Ajakirjanduslikud tekstid- tekstid, mis kajastavad hiskonnale olulisi pevakajalisi teemasid (uudis, arvamusjutt, intervjuu, arvustus). Alus- lauses tegijat nitav kndsna nimetavas, harvemini ka osastavas kndes (Lind laulab). Demagoogia- teisele inimesele oma arvamuse pealesurumine ilma seda korralikult phjendamata, et saavutada endale kasulikku tulemust. Eriliigilised mrused- lauses erinevatele ksimustele vastavad mrused (Ta riietus kiiresti enne etendust lava taga). Kaudkne-kneleja tlus on edasi antud vahendaja snastuses (petaja tles, et pidu on lbi). Kokkuvte- teksti (kirjandi) viimane lik, mis rhutab olulisimat ja toob selgelt vlja kirjutaja seisukoha. Koondlause- korduvate lauseliikmetega lause (Puu otsas istusid kull, ahv ja ilves). Kunstitekstid- tekstid mis panevad tle inimese kujutlusvime, mjuvad tunnetele ja pakuvad elamust (romaan, luuletus, muinasjutt, eepos jne). Lause- vljendab mingit terviklikku tegevust vi mtet, la...
Elektrilaengu ülekanne ja hõõrdeelekter Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootneid. Positiivse laenguga kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Elektrilaengu ülekandel elektronide hulk ei muutu, ainult osa elektrone liigub ühelt kehalt teisele. Kui kehad hõõrdumisel pärast kokkupuudet teineteisest eraldada, on neil suuruselt võrdsed eriliigilised elektrilaengud. Kuidas kandub elektrilaeng negatiivse laenguga kehalt neutraalsele kehale? Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootoneid, neile mõjub tõukejõud. Kui kehad metallvardaga ühendada, hakkavad nn üleliigsed elektronid elektrijõu mõjul liikuma laetud kehalt laenguta kehale. Neutraalne keha omandab negatiivse laengu ja hakkab samuti elektrijõududega mõjutama metallvardas liikuvaid elektrone. Elektrilaengu ülekanne kestab
1.1)Hõõrdelekter-elekter, mis tekib kahe erineva keha hõõrdumisel;2)Elektrostaatika-on füüsika osa, mis uurib paigalolevat laetud kehade ajas muutumatut vastastikumõju;3)Elektrilaeng-sama liigise laenguga kehad tõukuvad, eriliigilised tõmbuvad;4)Elektriseeritud keha- keha, mis on omandanud elektrilaengu;5)Maandamine-laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga; 6)Elektrostaatiline väli-ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju; 7)Elementaarlaeng-vähimat loduses eksisteerivat elektrilaengut; 2.Elektrijõud on jõud millega üks , eriliigilised tõmbuvad; 4.Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel ;5.Juhid-ained või ainete segud, mis juhivad elektri
merevaigult või plastjoonlaualt. Samalt laetud kehalt saadud elektrilaengud on samaliigilised. Järelikult samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. Kuidas mõjutavad üksteist samaliigiliste laengutega kehad? Laetud torukesed tõmbuvad teineteise poole siis, kui üks neist on laengu saanud elektriseeritud klaasilt, teine aga elektriseeritud merevaigult. Et samaliigilise laenguga kehad tõukuvad, võib järeldada, et laetud klaasi ja merevaigu elektrilaengud on eriliigilised. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Sageli kasutatakse väljendite samaliigilised ja eriliigilised elektrilaengud asemel ka väljendeid samanimelised ja erinimelised elektrilaengud.
LIHTLAUSES on üks öeldis, LIITLAUSES kaks või enam öeldist. Öeldis on pöördsõna pöördeline vorm (käändelised olid ma, -mas, -mast, -maks, -mata, -da, -des, -v, -tav, -nud, -tud). KOONDLAUSE on lihtlause, kus ühele küsimusele vastab rohkem kui üks sõna, korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega: Eesti keel, kirjandus ja ajalugu on mu lemmikained. KOOLON pannakse koondlausesse, kui kokkuvõtvale sõnale järgneb loetelu. Nt Need on mu lemmikained: ajalugu, eesti keel ja kirjandus. MÕTTEKRIIPS pannakse koondlausesse, kui loetelu eelneb kokkuvõtvale sõnale, nt Ajalugu, eesti keel ja kirjandus need on minu lemmikained. LIITSÕNADE korduvad osised kirjutatakse koondlauses sidekriipsuga, nt Õunakompott, -moos ja dzemm maitsevad hästi. Mulle maitsevad õuna-, pirni- ja maasikamoos. HÕLMAVAD MÄÄRUSED kirjutatakse ilma komata, nt Eestimaal Pärnu maakonnas Audru vallas Aruväljal 16. septembril 1933. aastal kell 16.45 SAMAVÄÄRSED MÄÄRUSED kir...
