Debüütalbumi ,,Jika Jika" laulud 1. "Train Love" (4:12) 2. "Ocean Floor" (3:15) 3. "Rain" (5:07) 4. "Castles In The Sky" (3:20) 5. "Feels Like Sunday" (3:40) 6. "Mbira No. 2" (2:18) 7. "Zipho Phezulu" (3:06) 8. "Mali" (4:07) 9. "Castles In The Sky" (3:36) 10. "Mowbray Kaap" (6:04) 11. "Nomvula" (7:27) Aafrika muusik Fela Kuti Fela Anikulapo Kuti (sünninimi Olufela Olusegun Oludotun Ransome-Kuti; 15. oktoober 1938 Abeokuta 2. august 1997 Lagos) oli Nigeeria (joruba (egba)) saksofonist ja bändijuht, afrobeat'i rajaja, inimõiguste aktivist ja sõltumatu poliitik. Ta on His Master's Voice'i koostatud 100 mõjukama muusiku edetabelis 46. kohal. Elulugu Fela sündis Abeokutas keskklassi perekonnas. Fela isa oli pastor ja koolijuht, Nigeeria Õpetajate Liidu esimene esimees, Israel Oludotun Ransome-Kuti, vaimustunud pianist ning
Määrsõnatuletus Määrsõna on muutumatu sõna, mis kuulub ainult tegusõna juurde: käitus julgelt (kuidas?) -lt määrsõna sufiks julgelt poisilt -lt alaltütleva käände lõpp,mis kuulub omadussõna juurde Sufiksid -sti hästi -ti öösiti -misi aegamisi -kuti vastakuti -vil(e) elevil, elevile -li kõhuli -kesi kahekesi -stikku vastastikku -vel(e) ärkvel(e) -ldasa loomuldasa -tsi telefonitsi
Määrsõnatuletus Kuidas? u. 20 liidet · Viis o Aluseks omadussõna -lt Kehvalt, õrnalt, kiirelt -sti Kiiresti, halvasti, kehvasti · Rühmitumine o -ti Periood Suviti, õhtuti, reedeti Rühm Piirkonniti, riigiti, klassiti · Paiknevus o -tsi Rinnutsi, silmitsi o -kuti küljekuti, rinnakuti o -stikku küljestikku o -tsi Telefonitsi, meritsi, sõnutsi · Olukord o -li Kummuli, selili, näoli, põlvili, siruli Tegusõnatuletus · Nulltuletus Tunnus -ma liidetakse otse tüvele Riiv+ma=riivima Must+ma=mustama ·...
Sõnade saamise viisid: *Liitmine- uute sõnade saamine tüvede kokkupaneku teel. Tulemus on liitsõna- sõna, mis sisaldab vähemalt kaks tüve.*Tuletus- uute sõnade saamine olemasolevatele tüvedele tuletusliidete juurdepaneku teel. Tulemus on tuletis- tuletatud sõnu, nt külmuma on tuletatud sõnast külm. *Laenamine- uute sõnade või tüvede võtmine teisest keelest. * Murdetüvede taaselustamine, nende tähendust nüüdisvajaduste järgi seades. *Tehisloome- uute sõnade või tüvede loomine kas häälikuid kombineerides või mis tahes keeles olemasolevate keelendit meelevaldselt muutes. * Uute tähenduste avamine kirjakeele sõnadele. Tuletamine. A) eesliide e prefiks, tuletusalus. B) järelliide e sufiks. on sõna, mille kaasil moodustatakse uus sõna e tuletis. Tuletusliide on selline liide, mille abil saab sõnatüvest moodustada uue tüve. Selliseid tuletusliiteid, mis liituvad sõnatüve lõppu, kutsutakse järelliideks. Tuletusaluseks nim tüvekuju, millele l...
