5 7 1 0 0 2 2 8 3 Funktsioon IF(Tõeväärtus;Väärtus1;Väärtus2) annab tulemuseks Väärtus1, kui Tõeväärtu ja annab tulemuseks Väärtus2, kui Tõeväärus2=FALSE Tavaliselt kasutatakse funtsioonis IF tõeväärtuse asemel võrdust või võõrastub Väärtus1 ja Väärtus 2 võivad olla arvud, avaldised või tekst. Tekst tuleb panna jutumärkidesse" " 2 7 Väiksem 2 2 Suurem või võrdne 8 3 Suurem või võrdne õeväärtused. mus ei toimub d on TRUE. dest on TRUE. Väiksem või võrdne Suurem või võrdne Ei ole võrdne 1 0 1 1 1 0
· Kui nimi järgneb nimetusele kasutame jutumärke (iludusvõistlus,,Inetu pardipoeg") 7. Väikese tähega kirjutatakse nimest saadud tuletis ja nimekujuline täiend, kui see tähistab keelt, rahvust või rahvuskuuluvust · tallinlane, taoism, robinsonaad jne. · eesti keel, prantsuse köök, inglise kirjandus jne. · väikese tähega ka taimesortide ja loomatõugude nimed (hiina roos, orlovi traavel) 8. Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral jutumärkidesse panna (ajakiri Keel ja Kirjandus = ajakiri ,,Keel ja Kirjandus", tütarlastekoor Lilleke = tütarlastekoor ,,Lilleke" ) · kui väljaandel nimi puudub, siis jutumärke ei kasutata (Tartu Ülikooli aastaraamat) 9. Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, va. nimetused · Läbiva suurtähega kirjutame paikade, taevakehade, tähtkujude nimed (Suur Vanker, Kaksik, Patkuli trepp)
orden, Viljandi Rammumees auhind. 15. Ehitised, taevakehad, tähtkujud läbiva suure tähega. NT: Pikk Hermann, Kolm Õde, planeet Jupiter, Suur Vanker, Kaljukits. 16. Dokumendid, seadused, rubriigid, teosed jm pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja esisuur tähega. NT: luuletus ,,Minu kass", romaan ,,Kõrboja peremees", haridusministri määrus number 75 ,,Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise kord". · Saated ja sarjad kirjutatakse jutumärkidesse esimene sõna suure tähega. NT: uudistesaade ,,Aktuaalne kaamera" · Filmid jutumärkides esisuure tähega. NT: film ,,Viimne reliikvia" · Mängude ja tantsude pealkirjad kirjutame jutumärkidesse ja kehtib esisuur tähe reegel. NT: kaardimäng ,,Linnade põletamine", rahvatants ,,Oige ja vasemba" · Laulud, muusikateosed, maalid, skulptuurid, fotod kirjutame jutumärkidesse ja esisuur tähega. NT: Tsaikovski 6. sümfoonia ,,Pateetiline", laul ,,Mu isamaa",
Tegelikult võib põldmuraka välimus sõltuda suuresti kasvukohast. Nii on tihedas varjukas alusmetsas kasvanud põldmurakapõõsad enam-vähem püstised. Varjus kasvavatel taimedel on palju vähem torkivaid ogasid. Muidu leidub põldmurakal ebameeldivaid väikeseid ogakesi nii varrel kui ka leherootsudel. Harilikust vaarikast saab põldmurakat kergesti eristada viljade järgi. Kui "vaarikamarjad" on punased, siis põldmuraka viljad on hoopis mustad. Sõna "marjad" sai pandud jutumärkidesse seepärast, et tegelikult ei ole ei vaarikal ega ka murakal mitte marjad, vaid paljudest viljadest koosnevad koguviljad. Iga üksik "marjaterake" on tegelikult omaette vili. Kuid isegi need ei ole veel marjad. Kui te vaarika või põldmuraka koguvilja terakest seestpoolt uurite, siis leiate sealt ühe kõva luukestaga seemnekese. Oma ehituselt on see samasugune nagu ploomi või kirsi "kivi". Nii nimetatakse ka vaarikate ja murakate üksikuid viljakesi luuviljadeks, kogu
· Noppida sisust midagi erilist välja lead'i panna midagi erilist (nt aktiivseimad olid Tsirguliina noored, kes tantsisid 6 tantsu), tõsta esile keegi Allikate kasutamine · Ole täpne, allika sõnu ei tohi muuta ega moonutada! · Eelista lühikesi, 12 lauselisi tsitaati pikkadele (kirjuta oma sõnadega ümber allika jutt ning pane ainult kõige ägedam lause tsitaadiks, või mida sa tahad, et tema seda ütles, muu jura ära pane jutumärkidesse; tänapäeva meedias ka tehakse seda viga, et terve lõik on tsitaat) · Eelista neid lauseid, kus on emotsioon või isikupäraseid lauseid (a la ma olin lummatud) · Esita allika täpne ees ja perekonnanimi koos ameti ja tegevusalaga Uudise stiil ja sõnavara · Kasuta tuntud sõnu, väldi võõrsõnu, kuid sa võid neid kasutada siis, kui vaja · Kausta lihtsa ülesehitusega lauseid, mille keskmine pikkus on 15 sõna
● Vältige kommentaarides: olen autoriga nõus. Põhiosa on selline: ● 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI Tekst 1.1 Esimese peatüki esimese jaotuse pealkiri Tekst 1.2 Esimese peatüki teise jaotuse pealkiri. Tsitaat ● Peab olema täpne ja vastama originaalile. ● Tsitaadi algusest, lõpust või kesket ära jäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid ... ● Tsitaat pannakse jutumärkidesse ● Tsitaadile lisa viide kust sa selle said! ● Viide sisaldab: Teos,teose väljaandmise Refereerimine ● On teise autori mõtte esitamine oma töös ilma oma poolse uuringuta. ● Refereeringu esitlusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori oma kommentaarid.