Füüsika 9. klassile Elekter ja elektriväli Staatiline elekter Staatiline elekter tekib, kui kahte keha omavahel hõõruda. Hõõrumise tagajärjel saavad kehad laengu. Laengud Samaliigilised laengud tõukuvad, eriliigilised tõmbuvad: + ja + tõukuvad (pluss ja pluss) -Ja tõukuvad (miinus ja miinus) + ja - tõmbuvad (pluss ja miinus) Elektrijõud sõltub: · Laengu suurustest · Kehade kaugusest · Keha massist Elektroskoop seade, millega laengu olemasolu kindlaks teha. Millised ained ja kehad on head elektrijuhid, millised mitte? Juhid Mittejuhid Metall Klaas Vesi Plastik
kokkupuutel laetud kehaga. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. Elektriseeritud kehad mõjutavad teineteist suurema jõuga siis, kui nad on teineteisele lähemal või kui laengud on suuremad. ELEKTRILAENG Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühik 1 kulon. Tähis 1 C. Kahte liiki: positiivsed ja negatiivsed. Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad, eriliigilised tõmbuvad. Laetud keha elektrilaeng on suuruselt võrdne elementaarlaengute summaga ning on elementaarlaengu täisarvkordne. ELEKTROSKOOP Seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Töö põhineb samaliigilise laenguga kehade tõukumisel. Esi- ja tagakülg on klaasist, kesta sees asetseb osutiga metallvarras. Nimetuse esimene pool näitab seotust elektriga. Teine tuleneb kreekakeelsest sõnast skopeo, mis tähendab "vaatan". https://www
Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid. Elektroskoop – seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Metallid; hapete, soolade ja leeliste vesilahused; maa; inimese keha Mittejuhiks ehk dielektrikuks (ka isolaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Merevaik; klaas; kvarts; marmor; kumm; eboniit; siid; plastik; petrooleum; puhas (destilleeritud) vesi; õhk Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga nimetatakse maandamiseks. Samaliigilise laenguga elektroskoopide ühendamisel jaotub kummalegi elektroskoobile pool neil olnud laengu suurusest. Ühesuuruste eriliigiliste elektri...
Keha on positiivselt laetud, kui kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Keha on negatiivselt laetud, kui kehas on elektrone rohkem kui prootoneid. Keha on neutraalne, kui kehas on elektrone ja prootoneid võrdselt. Kehad elektriseeruvad hõõrumisel sellepärast, et eri ainest kehade tihedal kokkupuutel võivad elektronid minna ühest kehast teise. Kui kehad pärast hõõrumist teineteisest eraldada, on neil sama suurusega eriliigilised elektrilaengud. Kehade elektriseerumisel ei teki uusi laetud osakesi juurde ega hävi olemasolevaid. Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Paigaloleva laetud keha elektrivälja inimene oma meeleorganitega ei tunneta. Ained liigitatakse elektrijuhtideks ja mittejuhtideks. Elektrijuhiks nimetatakse ainet,
KIRJAVAHEMÄRGID Samaväärsed määrused kirjutatakse komaga, nt küünlapäeval, 2. veebruaril; ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil. Eriliigilised määrused kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas. Eriliigilised täiendid kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. Samaväärsed täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. Rindlause osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas..
SAMA- JA ERILIIGILISED TÄIENDID JA MÄÄRUSED *Samaliigilised täiendid ja määrused eraldatakse komaga. N: Laes rippus suur, paljuharuline lühter. Metsas, põllul ja luhal õitses palju lilli. * Eriliigilisi määruseid ja täiendeid komaga ei eraldata. N: Suusatama minnes pani Märt jalga paksud villased sokid. Kirjanik Arvo Mägi on sündinud Põhja-Tartumaal Kavastu vallas Koosa aleviku lähedal Lõhmuse talus. 1. Pane vajaduse korral komad. 1. Nädalavahetusel käisin Viljandis, Valgas ja Tõrvas. 2. Mu onu elab Tallinnas Mustamäel Sõpruse puiesteel. 3. Poes oli kirjusid, triibulisi, ruudulisi ja ühevärvilisi pluuse. 4. Direktor sõitis kooli ette oma ilusa uue sinise autoga. 5. Eile õhtupoolikul käis Liis trennis, laulukooris ja kinos. 6. A. H. Tammsaare on sündinud Järvamaal Albu vallas. 7. Kadunud fotot polnud ei laual, sahtlis ega ajalehtede vahel. 8. Ära mine kooli nende vanade katkiste teksapükstega! 9. Sügisel vä...
negatiive laenguga, kaks negatiivse laenguga, negatiivse laenguga ja laenguta, positiivse laenguga ja laenguta kehad? Miks? kaks positiivse laenguga keha- tõukuvad kaks negatiivse laenguga- tõukuvad positiivne ja negatiivne- tõmbuvad Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud samasugused laengud. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud eriliigilised laengud. 4. Kuidas saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud? Elktroskoobiga saab kindlaks teha, kas keha on laetud. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. (Elektroskoobi kesta sees asetseb osutiga metallvarras. Elektroskoop laadub, kui selle varrast puudutatada laetud kehaga. Kuna metallvarras ja ostui omandavad samaliigilise elektrilaengu, siis ostui otsad tõukuvad vardast eemale.) 5. Mis on elektrijõud?