muutus, kuid mis suunas (paremaks või halvemaks ja miks)? 4.) Mis oli tüdruku nimi,kellega ta koolis kakles, kaklemise põhjus? 5.) Võrdle Rita peret Anni omaga (vähemalt 3 võrdlust). 6.) Kuhu Ann põgenes, mis oli selle koha nimi ning kelle suvila see oli? 7.) Peatselt tekkis suvilasse suurem kamp; kelle tuttavad need olid ning kus nendega tutvuti? 8.) Millega põhiliselt kambas tegeleti? 9.) Poiss, kellega Ann sai vägagi lähedaseks: mis tolle kuti nimi oli ning miks Ann pettus temas? 10.) Tüdrukule tekkis aga parim sõber, kes ei jätnud teda hätta, mis oli ta nimi ning kui vana ta oli? 11.) Kus väike tulekahju tekkis ning kas keegi sai kannatada? 12.) Kolm poissi kes olid kohalikud, mis nende nimed olid? 13.) Vanem noormees liikus teatud liiklusvahendiga, millisega? 14.) Päevikust sai teada Ann oma isa kohta midagi uut, mis see oli? 15.) Kui vana oli tüdruku ema kui ta ema tegi nooruses lollusi ning mis sai
Eesti keele sõnamoodustus Sõnamoodustus tegeleb motiveeritud sõnade analüüsi ja kirjeldusega. o Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi. o Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom. Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks. Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Sõnamoodustusliigid: 1. Sõnade liitmine ehk kompositsioon, st sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja. 2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane,...
Tänavalapsed Sissejuhatus: On palju inimesi kes arvavad et tänavalapsed endale just sellist elu tahavadki et sellepärast nad tänavatel ongi, et neile see meeldib. Selline suhtumine osade inimeste poolt ajab lihtsalt toesti nutma. Olen ise samuti tänavalaps olnud. Kuigi ega mul praegugi ei ole ühtegi kohta kuhu minna, ainult meie seltskonnast ühe kuti juurde, aga see ei ole mingi elu. Tänavalaste elu on kohutavalt karm,julm ja ebaoiglane. Paljud nutavad öösiti siis kui keegi ei näe, sest nad tahavad saada koju, päeval on nad koik aga jälle täiesti tegutsemis valmid. Ja miks tänavalapsed varastavad? Sellepärast et ka neil on vaja ju millestki elada, see on toesti tosi et vaga paljud tanavalapsed nuusutavad liimi, ja sellest liimi nuusutamisest algabki meie narkomanide tee... Küsitlus: Kaua sa ise oled või olnud tänavalapseks?
Vihmametsad Vihmametsad on ühed kõige liigirikkamad paigad maailmas. Täpsemalt asuvad vihmametsad ekvatoriaalses piirkonnas: Kesk-Aafrikas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima poolest on need alad väga soojad ja niisked, aastaaegu ei ole võimalik eristad, sest ilm püsib aastaringselt enam vähem ühesugune. Hommikust keskpäevani püsib ilm selge, kuid õhtupooli- kuti algavad paduvihmad, mis kestavad mitu tundi.Vihmasajud tekivad tänu piirkonnale ja asendile. Ekvatoriaalses piirkonnas on palju päikeskiirgust, mille tõttu on piirkonnas suur aurumine ja tõusvad õhuvoolud, mis põhjusta- vad väga palju sademeid. Suurima ekvatoriaalse vihmametsa ala on Amazonase madalik, see moodustab umbes 60% kogu maailma vihmametsadest, see on 7 000 000 ruutkilomeetrit suur ja sellest 5 000 000 ruutkilomeetrit asub Brasiilia aladel. Nagu ennem öeldud sai on vihmametsad ühed liigirikkamad oma taimestiku ja loomastiku poolest. Taimestiku moodustav...
Kui ka täiskasvanutel ja eakate südames peitub kindlasti vähemalt üks pisikene unistus. Ja see pole üldse lapsik mõtteviis. Me ei peaks kunagi loobuma, sellest mida tõesti tahame teha. Kuna suurte unistustega inimene on võimsam kui kõigi faktidega inimene. Unistada võib paljuski, aga elu näitab, et kõik unistused ei saa täituda. Kui on deppressioon või masendus millestki, nt. läksid õpetajaga tülli koolis või kutist lahku ja tahaks enesetapu teha kuti pärast; hakkaks parem unistama, kuidas kõik heastada efektiivsete sõnadega. Kuna unistused tavaliselt päästavad inimesed masendusest ja kurbusest. Unistusi muuta ei saa, aga oskusi parandada saab. Kui teeme unistustes midagi valesti, saab neid parandada ja paremini väljendada. Aga unistuste fakte muuta ei saa. Unistused ja mälestused on ainuke kui ka tõeline paradiis, kust keegi ei saa kedagi välja tirida.
