kellegi kujuteldavaga 4) Remark märkus; selgitav, nõuandev märkus autorilt näitlejale, lavastajale v. lugejale 5) Repliik - ütlus, märkus v. vastus teise sõnadele. 6) Karakter - selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. 7) Intriig - kirjandusteose tegevuse kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel. 8) Konflikt - kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal. 9) Stseen - lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste 10) Vaatus - lavateose suurim alajaotus, mis omakorda võib jaguneda piltideks ja stseenideks. 11) Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid). 12) Tragöödia - traagilise lõpplahendusega näidend (üks dramaatika põhizanreid), kurbmäng. 13) Tragikomöödia - traagiliste ja koomiliste elementidega draamateos (üks dramaatika zanreid).
M. Maketimeister- maketi kavandaja. Metraaz;- pikkus (näit. kinofilmi pikkus) meetrites. Monoloog-ühekõne, kõne iseendaga. Monteerima- eriosi kunstiliseks tervikuks ühendama. O. Objekt- ese, asi. Operaator- kinofilmija, filmiülesvõtete tegija. P. Projekt- kavand, plaan. Pürotehnika - keem., tehn. põlevate ning plahvatavate ainetega tegelev tehnika. R. Rakurss- võttenurk. Rekvisiit- lavastuses kasutatav tarbeese. Rezii- lavateose või filmi kunstiline juhtimine. Rezissöör- näitejuht; näidendi või filmi lavastamist juhtiv isik. Reziistsenaarium- filmi üksikasjaline kavand. Roll- osa. S. Stseen- lavateose väikseim ühtne osa, etteaste. Stsenaarium- filmi, ka mõne muu etenduse, tseremoonia vms. üksikasjaline kavand. Stsenarist- stsenaariumi autor. Sünkroonne- samaaegne. T. Tehnika- kogumõistes: masinad, mehhanismid, seadeldised, tööriistad jne. Tonaalsus- ülekaalus olev toon või toonikombinatsioon. V.
ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekijutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejale. Repertuaariteater täiemahulise loomingulise koosseisuga teater, mille repertuaari koostamisel peetakse silmas võimalikult erinevaid sihtrühmi ning korraga on mängukavas mitmeid lavastusi. Repliik ühe tegelase kõnevoor Situatsioonikoomika olukorrast tulenev koomika. Skets väheste tegelastega ja ootamatu lõpplahendusega lõbus-irooniline lühinäidend. Stseen lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste. Stsenaarium etenduse kirjanduslik käsikiri Sõnakoomika sõnavaimukuse koomika Tragikomöödia ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni. Sündmuste esitus liigub traagikasse, traagiline ületatakse naeru abil, koomilise pealispinna all aga aimub tegelik traagika. Tragöödia on kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub
Ballett Pr. ballet, it. Balletto. Ballett on sünteeskunsti zanr. Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks. Balleti zanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri zanritega. Näiteks: · Ballett-tragöödia; · Ballett-komöödia; · Ballett-sümfoonia; · Lühiballett;
Ballett Pr. ballet, it. Balletto. Ballett on sünteeskunsti zanr. Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks. Balleti zanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri zanritega. Näiteks: · Ballett-tragöödia; · Ballett-komöödia; · Ballett-sümfoonia; · Lühiballett;
Ooperi tegevus jaguneb: · pildid, vaatused, stseenid. Libreto on: ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Ooper algab: avamänguga. Ooperi sünnimaa: Itaalia. Esimeseks ooperiks on: J. Peri ,,Daphne" Ajani, mil polnud veel ooperiteatreid, toimusid ooperietendused õukondades. 1637.a. avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassoano Itaalias Veneetsias. * Itaalias hakati nimetama koomilist ooperit opera buffaks. * Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm Igal aastal toimuvad Kuressaares ooperipäevad. Koor etendab ooperilavastustes rahvast. Väga populaarne ooper on G
A capella ilma saateta Dissonants mitte heakõlaline kooskõla Konsonants heakõlaline kooskõla Dodekafoonia 12 helil põhinev heliseeria Homofoonia 1 juhtiv hääl, teised aatehääled Instrumentaalmuusika muusikainstrumentidele kirjutatud muusika Interpreet muusikateose esindaja Klaster kobarkooskõla Aaria soololaul (ooperis) Kromaatiline helirida helirida, mis kõlab pooltoonides Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Oopus helilooja teos(t)e järjekorra nr Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutis Polüfoonia mitmehäälsus, kõik hääled iseseisvad, võrdse tähtsusega Sakraalmuusika kirikumuusika Unisoon ühekõlaline ja vähemalt sama kõrgusega heli kooskõlamine Virtuoos-tehniliselt väga kõrge tasemega esitaja Vokaalmuusika-muusika, mis on kirjutatud hääl(t)ele, seotud lauluga
Kordamisküsimused Avamäng - muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Fuuga - mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos Prelüüd - muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele Nokturn ööpala, mis on täis elamusi Aaria saatega vokaalmuusika zanr Libreto - vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus Polonees ¾ taktimõõdus ballitants Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse tekst lauldes Ekspositsioon muusikateose osa, mis esineb sonaadi- ja fuugavormi alguses Oratoorium - koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos Concerto grosso 3-osaline teos orkestrile ja soolopillide grupile Zanr muusikateose liik Vorm muusikateose ülesehitus
Värss-üks rida luuletusest Parallelism-rahvaluule mõiste, kus sama mõtet korratakse erinevate sõnadega Publitsistika-ajakirjanduslik tekst, näiteks: uudis, reportaaž, intervjuu. Puänt-üllatav lõpplahendus Rahvaluule-rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule lühivormideks. Remark-draamateoses autori selgitavad märkused tegelaste välimuse ja käitumise kohta. Riim-häälikute kokkukõla värsirea lõpus, jagunevad: paarisriimiks, süliriimiks, ristriimiks. Robinsonaad-õpetliku sisuga kirjandusteos merehädaliste seiklustest üksikul saarel. Romaan-ulatuslik jutustav kirjandusteos, millel on keerukas sündmustik, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Sonett-luuletus, mille salmis on 4+4+3+3 ja 4+4+4+2 Stroof-üks salm luuletusest Stseen-lavateose väikseim osa, mille ajal ei muutu näitlejate koosseis laval. Sünonüümid-tähenduselt sarnased või lähedased sõnad Süžee-teose sündmuste tegelik järjestu...