Koolon ja mõttekriips 1) Kokkuvõttev sona: loetelu metsas kasvavad karusmarjad: tikrid ja karusmarjad 2)Loetelu - kokkuvõttev sõna Liiliad,nelgid,roosid-need kasvavad aias. Hõlmavad määrused Enamasti aja- ja kohamäärused Nt: ta sündis 1991. aastal 12. detsembril kell 14.20 Nt: ta sündis Eestis Harjumaal Maardus Punasel tänaval majas nr. 7 Samaväärsed määrused(täiendid) Komad olemas Nt: esmaspäeval, 6. novembril Nt: ilusaim, kõige kenam Nt: siin, trepi peal Sama- ja eriliigilised täiendid ja määrused Sama liik: koma on, Nt: kapis rippusid sametist, siidist ja villasest sallid Eri liik: koma pole, Nt: meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer Robi. Kaudne kõne jutustatakse ümber, mida keegi ütles 1) saatelause algusesse 2)sidesõna "et" 3)küsilause puhul küsisõna 4)isik muutub 5)kõneviis, tegumood ( isikuline, umbisikuline, kaudne, käskiv jne) 6)jutumärgid ja koolon kaovad ära Põimlaused Delfiinid, kes on väga armsad, magavad üks silm lahti.
teadmisi ajaloost, ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast + silmaring. Õppimine on eduka kirjandi saladus. Eesti keeles pole midagi õppida Astmevaheldus, vältevaheldus, lisand, võõrverbid, koondlause, hõlmavad määrused, sama ja eriliigilised täiendid ning määrused, rindlause ja otsekõne. Kas see pole mitte piisav loetelu sellest, mida on eesti keeles õppida? ÕS- ist saab kontrollida vaid õigekirja Vältevaheldust ja sõnade käänamist saab ka kontrollida. Peale eestikeelsete sõnade esitab ÕS ka üksikuid võõrkeelendei
vastu võtma. Seejärel tekib neil samaliigiline elektrilaeng. Nad tasakaalustuvad. 3. Hõõrumisel kehad elektriseeruvad, sellisel juhul kui kehadveaheline kontakt on küllalt tihe, siis läheb osa elektrone ühest kohast teise. Keha, millest elektronid lahkuvad omandab pos. Laengu ja elektrone haaranud keha omandab neg. Laengu. 4. Hõõrumisel elektriseerinud kehade laengud on suuruselt võrdsed eriliigilised laengud. 5. Elektriseeritavaid kehasid hõõrutakse, sest kehad pole siledad ja nii võib ühe keha mügarik sattuda teise keha sobivasse lohku ja seega pind, kus elektronid saavad ühest kehast teise minna, suureneb.
väärtusi eritunnulistest suurustest tunnuse väärtused liigitatakse järgmiselt: nominaad - nimiväärtus (väljendub sõnades) ordinaal - järjestusväärtus (hierarhia) meetriline - mõõtmisväärtus tunnused liigitatakse hulgaliste väärtuste järgi. Kvantitatiivsed omadused on tunnused, mille väärtused kuuluvad ühte liiki ja nad erinevad ainult kvalikteedi poolest. nt pikkus, kaal temp. Kvalitatiivsed tunnused, mille väärtused on eriliigilised ja neid väljendatatakse sõnades. nt must, valge Sündmuste liigitus: võimatud juhuslikud kindlad STATISTILINE UURING 1. Eeldused: a. ülesanne b. eesmärk c. objekt d. tunnused e. metoodika f. juhend g. kompetentne teostaja ja vajalikud vahendid h. reaalne tähtaeg i. vastutus j. tellimus k. valmis projekt 2. Ettevalmistus a. probleemi püstitamine b
loe, te ja lu kokkuvõttev sõna. Nt Peeter, Piia ja Paul need õpilased käivad meie klassis. Hõlmavad määrused: a) kohamäärused: nt TJG asub Eestis Tallinnas Õismäel Järveotsa teel. Koht sama, koma pole! b) ajamäärused: nt Sündisin 1992. aastal 3. aprillil kell 15.45. Aeg sama, koma pole! Samaväärsed määrused ja täiendid: Jaanipäev, 24. juuni (jaanipäev = 24. juuniga, on koma!). Raske, (=) tinane väsimus. Sama- ja eriliigilised täiendid ning määrused: Samaliigilised on koma: nt Näitusel on suuri, keskmisi, väikeseid ja päris tillukesi koeri. (Räägib kasvust). Eriliigilised koma pole: nt Meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer. (Kasv, värvus ja karv). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal! Kirjavahemärgid: Jutustava lause lõpus punkt. Küsilause lõpus küsimärk. Käsk- ja hüüdlause lõpus hüüumärk.
