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse. Futuristlikud tekstid on katkendlikud ja keerulised, neis on kasutatud trükitehnilisi võtteid ja õigekirjast ei peeta kinni. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatika- ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma publikuga pidevalt vastuolus. 1960.aastast tänapäevani Kassetipõlvkonna teke Nimetus tuleneb karpidesse pakitud luulekogude nn kassettide järgi. Uue põlvkonna tulekuga lahvatasid juba varem alanud vaidlused kirjanduse stiili ja vormide üle Üks avaliku väitluse tulipunkte oli vabavärss. Keskenduti teksti lahtimõtestamisele. Polnud võimalik kritiseerida riikliku poliitikat.
3) Poolte asendi muutumine huulte asend muuub, keel on paigal (söe) 22. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid? Eesti keele vokaalfoneemid on lühikesed, pikad ja ülipikad ning võivad moodustada monotonge ja diftonge. a) sama, sma, sâma b) sama, sma, sma lühike pikk monotong 23. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele? Hääldamisel moodustub kitsus sulg või ahtus. Õhk võib vabalt liikuda läbi nina. Õhuvool on mingil moel takistatud. 24. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid! Moodustus- ehk hääldusviis kuidas õhk liikuma pääseb. 1) resonandid ("kaasa helisema") c) poolvokaalid (w, j) d) nasaalid (m, n) e) liikvidad ehk sulahäälikud (lateraal e külghäälik l; tremulant e värihäälik r) 2) obstruendid
Foneemi /k/ kõrval muutub aga /n/ pehmel suulael hääldatud ninahäälikuks [ ] (nt panka, kanga, ving). Häälda võrdlevalt sõnapaare kinda - kinga, kanda - kanga. Kuna muus häälikuümbruses ega positsioonis [ ] ei esine, siis ei ole ta ka omaette foneem, vaid on foneemi /n/ üks allofoon. Lisaks minimaalpaarianalüüsile kasutatakse fonoloogias nn fonoloogiliste reeglite kirjutamist (# - sõna alguses, lõpus; V_V - vokaalide vahel, C_C - konsonantide vahel). Järgnevalt reeglite kirjutamise kohta mõned näited: · muidu heliline konsonant /m/ muutub helitu konsonandi /h/ järel sõna lõpus helituks (helitut häälikut tähistab ringike konsonandi all, ' : ' märgib häälikupikkust) /m/ > [ ] / /h/_# (nt lehm [leh: ]) Loe seda järgmiselt: /m/ hääldub helitult, juhul kui ta jääb /h/ järele sõna lõppu;
vokaalide vahel n-i kadu. Sellepärast on mina mia ~ mea, sina sia ~ sea, pane pa ja mine me. · Sage häälikuline joon, mis eristab Mulgit teistest eesti murretest ja lähendab liivi keelele, on sulghäälikute geminatsioon (pikk või ülipikk konsonant, mis hääldamisel jaguneb kahte silpi) nasaalide (ninahäälikute) liikvidate (sulahäälik) järel, nt kenelette "kõnelda, rääkida", parantte "parandada", ütteltti "üteldi". · Konsonantide epenteetilise (hääliku tekkimine sõna sees) palatalisatsiooni tõttu hääldub selge i tüvekonsonantide ette i- ja mõnede e- tüveliste sõnade lõpukaolistes vormides, nt laits "laps", näin "ema", äit "isa". Selline palatalisatsioon ühendab Mulgit Tartu murdega ja erineb Võru palatalisatsioonist. Kui aga tüve i või e on säilinud, ei ole palatalisatsiooni üldse, nt latse "lapse", nänni "ema(om)", ätti "isa (om)". Morfoloogia