armastavad kasuvanemad ja ta saab endale selle, millest iga lastekodu laps ainult unistab. Lapsevanemad saavad endale lapsed, kellest nad on unistanud ja saavad pakkuda kellelegi enda lapsevanemaarmastust. Nad saavad luua oma perekonna. Kunagi ammusel ajal ei käinud pere loomine päris nii, nagu praegu. Pere lapsed ei läinud pärast üheksandat klassi kaugele kooli ja kolinud siis mingi suvalise kuti juurde, kusjuures kui see kutt ikka hästi ei kõlba siis valitakse uus ja kolitakse edasi. Vanematega suheldakse vaid siis kui raha tahetakse. Tol ajal oli pereplaneering vägagi paigas. Ühes suures talumajas elas kolm põlvkonda kenasti koos. Mida rohkem rahvast seda parem, sest siis sai kiiremini tehtud kõikvõimalikud tööd- majapidamistööd, loomadega seotud tööd laudas, karjamaal heinategemine ja veel palju muudki. Lapsed hakkasid juba väga noorelt kodutöid
Kuid olukord ei olegi olnud alati nii, vaid see muutus kaasnes peale poisi ema surma. Sellest ajast saati on ta muutunud inimeseks, kes ei usalda kedagi peale enda ning muutunud töönarkomaaniks. Poisil on ka oma tüdruk nimega Piia. Nad veedavad enamus ajast koos. Ükspäev nad lähevad koos linna soppama. Kui nad on turule jõudnud, siis tüdrukule hakkab üks kampsun meeldima, kuid tal jääks veidike raha puudu, et seda lubada omale. Seega ta palubki oma kutilt nagu veidi raha. Kuti mõtted on aga sel hetkel oma eelmise tüdruksõbra ümber, kes samuti talle turul vastu jalutab. Ning see tüdruk oli teda ära kasutanud, materiaalses mõttes. Seega ilma mõtlemata vastabki ta taktitundetult, et nagu tahakski Piia vaid tema raha. Selle peale tüdruk muidugi solvub ning jookseb ära. Hetk hiljem aga saab poiss aru, et oli valesti käitunud ning ostab kõik erinevad kampsunid seal müügil olevatest ning viib need Piia koju,
2) Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärk on kokkuleppeline sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ehk häälikujärjend ja tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk nagu puupalk. -homofoon- erinev kirjapilt, sarnane hääldus(paar-baar). 2. Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus ...
Sõnamoodustus, EKSAMIKÜSIMUSED 2015, kevad. 1. Sõnamoodustus: tuletamine ja liitmine Tuletamine on uute sõnade saamine liidete abil, liite abil moodustatud sõnu nimetatakse tuletisteks. Eesti keeles on peamiselt järelliited (nt andekas, saarestik, korralik), eesliiteid on vähe (nt ebaõnn). Tuletusliidete abil saab moodustada käänd-, pöörd- ja määrsõnu, liited annavd sõnadele uusi tähendusi. Liitsõnu saadakse sõnade liitmisel. Liitsõna koosneb vähemalt kahest osast, põhisõnaks nimetatakse liitsõna viimast osa, täiendsõna täpsustab, iseloomustab põhisõna (hambaarst, kohvikoor, jalgpall). Liitsõna sõnaliigi määrab põhisõna 2. Tuletusalus. Liide. Tuletis. Tuletuspesa. Tuletusalus e alussõna – sõna, millest on tuletis moodustatud. Alussõna tüvi varieerub. Tuletusliited – väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust, mis ilmneb konkreetsemalt alles võrdluses tule...
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill...
