Eesti keele struktuuri arvestus Pülseemia-ühel sõnal mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust(mitmetähenduslikkus) Homonüümia-kahel keelemärgil samakõlalised tähistajad, erinev tähendus(samakõlalisus) Sünonüümia-ühel tähistataval mitu erinevat tähistajat, sama tähendus, erinevad vormid(samatähenduslikkus) Antonüümid-vastandid Paronüümid-kirjapilt sarnane, tähendus erinev (pärast-peale jne) Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt. See põhineb ladina tähestikul, mis on kohandatud eesti keelele.Eesti tähestikus on 32 tähte: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSsZzTUVWÕÄÖÜXY C, Q, W, X, Y- võõrtähed, kasutatakse ainult võõrnimede, võõrnimetuletiste ja võõrkeelsete sõnade (tsitaatsõnade) kirjutamiseks. F, S, Z, Z-esinevad ainult võõrsõnades ja võõrnimedes. A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü-9 vokaali. F, H, J, K, L, M, N, P, R, S, s, T, V-17 konsonanti. P, T, K- klusiilid. K, P, T, S, s, F, H-heli...
mõned erandid: rajavas, olevas, ilmaütlevas ja kaasaütlevas käändes ei ole ühildumine täielik: kõikide poistega, kõigi poolt vihatud ülemusena, vuliseva ojata, möödunud aastani üldse ei ühildu käändumatud omadussõnad: luteri,katoliku, romaani, germaani, saksa, poola jne; -laadi, -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd lõpulised; paganama, sindrima, kuradima,tipp- topp, vinks- vonks jts; asesõnad mis, kogu, oma, v.a kindlad ühendid nagu omal jõul jne mineviku kesksõnad : pakkusin räsitud ja kurnatud kerjusele peavarju. Lisand e. Apositsioon - Lisand on nimisõnaline täiend, mis väljendab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.. Lisandi juurde võib kuuluda üks või mitu teda täpsustavat täiendit, mis moodustavad lisandirühma. Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel. Järellisand võib olla 1) nimetavas käändes:Kalle Lepp, gümnaasiumi 11.kl. õpilane, käis kõnevõistlustel...
Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks. Käändsõnad ehk noomenid muutuvad 14 käändes ja kahes arvus (ainsus ning mitmus). Pöördsõnade verbid pöörduvad kolmes isikus, kahes arvus, kahes ajas, neljas kõneviisis, kahes tegumoes ja kahes kõnes. Muutumatud sõnad ei pöördu ega käändu või käänduvad ainult osaliselt. Käändsõnad Tähenduse põhjal jaotatakse käändsõnu järgmiselt: · nimisõnad ehk substantiivid -- olendite, esemete või nähtuste nimetused. Nimisõnad jagunevad päris- ja üldnimedeks. Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi. · omadussõnad ehk adjektiivid -- märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi · arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja järjekorda. Nume...
Tegusõna vormistik Käändelised Pöördelised Tegumood isikuline Tegevusnimed ja Kesksõnad umbisikuline käänded -da -ma minevik -nud(isikuline) Kõneviis kindel -des -mas -tud(umbisikuline) tingiv -mast olevik -v(isikuline) käskiv -maks -tav(umbisikuline) kaudne -mata Kõneliik jaatav...
Nt-väljendtegusõnad(NB! Ülekantud tähendus): andeks andma, aru saama, aset leidma, heaks kiitma, hukka mõistma, käiku laskma, käsile võtma, lugu pidama. 4.Ühend- ja väljendtegusõnade osad kirj. harilikult lahku. Nt: kui ma alla tulen, et sa üle vaataksid, olen andeks andnud, olid aru saanud, oleksime juures olnud; ära sõitma, kõrval seismas, pärale jõudmast, eemalt tulla, silmas pidada, peatus ta ukse ees. 5.Kui ühend- ja väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata-vorm täiendina, siis võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada. Nt: äraminev külaline --- ära minev külaline mahamurdunud puu --- maha murdunud puu eemalseisev võõras --- eemal seisev võõras asetleidnud sündmus --- aset leidnud sündmus...
KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes)....