näitab, et sõna on meessoost, mitmuses -i. Ning lõpuga -a on enamus sõnad naissoost, mitmuse lõpuks on -e. Sõnade järjekord võib olla nii SOV, VOS, kui ka VSO, see oleneb olukorrast. c) Sõnavara kattub suuresti ladina keelega. Väga palju on itaalia sõnavarast kasutuses muusika vallas, erinevate terminite puhul ning on ka omajagu laensõnu nagu igal keelel. d) Itaalia keeles eristatakse pikki ja lühikesi konsonante. Erinevaid murdeid tunneb ära ka konsonantide pikkuste järgi ning vokaalide avatuse järgi. Kirjapildis on kasutusel ladina tähestik, kuid tähti nagu j, k, w, x ja y ei peeta tähestiku osaks, aga nad on kasutusel laensõnades nagu taxi, whisky jms. Tavaliselt on itaalia keelsetel sõnadel vokaal lõpus. e) Itaallased on väga temperamentsed ja kasutavad suhtlemisel hästi palju zeste ja miimikat, iseloomustab ka keelt, sest itaalia keelt ei saa tuimalt rääkida, siis kaob ära keele võlu
Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami kõrval sibab paljujalgne koerake (Giacomo Balla "Koera ja keti dünaamika"). Koloriidis eelistasid futuristid eredaid värvikasutusi. Futurismi hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike nö lenduri vaatepunktist (aeropittura). Futurism kirjanduses Futuristlikud tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine,konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma publikuga pidevalt (tõenäoliselt taotluslikult) vastuolus. Futurism Itaalias Itaalia futurismi võtmekujuks on Filippo Tommaso Marinetti.- Filippo Tommaso Marinetti (sünninimi Emilio Angelo Carlo Marinetti; 22. detsember 1876 Egiptus, Aleksandria 2. detsember 1944 Itaalia,Bellagio) oli itaalia luuletaja, kes kirjutas itaalia ja prantsuse keeles. Ta oli kirjandusliku futurismi rajaja ja teoreetik.
Kuidas käsitleda pikki ja ülipikki vokaale? Millised on võimalikud variandid? Nt /sama/ /saama/ /saa:ma/ Pikad ja ülipikad monoftongid on kahe foneemi järjendid. Foneetiline põhjendus: Eri vältes sõnade vokaalid erinevad küll oluliselt kestuse poolest, kuid mitte kvaliteedi poolest (vrd inglise ship `laev' sheep `lammas') Lühikeste, pikkade ja ülipikkade vokaalide laad (kvaliteet) erineb väga vähe 22. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele?Konsonant (ld con `kaasa', sonare `helisema') e kaashäälik häälik, mille hääldamisel moodustatakse kõnetrakti mingisse kohta kitsus (kas sulg või ahtus) Õhk võib pääseda ka vabalt voolama kas nina kaudu või ka suu kaudu üle keele külgede 23. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid!Helilised konsonandid - häälekurrud võnguvad: /l l´ r m n j v/ Helitud konsonandid - häälekurrud ei võngu: /k p t t´ s s h f/ 24
Helilised konsonandid – häälekurrud võnguvad, mis tagab helilisuse (lehe paarishäälikutel parempoolsed). Kärisev – kärisevat konsonanti märgib tilde konsonandi all. Kähisev – kähisevat konsonanti märgivad 2 punkti konsonandi all. Helitustunud ehk helituks muutunud – märgitakse konsonandialuse ringikesega. Helilised konsonandid muutuvad helituks näiteks sõna lõpus või helitute konsonantide vahel. Helilistunud ehk heliliseks muutunud – märgitakse konsonandialuse v-ga, ilmselt tulnud ingliskeelsest sõnast voicing. [p] – helitu bilabiaalne klusiil [b] – heliline bilabiaalne klusiil [m] – heliline bilabiaalne nasaal [ʙ] – heliline bilabiaalne tremulant [ɸ] – helitu bilabiaalne frikatiiv [ß] – heliline bilabiaalne frikatiiv [ɱ] – heliline labiodentaalne nasaal
alguses: Ema, ae, ema, mis sa mõtled seal?/ Laps, hei, laps, on uni mul peal./ Ema, ae, ema, üks film tuleb hea./ Laps, elukinogi täis on mu pea-Kauksi Ülle, Õhtul koos emaga) ja epifoor (korduv sõna asetseb lausete, värsside või stroofide lõpus: Käsi mu peos, / väike käpik mul kõvasti peos, / koos me akende taga./ Ärevus näos, / ootsärevus näos, / täna lapsed ei maga.- M.Linnamägi. Lumises linnas.) Häälikukordused on nt alliteratsioon (konsonantide kordus sõna algul), assonants (vokaalide kordus sõna algul) ja riim . Kordused on ka refrään ja parallelism. Stiilivõttena esineb kordust rohkesti luules ja folklooris. Luules kasutatakse sageli tunderõhulisi sõna- või värsikordusi mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu (Teele, teele kurekesed...-F.Kuhlbars).Muinasjuttudele on iseloomulikud eepilised kordused (kolm venda, kolm takistust vms) Lasteluule traditsioonilised teemad ja kunstilised võimalused Ernst Enno, Elle Niit ja
