Tüve leiab ma-tegevusnimest, milles –ma jäetakse eraldmata -nud on isikulise tegumoe minevik, -tud on umbisikulise tegumoe minevik Umbisiksus on alati markeeritud (nagu minevik) Tunnused: *Tegevusnimed: da-infinitiiv (-da/ta/a), vat-infinitiiv (-tavat), ma-tegevusnimi (-ma, mas, mast, mata, maks) *Kesksõnad: -nud/-tud, v- ja tav-kesksõnad (töö/tav) *Oleviku kesksõnad: -v, -tav *Mineviku kesksõnad: -nud, -tud, -dud *Des-vorm: -des, -tes, -es *Ainsuse 1. pööre: -n *Ainsuse 2. pööre: -d, 0 *Ainsuse 3. pööre: -b, 0 *Mitmuse 1. pööre: -me, -m *Mitmuse 2. pööre: -te, 0 *Mitmuse 3. pööre: -vad, -d *kindel kõneviis: tunnust pole
Tegusõna käändelised vormid M. Tsirkova Narva Vanalinna Riigikool 2014 Tegusõna käändelised vormid Tegevusnimed Kesksõnad lugema lugenud kogeda kogetud lugev kogetav Tegevusnimed on ma- tegevusnimi ja da- tegevusnimi da- tegevusnime tunnus on ma- tegevusnime tunnus on -ma -da, -ta, -a Saab moodustada 4 Saab moodustada 1 käändevormi käändevormi Seesütlev: laul/mas Seesütlev: (kus) (kus) laul/des
´´Avage vihikud ja täitke harjutuse lüngad, ´´ ütles õpetaja 3. ´´Otsekõne , ´´ saatelause, ´´otsekõne´´ . ! ? ´´Avage vihik, ´´ ütles õpetaja, ´´ja täitke harjutuse lüngad.´´ Lauselühend Lauselühend peasõnaks on tegusõna käändeline vorm: · Ma tegevusnimi (- ma, -mas, -mast, -maks, -mata ) · Da tegevusnimi (-da, -des) · Nud, -tud kesksõnad · V, -tav kesksõnad Lauselühendi kirjavahe märgistamine sõltub suuresti peasõnast Kirjavahemärgid ja reeglid 1. Täiendilisi (missugune ? milline? ) Nud, - tud, v tav, lauselühendeid komaga ei eraldata. N. Hirmust hullunud loom jooksis ringi. 2. Ajamääruslikud (millal? Kunas?) nud, - tud lauselühendid eraldatakse komaga N. Töö tehtud, võis koju minna. 3. Verbita lauselühend eraldatakse mõlemalt poolt komaga.
· umbisikuline Umbisikuline » Kõneviisid » olevik- mida tehakse kindel- olen lihtminevik- mida tehti käskiv õpi, õppige täismin. - mida on tehtud kaudne- tegevat, olevat ennemin. - mida oli tehtud tingiv- laulaks VERBI PÕHIVORMID: · oleviku ainsuse esimene pööre, mina vorm. · ma-tegevusnimi · da- tegevusnimi · tud- keksõna isikuline- nud ; v -- kesksõnad umbisikuline- tav; tud-- kesksõnad KINDEL KÕNEVIIS: aeg isikuline umbisikuline olevik keerutame keerutatakse ta, -da, -t, -d. lihtmin. keerutasime keerutati täismin. oleme keerutanud on keerutanud ennemin. olime keerutanud oli keerutanud TINGIV KÕNEVIIS: aeg isikuline umbisikuline
Sõnaliigid Eesti keele sõnaliigid Muutumisviisi järgi jaotatakse sõnad muutuvaiks ja muutumatuiks. Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks. Käändsõnad ehk noomenid muutuvad 14 käändes ja kahes arvus (ainsus ning mitmus). Pöördsõnade verbid pöörduvad kolmes isikus, kahes arvus, kahes ajas, neljas kõneviisis, kahes tegumoes ja kahes kõnes. Muutumatud sõnad ei pöördu ega käändu või käänduvad ainult osaliselt. Käändsõnad Tähenduse põhjal jaotatakse käändsõnu järgmiselt: · nimisõnad ehk substantiivid -- olendite, esemete või nähtuste nimetused. Nimisõnad jagunevad päris- ja üldnimedeks. Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi. · omadussõnad ehk adjektiivid -- märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi · arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja järjekorda. Nume...