G D O A R Ö A L I O Ö N L A G 1. Draamateoses autori selgitavad märkused tegelaste välimuse, käitumise vm kohta 2. Novelli ja romaani vahepealne zanr 3. Tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette 4. Koomilise sisuga näidend 5. Kahekõne 6. Lavateose väikseim terviklik osa 7. Üldmõistena näidend, kitsamas mõistes tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. 8. Eepika väikevorm 9. Draamateose suurim koostisosa 10. Teose aeg-ruum 11. Ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosas 12. Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga 13. Ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm
Carl Orff ( 1895 - 1982 ) Elulugu : Sündinud Münchenis kunstilembelise ohvitseri perekonnas . Juba lapsena puutus kokku Baieri rahvalike laulumängude ja tänavaetendustega. Tema muusikaline haridustee sai alguse kodusest ansamblimängusgt. Kaks aastat õppis Orff Müncheni Muusikaakadeemias kompositsiooni ja dirigeerimist, kuid lahkus siis, kuna õppejõud ei jaganud tema teatrikiindumust. Aastast 1915 sai Orffist Müncheni draamateatri Kammerspiele kapellmeiste, jiljem töötas aga mitmes Mannheimi ja Darmstadti teatris. 1924.a astuas ta koos tuntud koreograafiga Muusika-ja Tantsukooli ning töötas väljas uut tüüpi orkestri - nn kõlaorkestri, kus domineerivad löökpillid. Looming : Orffi looming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest. Sealjuures oli ta aga algusest peale traditsioonilise ooperiesteetika veendunud vastana. Sellele vastukaaluks lõi Orff uutmoodi muusikalise lavateose tüübi, mis seisned muusika...
Näitekirjandus 1. Seleta mõisted: · Dialoog- kahekõne, tegelaste omavaheline kõne näidendis · Vaatus- lavateose suurem lõik, eraldatud pausidega · Stseen- pilt, vaatuse väiksem osa · Remark- märkus, selgitus lugejale/vaatajale · Draama- tõsine näidend, näitekirjanduse zanr 2. Millised on draamakirjanduse välised väljendusvahendid? Nendeks on dialoogid, remargid, stseenid ja vaatused. Ehk kõik üleval toodud mõisted peale draama. 3. Loetle Vana-Kreeka teatrile iseloomulikke jooni. Kohad paiknesid orkestras, toimus vabas õhus, näitlejaid oli vähe (2-3)
Ilmalik muusika mittesakraalne muusika Improvisatsioon hetkelooming Instrumentaalmuusika heliteos esitatakse muusikainstrumentidega Interpreet muusikateose esitaja Kammermuusika ühele esitajale loodud muusika Kantaat mitmeosaline piduliku iseloomuga teos Kontsert ulatuslik mitmeosaline teos ühele ja mitmele soolopillile, orkestrile Koraal kirikulaul Kvartett 4-mängijast koosnev ansambel Kvintett 4-mängijast koosnev ansambel Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Liturgia kindla korra järgi peetav jumalateenistus Missa liturgilise muusika vorm ja zanr Ooper muusikaline lavateos, terve tekst esitatakse lauldes Oopus helilooja teose järjekorranumber Oratoorium mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutus Passioon vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil Polüfoonia mitmehäälsus
) Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis. Härma loomingu põhiosaks on koorilaulud: neid on üle 200 ja paljud neist kuuluvad eesti kooride püsirepertuaari. Koori- ja soololaulude kõrval on ta kirjutanud laululoo (kantaadi) "Kalev ja Linda" ning esimese eesti muusikalise lavateose - laulumängu "Murueide tütar". Pisut on ta loonud ka puhkpillimuusikat. Härma looming jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi - esimene kuni Kroonlinna asumiseni ning teine pärast Kroonlinnast naasmist. Kroonlinnas ta muusikat ei kirjutanud.
Avamäng-Lavateose või vokaalinstrumentaalse suurteose instrumentaalne, tervikliku osaga sissejuhatus. Reekviem-Leinamissa surnute mälestamiseks. Fuuga-Polüfooniline 2-5 häälne teos, millel on kolm osa. Programmiline muusika-Instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd-Sissejuhatus muusikalisele teosele. Nokturn-Instrumentaalpala ööst ja armastusest. Aaria-Saatega vokaalmuusika zanr. Libreto-Vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees-3/4 taktimõõdus Poola rahvatants. Ooper-Muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Ekspositsioon-Kunstiteoste, näituse-või muuseumieksponaatide väljapanek Oratoorium- Koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline heliteos. Concerto grosso-Esimene orkestrizanr. Kontsert-Muusikateose ettekanne. Zanr-Kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud kirjutamisvorm. Vorm- Teose ülesehitus, struktuur või liik.