Vana Egiptus. KIRI Tekkis: IV ja III aastatuhande vahetused eKr, ehk tsivilisatsiooni tekkega u samal ajal. Kirjamärgid: Egiptuse kirjamärkideks olid hieroglüüfid (kreeka k.,,pühad märgid") väliselt piltkirja meenutavad märgid. Enamik neist tähendas mõistet, kuid oli ka mõningate konsonantide sümbol. DETERMINATIIVID: hieroglüüfide hulka kuuluvad seletavad märgid, mis osutasid, kummal viisil, mõiste või häälikut ähisena, tuleks eelnevat hieroglüüfi lugeda. Materjal: Egiptuses oli levinuimaks kirjutusmaterjaliks papüürus, millele kirjutati pintsliga. Pikemate tekstide jaoks kinnitati papüürused pikaks jadaks. Kirja põhimõte oli keeruline ning seda raskendas ka märkide suur hulk ligi 1000. HARIDUS
teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumistega. · Futuristide sooviks on põhjalikult muuta keelt, teose suhet maailma ja lugejaga. Futurism kirjanduses · Futuristlikud tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. · Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. · Kasutatakse montaazi ja kollaazi. · Futuristid on oma publikuga pidevalt vastuolus. · Kirjanduse teemadeks: militarism, patriotism, anarhism, ilusad ideed, mis tapavad. · Aeg ja ruum on surnud. Tähtsus kirjanduses · Formuleerisid ebatraditsioonilise poeetika põhimõtted. · Võtsid kasutusele mitmed kirjanduslikud võtted ning tehnikad (montaaz, kollaaz). Futurism kirjanduses Autorid:
MORFOLOOGIA: tüved, tunnused, lõpud jne Sõnavara/LEKSIKA SÜNTAKS: üksused koosnevad sõnavormidest LOENG II Maailmakeeled: Keeltevahelised SARNASUSED Seletatkse järgnevaga: Mõtlemisprotsesside universaalsus Keelte sugulus Laenamine Juhuslik kokkulangevus Keelte ühisjooni nim. universaalideks... Üldkeeleteadus ...üldkeeleteadus uurib universaale: Absoluutsed universaalid= leiduvad kõigis keeltes NT vokaalide konsonantide olemasolu, jaatus eitus, arvu kategooria Statistilised universaalid= pigem tõenäolised NT pole teada keeli, kus eitust väljendataks sõnajärje muutmisega, kuid see pole välistatud. Grammatikad Keelestruktuure kirjeldatakse grammatika kaudu, nende otstarbed: Deskriptiivne ehk kirjeldav-enamasti teaduslikud grammatikad Preskriptiivne- ettekirjutav: kooligrammatikad Keeleteaduse harud
Marinettiga. Hiljem osalesid nad futuristide manifesti kirjutamises ja Boccioni sai futurismi peamiseks teoreetikuks.Skulptuurides kujutas futurismi Umberto Boccioni liikumist vormide väljavenitamise ja moonutamise teel. KIRJANDUS: Futuristlikud tekstid on katkendlikud ja keerulised, neis on kasutatud trükitehnilisi võtteid ja õigekirjast ei peeta kinni. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argookasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatika- ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma publikuga pidevalt (tõenäoliselt taotluslikult) vastuolus. Futuristliku kirjanduse kuuluvat luulet iseloomustavad ootamatud pildikombinatsioonid ja ülitäpsus. Kuulsamad futuristid kirjanduses olid Filippo Tommaso Marinetti, David Burljuk, Jelena Guro, Velimir Hlebnikov, Aleksei Krutsonõhh, Vladimir Majakovski ja Boriss Pasternak.