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
Tol hetkel tundus see ilmselge, et hoida perekonda koos, kuid kas see oli ka hea põhjus? Ta ei osanud arvata, kas see, mis nad tegid, oli tavaline teguviis, ehk isegi mõistetav või nii imelik, et kui sellest teada saadaks, siis oleks see kõigi riigi ajalehtede pealkirjades. 18. „Mulle ei meeldi punane värv autode juures. See annab neile lelude välimuse.“ (lk 84) Julie oli teinud ühepajarooga ning õhtusöögile kutsus ta ka oma kuti, Dereki. Jackile ei meeldinud Derek, sest Derek sai olla Julie läheduses. Jack oli armukade ning ei saanud seega ka Dereki uhket sportautot kiita. Sue ütles Derekile, et neile väga meeldib ta auto. Jack aga ütles, et talle ei meeldi, kuna selle punane värv annab autole lelu välimuse. Jack ei saanud ühegi Dereki väitega nõustuda, kuna see oleks näidanud, et Jack ehk sallib teda. 19. Tundsin end ebamugavalt ja pidin palju lärmi tegema. (lk 90)
kellelegi kurja, on nõus Mandzuurias käinud mehel isegi saapaid puhastama, pakub talle viina ja pasteeti, kui mees süüa nõuab, ja mõisnik selle eest tasuks maha lastakse. Mõisnik ise joodab Mandzuuria-mehe täis, see haarab relva ja laseb nagu muuseas mõisniku maha. Sellise hoiakuga, et ups, valesti läks. See oli hästi stseeni moodi filmist ,,Pulp Fiction", kus Travolta tegelane laseb niisama relvaga vehkides ja midagi seletades, nagu möödaminnes maha ühe kuti, kes istus auto tagaistmel. Kõigi lavastuste kohta võib öelda, et aeg läks neid vaadates nagu linnutiivul. Mitte kordagi ei hakanud igav ega tulnud mõtet, et võiks juba lõpetama hakata. Pigem isegi vastupidi, oli natuke kahju, et nii ruttu otsa sai. Kuigi ma rõõmustasin alati, kui tekkis võimalus ennast liigutada, oli iga etenduse lõppedes selline tunne, et see võiks olla lihtsalt vaheaeg, mitte veel päris lõpp. Lavastuses jäi arusaamatuks Kristi haiguse teema
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infos...
SÕDA ITAALIAS: Hera ei jätnud troojalasi rahule. Tegi kohalikest troojalaste vaenlased. Abielu plaanide juured keeras Hera kõik vussi ja tekitas sellega sõja. Hera näiteks avas Januse templi uksed, mis tähendas sõda). Aneas nägi ettekuulutavad und, et ta peab minema Euanderi poole. Vahepeal kui Aneas oli lahkunud rünnati Anease leeri, Aneaseni pidi jõudma see hiljem läbi kahe julge kuti, kes läksid talle teadet edastama. Mõlemad kutid said surma (üks läks teisele appi ja pakkis ka sussid karpi). Aeneas paneb aluse roomlastele ja ta abiellus selle sama tsikiga, kellega tal enne Hera abielu ära segas (Laviniaga). Pilet 21 - Midas ja teised, Narkissos Früügia kuningas, kes oli kuulus oma rikkuse pärast. Allikasse veini valades jootis purju Sileeni ja võttis ta kinni, soovides talt teadmisi. Sileeni tagasi saanud Bakcos oli nõus täitma soovi kõik,
keskhoovi riitust. Kõrval on aga vabas õhus toimuv riitus, ilmselt läänehoovis. Ilmselt soetud omavahel (lossis koridor, mis neid ühendab). On märke kahest inimohvrist. Archanese matusepaim mäenõlval on kolmeruumiline pühamu. Sealt leiti 3 luustikku, arvatavad ohverdused. Kinniseotud noor mees ta tapetud. Pluss 30 a mees ja naine. Seda leiukompleksi on kirjeldatud kui noormehe ohverdust ja need teised kaks on ohverdajad. Tapsid kuti ära ja siis tuli maavärin ja kõik said surma. Siis on leitud ka kahe lapse luid Knossosse lossi lähedusest.. Need olid tükeldatud ja keedetud ja puhastatud. Kannibalistlik rituaal? Kujutatud jumalused Loomad ja linnud. Maod. Härjakujutis on levinud, sarvemotiiv võis pühamut märkida. Krokodillid/deemonid, mingi jumaluse austajad. Naised domineerivad jumalakujude puhul. Kellukesekujulised jumalannad hilisest faasist. Lisaks kujukestele on kujutisi ka pitseritel