Seejuures ei ole oluline, kas torukesed on oma laengu saanud elektriseeritud klaasilt, merevaigult või plastjoonlaualt. Samalt laetud kehalt saadud elektrilaengud on samaliigilised. Järelikult, samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. Laetud torukesed tõmbuvad teineteise poole siis, kui üks neist on laengu saanud elektriseeritud klaasilt, teine aga elektriseeritud merevaigult. Et samaliigiliste laenguga kehad tõukuvad, võib järeldada, et laetud klaasi ja merevaigu eriliigilised. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Sageli kasutatakse väljendite samaliigilised ja eriliigilised elektrilaengud asemel ka väljendeid samanimelised ja erinimelised elektrilaengud. Samadele järeldustele laetud kehade vastastikumõju kohta tuli 1733. aastal prantsuse füüsik Charles Francois Dufay (1698-1739). Tema arvates saab elektrinähtusi seletada siis, kui oletada, et elektrit on kahte liiki: klaasi ja merevaigu elekter
asemel on xyy ja see pidi esinema keskmiselt ighal 700 mehel- see aga ei seleta ära miks umbes iga 5 mees on oma elukaaslase vastu vägivaldslt käitunud ....teiseks teooriaks on aga testorterooni teooria- see põhjendab meeste agresiivsust nende tetosterooni hulgaga veres- see on aga ka suhteliselt kasutu selgitamaks naistevastaseid vägivalla tegusid- kuna nt usas on 100 000 naise kohta 36 vägistatut aga norras vaid 1- seegatestosterooni teooria kohaselt peaksid elama norras ja usas lausa eriliigilised inimesed kuna testosterooni kohaselt on neil vahe kuskil 36 kordne. Psühholoogilised teooria- psühhopaat ise tunneb et on omandanud sotsiaalsed normid kuigi tegelikult ei mõista ta neid kyllaldaselt ja teatud isikute vastu on ta nõus nendest üle astuma. Psühhopaatidel puudub teatud perioodil täiesti südametunnistus. Patoloogilise isiksuse tyyp moodustab elanikkonnast kuskil 0.05-15 %. Psühhopaatidel on enamasti järgevad omadused: madal intelekti tase,
kui on kui-lisand (Ants kui korrapidaja oli vara kohal) - kui lauses olevad määrused osutavad ühele ja samale kohale/ajahetkele, siis koma ei panda - kui määrused osutavad erinevatele kohtadele/ajahetkedele tuleb koma - kui lauses kõrvuti asuvad määrused/täiendid on samaliigilised (värvus, aeg, pikkus vms), eraldame nad komaga, nt. Kastsin kollast, punast, valget roosi. - kui lauses kõrvuti asuvad määrused/täiendid on eriliigilised (igaüks väljendab erinevat omadust), koma ei panda, nt. Tal on ilus (väärtushinnang), suur (suurus), pruun (värv) koer. · RINDLAUSE - Kukk kargas, kana kaagutas. · PÕIMLAUSE - Laps karjus nii palju, et ema ei saanud magada - Mart, kes oli kiire jooksja, võitis kõiki - Kui Jaanus oli kull, pidi ta teisi püüdma - Grete avas akna, aga kõigil hakkas külm, kuna õues oli jahe · LAUSELÜHEND - Söönud kõhu täis, heitsin magama.