Käändelised vormid e infiniitvormid Tegevusnimed e infinitiivid 1. da-tegevusnimi, tunnused -da (ela/da, veen/da); -ta (tõmma/ta, haka/ta); -a (tull/a, pann/a, käia/a. tund/a, need/a, kest/a). 2. vat-tegevusnimi, tunnus -vat (nägin teda tule/vat, kuulsin sellest räägi/ta/vat). 3. ma-tegevusnimi e supiin, tunnused -ma, -mas, -mast, -maks, -mata (kuul/ma, kuul/mas, kuul/mast, kuul/maks, kuul/mata). Kesksõnad e partitsiibid 1. Oleviku kesksõnad, -v (luge/v, tööta/v), -tav (loe/tav, laevata/tav), -dav (möön/dav, käi/dav). 2. Mineviku kesksõnad: -nud (tul/nud), -tud (loe/tud), -dud (käi/dud, laul/dud). 3. des-vorm e gerundiiv, tunnused -des (möön/des), -tes (hüpa/tes), -es (käi/es, tull/es). Pöördelised vormid e finiitsed vormid 1. Pöördekategooria 1) ainsuse 1. pööre, lõpp -n (tee/n, hakka/n); 2) ainsuse 2. pööre, lõpp -d (loe/d, seleta/d); 0 (käi, too); 3) ainsuse 3
Tegusõna vormistik Käändelised Pöördelised Tegumood isikuline Tegevusnimed ja Kesksõnad umbisikuline käänded -da -ma minevik -nud(isikuline) Kõneviis kindel -des -mas -tud(umbisikuline) tingiv -mast olevik -v(isikuline) käskiv -maks -tav(umbisikuline) kaudne -mata Kõneliik jaatav
liitsõnatuletistega. Põhiosaks on ühend- ja väljendverbide või verbifraaside adjektiveerunud kesksõnad ning lik- või matu- liitega tuletised, mille liitmismallid on seotud tuletuse aluseks oleva verbi fraasistruktuuriga (külma kartma – külmakartlik; osavõtmatu). Liitkesksõna laiendosaks on ühendverbi kuuluv või põhiverbi laiendav määrsõna (ligitõmbav, varalahkunud), väljendverbi kuuluv või verbi rektsioonilaiendi vormis käändsõna (arusaadav, lugupeetud). Kesksõnad erinevad muudest deverbaalsetest liitsõnadest selles suhtes, et käändsõna võib laiendosana olla osastavas (vett pidama, tuld purskama). Deverbaalse liitomadussõna laiendosaks on tuletuse alussõnaks oleva verbi fraasistruktuuri kuuluv määrsõna (alalhoidlik, ennekuulmatu) või alusverbi sihitis, mis on moodustustüvena omastavakujuline (valutundlik, pahaaimamatu). Kui tuletise alusverbi objektiks on us-liiteline kolmandas vältes nimisõna, võib
O-õppivat LM-puudub TM-olevat õppinud EM-puudub 6) Tegevusnimed ehk infinitiivid I. Ma- infinitiiv · Õppima · Õppimas · Õppimast · Õppimaks · Õppimata II. Da-infinitiivid · Õppida/joosta/lüüa · Õppides/joostes/lüües 7) Partitsiiibid I. Oleviku kesksõnad · Õppiv · Õppitav/lauldav II. Mineviku kesksõnad · Õppinud · Õppitud/lauldud 8) Teonimi Teonimi tuletatakse tegusõnast ja selle tunnuseks on mine Tege|ma->Tegemine NB:-MINE LÕPP VÕIB OLAA ERINEVATES KÄÄNETES 9) Tegijanimi Näitab, kes on lauses tegija. Laul|ma+ja=laulja Luulealaliigid ja kõnekujundid Luule alaliigid · Proosaluuletus · Ood · Poeem · Sonett · Lüüriline luuletus · Haiku
O-õppivat LM-puudub TM-olevat õppinud EM-puudub 6) Tegevusnimed ehk infinitiivid I. Ma- infinitiiv · Õppima · Õppimas · Õppimast · Õppimaks · Õppimata II. Da-infinitiivid · Õppida/joosta/lüüa · Õppides/joostes/lüües 7) Partitsiiibid I. Oleviku kesksõnad · Õppiv · Õppitav/lauldav II. Mineviku kesksõnad · Õppinud · Õppitud/lauldud 8) Teonimi Teonimi tuletatakse tegusõnast ja selle tunnuseks on mine Tege|ma->Tegemine NB:-MINE LÕPP VÕIB OLAA ERINEVATES KÄÄNETES 9) Tegijanimi Näitab, kes on lauses tegija. Laul|ma+ja=laulja Luulealaliigid ja kõnekujundid Luule alaliigid · Proosaluuletus · Ood · Poeem · Sonett · Lüüriline luuletus · Haiku
Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muutumatute sõnade liik, kuulub lauses iga nimisõna võ asesõna juurde Kesksõna e partitsiip tegusõna käändeline vorm( nud, tud ja tav kesksõna. Kirjakeel ühtne ja korrastatud keel, mida kasutatakse ametlikul suhtlemisel. Kuulutus Avalikult välja pandud või ajakirjanduses avaldatud teadaanne. Käändeline vorm tegusõnast saadud tegevusnimed ja kesksõnad. Käändelõpp sõnatüvele lisatav käänet väljendav lõpp. Käändsõna sõna mida saab käänata: nimi, omadus,arv, ja asesõnad. Laadivaheldus sulghääliku või si kadumine sõnatüvest või asendumine teise häälikuga sõna käänamisel või pööramisel. Lihtminevik tegusõna ajavorm, väljendab minevikus toimunud tegevust. Liidetüvele lisatav sõnaosa, mis annab sõnale uue tähenduse või muudab sõnaliiki.
A EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT I venda vendi pärna pärni koera koeri hulka hulki sööta sööti külma külmi 24. Abstraktsed käänded nimetav omastav osastav 25. Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja kaudse kõneviisi vormid. 26. Tegusõna käändelised vormid: ma-tegevusnimi ta-tegevusnimi Oleviku kesksõnad isikulise tunnus -v (v-kesksõna), umbisikulise tunnus -tav. Mineviku kesksõnad isikulise tunnus -nud (nud-kesksõna), umbisikulise tunnus -tud, e tud-kesksõna. 27. Eesti keele minevik jaguneb liht-, täis- ja enneminevikuks. 28. Eesti keele kõneviisid jagunevad kindlaks, tingivaks, käskivaks ja kaudseks. 29. Eesti keeles on isikuline (Joonas joonistab.) ja umbisikuline (Klassis joonistatakse.) tegumood. 30
Eesti keele struktuuri arvestus Pülseemia-ühel sõnal mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust(mitmetähenduslikkus) Homonüümia-kahel keelemärgil samakõlalised tähistajad, erinev tähendus(samakõlalisus) Sünonüümia-ühel tähistataval mitu erinevat tähistajat, sama tähendus, erinevad vormid(samatähenduslikkus) Antonüümid-vastandid Paronüümid-kirjapilt sarnane, tähendus erinev (pärast-peale jne) Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt. See põhineb ladina tähestikul, mis on kohandatud eesti keelele.Eesti tähestikus on 32 tähte: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSsZzTUVWÕÄÖÜXY C, Q, W, X, Y- võõrtähed, kasutatakse ainult võõrnimede, võõrnimetuletiste ja võõrkeelsete sõnade (tsitaatsõnade) kirjutamiseks. F, S, Z, Z-esinevad ainult võõrsõnades ja võõrnimedes. A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü-9 vokaali. F, H, J, K, L, M, N, P, R, S, s, T, V-17 konsonanti. P, T, K- klusiilid. K, P, T, S, s, F, H-heli...
EESTI KEEL Häälikuõigekiri Häälduse järgi kirjutatakse: HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI · Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest: Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid kasse). · Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus: samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett baleriin. · ERAND! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt: asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, ...
vormid. Tegusõna pöördelised vormid väljendavad isikut ja arvu (mina, sina, tema, meie, teie, nemad), aega (olevik, minevik), kõneviisi (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoodi (isikuline, umbisikuline) ja kõnet (jaatav ja eitav. Tegusõna käändelised vormid väljendavad tegevust üldiselt. Tegusõna käändelised vormid on tegevusnimed (ma-tegevusnimi ja da-tegevusnimi) ja kesksõnad oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna). OLEVIK MINEVIK Lihtminevik Täisminevik Enneminevik (on + nud) (oli + nud) Ma laulan laulsin olen laulnud olin laulnud Sa laulad laulsid oled laulnud olid laulnud
- Ühend- ja väljendtegusõnad on teatud määrsõna või käändsõnavormi ja tegusõna ühendid, mille osi saab reeglite kohaselt ümber paigutada ja muude sõnade vaheleasetamise teel lahutada: ühendtegus:alla tulema, ette võtma, juurde astuma, juures seisma; määrtegus(ülekantud tähendus):andeks andma, aru saam, aset leidma. - Ühend-ja väljendtegusõnade osad kirjutatakse harilikult lahku. - Kui ühend-või väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata-vorm täiendina, siis võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada:äraminev külaline-ära minev külaline, eemalseisev võõras- eemal seisev võõras, allakirjutatud dokument-alla kirjutatud dokument, vastuvõtmata töö-vastu võtmata töö - Märkus:Kui ühendtegus. määrsõnalisele osael eelneb sellega süntaktiliselt seotud
no-cal 'minu maja' to-cal 'meie maja' mo-cal 'sinu maja' amo-cal 'teie maja' i-cal 'tema maja' in-cal 'nende maja' (possessiivsuse väljendamine nahuatli keeles) Afiksite liigid Infiks on tüve sees asuv afiks. isriq 'ta varastas' istariq 'ta varastas endale' (enesekohasuse väljendamine akadi keeles) Afiksite liigid Tsirkumfiks on mõlemal pool tüve paiknev afiks. ge-komm-en 'tulnud' ge-lauf-en 'jooksnud' (partitsiibid e kesksõnad saksa keeles) Afiksite liigid Superfiks on rõhk või intonatsioon. wa ühtlane intonatsioon 'puhastab' wà langev intonatsioon 'puhastas ära' wá tõusev intonatsioon hakkab puhastama' (aegade eristamine ngbaka keeles) Grammatilised väljendusviisid Analüütiline väljendusviis annab grammatilisi tähendusi edasi abisõnade ja lause sõnajärjega. t zài túshgun kàn bào tema seal raamatukogu lugema ajaleht
