Debüütalbumi ,,Jika Jika" laulud 1. "Train Love" (4:12) 2. "Ocean Floor" (3:15) 3. "Rain" (5:07) 4. "Castles In The Sky" (3:20) 5. "Feels Like Sunday" (3:40) 6. "Mbira No. 2" (2:18) 7. "Zipho Phezulu" (3:06) 8. "Mali" (4:07) 9. "Castles In The Sky" (3:36) 10. "Mowbray Kaap" (6:04) 11. "Nomvula" (7:27) Aafrika muusik Fela Kuti Fela Anikulapo Kuti (sünninimi Olufela Olusegun Oludotun Ransome-Kuti; 15. oktoober 1938 Abeokuta 2. august 1997 Lagos) oli Nigeeria (joruba (egba)) saksofonist ja bändijuht, afrobeat'i rajaja, inimõiguste aktivist ja sõltumatu poliitik. Ta on His Master's Voice'i koostatud 100 mõjukama muusiku edetabelis 46. kohal. Elulugu Fela sündis Abeokutas keskklassi perekonnas. Fela isa oli pastor ja koolijuht, Nigeeria Õpetajate Liidu esimene esimees, Israel Oludotun Ransome-Kuti, vaimustunud pianist ning
Määrsõnatuletus Määrsõna on muutumatu sõna, mis kuulub ainult tegusõna juurde: käitus julgelt (kuidas?) -lt määrsõna sufiks julgelt poisilt -lt alaltütleva käände lõpp,mis kuulub omadussõna juurde Sufiksid -sti hästi -ti öösiti -misi aegamisi -kuti vastakuti -vil(e) elevil, elevile -li kõhuli -kesi kahekesi -stikku vastastikku -vel(e) ärkvel(e) -ldasa loomuldasa -tsi telefonitsi
· Viis o Aluseks omadussõna -lt Kehvalt, õrnalt, kiirelt -sti Kiiresti, halvasti, kehvasti · Rühmitumine o -ti Periood Suviti, õhtuti, reedeti Rühm Piirkonniti, riigiti, klassiti · Paiknevus o -tsi Rinnutsi, silmitsi o -kuti küljekuti, rinnakuti o -stikku küljestikku o -tsi Telefonitsi, meritsi, sõnutsi · Olukord o -li Kummuli, selili, näoli, põlvili, siruli Tegusõnatuletus · Nulltuletus Tunnus -ma liidetakse otse tüvele Riiv+ma=riivima Must+ma=mustama · Sufikstuletus
Tuletismoodustis- Aktiivsesse sõnamoodustusse kuuluvate tuletiste tähendus sõltub kontekstist, passiivselt moodustatud tuletise tähendus on fikseeritud. Produktiivsed- ja; -lane; -line. Abstar- us; - lus; -mus. Rühm ja kogu- kond; -stik;-stu. Eitust väljendavad liited- eba; - mitte. Omadusõna liited- -ne; -lik; -line; ( tu; -kas; -jas; -mine) . Tegusõna tuletus- ta/da; -sta; -nda; -u ja ne; - ise ja tse; - ata; - skle ja le. Määrsõna- lt; -sti; - ti; -tsik ja stikku; -kuti ja li. Liitsõna koosneb põhiosast ja täiendosast. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda. Liitsõnamoodustuse mallid- viis, kuidas moodustada sõnu.: * Tüveline liitmine- tegu- ja määrsõnad. Eraldatakse ma- tegevusnime tunnus ja saadud tüvi liidetakse põhiosale: leid/ma leid+laps; maha+ kirjutamine. * Nimetavaline liitmine- täiendosa nimetavas käändes: kolm+nurk; jalg+ratas; see+tõttu. * Omastavaline liitmine- omastavas käändes:
muutus, kuid mis suunas (paremaks või halvemaks ja miks)? 4.) Mis oli tüdruku nimi,kellega ta koolis kakles, kaklemise põhjus? 5.) Võrdle Rita peret Anni omaga (vähemalt 3 võrdlust). 6.) Kuhu Ann põgenes, mis oli selle koha nimi ning kelle suvila see oli? 7.) Peatselt tekkis suvilasse suurem kamp; kelle tuttavad need olid ning kus nendega tutvuti? 8.) Millega põhiliselt kambas tegeleti? 9.) Poiss, kellega Ann sai vägagi lähedaseks: mis tolle kuti nimi oli ning miks Ann pettus temas? 10.) Tüdrukule tekkis aga parim sõber, kes ei jätnud teda hätta, mis oli ta nimi ning kui vana ta oli? 11.) Kus väike tulekahju tekkis ning kas keegi sai kannatada? 12.) Kolm poissi kes olid kohalikud, mis nende nimed olid? 13.) Vanem noormees liikus teatud liiklusvahendiga, millisega? 14.) Päevikust sai teada Ann oma isa kohta midagi uut, mis see oli? 15.) Kui vana oli tüdruku ema kui ta ema tegi nooruses lollusi ning mis sai