draamameister,keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Romantismiajastul (19.saj.) tõstis Giuseppe Verdi (1813-1901)itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Romantismile on iseloomulik tundeline väljenduslaad. Eesti Eesti ooperi eelkäijaks olid sõnalavastused ja laulumängud. 1907 aastal kirjutas Karl August Hermann muusikalise lavateose ,,Uku jaVanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad" Helilooja nimetas oma teose laulelduseks eestis on 2 ooperi ja balletiteatrit,,Estonia"&,,Vanemuine".Mõlemad kujunesid samanimelistest laulu ja mänguseltsidest, mis asutati muusika kujunemise ajajärgul(1865 aastal). 1906 said kutselisteks teatriteks Algul lavastati laulumänge, operette, hljem ka oopereid balette. Alates 1949 aastast om ,,Estonia" muusikateater, ,,Vanemuises" lavastatakse tänapäevani nii muusika kui ka sõnalavastusi
Käisin 10. detsembril 2011.aastal vaatama Charles Gounod' ooperit ,,Faust", mis toimus Coca-Cola Plazas otseülekandena Metropolitani ooperimajast New Yorgist. Ooper ,,Faust" on üles ehitatud Joihann Wolfgang von Goethe tragöödiateose ,,Faust" järgi. Kontsert kestis 4 ja pool tundi, mille sisse jäi 5 vaatust ja nende vahel 2 pausi. Ooper oli prantsusekeeles, kuid subtiitrid olid inglisekeeles ning ma sain esitatud laulude sõnadest aru. Selle vokaalmuusikalise lavateose kirjanikud on Jules Barbier ja Michel Carré. Osades olid Marina Poplavskaja , kes oli Marguerite, Michele Losier, kes oli Siébel, Jonas Kaufman, kes oli Faust, Russel Braun, kes oli Valentin, ja René Pape, kes oli Mefistofeles. Lauljatele muusikalist tausta mängis sümfooniaorkester, keda juhndas dirigent Yannick Nézert-Séguin. Lavastus leidis aset I maailmasõja järgses Pariisis, millega ei sobinud kokku osatäitjate riietus. Lavastus oli väga sarnane Goethe teosele
Teda peetakse sümfoonilise jazzy rajajaks. ,,Ameeriklane Pariisis", 1935- on Ameerika rahvusooperi sünnipäev. Ooper ,,Porgy ja Bess" Muusika Euroopas. C.Orff (1895-1982): - tuntud saksa helilooja, dirigent ja muusika pedakoog. -Saltsburgis Orffi instituut. -Orffi instrumentaarium(kõlapulgad, tamburiin jne), levinud üle maailma. -Püüdis ühendada tantsu, laulu ja pillimängu. -Looming: iseloomulik lihtsad meloodiad, vanast muusikast inspireeritud. Lõi uue lavateose tüübi- süntees muusikast, sõnast ja lavalisest tegevusest. Suur tähtsus rütmil, orkestris oluline löökpillide osa. -Kuulsaim lavaline kantaat ''Carmina burana''-Kirjutas ka oopereid: ''Kuu'', ''Tark naine'' B.Britten (1913-1976): - 20.saj väljapaistvaim Inglise heliloojaa, võrreldud H.Purcelliga. -helilooja, dirigent ja väga hea pianist. -oma aja imelaps. Looming:teosed on selgete vormiskeemidega, silmapaistev meloodiameister, muusika
harrastusnäitlejaid säärase klassika, nagu Kitzbergi teos kinldasti on, etendamisel. Näidendit oli küll kärbitud ja muudetud, kuid raha jumaldamine ja vankumatu kõrkus koos auhanusega olid selgesti esikohal. Peategelast Mogri Märti kehastas ,,Ugala" näitleja Peeter Jürgens, kes suutis vaatamata tõredale tegelaskujule publiku koheselt endale võita. Kõik kes teavad originaalteosest vägagi värvikat Märti, jäid emotsionaalse esitusega väga rahule. Mis lavateose nautimist segas, oli etenduse algul kriiskava naeruga kohale tormanud näitlejapaar, kes Miilit-Leenat kehastades jätsid hoopis eelpuberteetide mulje. Puudu jäi loomulikust särast silmades ja naer oli lausa eemaletõukav. Vaikselt kerkis juba kahtlus, et positiivne mulje Kitzbergi teosest kaob koos selle etendusega. Õnneks suutis kõrvaltegelaste meisterlik esinemine publiku tähelepanu õigele rajale tagasi viia.
Algul küll lisati heli juurde must-valgele filmile aga hiljem kui tuli välja värviekraanid.Tänu sellele et filmikunst arenes sai arenugu ka filmiliigid(mängufilmid,dokumentaal,komöödia jne.) Maalima ehk kunstiga hakkati rohkem tegelema pärast ilmasõdu kuna need andsis inspiratsiooni kunstnikele.Tekkis ka igasuguseid kunstiliike. Muusika ja tants oli algul esirinnas USA-s aga hiljem kandus see edasi ka mujale(pärast Teist maailma sõda..Esimeseks muusikalise lavateose liigiks oli muusikal.Hakkasid populaarseks saama seltskonna tantsud, mis levisid 1920.-1930 aastail Euroopas. Nii palju siis kultuuriarengust I ja II maailmasõja vahel ja hiljem.