minema, kortsu minema, üle värvima · Väljendtegusõnad (tegusõna + käändsõna) ülekantud tähendus aru saama, aset leidma, heaks kiitma, hoolt kandma, hukka mõistma, jalga laskma, juttu ajama, käsile võtma, meelde jääma, tähele panema, lugu pidama · Kui ühend- ja väljendtegus oleviku kesksõnad esinevad lauses täendina või öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata-vorm täiendina, siis võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada ära minev külaline-äraminev külaline, halvakspandav komme-halvaks pandav komme, vastuvõetud otsus-vastu võetud otsus o Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi
Nt-väljendtegusõnad(NB! Ülekantud tähendus): andeks andma, aru saama, aset leidma, heaks kiitma, hukka mõistma, käiku laskma, käsile võtma, lugu pidama. 4.Ühend- ja väljendtegusõnade osad kirj. harilikult lahku. Nt: kui ma alla tulen, et sa üle vaataksid, olen andeks andnud, olid aru saanud, oleksime juures olnud; ära sõitma, kõrval seismas, pärale jõudmast, eemalt tulla, silmas pidada, peatus ta ukse ees. 5.Kui ühend- ja väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata-vorm täiendina, siis võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada. Nt: äraminev külaline --- ära minev külaline mahamurdunud puu --- maha murdunud puu eemalseisev võõras --- eemal seisev võõras asetleidnud sündmus --- aset leidnud sündmus
Ühend-ja väljendtegusõnad on teatud määrsõna või käändsõnavormi ja tegusõna ühendid, mille osi saab reeglite kohaselt ümber paigutada ja muude sõnade vaheleasetamise teel lahutada. nt. Alla tulema, ette võtma, juurde astuma, juures seisma, kokku puutuma. Ühend- ja väljendtegusõnade osad kirjutatakse harilikult lahku. nt. Kui ma alla tulen, et sa üle vaataksid, olen andeks andnud. Kui ühend- ja väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäiendina ja mineviku kesksõnad ning mata-vorm täiendina, siis võib neid osi kas kokku või lahku kirjutada. nt. Äraminev külaline = ära minev külaline. Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi lahkukirjutamist. nt. Trepist alla jooksev koer, piletist ilma jääv poiss.
elavat, elanuksime, elades. Liitvormid ehk analüütilised vormid on vormid, mis koosnevad kahest või kolmest sõnast, nt olen elanud, ei ela, ei ole elanud. Infiniitsed vormid Infiniitsed vormid jagunevad oma süntaktiliste kasutusvõimaluste alusel kolme rühma: a) nimisõnalaadsed tegevusnimed: da-tegevusnimi e da-infinitiiv, vat-tegevusnimi e vat- infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin, b) omadussõnalaadsed kesksõnad e partitsiibid ja c) määrsõnalaadne des-vorm e gerundiiv. 1 da-tegevusnimi da-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata sealjuures mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi. Süntaktilistelt kasutusvõimalustelt on da-tegevusnimi kõige mitmekesisem pöördsõnavorm. vat-tegevusnimi
puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, remonti vajav mootor, lauldes tehtud tõõ; b) liit- ja ühendtegusõnad - LIITTEGUSÕNAD ÜHENDTEGUSÕNAD KOKKU LAHKU abielluma, alahindama ette võtma (võtan ette, on ette (alahindan), ebaõnnestuma, võetud), kooskõlastama aru saama, juttu ajama, meelde jääma c) ühendtegusõnade kesksõnad esinevad täiendina: kas KOKKU või LAHKU, nt äraminev külaline,ära minev külaline; mahamurdunud puu,maha murdunud puu; vastuvõtmata töö, vastu võtmata töö; d) ühendtegusõnadest moodustatud käändsõnad (-ja., -mine) ja määrsõnad : KOKKU, nt allakirjutamine, arusaamine, vastuvõtja, pealtvaataja, ettevalmistus, sissepääs, juuresolek, vastuvõtlik, väljapaistev, lugupidavalt.
kategooriat: pööre, tegumood, aeg, kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Pöördsõna vormid võivad olla: a) Finiitsed – võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja selles avalduvad kategooriad b) Infiniitsed – normaaljuhul ei saa lauses iseseisvalt öeldisena esineda ning kategooriad saavad väljenduda vaid puudulikult. Tunnused: da-tegevusnimi, vat-tegevusnimi, ma-tegevusnimi, kesksõnad, des-vorm. c) Lihtvormid e sünteetilised vormid – koosnevad ühest sõnast d) Liitvormid e analüütilised vormid – koosnevad kahest või kolmest sõnast 10. Tegumoekategooria liikmed. Tegumoekategoorial on kaks liiget- isikuline ja umbisikuline tegumood. Isikuline – tegija on tavaliselt väljendatav alusena, tunnus puudub. Umbisikuline- tegijaks on keegi umbisik, kes jääb lauses väljendamata. Tunnusel on seitse kuju: takse, dakse, akse, t, d, ta, da. 11
Ma-infinitiiv Da-infinitiiv Oleviku 1. pööre Tud-vormid 1.Lihtmineviku jaatavad vormid. 1.Lihtmineviku eitav vorm. 1.Kõik olevikud vormid (jaatavad 1.Umbisikuline tegumood; Suunama --konkreetne aeg. ja eitavad). oleviku vorm (jaatavad ja Ma - suunasin Me - suunasime Kurvastama Usaldama eitavad). Sa - suunasid Te - suunasite Näitlaused: Jaatav:Ma - usaldan Vaidlema vaielda vaidleb Ta - suunas Nad - suunasid Lapse käitumine ei Ta - usaldab Vaieldud vaieldakse Näitlaused: kurvastanud vanemaid. Eitav: Nad ei usalda Käidud käiakse ...