- Koondlauses ei panda koma sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii..kui ka ette. - Koondlauses pannakse koma sidesõnade kuid, aga, vaid, ent ette. - Koolonit kasutatakse koondlauses siis, kui korduvate lauseliikmete ees on kokku- võttev sõna.(mul on neli head sõpra), (kelle) - kokkuvõttev sõna: loe, te ja lu. - loe, te ja lu kokkuvõttev sõna - samaliigilised, koma(d) on (suuri, keskmisi, väiksemaid..) - eriliigilised, koma(sid) ei ole (suur pruun pikakarvaline..) - Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast sõltumatust osalausest, mille vahekohta oleks võimalik ka punkt panna, nim. rindlauseks. - Osalausete liitumiskohal on koma.( 1.lause, 2.lause) - Osalausete liitumiskohal on sidesõna, mille ette koma ei panda( ja, ning, või, ega) ( 1.lause S 2.lause) - Osalausete liitumiskohal on sidesõna, mille ette pannakse koma( aga, kuid, vaid, ent) (1.lause, S 2.lause)
SOTSIAALNE REGULEERIMINE Saab väita, et inimese sotsiaalset käitumist mõjutavad reeglina kõige rohkem riik, ühiskond, usk ja perekond ning inimese sotsiaalset käitumist (vähemalt ilmalikus valdkonnas) kujundavad õigus, tava ja kõlblus. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused. Ühiskonnale on omane määrata kindlaks, millisel viisil peab inimene mingis olukorras, kus tal on tema tahtest sõltuvad käitumisvariantide valikud, käituma. See tähendab, et inimühiskonna eksisteerimiseks vajalik inimeste omavahelise suhtlemise normatiivne reguleerimine saavutatakse sotsiaalsete normidega ja sotsiaalse reguleerimisega. Sotsiaalne reguleerimine on inimese kui ühiskonna liikme käitumise mõjutamine kavandatud soovitud suunas, mis ideaaleesmärgina peaks silmas pidama ühiskonna säilitamise ja arengu eesmärke. Sotsiaalne reguleerimine saavutatakse käitumisreeglite ehk käitumisnormide abil ning kogumis on sotsiaalne reguleerimine süsteem, mil...
loe, te ja lu kokkuvõttev sõna. Nt Peeter, Piia ja Paul need õpilased käivad meie klassis. Hõlmavad määrused: a) kohamäärused: nt TJG asub Eestis Tallinnas Õismäel Järveotsa teel. Koht sama, koma pole! b) ajamäärused: nt Sündisin 1992. aastal 3. aprillil kell 15.45. Aeg sama, koma pole! Samaväärsed määrused ja täiendid: Jaanipäev, 24. juuni (jaanipäev = 24. juuniga, on koma!). Raske, (=) tinane väsimus. Sama- ja eriliigilised täiendid ning määrused: Samaliigilised on koma: nt Näitusel on suuri, keskmisi, väikeseid ja päris tillukesi koeri. (Räägib kasvust). Eriliigilised koma pole: nt Meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer. (Kasv, värvus ja karv). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal! Kirjavahemärgid: Jutustava lause lõpus punkt. Küsilause lõpus küsimärk. Käsk- ja hüüdlause lõpus hüüumärk.
Suhete reguleerimine reeglite abil. Reeglitega määratakse käitumisvariandid nendele, kes satuvad reeglis kirjeldatud olukordadesse. Üldist reeglit tuleb mõista kui normi. Paljusid inimestevahelisi suhteid reguleerivad tavanormid. Tavanormidest kinnipidamist ootab ühiskond tervikuna. Ühiskond koosneb mitmetest sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne. Tegemist on normatiivse reguleerimisega, kujunemise aluse moodustavad eriliigilised sotsiaalsed normid. Normatiivse reguleerimise süsteeme iseloomustab ühtsus, süsteemi elemendid on omavahel seotud. Terviklikkuse tagab, et elementide vahel on arvukamad ja tugevamad suhted, kui näiteks mõne teise süsteemi vahel. Ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus on süsteemide puhul väga lähedal asuvad mõisted. Oluline on süsteemi organiseeritus ehk korrastatuse aste. Eeldab süsteemi arengut, kõrgemale astmele jõudmine tähendab kvalitatiivseid muutusi. Mida organiseeritum on
(2) Kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul. (3) Liitkaristus ei tohi ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega käesoleva seadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. (4) Kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus, mõistetakse liitkaristusena eluaegne vangistus. (5) Eriliigilised lisakaristused viiakse täide iseseisvalt. 27. Aegumine ja selle õiguslik tähendus § 81 Süüteo aegumine tähendab seda, et teatud aja jooksul kaotab riik toimepandud süüteo suhtes huvi. Aegunud süüteo eest enam kedagi süüdi mõista ei saa. Süütegude aegumise põhimõte on võetud kasutusele ka seetõttu, et aja möödudes tunnistajad unustavad antud asjas tähtsad asjaolud või muutub nende leidmine võimatuks.