· Futuristliku meestemoe manifest Futurist Manifesto of Men's Clothing (Balla) · Futuristliku arhitektuuri manifest Manifesto of Futurist Architecture (Antonio Sant`Elia. Lacerba, Firenze, 1.8.1914) Futurism kirjanduses. Futuristlikud tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma publikuga pidevalt (tõenäoliselt taotluslikult) vastuolus. Futurism Eesti kirjanduses ja tähtsamad levitajad. Ka futurism oli 20 sajandil üks osa Eesti kirjandusest. Eesti kirjanduses olid futuristid koguteoses "Moment" I (1913) ja "Roheline moment" (1914) esinevad kirjanikud. Futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir. Eesti kirjanduses viljeles
Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim vt riim. allegooria mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis / / (Rahvalaul.) anafoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) antitees vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti. Antitees on lähedane mõiste kontrastiga. Näiteks: Kui rõõmustasid vanad, siis nutsid
Palsameerimine- usuti, et on vaja säilitada inimese keha, et ta saaks teispoolsuses edasi elada. Vaaraod ja ülikud palsameeriti. Kõigepealt eemaldati pehmed siseorganid, seejärel lasti 70 päeva seista soodalahuses, kuivatati ja õlitati, mässiti sisse, asetati sarkofaagi ja viidi hauakambrisse. Hieroglüüfkiri- leiutati u. 3000 a ekr, kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi. Hieroglüüf tähistas ühteaegu nii mõistet kui ka teatavate häälikute kombinatsioone, märkides konsonantide järjestust sõnas. Pikemaid sõnu kirjutati mitme hieroglüüfiga. Seadusi hakati kirja panema, see tähendas, et seadused ei levinud enam ainult suuliselt, vaid olid ka kirja pandud. 7. Mille poolest erines Mesopotaamia riiklus ja kultuur Egiptuse omast, millest tulenesid erinevused? V: Mesopotaamial olid tihedamad suhted naabritega aga neil tuli ennast ka sissetungide eest tihedamini kaitsta. Mesopotaamia tsivilisatsioon oli Egiptuse omaga võrreldes
· Sõnu on kergem hääldada ja tajuda, kui need on rütmiliselt liigendatud · Rütmilisuse tagamiseks vahelduvad kõnevoolus rõhulised ja rõhuta silbid · Kõne prosoodilised (e suprasegmentaalsed) tunnused on rõhk, põhitoon, kestus (NB! Suprasegmentaalsed tunnused on häälikutest suuremate kõneüksuste (silp, sõna, lause) tunnused) 14. Kirjeldage silbi ehitust (tooge näiteid)? Silp on sõna foneetilis-fonoloogiline üksus, mille aluseks on konsonantide ja vokaalide vaheldumine Foneetiliselt on silp ühest või mitmest häälikust koosnev kõnelõik, millele vastab üks õhurõhuimpulss · Eesti keele silpide määramise põhireegel (ortograafiliselt) on, et silbi piir asub iga CVjärjendi ees va-ba-du-se-ga Eesti ortograafia eripärast tingitult on sõnasisesed p, t, k vokaalide vahel kaksikkonsonandid (geminaadid), mis jagunevad kahte silpi silbipiir läheb ortograafias ühe tähega kirjutatud
Eelkäijaks võib pidada arhailiste rahvaste müüte- ja legende (Frankenstein). Alliteratsioon ehk riim sarnasekõlaliset sõnade kunstikavatsuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla. Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine, värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonide loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi jagunevad alg-, lõpp- ja siseriimideks. Alliteratsioon algriimi jagunemisel tekkiv vorm, mis avaldub konsonantide kordustena. Assonants - algriimi jagunemisel tekkiv üks algriimi vorm. Korduvad vokaalid. Aimekirjandus ehk populaar teaduslik ehk teabekirjandus - mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Piir ilukirjanduse ja aimekirjanduse vahel on väike, ning ilukirjanduse narratiiv ehk lugu on sageli vaid vahend, mille abil teaduslikku teksti lastele arusaadavas vormis esitada. Iseseisvaks