AJAD LIHTMINEVIK töötasin ei töötanud Lihtminevikku sobib kasutada, kui väljendatakse mingit minevikusündmust, seostamata seda olevikuga või mingi teise minevikuhetkega. Jüri käis eile siin. Komisjon kogunes igal esmaspäeval. TÄISMINEVIK (minevikus alanud tegevus jätkub.) olen töötanud ei ole töötanud Mari on töötanud arstina juba kümme aastat. Jüri on lõpetanud Tartu ülikooli. (Iseloomustatakse oleviku olukorda minevikus toimunu kaudu, Jüril on kõrgharidus.) *Seda probleemi uuritakse juba pikemat aega. > Seda probleemi on juba pikemat aega uuritud. *Raamatu tõlkis Peeter Mets. > Raamatu on tõlkinud Peeter Mets. ENNEMINEVIK (eelnevale tegevusele viidatakse mingi minevikuhetke seisukohast.) olin töötanud ei olnud töötanud Eilseks oli ta oma töö juba lõpetanud. Ma olin just magama heitnud, kui keegi helistas. Kui pealause on lihtminevikus, siis kõrv...
............................................................................................5 Üldtulevik Future indefinite.........................................................................................5 Artiklid ja eessõnad.................................................................................................................7 Eessõnad......................................................................................................................... 7 Kesksõnad.......................................................................................................................8 Prefiksid ehk eesliited.....................................................................................................8 Sufiksid ehk järelliited.................................................................................................... 9 Artikkel the pärisnimedega....................................................................................
Kestev minevik The past continuous 4 Kestev tulevik The future conrinuous 4 Täisminevik The present perfect 4 Enneminevik The past perfect 4 Ennetulevik Future perfect 5 Üldminevik Past tense 5 Üldtulevik Future indefinite 5 Artiklid ja eessõnad 7 Eessõnad 7 Kesksõnad 8 Prefiksid ehk eesliited 8 Sufiksid ehk järelliited 9 Artikkel the pärisnimedega 10 Artikkel the geograafiliste nimedega 10 Artikkel a, an 10 Muu 11 Otsekõne Direct speech 11 Kaudkõne Reported speech 11
laiend, siis kesksõna ja mata-vorm käiv töö, täiesti rikki läinud aparaat lahku ■ Muude liidetega ühend- ja ettevalmistus, sissepääs, tähelepanu, väljendverbituletised, samuti ülevaade, kättemaks, ettevaatus, omadussõnastunud kesksõnad pealetung, kokkumäng, vastuvõtt, kirjutatakse kokkutulek, allakäik, kokkulepe, kokku, sest need on omaette juuresolek, vastuvõtlik, rahulolematu, ettevaatlik tähendusega iseseisvad sõnad. Viimaseid on ka mine- ning ja- tuletistehulgas MUUTUMATUTE SÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE MÄÄRSÕNAD
Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi ...
kauplus, vähe kasutatud õmblusmasin, hästi hoitud auto, vähem tuntud helitöö, viimati nimetatud asjaolu, vast alanud meistrivõistlused, kergesti süttivad ained, raskesti jälgitav tekst. Kui ühend- ja väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata- vormtäiendina, siis võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada. Nt äraminev külaline ~ ära minev külaline, eemalseisev võõras ~ eemal seisev võõras, kätteantavad raamatud ~ kätte antavad raamatud, halvakspandav komme ~ halvaks pandav komme; jalgratas on lahtivõetav ~ jalgratas on lahti võetav, lehed on ärarebitavad ~ lehed on ära rebitavad; mahamurdunud puu ~ maha murdunud puu,
mõned erandid: rajavas, olevas, ilmaütlevas ja kaasaütlevas käändes ei ole ühildumine täielik: kõikide poistega, kõigi poolt vihatud ülemusena, vuliseva ojata, möödunud aastani üldse ei ühildu käändumatud omadussõnad: luteri,katoliku, romaani, germaani, saksa, poola jne; -laadi, -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd lõpulised; paganama, sindrima, kuradima,tipp- topp, vinks- vonks jts; asesõnad mis, kogu, oma, v.a kindlad ühendid nagu omal jõul jne mineviku kesksõnad: pakkusin räsitud ja kurnatud kerjusele peavarju. Lisand e. Apositsioon - Lisand on nimisõnaline täiend, mis väljendab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.. Lisandi juurde võib kuuluda üks või mitu teda täpsustavat täiendit, mis moodustavad lisandirühma. Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel. Järellisand võib olla 1) nimetavas käändes:Kalle Lepp, gümnaasiumi 11.kl. õpilane, käis kõnevõistlustel
käänded 12. Olev Kellena? Millena? Tüdrukuna Tüdrukutena 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Tüdrukuta Tüdrukuteta 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Tüdrukuga Tüdrukutega 7.Tegusõna vormistik a) Tegusõna käändelised vormid. ma-tegevusnimi da-tegevusnimi Kesksõnad Teonimi Tegija -ma -maks -da (-ta, -a) -v -nud -mine -ja (jooksja) -mas -mata -des (-tes, -es) -tav (-dav) (jooksmine) -mast -tud (-dud) b) Tegusõna pöördelised vormid. Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus
Keskmurre
Eesti keskosas suurim murdeala. Mitu maakonda: Harjumaa, Järvamaa, Virumaa lääneosa
(v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa ja Põhja Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei
ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on
levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele.