Tema kunstiline väljendusvorm ja üha süvenev depressiivsus olid omavahel tihedalt seotud. Helilooja kannatas muuhulgas ka kuulmishallutsinatsioonide all. Aegajalt rääkis Schumann oma lähedastele, et tema sisekõrv kuuleb ,,inglite vahendusel" tervete muusikateoste ettekandmist ja seda nende täiuslikus ilus. Teine Sümfoonia on täis tundeid ja nende vaibumist. Lavastaja on antud teose puhul lausa geniaalsusega hakkama saanud. Nimelt ta mitte ainult ei ole loonud lavateose muusikale vaid on äratanud ellu sümfoonia. Iga tantsiga liigutusest saab välja lugeda sümfoonia kindlaid noote. Liigutused on kooskõlastatud muusikaga. Minule meeldisid mõlemad balletid, muusika poolest ,, Teine Sümfoonia" tantsuliselt jäi mulle aga hinge ,,Aeg".Soovitan kõikidele neid mõlemaid ballette, kuna neid koos vaadates saab ühe väga meeldejääva külastuse.
muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aastad olid tummfilmi õitseaeg. Üks kuulsamaid selle aja lavastajaid-näitlejaid oli Charles Chaplin, kelle komöödiad naerutasid miljoneid inimesi kogu maailma. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney.Kirjanduse vallas hakkasid vanema pölvkonna meistrite körvale töusma uued eredad nimed nt. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W. Somerset Maugham. Uued muusika- ja tantsustiilid USA oli selles vallas esirinnas. Tekkis muusikalise lavateose liik muusikal. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks. Läänepooltkeralt olid pärit populaarsed seltskonnatantsud, mis levisid Euroopasse. Nende hulka kuulusid fokstrott, tsarlston, tango. Balletimaailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel. Kuidas muutus naiste roll ühiskonnas Naised said valimisõiguse. Söja-ajal tegid naised edukalt meeste töid ja see töstis nende enesehinnangut.
Vaatasin Giuseppe Verdi ooperi „Rigoletto“ etendust. Ma ei ole tihti näinud ooperietendusi, seepärast oli see mulle põnev kogemus. Kuid mis mulle selle juures meeldis, mis mitte? Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tänapäevalgi on tema ooperid populaarsed. Verdi kirjutas „Rigoletto“ vahetult peale oma kahe lapse ja naise surma. Tema emotsioonid on tajutavad ka selle ooperi muusikas ja tegevustikus, sest lavateose lõpus sureb peategelase Rigoletto tütar traagiliselt. Ma pole mitu aastat ooperietendusi näinud, seetõttu valmistas see suurt rõõmu, kui nägin, et palju vaeva oli nähtud riiete valikuga. Riided oli kaunistatud puhvide ja muude ilustustega. Samuti oli aru saada tegelaste seisustest ning ka kostüümid olid 19. sajandile väga tõepärased. Võin öelda, et riietusele oli etenduses rohkem tähelepanu pööratud kui lavakujundusele. See
OOPER Muusikaline lavateos , mis ühendab endas paljusid KUNSTIRIIKER : KIRJANDUS , NÄITEKUNST , TANTSU JA MUUSIKA KUNST . Ooperis ei ole muusika ainult taustaks vaid tal on määrav osa . Sündmuste ja tunnete kajastamisel . MÕISTED: LIBRETO muusikaline lavateose sisu . Ooper algab insturmentaalse avamänguga . 17. sajandil pidi avamäng looma publikul üleval meeleolu . PROLOOG - kus tegelased hakkavad tudvustama toimuva hakkavat . Vaatluste vahel on vaheajad . EPILOOG Järelesitus . AARIA Soolaul . RETSITATIIV Jutustav kõnelaul enne aariat . ANSAMBEL Mitme tegelase üheaegne laul . DUETT Kui kaks (2) inimest laulavad . Sageli kõlab kõrvuti SOOLOPARTIIDEGA ka koor mis etendab lavastuses rahvast .
Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses(eriti draamas), kui ka massimeedias. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Monoloog ehk ühekõne. Tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Seda võtet kasutanud oma teostes J.Smuul ja J.Kross. Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Stseen - lavateose väikseim terviklik osa; etteaste. Stseenis ei muutu näitlejate koosseis laval. Näitlejate paigutust ja liikumist stseenis nimetatakse misanstseeniks. Süzee ehk sündmustik .Süzeel on kuus põhilist koostisosa: 1. ekspositsioon-teose sissejuhatus. 2. sõlmitus-sündmus-käivitab tegevuse. 3. dispositsioon-teose arendus-pinge tõus-probleemi. 4. kulminatsioon-tegevuse haripunk. 5. pööre,sündmused-pinge langeb,juhib lõpplahendusele. 6
saanud välismaal. Helilooja Malcolm Arnold oli väga mitmekülgse loominguga Inglise helilooja. Tema loomingusse kuuluvad nii kammermuusika kui ka sümfoonilised teosed ning erinevad soolopillide kontserdid. Pälvinud mitmeid auhindu ning omas ka lordi tiitlit. Sai elutööpreemia kui XX sajandi silmapaistvaim helilooja. Tema muusikale lavastatud ballett põhines samanimelise Alexandre Dumas' romaanil ning oli kahes vaatluses. Kahjuks aga ei kattunud lavateose süzee üksühele romaani omaga. Küll aga olid tähtsamad tegelased, armuliinid ning sündmustik ikkagi välja toodud ja sai nautida d'Artagnani ja Constance'i armastuslugu ning ka musketäride julgust, ustavust ja sõprust. Tegevus toimus XVII sajandi alguses Pariisis, kus rullus laval lahti D'Artagnani seiklusrikas teekond Pariisi, et liituda musketäridega. Enne aga peab ta maha pidama mitu eluohtlikku duelli ning, kui mängu tuleb veel naine peab D'Artagnan eriti pingutama, kuid on nii
Tatu Ülikooli sümfiooniorkestri kontsert Teisipäeval, 23. oktoobril kell 19:00 andis Võru Kandles kontserdi Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester. Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestrisse kuuluvad: I viiul - Andri Annus (kontsertmeister), Koidu Tani-Jürisoo, Olga Gapevaja, Helena Kisand, Karoliina Kalda, Riinu Ots. II viiul Olga Kudajeva, Karoliine Piksarv, Liisa Randmaa, Lehti Saag, Tiina Tsõtsin, Juta Mähar-Laidus. Vioola Kristiine Järvan, Ott Vilson. Tsello Olga Raudonen, Rudolf Välja, Bibi Lotta Ladva, Kirke Roosaar. Kontrabass Rena Selliov, Arvo Reinsoo. Flööt Anni Saarma, Kersti Perandi. Oboe Birgit Kägu, Kairi Liis Roonurm. Klarnet Daniil Golubev, Margus Vahemetsa. Fagott Anti Einpaul, Kulvo Tamra. Metsasarv Kristiina Luik, Marie Jaksman, Hannes Metssalu, Artur Reinpõld. Trompet Aigor Post, Paul Jaakson. Tromboon Rain Kotov, Magnus Leopard. Tuuba Tanel Tamm. Löökpillid Valdeko Vilja, ...