[10] 3. EHITUSJÄÄTMETE KOGUMINE JA TRANSPORT EESTIS Ehitusjäätmeid saab liigitada: 1. Sorteeritud ehitusjäätmed - need on renoveerimise, ehituse- või lammutuse käigus tekkinud ning nende tekkekohas eri liikidesse kogutud ning taaskasutusse sobilikud jäätmed nagu: tellis, kivi, katusekivi, betoon, puit, metall, pinnas, liiv, muld jne jäätmed 2. Segaehituspraht - need on renoveerimise, ehituste- või lammutuse käigus tekkinud eriliigilised jäätmed, nagu: puit, paber, kile, plastik, tellis, betoon, metall jm sellised jäätmed, mis taaskasutusele võtmiseks tuleb kõigepealt üksteisest eraldada - sorteerida. [11] Tabelis 4 on toodud sorteeritud ehitusjäätmete ja segaehitusprahi ringlusessevõtmise eelised ja puudused. Tabel . Sorteeritud materjalide ja segajäätmete ringlussevõtu eelised ja puudused [5] Kogumise meetod Eelised Puudused
kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade/teenuste tähistamiseks. b. Sarnased tähised ja sarnased kaubad? Õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. c. Sarnased märgid ja eriliigilised kaubad? Varasem kaubamärk on mainekas kui seda teab märkimisväärne osa inimestest, kes teavad kaupade või teenuste valdkonda. Varasema kaubamärgi ärakasutamine või kahjustamine. 28. Mis on leiutis? Leiutis on mis tahes tehnikavaldkonda kuuluv tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus, mille objekt võib olla seade, meetod, aine. 29. 3 kriteeriumi leiutisele patendi saamiseks? Selgita igat kriteeriumit paari lausega. (essee küsimus)
muldkate puudub). Pinnakatte mood. sügavamal moreenid, esineb rannajärvi (laguunide kinnikasvamisel) ning nende kinnikasvamisel soid. Muldadest dom. leet, soo ja soolakulised rannamullad. Metsadest: nõmmemetsad, aga soostunud metsi. Niitudest puis ja rannaniite. 12. Soomaastik: Moodustab 20 % Eesti pindalast. Hõlmad suuremaid soostunud alasid: Endla soostik, Soomaa, Alutaguse. Soomaastike alla kuuluvad ka väiksemad ja eriliigilised sood nagu allikasood Viidumäel jne. Pinnakatte mood. järvesetted ja neil lasuvad soosetted (turba paksus kuni 10 m).
Ühiskonnas on palju sotsiaalse regulatsiooni liike (hierarhilisi süsteeme). Nende olemus (potentsiaalne seostatus) sõltub üldiste ja üldkohustuslike käitumismastaapide iseloomust, mis on normatiivne alus. Piltlikult öeldes koosneb elu ühiskonnas mitmetest sotsiaalsetest kordades: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne – normatiivne reguleermine, sest nimetatud kordade kujunemise aluse moodustavad eriliigilised sotsiaalsed normid. Ühtsus iseloomustab normatiivse reguleerimise sees asuvaid süsteeme, sest süsteemi elemendid on omavahel seotud ja seetõttu tajutakse neid ühtsena (nt avanormid). Terviklikkuse tagav see, et suhted antud süsteemi elementide vahel on arvukamad ja tugevamad kui selle ja mõne teise süsteemi vahel. Ühtsus, terviklikkus, iseseisvus on lähedased mõisted. Organiseeritus e korrastatuse aste – mida organiseeritumaks on süsteem kvalitatiivsete
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhisea...
(2) Kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul. (3) Liitkaristus ei tohi ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega käesoleva seadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. (4) Kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus, mõistetakse liitkaristusena eluaegne vangistus. (5) Eriliigilised lisakaristused viiakse täide iseseisvalt. 28. Aegumine ja selle õiguslik tähendus Süüteo aegumine tähendab seda, et teatud aja jooksul kaotab riik toimepandud süüteo suhtes huvi. Aegunud süüteo eest enam kedagi süüdi mõista ei saa. Süütegude aegumise põhimõte on võetud kasutusele ka seetõttu, et aja möödudes tunnistajad unustavad antud asjas tähtsad asjaolud või muutub nende leidmine võimatuks. Väljavõte seadusest § 81. Süüteo aegumine
identsed või samaliigilised. On öeldud näiteks, et energiajoogid on samaliigilised alkohoolsete jookidega. Esineb äravahetamise tõenäosus – vastatsikkuse sõltuvuse põhimõte – mida sarnasemad on kaubamärgid, seda erinevamad peavad olema kaubad ja teenused ja vastupidi. Hinnatakse sarnasuse vahekorda ja siis antakse hinnang, kas on äravahetamise tõenäosus. Sarnased märgid ja eriliigilised kaubad: KaMS § 10 lg 1 p 3 – säte on täiendava funktsiooni kaitseks, et keegi ei hakkaks kaubamärgi mainet ära kasutama või rikkuma. Varasem kaubamärk on mainekas – kui seda teab märkimisväärne osa inimestest, kes teavad kaupade või teenuste valdkonda. Kaubamärgid identsed või sarnased o Seos o Äravahetamise tõenäosus pole nõutav Varasema kaubamärgi ärakasutamine või kahjustamine o Eristusvõime kahjustamine