Keskmurde tähtsamad erijooned
· Hilisdiftongid: ea < hää, pia
Inglise keeles nt be, was, were, been ja go went gone sünteetiline keel kasutab palju morfeeme abisõnade ja partiklite asemel tokpisin inglise keelel põhinev kreoolkeel, mida räägitakse Paapua Uus-Guineas ja mis on seal ka üks riigikeeltest tsitaatlaen puhtvõõrkeelsed sõnad eestikeelse teksti sees. Hääldus võiks olla originaalile lähedane tugev verb üldmineviku ja mineviku kesksõnad moodustatakse ablaudi abil (nt sing, sang, sung); tugevate verbide klassis on paarisaja ringis verbe ja neid kergesti juurde ei teki tõlkelaen teise keele eeskujul moodustunud omakeelne sõna või väljend umlaut umlaut ehk metafoonia - Umlaut on rõhulise vokaali muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali muutuse esimeses silbis (muutes tagavokaali eespoolsemaks).
Päris tegevusnimi on ta vaid: o kindlate verbide juures sõltuvusmäärusena, nt Jätsin toa koristamata. Enamasti esineb mata-vorm aga o des-vormi eitava vastena, nt Jüri nõustus pikemalt mõtlemata. (VrdPikemalt järele mõeldes otsustas Jüri plaanist loobuda.) o kesksõna eitava vastena, nt Tuba on koristamata. (Vrd Tuba onkoristatud.) mata-vormi tunnus on mata, mis liitub tüvele. b) omadussõnalaadsed kesksõnad e partitsiibid c) määrsõnalaadne des-vorm. des-vorm on pöördsõna infiniitne vorm, mis esineb lauses määrusena, väljendades teise tegevusega samaaegselt toimuvat ja seda iseloomustavat tegevust, nt Lauldesja hõisates tormasid poisid majast välja. des-vormi tunnusel on kolm varianti: des, tes ja es, mille valik sõltub samadest asjaoludest nagu da- tegevusnime variantide valik (vt M 74). des kui da-tegevusnimes da, nt ela/da → ela/des
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
keelde tõlkimisel võimalik "võin",ei või"jne. Kodune ülesanne: tõlkige saksa keelde "kas ma võin sind suudelda?" - "Darf ich dich küssen?", sest "Kann ich dich küssen?" tähendab, "Kas ma jaksan / oskan sind suudelda". Võõrapärane oma akusatiiviga on ka "mögen", aga sellel verbil on analoogia inglise keele "to like". NB! Vormilt on modaalverbidega sarnane "wissen" 16 Oleviku ja mineviku kesksõnad (Patizip I und Partizip II) singend (laulev, lauldes) gesungen (lauldud, laulnud) lesend gelesen versprechend (tõotav,lubades) versprochen sing +(e)nd vt.põhivormid Kasutatakse omadussõnaliselt, tegusõnaliselt ja nimisõnaliselt. Neid käänatakse nagu omadussõnu (Adjektiv): artikli muutudes lõpus en. das singende Kind laulev laps (Omadussõnaliselt) das versprochene Land tõotatud maa
Õige: Abi taotletakse viimases hädas. Vale: Abi taodeldakse viimases hädas. - Jälgi ülivõrde moodustamise reegleid: kunagi ei ole koos kõige- ja i-ülivõrre. Õige: Ta on oma ala parim/ Ta on oma ala kõige parem. Vale: Ta on oma ala kõige parim. Kokku- ja lahkukirjutamine - ühend ja väljendverbide vormid kirjutatakse lahku, välja arvatud teo- ja tegijanimed: väljaütlemine, peamurdmine. V-, tav- ja nud-, tud- kesksõnad täiendina (missugune?) võib kirjutada kokku või lahku. Ühend- ja väljendverbidest moodustatud käänd- ja määrsõnad kirjutatakse harilikult kokku: allakirjutus, juuresolek. - Võrdle: teisel pool tagapool, igalt poolt seestpoolt, osade kaupa osakaupa, kaks tuhat musttuhat, veel kord veelkordne, minu meelest minutaoline, tol korral tolleaegne, Anna Karenina taoline Anna-taoline. Suur ja väike algustäht
Õige: Abi taotletakse viimases hädas. Vale: Abi taodeldakse viimases hädas. - Jälgi ülivõrde moodustamise reegleid: kunagi ei ole koos kõige- ja i-ülivõrre. Õige: Ta on oma ala parim/ Ta on oma ala kõige parem. Vale: Ta on oma ala kõige parim. Kokku- ja lahkukirjutamine - ühend ja väljendverbide vormid kirjutatakse lahku, välja arvatud teo- ja tegijanimed: väljaütlemine, peamurdmine. V-, tav- ja nud-, tud- kesksõnad täiendina (missugune?) võib kirjutada kokku või lahku. Ühend- ja väljendverbidest moodustatud käänd- ja määrsõnad kirjutatakse harilikult kokku: allakirjutus, juuresolek. - Võrdle: teisel pool tagapool, igalt poolt seestpoolt, osade kaupa osakaupa, kaks tuhat musttuhat, veel kord veelkordne, minu meelest minutaoline, tol korral tolleaegne, Anna Karenina taoline Anna-taoline. Suur ja väike algustäht