- mida on tehtud kaudne- tegevat, olevat ennemin. - mida oli tehtud tingiv- laulaks VERBI PÕHIVORMID: · oleviku ainsuse esimene pööre, mina vorm. · ma-tegevusnimi · da- tegevusnimi · tud- keksõna isikuline- nud ; v -- kesksõnad umbisikuline- tav; tud-- kesksõnad KINDEL KÕNEVIIS: aeg isikuline umbisikuline olevik keerutame keerutatakse ta, -da, -t, -d. lihtmin. keerutasime keerutati täismin. oleme keerutanud on keerutanud ennemin. olime keerutanud oli keerutanud TINGIV KÕNEVIIS: aeg isikuline umbisikuline...
Täisminevik abitegusõna olema + -nud. Kindlakõneviisil puudub tunnus. Tingival kõneviisil on tunnuseks -ks. Käskivakõneviisi tunnuseks on -ke, -ge. Kaudsekõneviisi tunnuseks on -vat. Möönvakõneviisi tunnuseks on -gu, -ku. TEGUSÕNA KÄÄNDELISED VORMID ehk INFINIITSED VORMID Need on tegevusnimed ehk infinitiivid (ma- ja da- vormid) ja kesksõnad ehk partitsiibid (v-, tav-, nud-, tud- vormid). ma- vorm da- vorm Osastav Õppi|da Sisseütlev Õppi|ma Seesütlev Õppi|mas Õppi|des Seestütlev Õppi|mast Saav Õppi|maks Ilmaütlev Õppi|mata...
´´Otsekõne , ´´ saatelause, ´´otsekõne´´ . ! ? ´´Avage vihik, ´´ ütles õpetaja, ´´ja täitke harjutuse lüngad.´´ Lauselühend Lauselühend peasõnaks on tegusõna käändeline vorm: · Ma tegevusnimi (- ma, -mas, -mast, -maks, -mata ) · Da tegevusnimi (-da, -des) · Nud, -tud kesksõnad · V, -tav kesksõnad Lauselühendi kirjavahe märgistamine sõltub suuresti peasõnast Kirjavahemärgid ja reeglid 1. Täiendilisi (missugune ? milline? ) Nud, - tud, v tav, lauselühendeid komaga ei eraldata. N. Hirmust hullunud loom jooksis ringi. 2. Ajamääruslikud (millal? Kunas?) nud, - tud lauselühendid eraldatakse komaga N. Töö tehtud, võis koju minna. 3. Verbita lauselühend eraldatakse mõlemalt poolt komaga....
Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi...
5 Üldtulevik Future indefinite.........................................................................................5 Artiklid ja eessõnad.................................................................................................................7 Eessõnad......................................................................................................................... 7 Kesksõnad .......................................................................................................................8 Prefiksid ehk eesliited.....................................................................................................8 Sufiksid ehk järelliited.................................................................................................... 9 Artikkel the pärisnimedega...
Ma- infinitiiv · Õppima · Õppimas · Õppimast · Õppimaks · Õppimata II. Da-infinitiivid · Õppida/joosta/lüüa · Õppides/joostes/lüües 7) Partitsiiibid I. Oleviku kesksõnad · Õppiv · Õppitav/lauldav II. Mineviku kesksõnad · Õppinud · Õppitud/lauldud 8) Teonimi Teonimi tuletatakse tegusõnast ja selle tunnuseks on mine Tege|ma->Tegemine NB:-MINE LÕPP VÕIB OLAA ERINEVATES KÄÄNETES 9) Tegijanimi Näitab, kes on lauses tegija. Laul|ma+ja=laulja Luulealaliigid ja kõnekujundid Luule alaliigid · Proosaluuletus · Ood · Poeem · Sonett · Lüüriline luuletus · Haiku...