-kond -ndik -stik -stu -ik -mu IV ABTRAKTSEID OMADUSI, AINE- VÕI TEGEVUSALA MÄRKIVAD TULETISED -us -dus -lus -ndus V ADJEKTIIVTULETUS -ne -line -lik -ke -kas -jas -tu -mine -ik -lane -ldane -s:-nda -s -ur -v VI ADVERBI TULETUS -lt -ti -vel -sti -di -vele -mini -tsi -ldasa -kesi -kil -si -misi -kile -kuti -l -li -stikku
Tänavalapsed Sissejuhatus: On palju inimesi kes arvavad et tänavalapsed endale just sellist elu tahavadki et sellepärast nad tänavatel ongi, et neile see meeldib. Selline suhtumine osade inimeste poolt ajab lihtsalt toesti nutma. Olen ise samuti tänavalaps olnud. Kuigi ega mul praegugi ei ole ühtegi kohta kuhu minna, ainult meie seltskonnast ühe kuti juurde, aga see ei ole mingi elu. Tänavalaste elu on kohutavalt karm,julm ja ebaoiglane. Paljud nutavad öösiti siis kui keegi ei näe, sest nad tahavad saada koju, päeval on nad koik aga jälle täiesti tegutsemis valmid. Ja miks tänavalapsed varastavad? Sellepärast et ka neil on vaja ju millestki elada, see on toesti tosi et vaga paljud tanavalapsed nuusutavad liimi, ja sellest liimi nuusutamisest algabki meie narkomanide tee... Küsitlus: Kaua sa ise oled või olnud tänavalapseks?
Vihmametsad Vihmametsad on ühed kõige liigirikkamad paigad maailmas. Täpsemalt asuvad vihmametsad ekvatoriaalses piirkonnas: Kesk-Aafrikas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima poolest on need alad väga soojad ja niisked, aastaaegu ei ole võimalik eristad, sest ilm püsib aastaringselt enam vähem ühesugune. Hommikust keskpäevani püsib ilm selge, kuid õhtupooli- kuti algavad paduvihmad, mis kestavad mitu tundi.Vihmasajud tekivad tänu piirkonnale ja asendile. Ekvatoriaalses piirkonnas on palju päikeskiirgust, mille tõttu on piirkonnas suur aurumine ja tõusvad õhuvoolud, mis põhjusta- vad väga palju sademeid. Suurima ekvatoriaalse vihmametsa ala on Amazonase madalik, see moodustab umbes 60% kogu maailma vihmametsadest, see on 7 000 000 ruutkilomeetrit suur ja sellest 5 000 000 ruutkilomeetrit asub Brasiilia aladel.
Kui ka täiskasvanutel ja eakate südames peitub kindlasti vähemalt üks pisikene unistus. Ja see pole üldse lapsik mõtteviis. Me ei peaks kunagi loobuma, sellest mida tõesti tahame teha. Kuna suurte unistustega inimene on võimsam kui kõigi faktidega inimene. Unistada võib paljuski, aga elu näitab, et kõik unistused ei saa täituda. Kui on deppressioon või masendus millestki, nt. läksid õpetajaga tülli koolis või kutist lahku ja tahaks enesetapu teha kuti pärast; hakkaks parem unistama, kuidas kõik heastada efektiivsete sõnadega. Kuna unistused tavaliselt päästavad inimesed masendusest ja kurbusest. Unistusi muuta ei saa, aga oskusi parandada saab. Kui teeme unistustes midagi valesti, saab neid parandada ja paremini väljendada. Aga unistuste fakte muuta ei saa. Unistused ja mälestused on ainuke kui ka tõeline paradiis, kust keegi ei saa kedagi välja tirida.