Lihtvormid ehk sünteetilised vormid on vormid, mis koosnevad ühest sõnast, ntelasin, elavat, elanuksime, elades. Liitvormid ehk analüütilised vormid on vormid, mis koosnevad kahest või kolmest sõnast, nt olen elanud, ei ela, ei ole elanud. 29. Tegevusnimed e infinitiivid. Infiniitsed vormid jagunevad oma süntaktiliste kasutusvõimaluste alusel kolme rühm: a) nimisõnalaadsed tegevusnimed b) omadussõnalaadsed kesksõnad e partitsiibid c) määrsõnalaadne des-vorm 30. Kesksõnad e partitsiibid. Kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab tegevust omaduse või seisundina. Seetõttu on kesksõna sõnaliigilt lähedane omadus¬sõna¬dele ja saab esineda täiendina, nt tõusev päike, praetud kartulid. Verbi¬kategooriatest seostub kesksõna aja ja tegumoega, nt tõusev päike (suhte¬line olevik, isikuline tegumood), praetud kartulid(suhteline mine¬vik, umbisikuline tegumood).
be, was, were, been ja go went gone sünteetiline keel – kasutab palju morfeeme abisõnade ja partiklite asemel. Kuna grammatika on sõna sees, on sõnajärg lauses suhteliselt vaba. Poiss sõi suppi- 6 varianti!! tokpisin – inglise keelel põhinev kreoolkeel, mida räägitakse Paapua Uus-Guineas ja mis on seal ka üks riigikeeltest tsitaatlaen – puhtvõõrkeelsed sõnad eestikeelse teksti sees. Hääldus võiks olla originaalile lähedane tugev verb – üldmineviku ja mineviku kesksõnad moodustatakse ablaudi abil (nt sing, sang, sung); tugevate verbide klassis on paarisaja ringis verbe ja neid kergesti juurde ei teki tõlkelaen – teise keele eeskujul moodustunud omakeelne sõna või väljend umlaut – umlaut ehk metafoonia - Umlaut on rõhulise vokaali muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali muutuse esimeses silbis (muutes tagavokaali eespoolsemaks).
Nad laulavad laulsid on laulnud olid laulnud Umb- lauldakse lauldi on lauldud oli lauldud isikuline *Tulevik eesti keeles puudub, seda saab väljendada nt tegusõna hakkama abil (Homme hakkan õppima). Tegusõna käändelised vormid: ma-tegevusnimi da-tegevusnimi Kesksõnad Teonimi Tegija -ma -maks -da (-ta, -a) -v -nud -mine -ja (jooksja) -mas -mata -des (-tes, -es) -tav (-dav) (jooksmine) -mast -tud (-dud) Kõneviisid isikulises tegumoes: Kindel Tingiv Kaudne Käskiv OLEVIK
Kõneleja hindab, kas tegevus toimub kindlalt, oletatavasti, teatud tingimustel või käsu korras. Isik e pööre - Pöördelõpud, mis kujunenud grammatiseerumise teel sõnatüvedele liitunud pronoomenitest. Käändelised e infiniitsed vormid (3 rühma süntaktilise käitumise alusel): 1) infinitiivid e tegevusnimed võivad esineda sama lauseliikmena kui substantiivid (subjekt ja objekt), nt Reisida on tore; 2) partitsiibid e kesksõnad käituvad adjektiivide sarnaselt (täiendi rollis), nt loetud raamat; 3) gerundiivivormid kajastavad verbiga väljendatud sündmust, käituvad määrsõnade sarnaselt (määruse rollis), nt Süües kasvab isu. 6. Nimisõna e substantiiv - Substantiiv tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? 5 Morfoloogiliselt on nimisõna käändsõna, kandes arvu ja käände tunnuseid
Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled vadja; põhjaeesti; liivi; lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?; Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded; Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj); Keskpõhjaeesti murded; Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla) ...