identsed või samaliigilised. On öeldud näiteks, et energiajoogid on samaliigilised alkohoolsete jookidega. Esineb äravahetamise tõenäosus – vastatsikkuse sõltuvuse põhimõte – mida sarnasemad on kaubamärgid, seda erinevamad peavad olema kaubad ja teenused ja vastupidi. Hinnatakse sarnasuse vahekorda ja siis antakse hinnang, kas on äravahetamise tõenäosus. 3) Sarnased märgid ja eriliigilised kaubad: KaMS § 10 lg 1 p 3 – säte on täiendava funktsiooni kaitseks, et keegi ei hakkaks kaubamärgi mainet ära kasutama või rikkuma. Varasem kaubamärk on mainekas – kui seda teab märkimisväärne osa inimestest, kes teavad kaupade või teenuste valdkonda. Kaubamärgid identsed või sarnased o Seos o Äravahetamise tõenäosus pole nõutav Varasema kaubamärgi ärakasutamine või kahjustamine o Eristusvõime kahjustamine
majanduskriisile. Makroökonoomika eesmärk on majandussüsteemi ebaõnnestumistega seotud situatsioonide analüüs ning soovituste välja töötamine uute vigade vältimiseks. Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisele. Seega ei suurene: töötus Kuidas leida sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtust saadud tulu meetodil? saadud tulu meetod summeerib eriliigilised sissetulekud, mis on makstud tootjatele ja töötajatele. Kui me jaotame tulu neljaks komponendiks: töötasud ja palgad (W), üürid (rt), intressid (r), kasumid (p), siis SKP on nende summa Nominaalse SKP arvutamisel kasutatakse: jooksvaid turuhindu. Millisel alltoodud meetodil on võimalik SKP välja arvutada? saadud tulu meetodil (palgad, üürid, intressid ja kasumid) Makroökonoomikas kasutatakse hinnaindeksina: tarbijahinna, tootjahinna indeksit ja SKP deflaatorit
Kuidas leida sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtust saadud tulu meetodil? a. liidetakse inimeste poolt antud riigi territoorimil teenitud seaduslik ja ebaseaduslik tulu kokku b. teoreetiliselt võimalik aga praktiliselt ei kasutata, kuna infot pole võimalik kätte saada c. saadud tulu meetodi kohaselt jaotatakse SKP neljaks peakomponendiks: tarbimine, investeeringud, riigiostud ja netoeksport. SKP leidmiseks need summeeritakse d. saadud tulu meetod summeerib eriliigilised sissetulekud, mis on makstud tootjatele ja töötajatele. Kui me jaotame tulu neljaks komponendiks: töötasud ja palgad (W), üürid (rt), intressid (r), kasumid (p), siis SKP on nende summa SKP arvutamisel kulutuste meetodil loetakse valitsuse ostude hulka: a. Väljamakstud lastetoetused b. Kõik valitsuse kulutused c. Kaupade ja teenuste ostmist avaliku sektori poolt arvestatakse SKP arvutamisel kulutuste meetodil 1,00/1,00 Makroökonoomikas kasutatakse hinnaindeksina: a
identsed või samaliigilised. On öeldud näiteks, et energiajoogid on samaliigilised alkohoolsete jookidega. Esineb äravahetamise tõenäosus – vastatsikkuse sõltuvuse põhimõte – mida sarnasemad on kaubamärgid, seda erinevamad peavad olema kaubad ja teenused ja vastupidi. Hinnatakse sarnasuse vahekorda ja siis antakse hinnang, kas on äravahetamise tõenäosus. Sarnased märgid ja eriliigilised kaubad: KaMS § 10 lg 1 p 3 – säte on täiendava funktsiooni kaitseks, et keegi ei hakkaks kaubamärgi mainet ära kasutama või rikkuma. Varasem kaubamärk on mainekas – kui seda teab märkimisväärne osa inimestest, kes teavad kaupade või teenuste valdkonda. Kaubamärgid identsed või sarnased o Seos o Äravahetamise tõenäosus pole nõutav Varasema kaubamärgi ärakasutamine või kahjustamine o Eristusvõime kahjustamine
Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused, kohustused. Mittetulundusühinguid reguleerib mittetulundusühingute seadus. Mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingute vormis tegutsevad nt spordiühingud jms. Eriliigilised mittetulundusühingud tegutsevad eriseadusi arvestades, nt kirikud ja kogudused. Sihtasutusi reguleerib sihtasutuste seadus . Sihtasutus juriidiline isik, millel pole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ning kasutamiseks. Avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsevad riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik on
täitmist, selle hulka kuulub veel ka üldine lojaalsuskohustus (liige peab eelistama oma tegevuses liikmena JI huve isiklikele või kolmandate isikute huvidele)) ning peamised ja spetsiifilised kohustused (JI juhtimine, otsuste vastuvõtmine, planeerimine, spets kohustusteks on info andmine ja aruannete esitamine kõrgemale organile). Juhtorgani liikme vastutus seisneb eelkõige kahju hüvitamise kohustuses, liige vastutab üldjuhul ainult JI ees. JI organite otused on eriliigilised tehingud, mis rajanevad organi liikmete poolt antud häältele ning on suunatud JI tahte kujundamisele. Otsused tehakse enamasti häälteenamuse põhimõttel ning sellel on õiguslik tähendus JI sisesuhetele ning need ei avalda mõju suhetele kolmandatele isikutele. Otsuse kehtetusel on 2 alaliiki: 1)otsus on tühine- kehtetu algusest peale, otsusest huvitatud isikul on võimalik tühisusele tugineda kui tühisus on kohtu poolt tuvastatud, otsus on tühine: 1