Paljudesse kodudesse ilmusid tolmuimejad,külmkapid, pesumasinad, raadiod ja televiisorid. See muutis elu mugavamaks. Varasemast rohkem tekkis inimestel vaba aega, nüüd oli rohkem võimalust tegeleda seltsi ja ühiskondliku eluga. Transpordi areng võimaldas rohkem reisida. Tugevnesid sidemed linnade ja maakohtade vahel. Suurlinnades tekkinud ideed ja liikumised levisid ka maale. 5.Saavutused muusikas ja tantsus. Esimese maailmasõja ajal tekkis Usas uus muusikalise lavateose liik muusikal. Euroopasse levis pärast II maailmasõda. Usas sündis ka 20.sajandi algul dzass. Pärast Imaailmasõda said dzässikeskusteks Ne York,Chicago ja Kansas City. 192030.aastatel levisid Euroopas populaarsed seltskonnatantsud nagu fokstrott, tsarlston ja tango. Balletimailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel. 20.saj algul tekkis Usas modern ehk vabatants, mille loojaks peetakse Isadora Duncanit. Ta ei
Tommingas. Minu arvates sai ta oma ülesannetega suurepäraselt hakkama. Näitlejate valik oli hea. Samuti oli õnnestunud ka lavaline ja tehnikaline pool. Mulle meeldis väga ka opereti kunstiline pool. Minu arvates oli lavakujundus väga hea kui vaheldusid Eisensteinide maja, Dr. Falke pidu teatris ning vangimaja. Dekoratsioonid olid väga tõetruud ning ka näitlejate kostüümid olid kenad ja vastasid ajastule. Lavateose muusikaliseks juhiks ja dirigendiks oli Hendrik Vestmann. Minu arvates sai ka tema oma ülesannetega kenasti hakkama orkester mängis väga ilusasti, ei olnud liiga valju ega vaikne ning ka solistid laulsid oma partiisid hästi. Väga huvitav etenduse juures oli see, et enne esimese vaatuse algust mängis orkester umbes kümme minutit nii, et lavalist liikumist ei toimunudki. Alguses arvasin, et midagi on lahti, kuna eesriie ei avanenud, kuid see pidigi nii olema.
rajajaks peetakse itaalia heliloojat Arcangelo Corellit. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno), mis toetab väiksemat koosseisu lõiguti. Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga.Näiteks Alfred Schnittke Concerto grosso (see on kirjutatud kahele viiulile, ettevalmistatud klaverile ja keelpillidele). · Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos · Libreto on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. · Kvartett on neljast esinejast (lauljast või pillimängijast) koosnev ansambel.Üks populaarsemaid koosseise 18. ja 19. sajandi muusikas oli keelpillikvartett · Largo (it.k.) - laialt, väga aeglaselt on noodikirja tempomärgeLargo on ka vastavas tempos pidulik heliteos või suurvormi osa. · Kantaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel.Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17.
Allit mängiv Piret Rauk oskas kõige paremini tundeid edasi anda. Kord kihistas naerda Martini tempude üle ja vahel nuttis kogu hingest. Alli oli üsna alandlik, kuid ükskord purustas taldriku, sest läks oma mehega riidu. Kui lavale ilmus Martini ja Alli poeg Tanel, oli näha, et tegu on noore inimesega, sest ta oskas liigagi hästi teismelist mängida. Kõige rohkem jäi meelde koht, kus ta mantlit nagisse korduvalt viskas. Näitlejate grimassid, liigutused ja koomika muutsid lavateose huvitavaks igaühele. Kõikidel olid rollid paigas ning keegi ei jäänud toppama. Minu arvates said näitlejad oma tööga hästi hakkama. Etenduse kunstnikutöö tegi Jaak Vaus. Lava oli leidlikult kujundatud, eemal asetsesid igasugused talurahva taburetid, veeämber, igivana külmkapp ja suur ahi. Üleüldine kujundus tekitas väga hubase tunde. Samuti meeldis lava ülaosas olnud aken, sest tundus nagu keegi jälgiks toimuvat
poeem), ,,Prelüüdid" (sümfooniline poeem)]. Johannes Brahms [,,Hällilaul" (rahvalaul)]. Hector Berlioz [,,Fantastiline sümfoonia" (sümfoonia; dies irae)]. Fryderyk Chopin [,,Revolutsiooniline etüüd" (klaveriteos), ,,Vihmapiiskade prelüüd" (prelüüd), ,,Soov" (soololaul)] Avamäng on lavateost või suurt vokaalsümfoonilist teost sisse juhatav instrumentaalhelitöö, ka iseseisev heliteos. Libreto on vokaalmuusikalise lavateose tekst. Programmilise muusika puhul püüab helilooja muusikaga edasi anda kindlat sisu, jutustust. Kasutatakse kirjanduslikke teoseid. Oratoorium on koorile, solistidele ning sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline, tavaliselt dramaatilisel süzeel põhinev piibliaineline heliteos. Passion on evangeeliumitekstil põhinev koorile, vokaalsolistidele ning orkestrile või orelile kirjutatud dramaatiline heliteos