Mineviku tunnused -s, -si, -i. Täisminevik abitegusõna olema + -nud. Kindlakõneviisil puudub tunnus. Tingival kõneviisil on tunnuseks -ks. Käskivakõneviisi tunnuseks on -ke, -ge. Kaudsekõneviisi tunnuseks on -vat. Möönvakõneviisi tunnuseks on -gu, -ku. TEGUSÕNA KÄÄNDELISED VORMID ehk INFINIITSED VORMID Need on tegevusnimed ehk infinitiivid (ma- ja da- vormid) ja kesksõnad ehk partitsiibid (v-, tav-, nud-, tud- vormid). ma- vorm da- vorm Osastav Õppi|da Sisseütlev Õppi|ma Seesütlev Õppi|mas Õppi|des Seestütlev Õppi|mast Saav Õppi|maks Ilmaütlev Õppi|mata
Komitatiivi asemel on postpositsioon kaas. Mitmuses on ülekaalus de-mitmus, mis näitab, et 17.saj alguses oli de-mitmus eesti keeles juba üldlevinud. Mitmuse osastavat leidub harva, selle asemel kasutatakse mitmuse nimetavat. Võrdluse tunnus on mb. Verbi ainsuse 1. pöörde lõpu kasutus on vahelduv. Mitmuse 3. pööre on tugevaastmeline. Infinitiivid on da-tunnuselised. Imperatiivi ainsuse ja mitmuse 3. pöördel on lõpp t. Tingivas kõneviisis on pöörde lõpud. Mineviku kesksõnad enamasti nud/-tud-lõpulised. Adverbides possessiivsufiksite rudimendid. Saksapärane lausestus. Genitiivi asemel elatiiv. Paljud sõnad esinevad vanemal häälikulisel kujul. Rikas sõnavara: arhaismid. Vana arvusüsteem. Saksa laensõnad. Kirde-Eesti rannikumurde ja läänemurde jooned. Sarnaneb Wanradt-Koelli katekismuse keelekasutusega tõestus, et Põ-Eestis võis olla juba kiriklik ühiskeel.
Omaühildub ainult siis, kui ta on lauserõhuline, eelkõige kindlates ühendites: omal jõul, omal käel,omal jalal, omal viisil, omalsoovil, omal kombel, omal a jal, omast käest, omad poisidjne, nt Omal maal peab iga rahvas ise peremees olema. Noormees on omal käel jõudnud nii kaugele, aga: Ta laenas oma sõbrale raha. 1 4. Mineviku kesksõnad eestäiendina oma põhjaga ei ühildu, nt Andsin väsinud javaevatud mehele juua, järeltäiendina aga ühilduvad, nt Andsin talle, väsinule ja vaevatule, juua Muus vormis täiendid Täiendid, mis pole omadussõnalised või nimisõna omastava kujulised, on harilikult määruse vormis ja määruse tähendusega, nt kiri sõpradelt, portfell paberitega, vaadeõue, puhkus pärast tööd, kõik viimseni, tööstaa õpetajana, rinnuni rohi, mehekskasvamine, valjusti hüüdmine. On ka sihitise
15. Verbi infiniitvormid. Infiniitvormidel puuduvad mitmed verbile kui sõnaliigile omased tunnused: neid iseloomustavad mõningad substantiivi, adjektiivi või adverbi tunnused; ka puuduvad neil pööre ja kõneviis. Infiniitvormid ei esine lauses iseseisvalt öeldisena, nad kuuluvad tavaliselt sekundaartarindite koosseisu. 1) tegevusnimed: da-infinitiiv, vat-infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin (need on funktsioonilt lähedased substantiividele, nt Elada on ilus); 2) kesksõnad e partitsiibid – oleviku ja mineviku partitsiip – nud- ja tud, v- ja tav-kesksõna (need on sarnased adjektiividega, nt töötav laps); 3) gerundiiv e des-vorm, mis sarnaneb funktsioonilt adverbiga, nt tehes tööd, saame tublimaks. da-infinitiiv on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata seejuures spetsiifilisi grammatilisi tähendusi. Tunnus liitub tüvele, kusjuures tunnusel on 3 allomorfi:
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
juures olnud, ärge ette rutake, kuni arvesse võetakse, on läbi müüdud, olevat tähele pandud, olgu ära koristatud; ära sõitma, kõrval seismas, pärale jõudmast, eemalt tulla, silmas pidada; trepist alla tulnud, peatus ta ukse ees; töö lõpule viidud, lahkuti ruumist; jätkati teed kedagi tähele panemata; seltskonnast kõrvale tõmbununa kirjutas ta romaani; rahasse ümber arvestatuna oli see suur summa; ta näis aru pidavat. Kui ühend- ja väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata- vorm täiendina, siis võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada. Nt äraminev külaline ~ ära minev külaline, eemalseisev võõras ~ eemal seisev võõras, kätteantavad raamatud ~ kätte antavad raamatud, halvakspandav komme ~ halvaks pandav komme; jalgratas on lahtivõetav ~ jalgratas on lahti võetav, lehed on ärarebitavad ~ lehed on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