armastavad kasuvanemad ja ta saab endale selle, millest iga lastekodu laps ainult unistab. Lapsevanemad saavad endale lapsed, kellest nad on unistanud ja saavad pakkuda kellelegi enda lapsevanemaarmastust. Nad saavad luua oma perekonna. Kunagi ammusel ajal ei käinud pere loomine päris nii, nagu praegu. Pere lapsed ei läinud pärast üheksandat klassi kaugele kooli ja kolinud siis mingi suvalise kuti juurde, kusjuures kui see kutt ikka hästi ei kõlba siis valitakse uus ja kolitakse edasi. Vanematega suheldakse vaid siis kui raha tahetakse. Tol ajal oli pereplaneering vägagi paigas. Ühes suures talumajas elas kolm põlvkonda kenasti koos. Mida rohkem rahvast seda parem, sest siis sai kiiremini tehtud kõikvõimalikud tööd- majapidamistööd, loomadega seotud tööd laudas, karjamaal heinategemine ja veel palju muudki. Lapsed hakkasid juba väga noorelt kodutöid
Kuid olukord ei olegi olnud alati nii, vaid see muutus kaasnes peale poisi ema surma. Sellest ajast saati on ta muutunud inimeseks, kes ei usalda kedagi peale enda ning muutunud töönarkomaaniks. Poisil on ka oma tüdruk nimega Piia. Nad veedavad enamus ajast koos. Ükspäev nad lähevad koos linna soppama. Kui nad on turule jõudnud, siis tüdrukule hakkab üks kampsun meeldima, kuid tal jääks veidike raha puudu, et seda lubada omale. Seega ta palubki oma kutilt nagu veidi raha. Kuti mõtted on aga sel hetkel oma eelmise tüdruksõbra ümber, kes samuti talle turul vastu jalutab. Ning see tüdruk oli teda ära kasutanud, materiaalses mõttes. Seega ilma mõtlemata vastabki ta taktitundetult, et nagu tahakski Piia vaid tema raha. Selle peale tüdruk muidugi solvub ning jookseb ära. Hetk hiljem aga saab poiss aru, et oli valesti käitunud ning ostab kõik erinevad kampsunid seal müügil olevatest ning viib need Piia koju,
Enesekohasus: -u (sirguma), -ne (kõnelema) Heli: -ise (kohisema) Käitumine: -tse (tujutsema) Ühekordsus: -ata (kraaksatama) Olulisus: -le (kraglema) skle (olesklema) NB! Nulltuletus tunnus ja lõpp liituvad otse tüvele : kohisema, ronima Määrsõnatuletus: Viisi: -lt(kirelt, -sti (kiiresti) Rühmitust: -ti (suviti) Paiknevus: -tsi (rinnutsi), -kuti (seljakuti), -stikku (vastastikku) Olukord: -li (selili) 9) Lauseõpetus, lauseliikmed Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause koosneb fraasidest, need omakorda sõnadest. Lause tuumaks on öeldis. Alus on tegija. Sihtis on lauseliige, millele või kellele öeldisega väljendatud tegevus on suunatud. Öeldistäide täpsustab alust ja esineb lausetes, kus on olema vorm.