probleemid. Lavastuse sisuline pool mulle väga meeldis. Kuigi olen seda varem televiisorist näinud ja põhimõtteliselt teadsin kogu sisu, oli siiski väha huvitav tegevuste käiku jälgida. Nagu ma juba eespool mainisin oli muusikali lavastajaks Ain mäeots. Minu arvates sai ta oma ülesannetega suurepäraselt hakkama. Näitlejate valik oli hea. Samuti oli õnnestunud ka lavaline ja tehnikaline pool. Tore oli see, et tegevus toimus nii laval, lae all ja ka publiku seas. Lavateose muusikaliseks juhiks ja dirigendiks oli Tarmo Leinatamm. Minu arvates sai ka tema oma ülesannetega kenasti hakkama orkester mängis väga ilusasti, ei olnud liiga valju ega vaikne ning ka solistid laulsid hästi. Muusikali kunstnikuks oli Riina Degdjarenko, videokunstnik Esko Rips ning valgustuskunstnik Palle Palme. Etenduse kunstiline pool oli minu arvates väga hea, eriti meeldisid mulle see videoline osa. See sobis hästi kokku lavaga ja tekitas nagu
Tartu Descartes'i Lütseum Teater (Õpimapp) (ees- ja perekonna nimi) (klass) Juhendaja (õpetaja nimi) Tartu 2014 Sisukord Eesti teatriajalugu Eesti teatriajalugu Teatri põhimõisted Näitemängu arvustus Lemmik näitleja Kasutatud kirjandus Teatri põhimõisted 1.butafoor...ehtsaid esemeid matkivate lavatarvete valmistaja... 2.butafooria...järele tehtud esemed... 3.dialoog...kahekõne... 4.draama...näidend,tõsise sisuga näidend... 5.draama kirjandus...kirjanduse põhiliik, sisaldab lavalisus, põhinemine tegelaste dialoogi ja kahekõnel... 6.dramatiseerima...näidentiks tegema... 7.dramaturg...draamateose autor... 8.dramaturgia... 9.intriig...põhitegevuse arenemine romaanis või draamas... 10.koomika...naljakas huumor või (karakturik,kõnek,situatsioonik)... 11.komöödia...koomilise sisuga näidend... 12.miljöö...teose aeg ruumis, iseloomustav t...
Teosed: A. Adam ,,Giselle" P. Tsaikovski ,,Luikede järv", ,,Pähklipureja" 7. Zanr muusikateose liik 8. VORM? MILLEKS VAJALIK? Vorm on muusikateose ülesehituse põhimõte. Vajalik, et teos ei valguks laiali. 9. MÕISTED · Aaria soololaul orkestri saatel, mis näitab tegelase tundeid · Retsitatiiv kõnelähedane laulmine, mis viin sündmustikku edasi · Koor esindab ooperis rahva arvamust · Libreto ooperi kujunduslik aluspõhi · Avamäng lavateose instrumentaalne sissejuhatus · Koreograaf balletimeister · Tämber kõlavärv · Rütm moodustub erineva pikkusega helidest · Meloodia moodustub erineva pikkuse ja kõrgusega helidest · Harmoonia kooskõla, mille moodustavad saatehelid · Helilaad kujuneb kindlas järjekorras reastatud helidest · Meetrum pulss; kujuneb rõhulise ja rõhuta taktiosade korrapärasest vaheldumisest
SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud Retsensioon Käisin vaatamas muusikali nimega "SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud". Etendus toimus Tartus, Vanemuise teatri suures majas 1. detsembril aastal 2009. Muusikali heliloojaks on Jule Styne, kes elas aastatel 1905-1994 ning oli sündinud Inglismaal. Kaheksa aastaselt kolis ta oma perekonnaga Ameerika Ühendriikidesse, Chicagosse, kus ta võttis varasest east saadik klaveritunde. Hiljem sai ta väga kuulsaks heliloojaks Broadway'l. Tema on kirjutanud ka Marilyn Monroe poolt kuulsaks lauldud laulu nimega "Diamonds Are A Girl's Best Friend" ja kuulsa jõululaulu "Let It Snow!". Tema lavastas veel ka tuntud muusikali nimega "Gypsy". "SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud" libreto, mis tähendab mõne vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslikku alust, kirjutas Peter Stone Robert Thoereni jutustuse ning Billy Wilderi ja I.A.L. Diamondi filmi ,,Some like it Hot" järgi. Selles 1959. aasta kuulsas ko...
WOLFGANG AMADEUS MOZART 1756 1791 M peetakse üheks aegade geniaalsemaks heliloojaks. Isegi geeniuste seas oli ta erakordne. Sündis Austrias, Salzburgis. Esimeseks õpetajaks isa, kes töötas Salzburgi peapiiskopi teenistuses muusikuna Turnee Euroopa õukondades koos isa ja õega, kui M oli 6-aastane. Andekad lapsed näitasid oma oskusi: mängisid 4-käel klavessiini, lugesid noodist keerulisi palasid; improviseerisid antud teemal. M mängis ka orelit ja viiulit. Kõigepealt saigi ta tuntuks interpreedina Tal oli erakordne muusikaline mälu ja absoluutne kuulmine Kui Händel sai Itaalias tunnustuse 25-aastaselt, siis Mozartilt tellis kuulus Milano ooperiteater ooperi , kui helilooja oli 14 ( Mitridates Pontose kuningas, mida M ise 14-aastaselt ka juhatas) Rooma paavst osutas noorele geeniusele erilist au ja andis talle kuldkannuse ordeni. Vaatamata kuulsusrikkale lapsepõlvele maeti M 35-aastaselt vaeste ühishauda. Looming M muusika on päikeselis...