o v kadu labiaalvokaalide naabrusest, konsonandi järelt i eest ja sõna lõpust, nt sui; o esimese silbi vokaali pikenemine teatud sõnades, nt aavalDama; o aa ja oo diftongistumine i-tüveliste sõnade nominatiivis, nt taet : taadi; Morfoloogia (seotud häälduse lõtvusega) 2-silbiliste AV sõnade pluuralis on kasutusel NA tüvi, nt jalaDe; TA inessiiv, tüvevokaal muutub Q3-s tunnuse ees e-ks, nt aittes ‘aidas’; konsonantide geminatsioon, nt kippe ‘kibe’; kogu Lääne-Eestis: o TA inessiiv, nt jalGas; o TA pluurali 3. pööre, nt tahtvaD; o id-lõpp imperfekti ja konditsionaali pluurali 3. pöördes, nt naD võtsiD; o da-infinitiiviline kaudne kõneviis, nt ta piDaDa minema; o lammuD, lamBoD, lammid – lammu, lambiD – ‘lambad’; Sisemine liigendus 10
kained) vaatasid pealt lavastatud vargust, kuulsid varguse kohta valeinformatsiooni ning võtsid osa uurimisküsitlusest. Alkoholi mõju mälule Paljud uuringud on tõestanud, et alkohol kahjustab mälu protsesse. Väidetavalt alkoholi kõige äärmuslikum toime on alkoholist tulenev teadvusekaotus või alkoholi amneesia. Siiski paljudel juhtudel on alkoholil mälule vaevu hoomatav ja spetsiifiline negatiivne mõju. 3 Palju on uuritud alkoholi mõju mälule lihtsate stiimulite puhul (konsonantide, sõnade, sõnakildude, lausete, piltide, proosa lõikude või üldise informatsiooni loend). Need uuringud näitavad, et tavaliselt alkohol nõrgendab mälu ja kognitiivseid isegi madalal joobe tasemel. Halvenemine mõjutab nii äratundmist kui ka, isegi kuni ühenädalase ajavahe puhul. Äratundmisel on joobnud osalejad vähem võimelised tegelema arvukate vihjetega, seostama saabuvat informatsiooni olemasolevate teadmistega, tegema abstraktseid järeldusi ning
tema alamate surmajärgsusega seotud kujutluste kohta. Vaarao Ehnaton ja päikesejumal Aton: lk 35-36 loe läbi V Kiri, haridus, teadus ja kirjandus Kiri: Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr, niisis tsivilisatsiooni tekkega umbes ühel ajal. Hieroglüüfid- kirjamärgid, mis meenutavad väliselt piltkirja ja ongi tõenäoliselt sellest arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas mõnda mõistet aga oli seekõrval ja ühtede või teiste konsonantide sümbol. Hieroglüüfid olid keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine aeganõudev. Seetõttu kasutati neid enamasti ainult poliitiliste ja religioosse sisuga raidkirjade ja muude esinduslikumate tekstide puhul. Igapäevases asjaajamises käibis lihtsam, nn hieraatiline kiri. Rosetta kivi: leiti 1799. a. Egiptuses Napoleoni õpetlaste poolt ja sellel on kirjad kolmes keeles: hieroglüüfides, demootsese kirjas ja kreeka keeles. See aitas lahendada hieroglüüfide mõistmise saladuse
hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, patriotism, sõja, vägivalla ja tugevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks. Futuristlikud tekstid on katkendlikud ja keerulised samuti ka võõristust tekitavad. Selline tekst saavutati tehnilisi võtteid kasutades, nagu montaaz, kollaaz, pastiss. Et teost mõista peab lugeja/publik teosega aktiivselt suhtlema, looma teose enda jaoks. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. Värsid luules olid mehised ja plahvatuslikud, väljenduslaad närviline, plakatlik. Väga oluline oli luuletuse graafiline pilt. Tähelepanu äratamiseks, trükiti luuletusi näiteks pakkepaberile või tapeedile. Futuristid harrastasid kärarikast enesereklaami. Oma tõdemusi kuulutasid nad avalikel esinemistel, turneedel, mis olid väljakutusvad ja skandaalsed, ekstravagantsust taotleti nii esinemismaneeri, kui ka riietusega
annaabi.ee 