Nimi- ja tegusõnale liitudes loovad nad alussõnaga võrreldes uue mõiste ja jagunevad järgmisteks liikideks: üldised omadussõnaliited -ne, -line, -lik omaduse puudumist väljendav liide-tu omaduse rohkust väljendav liide -kas sarnasust väljendav liide -jas 8. Määrsõnatuletus Määrsõnaliited on –lt, -sti, -misi, -ti, -tsi, -kesi, -li, -kil ~ -gil, -kile ~ -gile, -vel ~ -vil, -vele ~ -vile, -ldasa, -si, -kuti, -stikku 9. Liitsõna foneetiline, morfoloogiline ja semantiline iseloomustus. Liitsõnale on tunnuslik kokkuvormistus mis tahes ümbruses ja põhiosa mis tahes vormi korral. Kõnes avaldub kokkuvormistus eelkõige rõhumallis – liitsõnal on üks alguspearõhk, nt va∙naema, samal ajal kui fraasis on igal sõnal oma pearõhk, nt va∙na e∙ma. Ortograafias kajastab suulist kokkuvormistust kokkukirjutus. Liitsõna kokkuvormistusega kaasneb
Täisminevik On elatud Enneminevik Oli elatud 8. Sõnade tuletamine tüvi+tuletisliide=tuletis (mäng+ja=mängija) Sõnamoodustus a) Tuletamine e liidete lisamine (nt mäng+ur): nimisõnaliited (-mine, -ja, -us, -kene, -lane, -ur, -kond, -la, -nna, -tar), omadussõnaliited (-line, -lik, -tu, -kas, -ne, -jas), määrsõnaliited (-lt, -sti, -li, -misi, -ti, -tsi, -stikku, -kesi, -kuti, -si), tegusõnaliited (-le, -ne, -skle, -ta, -tse). b) Nulltuletus e liiteta tuletamine (nt mängi/ma) c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). 9.Lauseõpetus, lauseliikmed
Viis lt kadedalt, kergelt sti kiiresti, uuesti Rühmitamine ti reedeti, hommikuti, klassiti Paiknevus tsi rinnutsi, silmitsi, käsitsi kuti rinnakuti, kohakuti stikku rinnastikku, küljestikku Asend li Kummuli, pikali, kõhuli, põlvili Võõrnimetuletiste kirjutamine Kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. 6 liited: -lik, -lane, -lus, ism, ist. Nt balzaclik, chaplinlik, chopinlik, madridlane, hollywoodlik
Tol hetkel tundus see ilmselge, et hoida perekonda koos, kuid kas see oli ka hea põhjus? Ta ei osanud arvata, kas see, mis nad tegid, oli tavaline teguviis, ehk isegi mõistetav või nii imelik, et kui sellest teada saadaks, siis oleks see kõigi riigi ajalehtede pealkirjades. 18. „Mulle ei meeldi punane värv autode juures. See annab neile lelude välimuse.“ (lk 84) Julie oli teinud ühepajarooga ning õhtusöögile kutsus ta ka oma kuti, Dereki. Jackile ei meeldinud Derek, sest Derek sai olla Julie läheduses. Jack oli armukade ning ei saanud seega ka Dereki uhket sportautot kiita. Sue ütles Derekile, et neile väga meeldib ta auto. Jack aga ütles, et talle ei meeldi, kuna selle punane värv annab autole lelu välimuse. Jack ei saanud ühegi Dereki väitega nõustuda, kuna see oleks näidanud, et Jack ehk sallib teda. 19. Tundsin end ebamugavalt ja pidin palju lärmi tegema. (lk 90)
kellelegi kurja, on nõus Mandzuurias käinud mehel isegi saapaid puhastama, pakub talle viina ja pasteeti, kui mees süüa nõuab, ja mõisnik selle eest tasuks maha lastakse. Mõisnik ise joodab Mandzuuria-mehe täis, see haarab relva ja laseb nagu muuseas mõisniku maha. Sellise hoiakuga, et ups, valesti läks. See oli hästi stseeni moodi filmist ,,Pulp Fiction", kus Travolta tegelane laseb niisama relvaga vehkides ja midagi seletades, nagu möödaminnes maha ühe kuti, kes istus auto tagaistmel. Kõigi lavastuste kohta võib öelda, et aeg läks neid vaadates nagu linnutiivul. Mitte kordagi ei hakanud igav ega tulnud mõtet, et võiks juba lõpetama hakata. Pigem isegi vastupidi, oli natuke kahju, et nii ruttu otsa sai. Kuigi ma rõõmustasin alati, kui tekkis võimalus ennast liigutada, oli iga etenduse lõppedes selline tunne, et see võiks olla lihtsalt vaheaeg, mitte veel päris lõpp. Lavastuses jäi arusaamatuks Kristi haiguse teema