Paide Gümnaasium Nimi Klass Giuseppe Verdi ,, La traviata" Retsensioon Paide 2011 2011 aasta kolmandal veebruaril käisin mina esimest korda ooperit vaatamas. Minu jaoks oli see väga huvitav ja põnev elamus. Nüüd, mil ma seda retsensiooni kirjutan on ooperist juba mõni aeg möödunud, aga siiamaani on mul kõik veel väga hästi meeles. Olen tänulik oma muusika õpetajale Malle Nööbile, kes sellise võimaluse mulle andis. Ooper mida vaatamas käisin oli Giuseppe Verdi maailmakuulus ,,La traviata". Ooper jaguneb 3 vaatuseks. Ooperi algtekst päineb selliselt kirjanikult nagu Alexandre Dumas noorema ja baseerub romaanil "La dame aux Camélias", mis avaldati aastal 1848. Esimeses vaatuses on tegu 19.sajandi Pariisiga. Violetta, kes on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest korraldab selle auks uhke balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armas...
selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia.
selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia.
A. Hermann paljudes Eesti linnades ettekandeid rahvamuusika arengust ja tähtsusest. Keelemehena pani K. A. Hermann rõhku muusikaterminitele eestikeelsete vastete leidmisele. Karl August Hermann suri 11. jaanuaril 1909. aastal. KARL AUGUST HERMANNI HELILOOMING Karl August Hermann oli produktiivne helilooja: talle kuulub üle 300 helitöö. Suurema ja parema osa moodustavad koorilaulud. Vähemal määral on ta katsetanud klaveri- ja viiulipalade ning soololauludega, kirjutanud ka muusikalise lavateose "Uku ja Vanemuine". Koorilaule kirjutas K. A. Hermann kogu eluaja ning nende arv ulatub 200- ni. Parimad, tuntumad ja populaarseimad on pärit 70-80-ndaist aastaist, mil K. A. Hermanni haaras veel rahvusliku liikumise vaimustus ("Oh laula ja hõiska" ja "Ilus oled, isamaa" 1873; "Kui Kungla rahvas" ja "Munamäel" 1874 jne.). Hilisema perioodi töödest lauldakse "Kevade marssi", "Mu armas isamaa" jne. K .A. Hermanni laulud on ilmeka
Rahvaluule- rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks: rahvalaulud, rahvajutud ja rahvaluule lühivormid. Regivärsiline rahvalaul- rahvalaulu liik, mida iseloomustab algriim ja parallelism Remark- märkus Riim- häälikute kokkukõla Romaan- ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosas. Salm- luuletuse siu tervilik osa ning vormi põhiline väljendaja. Stroof- luuletuse sisu tervilik osa ning vormi põhiline väljendaja. Stseen- lavateose väikseim tervilik osa; etteaste. Sümbol- võrdkuju, mis tekib abstaktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. N: koit- nooruse Sünonüümid häälikuliselt erineva ehitusega, kuid tähenduselt sarnased sõnad. N: nägu- pale Süzee- kirjaniku kuntsikavatuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Kuus põhilist koostisosa: 1) ekspositsioon teose sissejuhatav osa. 2) sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevaheliste vastuolu
Alates 1925. aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika- ja tantsukoolis oma uudse muusikaõpetamise metoodika järgi, mille põhisisuks oli ergutada lapsi musitseerima laulmise kõrval ka lihtsaid löökpille mängima. Looming Koosneb lavalistest suurvormidest, sealjuures on Orff aga algusest peale traditsioonilise ooperiesteetika veendunud vastane. Nii lõi ta uue muusikalise lavateose tüübi, mis seisnes muusikalise ja sõnalise lavakunsti maksimaalses kokkusulatamises. Orffi loomingus on väga oluline osa sõna ja muusika seostel. Tähtis on muusika rütmiline külg, mis lähtub peamiselt sõnade rütmist ja muusikalised rõhud tulenevad tavaliselt tekstiaktsentidest. Esimene suurteos on tuntavalt Debussy mõjudega "Nõnda kõneles Zarathustra". Helilooja peateosteks olid lavalised kantaadid.
1920.aastad olid tummfilmi õitseaeg. Üks kuulsamaid selle aja lavastajaid-näitlejaid oli Charles Chaplin, kelle komöödiad naerutasid miljoneid inimesi kogu maailma. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney.Kirjanduse vallas hakkasid vanema pölvkonna meistrite körvale töusma uued eredad nimed nt. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W. Somerset Maugham. Uued muusika- ja tantsustiilid (lk 79); USA oli selles vallas esirinnas. Tekkis muusikalise lavateose liik muusikal. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks. Läänepooltkeralt olid pärit populaarsed seltskonnatantsud, mis levisid Euroopasse. Nende hulka kuulusid fokstrott, tsarlston, tango. Balletimaailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel. Kuidas muutus naiste roll ühiskonnas (lk 81-82). Naised said valimisõiguse. Söja-ajal tegid naised edukalt meeste töid ja see töstis nende enesehinnangut.