Vale: Abi taodeldakse viimases hädas. - Jälgi ülivõrde moodustamise reegleid: kunagi ei ole koos kõige- ja i-ülivõrre. Õige: Ta on oma ala parim/ Ta on oma ala kõige parem. Vale: Ta on oma ala kõige parim. Kokku- ja lahkukirjutamine - ühend ja väljendverbide vormid kirjutatakse lahku, välja arvatud teo- ja tegijanimed: väljaütlemine, peamurdmine. V-, tav- ja nud-, tud- kesksõnad täiendina (missugune?) võib kirjutada kokku või lahku. Ühend- ja väljendverbidest moodustatud käänd- ja määrsõnad kirjutatakse harilikult kokku: allakirjutus, juuresolek. - Võrdle: teisel pool tagapool, igalt poolt seestpoolt, osade kaupa osakaupa, kaks tuhat musttuhat, veel kord veelkordne, minu meelest minutaoline, tol korral tolleaegne, Anna Karenina taoline Anna-taoline. Suur ja väike algustäht...
Ühend-ja väljendtegusõnad on teatud määrsõna või käändsõnavormi ja tegusõna ühendid, mille osi saab reeglite kohaselt ümber paigutada ja muude sõnade vaheleasetamise teel lahutada. nt. Alla tulema, ette võtma, juurde astuma, juures seisma, kokku puutuma. Ühend- ja väljendtegusõnade osad kirjutatakse harilikult lahku. nt. Kui ma alla tulen, et sa üle vaataksid, olen andeks andnud. Kui ühend- ja väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäiendina ja mineviku kesksõnad ning mata-vorm täiendina, siis võib neid osi kas kokku või lahku kirjutada. nt. Äraminev külaline = ära minev külaline. Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi lahkukirjutamist. nt. Trepist alla jooksev koer, piletist ilma jääv poiss....
Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...
Isik e pööre - Pöördelõpud, mis kujunenud grammatiseerumise teel sõnatüvedele liitunud pronoomenitest. Käändelised e infiniitsed vormid (3 rühma süntaktilise käitumise alusel): 1) infinitiivid e tegevusnimed võivad esineda sama lauseliikmena kui substantiivid (subjekt ja objekt), nt Reisida on tore; 2) partitsiibid e kesksõnad käituvad adjektiivide sarnaselt (täiendi rollis), nt loetud raamat; 3) gerundiivivormid kajastavad verbiga väljendatud sündmust, käituvad määrsõnade sarnaselt (määruse rollis), nt Süües kasvab isu. 6. Nimisõna e substantiiv - Substantiiv tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? 5 Morfoloogiliselt on nimisõna käändsõna, kandes arvu ja käände tunnuseid...
Liitvormid ehk analüütilised vormid on vormid, mis koosnevad kahest või kolmest sõnast, nt olen elanud, ei ela, ei ole elanud. Infiniitsed vormid Infiniitsed vormid jagunevad oma süntaktiliste kasutusvõimaluste alusel kolme rühma: a) nimisõnalaadsed tegevusnimed: da-tegevusnimi e da-infinitiiv, vat-tegevusnimi e vat- infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin, b) omadussõnalaadsed kesksõnad e partitsiibid ja c) määrsõnalaadne des-vorm e gerundiiv. 1 da-tegevusnimi da-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata sealjuures mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi. Süntaktilistelt kasutusvõimalustelt on da-tegevusnimi kõige mitmekesisem pöördsõnavorm. vat-tegevusnimi...
EESTI KEEL Häälikuõigekiri Häälduse järgi kirjutatakse: HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI · Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest: Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid kasse). · Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus: samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett baleriin. · ERAND! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt: asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su,...
Omaühildub ainult siis, kui ta on lauserõhuline, eelkõige kindlates ühendites: omal jõul, omal käel,omal jalal, omal viisil, omalsoovil, omal kombel, omal a jal, omast käest, omad poisidjne, nt Omal maal peab iga rahvas ise peremees olema. Noormees on omal käel jõudnud nii kaugele, aga: Ta laenas oma sõbrale raha. 1 4. Mineviku kesksõnad eestäiendina oma põhjaga ei ühildu, nt Andsin väsinud javaevatud mehele juua, järeltäiendina aga ühilduvad, nt Andsin talle, väsinule ja vaevatule, juua Muus vormis täiendid Täiendid, mis pole omadussõnalised või nimisõna omastava kujulised, on harilikult määruse vormis ja määruse tähendusega, nt kiri sõpradelt, portfell paberitega, vaadeõue, puhkus pärast tööd, kõik viimseni, tööstaa õpetajana, rinnuni rohi, mehekskasvamine, valjusti hüüdmine. On ka sihitise...
Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...