Euroopas. kultuuriasutusi. Tallinn Eesti PEALINNANA (olev kääne) on tuntud kogu Euroopas. UUTE SÕNADE SAAMISVIISE: 1. Sõnamoodustus a) Tuletamine e liidete lisamine (nt mäng+ur): nimisõnaliited (-mine, -ja, -us, -kene, -lane, -ur, -kond, -la, -nna, -tar), omadussõnaliited (-line, -lik, -tu, -kas, -ne, -jas), määrsõnaliited (-lt, -sti, -li, -misi, -ti, -tsi, -stikku, -kesi, -kuti, -si), tegusõnaliited (-le, -ne, -skle, -ta, -tse). 8 b) Nulltuletus e liiteta tuletamine (nt mängi/ma) c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) 2. Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) 3
Määrsõna tuletamine: Väljendab viisi Olukorda -stik, -lt -li Rühmitust -ti Paiknevust -tsi, -stikku -lt kurvalt -sti julgesti -ti reedeti -tsi küljetsi, rinnutsi -stikku vastastikku -kuti vastakuti -li rinnuli ! Prefiksituletuseks ei ole määrsõna puhul võimalik. LIITSÕNADE MOODUSTUS 17 Sõna saadakse kahe või enama keeleelemnedi liitmise/ühendamise keel (liidetakse kaks sõnatüve). Sõnade liitmine võimaldab sõna tähendust kitsendada ja täpsustada. Liitsõnamoodustus osad on tõved, mis üksteisele liidetakse. Näide: kool +
SÕDA ITAALIAS: Hera ei jätnud troojalasi rahule. Tegi kohalikest troojalaste vaenlased. Abielu plaanide juured keeras Hera kõik vussi ja tekitas sellega sõja. Hera näiteks avas Januse templi uksed, mis tähendas sõda). Aneas nägi ettekuulutavad und, et ta peab minema Euanderi poole. Vahepeal kui Aneas oli lahkunud rünnati Anease leeri, Aneaseni pidi jõudma see hiljem läbi kahe julge kuti, kes läksid talle teadet edastama. Mõlemad kutid said surma (üks läks teisele appi ja pakkis ka sussid karpi). Aeneas paneb aluse roomlastele ja ta abiellus selle sama tsikiga, kellega tal enne Hera abielu ära segas (Laviniaga). Pilet 21 - Midas ja teised, Narkissos Früügia kuningas, kes oli kuulus oma rikkuse pärast. Allikasse veini valades jootis purju Sileeni ja võttis ta kinni, soovides talt teadmisi. Sileeni tagasi saanud Bakcos oli nõus täitma soovi kõik,
keskhoovi riitust. Kõrval on aga vabas õhus toimuv riitus, ilmselt läänehoovis. Ilmselt soetud omavahel (lossis koridor, mis neid ühendab). On märke kahest inimohvrist. Archanese matusepaim mäenõlval on kolmeruumiline pühamu. Sealt leiti 3 luustikku, arvatavad ohverdused. Kinniseotud noor mees ta tapetud. Pluss 30 a mees ja naine. Seda leiukompleksi on kirjeldatud kui noormehe ohverdust ja need teised kaks on ohverdajad. Tapsid kuti ära ja siis tuli maavärin ja kõik said surma. Siis on leitud ka kahe lapse luid Knossosse lossi lähedusest.. Need olid tükeldatud ja keedetud ja puhastatud. Kannibalistlik rituaal? Kujutatud jumalused Loomad ja linnud. Maod. Härjakujutis on levinud, sarvemotiiv võis pühamut märkida. Krokodillid/deemonid, mingi jumaluse austajad. Naised domineerivad jumalakujude puhul. Kellukesekujulised jumalannad hilisest faasist. Lisaks kujukestele on kujutisi ka pitseritel
arendavate mängudega (viktoriinid, "Alias", "Tähes- Samas panime sel aastal erilist tähelepanu laste tik", "Monopol"). Viisime läbi ujumise, hüppe- iseseisvuse arendamisele ja lülitasime päevakavva nööri ja petanque'i võistlusi. Nagu ühele korra- vaba aja, mil oli võimalik leida endale lisaaega likule laagrile kohane, valisime ka vahetuse popima lemmiktegevusega tegelemiseks või siis niisama muti ja kuti ehk missi ja misteri ning hindasime puhata ja lõõgastuda. Seda aega kasutati lauaten- tubade korrashoidu. Lisaks sportida soovijatele nist mängides, vaadati toas või söögisaalis televii- viibisid ühe vahetuse ajal laagris teatrihuvilised sorit, mängiti õues korvpalli, võrkpalli, sulgpalli, lapsed, kelle eesmärk oli laagripäevade lõppedes