Seikluskirjanduse vanimad liigid on pastoraal- ja rüütliromaanid 47. Sonett -13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi kolmeks. 48. Stroof - luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärvilisi jne stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlusest. 49. Stseen - lavateose väikseim terviklik osa; etteaste. Stseenis ei muutu näitlejate koosseis laval. Näitlejate paigutust ja liikumist stseenis nimetatakse misanstseeniks. 50. Sümbol - võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Näiteks: koit nooruse, vabaduse sümbol; loorber kuulsuse sümbol. 51. Sünonüümid - häälikuliselt erineva ehitusega, kuid tähenduselt sarnased või lähedased sõnad
e. Lavamuusika ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu", ballett ,,Romeo ja Julia" 30. Dmitri Sostakovits a. Klaver ja kompositsioon b. Iroonia, satiir, grotesk c. 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, 2 ooperit "Nina" ja "Kateriina Izmailova" 31. Carl Orff a. Saksa helilooja, dirigent, muusikapedagoogia edendaja b. Lihtsad meloodiad, asteetlik orkestratsioon, vanamuusikast inspireeritud vaimsus c. Pea tervenisti lavalised suurvormid d. Uus lavateose tüüp: Lavaline kantaat - Ühendab oratooriumi, kantaadi, ooperi, draamaetenduse jooned, koorid ühehäälsed. Tähtsus sõnal ja sõna rütmil e. Triloogia "Triumfid" "Carmina Burana", "Catudi Carmino", "Aphrodite triumf" 32. Oliver Messiaen a. Prantsusmaa, Avignon b. Teosed religioossed, kristlus ja panteism, traditsiooniline harmoonia ja meloodiajoonis. Uuenduslik rütmikäsitlus, loobub taktimõõtudest c. "Kvartett aegade lõpust" d
kvintett. kantaat mitmeosaline vokaalteos koorile ja solistidele, oratooriumist lühem ja üheplaanilisem. Vt. ka sonaat. kordeballett balletirühm, rühmatantsijad, kes ei tantsi soolosid ega peaosi. kvartett neljale häälele või pillile kirjutatud heliteos (näit. keelpillikvartett harilikult sonaaditsükli vormis), samuti seda esitav ansambel (näit. keelpillikvartett: 2 viiulit, vioola ja tsello). libreto muusikalise lavateose (näit. ooper, operett, muusikal) tekst või (balleti puhul) stsenaarium. ooper muusikaline lavateos, mis põhineb teksti, vokaal- ja instrumentaalmuusika ning näite- ja kujutava kunsti sünteesil. Tekkis 16./17. sajandi vahetusel Itaalias (it keeles 'opera' töö, teos). Esialgu oli tollel uuel zanril mitmeid nimetusi: muusikaline jutustus, lauludraama, muusikaline draama, draama muusikaga. Ooper on muusikaline lavateos, kus tegelased oma
cdcd efef gg). Itaalia ja prantsuse soneti värsid jagunevad stroofideks ehk salmideks skeemi 4+4+3+3 järgi, inglise 4+4+4+2. Sonett kulmineerub neljateistkümnendas värsis vaimuka puändiga. [Marie Under, Bernard Kangro, Valmar Adams] Stroof - Salm; luuletuse terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on 2 ja 4 realised stroofid, kuid kasut. ka 3,5,6,7,8 realisi stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlustest. Stseen - lavateose väikseim terviklik osa; etteaste. Stseenis ei muutu näitlejate koosseis laval. Näitlejate paigutust ja liikumist stseenis nim. misanstseeniks. Sünonüümid - Häälikuliselt erineva ehitusega, kuid tähenduselt sarnased või lähedased sõnad. Süzee - Kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Süzeel on 6 põhilist koostisosa : ekspositsioon - teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse
6- Dünaamiline-liikumisest tingitud, tulvil sisemist jõudu. 7- Sümmeetria- võrdmõõduline. 8- Voluut- rullis, spiraalikujuline, 9- Fassaad- väline esinduslik külg. 10- Basiilika- piklik, täisnurkne poolümaralt lõppev saalhoone. 11- Perspektiiv- ruumi kujutamine tasapinnal, sellisena nagu ta paistab silmale. 12- Draperii- kunstipärane voldistik. 13- Zest- tahtlikult rõhutatud, märguanne, käeliigutus. 14- Afekt- tugev erutus, tundepuhang. 15- Stseen- lavateose osa, etteaste. 16- Pateetika- kirglik tundeküllasus, pidulikkus, ülevus. 17- Metafoorsus-kõnekujund, ülekanne kahe asja või nähtuste tähenduse sarnasuse alusel. 18- Allegooria- mõistupilt või mõistukuju, mingi nähtuse või omaduse, abstraktse mõiste piltlik kujutlus. 19- Natüürmort- elutuid esemeid kujutav maal. 19- Ornament- muster, millega ilustatakse ehitist, tarbeeset, riideid, ehteid või muud. 20- Dekoor- kaunistus, ehitise kaunistuslik kujundus.
Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) ooper "Pajatsid" Giacomo Puccini (1858-1924) ooperid "Boheem", "Tosca" üliemotsionaalne K: Cavaradossi (üks peategelastest) aaria, ooper"Madame Butterfly" Operett tekkis 19.saj keskpaigas Prantsusmaal. Iseloomulik sündmused kaasajas, armastuse keerdkäigud, õnnelik lõpp, muusikaliselt lihtsam kui ooper, lisatud kõnedialoogid, rohkesti tantsulist muusikat. Rajaja Jacques Offenbach (1819-1880) loonud üle 100 lavateose, oopereid ja operette. Operetid "Orfeus põrgus", "Ilus Helena" Viinis sai operett kuulsaks. Viinivalsi-operette (viinivalss - kiire valss) lõi Johann Strauss (poeg) 1825-1899) operetid "Nahkhiir", operett "Viini veri" K: valss "Viini veri". 20.saj jätkasid Straussi loodud viinivalsi-opereti traditsiooni Viinis ungarlased uusviini opereti viljelejad Franz (Ferenc) Lehar (1870-1948) operetid "Lõbus lesk", "Krahv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