Kohustuslik kapitali määr on üldjuhul 40 000 EEK, kusjuures põhikirjaga saab ette näha ka teisiti. f. Mittetulundusühingute tegevust reguleerib mittetulundusühingute seadus. Tegemist on isikute vabatahtliku ühendusega, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine – paljud spordiühingud, harrastustegevusega tegelevad ühingud. Eriliigilised MTÜ-d tegutsevad eri seaduste alusel, nt erakonna seadus. g. Sihtasutusi reguleerib sihtasutuste seadus. Sihtasutus on juriidiline isik, millel pole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks. Tehingud, tehingu mõiste ja liigid. Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele õigusjärglusega, kui need ei ole isikuga lahutamatult seotud seaduse järgi. Õigusjärgluse aluseks võib olla tehing, seadus või muu õigusakt.
Osaluse omandamise ja osaniku õiguste tekke erinevused. 26 Osast tulenevad õigused võib liigitada: a) Individuaalsed õigused (igaühe õigused, vähemusõigused). Osaniku individuaalsed õigused võib liigitada: Varalised õigused Juhtimisega seotud õigused b) Kollektiivsed õigused (osanike kui organiga seotud õigused) Osad võivad olla eriliigilised. Igal osanikul saab olla üks samast liigist osa. NB! Ühingu huvid on alati esikohal. Osanikel võib olla ka eriõigusi, kuid need peavad olema sätestatud põhikirjaga. Kui kellelegi antakse väiksemad õigused, siis see isik peab sellega nõus olema ning peab olema selle kohta ka häälteenamus. Osa saab omandada: a) Asutamisel b) Kapitali suurendamisel c) Tehingu alusel Osaniku suhe OÜ-ga, teiste osanike ja juhtorgani liikmetega on seadusega reguleeritud õigussuhe
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam ...
eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajatena , hankijatena, tööpanuse, teenuste kasutamise ja muu sellise kaudu. Kohustuslik kapitalimäär on üldjuhul 40 000 krooni. Mittetulundusühingud tegevust reguleerib mittetulundusühingute seadus ja siin on tegemist vabatahtliku ühendusega, mille eesmärgika või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamisega. Eriliigilised mittetulundusühingud tegutsevad erakollaliste seaduste alusel n erakonnad. Sihtasutusi reguleerib sihtasutuse seadus. Millel pole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks. Avalik õiguslikud juriidilised isikud on Riik, KOV ja muu juriidiline isik mis on loodud avalikes huvides, selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. N: TÜ, TTÜ. Eesti vabariik on tsiviilõiguslikes suhetes juriidiline isik. Ministeeriumid,ametid, riigikogu,kohtud ei saa olla tsiviilõiguse
vähemalt selle toimepanemist piirata. 313. Nimetage põhi- ja lisakaristused. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahaline karistus ja vangistus. Rahalist karistust võib mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega. Ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Eriliigilised lisakaristused viiakse täide iseseisvalt. 314. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? Mõjutusvahenditeks on konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi, või alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid. 315. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus?
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
Tavanormidest kinnipidamist ootab ühiskond tervikuna. Toodud näited räägivad inimestevaheliste suhete tegelikust korrastamisest sotsiaalse reguleerimise süsteemis üldiste ja üldkohustuslike reeglite poolt. Piltlikult öeldes koosneb elu ühiskonnas mitmetest sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne. Tegemist on normatiivse reguleerimisega, sest nimetatud kordade kujunemise aluse moodustavad eriliigilised sotsiaalsed normid. Sotsiaalse korra hulka kuulub ka õiguskord kui suhteliselt hästi organiseeritud õigussüsteem. Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. Siit järeldub, et ühelt poolt on õigusnormid tüüpilised sotsiaalsed normid. Nad on korra loomise vahendiks inimkäitumises. Kui normatiivse reguleerimise seisukohalt pole tähtsust, kas liiklus on parem- või vasakpoolne, tähtis on kord kui niisugune, siis õigusliku reguleerimise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