üld- ja kohaliku tugevuse tagamisest. Välisplaadistuse paksus valitakse tugevusnõuetest lähtudes ehituseeskirjade järgi, kus on arvesse võetud aja jooksul korrosiooni tagajärjel vähe-nevat paksust ja tugevust. Üksteisega neetimise või keevitamise teel omavahel ühendatud vööd kulgevad piki laeva. Kui needitud vööde põikõmblused peavad olema üksteise suhtes vähemalt kahe kaare jagu nihutatud, siis keevitatud põikõmblused naabervöödel võivad olla ka koha- kuti. Sellised põikõmblused võivad ulatuda isegi rõngasõmblusena ümber laeva, mis võimaldab laevu suurtest sektsioonidest kokku keevitada ja isegi neid vahele keevitatud sektsioonide abil pikendada. Vööde paksus erinevates laeva kohtades erineb ja määratakse klassifikatsiooniühingu ehitusreeglitega. Ka ei ole kõik vööd vöörist ahtrini ühesuguse laiusega, muutudes otstes kitsamateks. Laeva otste pool tuleb osa vöösid isegi katkestada
tugevuse tagamisest. Välisplaadistuse paksus valitakse tugevusnõuetest lähtudes ehituseeskirjade järgi, kus on arvesse võetud aja jooksul korrosiooni tagajärjel vähe-nevat paksust ja tugevust. Üksteisega neetimise või keevitamise teel omavahel ühendatud vööd kulgevad piki laeva. Kui needitud vööde põikõmblused peavad olema üksteise suhtes vähemalt kahe kaare jagu nihutatud, siis keevitatud põikõmblused naabervöödel võivad olla ka koha- kuti. Sellised põikõmblused võivad ulatuda isegi rõngasõmblusena ümber laeva, mis võimaldab laevu suurtest sektsioonidest kokku keevitada ja isegi neid vahele keevitatud sektsioonide abil pikendada. Vööde paksus erinevates laeva kohtades erineb ja määratakse klassifikatsiooniühingu ehitusreeglitega. Ka ei ole kõik vööd vöörist ahtrini ühesuguse laiusega, muutudes otstes kitsamateks. Laeva otste pool tuleb osa vöösid isegi katkestada. Erilist tähelepanu tuleb
üld- ja kohaliku tugevuse tagamisest. Välisplaadistuse paksus valitakse tugevusnõuetest lähtudes ehituseeskirjade järgi, kus on arvesse võetud aja jooksul korrosiooni tagajärjel vähe-nevat paksust ja tugevust. Üksteisega neetimise või keevitamise teel omavahel ühendatud vööd kulgevad piki laeva. Kui needitud vööde põikõmblused peavad olema üksteise suhtes vähemalt kahe kaare jagu nihutatud, siis keevitatud põikõmblused naabervöödel võivad olla ka koha- kuti. Sellised põikõmblused võivad ulatuda isegi rõngasõmblusena ümber laeva, mis võimaldab laevu suurtest sektsioonidest kokku keevitada ja isegi neid vahele keevitatud sektsioonide abil pikendada. Vööde paksus erinevates laeva kohtades erineb ja määratakse klassifikatsiooniühingu ehitusreeglitega. Ka ei ole kõik vööd vöörist ahtrini ühesuguse laiusega, muutudes otstes kitsamateks. Laeva otste pool tuleb osa vöösid isegi katkestada
na , kasutusn¨aiteid pole. £9 ¢koos otsmikuehtega, mille ku- jutiseks siin on . allika- / ¡ Koosneb kahest peali- tes on veel m¨argi alla lisatud £9 ¢kuti putukast . Alaosa ka silm . Yin ajal ka- kujutab ilmselt emast draako- sutati juba vasest kiivreid nit , u ¨lemine isast , kum- . t¨ ahendab kehaturvist magi pead erineva kujuga. , aga soomuskiivrit. t¨ ahistab m¨ uu
annaabi.ee 