arendavate mängudega (viktoriinid, "Alias", "Tähes- Samas panime sel aastal erilist tähelepanu laste tik", "Monopol"). Viisime läbi ujumise, hüppe- iseseisvuse arendamisele ja lülitasime päevakavva nööri ja petanque'i võistlusi. Nagu ühele korra- vaba aja, mil oli võimalik leida endale lisaaega likule laagrile kohane, valisime ka vahetuse popima lemmiktegevusega tegelemiseks või siis niisama muti ja kuti ehk missi ja misteri ning hindasime puhata ja lõõgastuda. Seda aega kasutati lauaten- tubade korrashoidu. Lisaks sportida soovijatele nist mängides, vaadati toas või söögisaalis televii- viibisid ühe vahetuse ajal laagris teatrihuvilised sorit, mängiti õues korvpalli, võrkpalli, sulgpalli, lapsed, kelle eesmärk oli laagripäevade lõppedes
üld- ja kohaliku tugevuse tagamisest. Välisplaadistuse paksus valitakse tugevusnõuetest lähtudes ehituseeskirjade järgi, kus on arvesse võetud aja jooksul korrosiooni tagajärjel vähe-nevat paksust ja tugevust. Üksteisega neetimise või keevitamise teel omavahel ühendatud vööd kulgevad piki laeva. Kui needitud vööde põikõmblused peavad olema üksteise suhtes vähemalt kahe kaare jagu nihutatud, siis keevitatud põikõmblused naabervöödel võivad olla ka koha- kuti. Sellised põikõmblused võivad ulatuda isegi rõngasõmblusena ümber laeva, mis võimaldab laevu suurtest sektsioonidest kokku keevitada ja isegi neid vahele keevitatud sektsioonide abil pikendada. Vööde paksus erinevates laeva kohtades erineb ja määratakse klassifikatsiooniühingu ehitusreeglitega. Ka ei ole kõik vööd vöörist ahtrini ühesuguse laiusega, muutudes otstes kitsamateks. Laeva otste pool tuleb osa vöösid isegi katkestada
tugevuse tagamisest. Välisplaadistuse paksus valitakse tugevusnõuetest lähtudes ehituseeskirjade järgi, kus on arvesse võetud aja jooksul korrosiooni tagajärjel vähe-nevat paksust ja tugevust. Üksteisega neetimise või keevitamise teel omavahel ühendatud vööd kulgevad piki laeva. Kui needitud vööde põikõmblused peavad olema üksteise suhtes vähemalt kahe kaare jagu nihutatud, siis keevitatud põikõmblused naabervöödel võivad olla ka koha- kuti. Sellised põikõmblused võivad ulatuda isegi rõngasõmblusena ümber laeva, mis võimaldab laevu suurtest sektsioonidest kokku keevitada ja isegi neid vahele keevitatud sektsioonide abil pikendada. Vööde paksus erinevates laeva kohtades erineb ja määratakse klassifikatsiooniühingu ehitusreeglitega. Ka ei ole kõik vööd vöörist ahtrini ühesuguse laiusega, muutudes otstes kitsamateks. Laeva otste pool tuleb osa vöösid isegi katkestada. Erilist tähelepanu tuleb
üld- ja kohaliku tugevuse tagamisest. Välisplaadistuse paksus valitakse tugevusnõuetest lähtudes ehituseeskirjade järgi, kus on arvesse võetud aja jooksul korrosiooni tagajärjel vähe-nevat paksust ja tugevust. Üksteisega neetimise või keevitamise teel omavahel ühendatud vööd kulgevad piki laeva. Kui needitud vööde põikõmblused peavad olema üksteise suhtes vähemalt kahe kaare jagu nihutatud, siis keevitatud põikõmblused naabervöödel võivad olla ka koha- kuti. Sellised põikõmblused võivad ulatuda isegi rõngasõmblusena ümber laeva, mis võimaldab laevu suurtest sektsioonidest kokku keevitada ja isegi neid vahele keevitatud sektsioonide abil pikendada. Vööde paksus erinevates laeva kohtades erineb ja määratakse klassifikatsiooniühingu ehitusreeglitega. Ka ei ole kõik vööd vöörist ahtrini ühesuguse laiusega, muutudes otstes kitsamateks. Laeva otste pool tuleb osa vöösid isegi katkestada
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