eemärgi sõnastama. Mööda ei tohiks panna ka sellega, et sisu ei vasta teemale! Jaanuari seminaril kontrollime üle sisu vastavuse teemale (pealkirjale), kui vaja muudame pealkirja. Vajadusel saab pärast teemat muuta. Ainetöö on selles valdkonnas autorite seisukohtade analüüsimine, eesmärk on kirjeldav. Kui raamatust maha kirjutad siis pane jutumärkidesse ja viita täpselt teisele autorile. Kui terve ainetöö tsiteerid, mis siis on minu enda panus??? Hea on kasuda raamatute lõpus olevaid märksõnade registrit. Kui näed, et autor keda mina kasutan, on juba viidanud kellegile, tuleb kasutada VAHENDATUD VIITAMIST. Peatükid ainetöös: Sisukord 1. Mõisted, olemus 1.1 1.2 2. Analüüs, hinnangud 2.1 Minupoolsed hinnangud 2.2 Järeldused, ettepanekud
Küll siin on ilus! Tule siia! Palju õnnesünnipäevaks! Üksiku hüüdsõna järele. nt. Põmm! Sõna või sõnaühendi järele, mis äratab imestust või üllatab. nt. 50-aastane Villi on seitse korda(!) kohtulikult karistatud mees. Tunderõhulise ütte järele. nt. Mehed! Kodumaa kutsub. Hoiatuse või käsu olulise sõna järele. nt. Ettevaatust! Aias on kuri koer. Kirja algul oleva pöördumise järele. nt. Austatud professor Pirk! Jutumärgid Jutumärkidesse pannakse: Otsekõne ja tsitaat. Tsiteeritav lause, väljend või sõna. Sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus või mida tuntakse tugeva stiilihälbena. Kirjeldatav keelend. Teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad. ürituste pealkirjad. Taimede sordinimed mitteerialased tarvituses. Enam pole tarvis jutumärkidesse panna: Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimesid. Perioodikaväljaannete nimesid.
kaldkirjas võib mõnd olulist terminit esile tõsta, ent sellega ei tohi liialdada. Sõrendust ei kasutata. Lõigud eraldatakse üksteisest kas esimese rea taandega 0,5 cm kauguselt või kasutatakse tühja vaherida. Viimasel juhul taandrida ei kasutata. 5. Viitamine ja kasutatud kirjandus Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile (aluseks võetakse teose viimane trükk). Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereering on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Eestis levinud tava järgi peavad kõik kasutatud allikad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Sel juhul pannakse loendile pealkirjad Kasutatud kirjandus.
3) Tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu. Nt: Läksime moe-show'le joon cappuccino't. teised portaalinimed, nagu Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat. Kas tsitaat vajab jutumärke? Liialdamist leiab tsitaadijutumärkidega eriti palju tõlketekstidest. Nb! Harilikult kirjutatakse tsitaatsõnad jutumärkidesse! Nimeseadus Peab vastama nimeseaduse nõuetele. Eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele, võõrkeelse isikunime kirjapilt aga asjaomase võõrkeele õigekirjutuse reeglitele. Lapsele pandav väga haruldane nimi peab olema kas a) mingis võõrkeeles sellisena kasutusel, mispuhul nime kirjapilt vastab selle keele reeglitele, või b) täiesti väljamõeldud nime puhul vastama
ületa 1/10 töö põhiosa mahust) töö sisust ülevaade ja tuuakse välja, mida töö teostajale andis. Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate töö probleemidest, üldisest käigust ja tulemustest ilma põhiteksti lugemata. KASUTATUD KIRJANDUS Teema eduka lahendamise eelduseks on võimalikult täielik ülevaade kasutatud kirjandusest. Tsiteerimisel esitatakse tsitaat sõnasõnaliselt vastavuses autori tekstiga. Tsitaat pannakse jutumärkidesse või esitatakse kaldkirjas, väljajäetavad sõnad asendatakse mõttepunktidega (/..../). Tsitaadi lõppu lisatakse viide originaalile, mis paigutatakse ümarsulgudesse (autori perenimi, teose ilmumise aasta ja lehekülje number, mis eraldatakse aastast kooloniga). Näiteks: (Kiik 1991:35). Ka muu kirjandusest võetu viidatakse taoliselt. Eeltoodud kujul on tegemist lause viitamisega, punkt on lõpus. Kui viide on kujul . (Kiik 1991:35), siis on tegemist pikema viitega, punkt on pandud lõigu
o Kui nagu ees on sõnad sellised, niisugused, säärased, siis koma ei panda: Kas niisugused hädavaresed nagu Mõhk ja Tölpa suudavad tänapäevases ühiskonnas ellu jääda? siis ja aga ette ei panda koma, kui nad on lauses rõhumääruseks ega alusta lauseosa: Tule siis pealegi, kui väga tahad. Tema leidis, mina aga kaevasin ja tassisin. OTSEKÕNE Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse. Saatelause: ,,Otsekõne. (!?)" Leida hüüdis: ,,Me lähme rukist lõikama, kes tahab kimpu köita?" ,,Otsekõne, (!?)" saatelause. ,,Kas, armas sõber, tahad sa ka meie seltsi heita?" tegi Juhan ettepaneku. ,,Mina leidsin ja sina leidsid ja igaüks leidis oma," tõdes Jaan kokkuvõtvalt. ,,Kes hooletu, jäi ilma!" parastas Maie. ,,Otsekõne," saatelause, ,,otsekõne. (!?)"
2. Iga koodirida lõpeb semikooloniga, et käskudel vahet teha. Käsud täidetakse alati järjekorras. Väljastame tervituse konsoolile. 3. Õppime kasutama muutujaid. Alustame kõige enam kasutatavatest muutujatest. Deklareerime muutuja ja anname talle algse väärtuse. Väljastame muutujad konsoolile. Kuidas deklareerida? See käib üldise reegli järgi: Tüüp nimi = algväärtus; Peame meelde jätma, et: a) teksti kirjutame alati jutumärkidesse! b) Numbri kirjutame jutumärkidesse vaid siis, kui tahame, et see oleks tekstilise tähendusega. Üldjuhul on see ilma jutumärkideta. c) Jah-ei väärtuse korral kirjutame algväärtuseks kas true(jah, tõde) või false(ei, vale), muid variante pole. d) kommentaari ette paneme alati kaks kaldkriipsu, seda lauset programm ei loe. DEKLARATSIOON: String tekst = "Tere hommikust!"; - tüüpi String deklareerime ALATI suure S tähega, kuid see on ainuke muutuja tüüp, mis suure tähega algab
On erinevad Boole'i tüüpi operaatorid- AND (hõlmab mitut mõistet), OR (muudab otsingu laiemaks), NOT (ta jätab otsingutulemustest dokumente välja). Sõnade kärpimine- kasutades tärnikest * sõna tüve lõpus, leiab otsisüsteem sõna eri vorme, näit employ*, saad vastusesse ka employment, employer, employee Metamärgid - kasutades küsimärki ? või tärnikest * sõna keskel, leiab otsisüsteem alternatiivseid sõnavorme. Kui kasutad fraasiotsingut, aseta fraas jutumärkidesse, näit "mobile phone". 9) inimene.ee EBSCOhost Web Compendex Web of Science Ajaleheartikli otsing andmebaasist ISE 10) Autoriõigustega teoste kasutamine: Nõusolekuta ja maksuta - hariduslikel eesmärkidel ning kasutamiseks uurimuste, projektide, esitluste jm täiendamiseks mitteärilistel eesmärkidel. Tingimusel lisatud viited (autor jm) Piirangud liikuv meedia, tekstiline materjal, heli, illustratsioonid, fotod, andmebaasid
Kirja kirjutamine. 5 Tere, Mari! Tere Kiri algab suure algustähega. Lugupidamisega Heade soovidega Jutumärgid Otsekõne ja tsitaat. Mari ütles: ,,Käisin poes." ,,Käisin poes," ütles Mari. Otsekõne tuleb hoida lahus lausesse seotud tsitaadist. Nt Louis XIV lemmiklause olevat olnud ,,Riik see olen mina". Johannes Voldemar Veski taotlus oli, et keel oleks ,,korrakaunis". Jutumärkidesse pannakse ka sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus. Nt Suur panganduse ,,asjatundja" (tegelikult sel alal võhik). Jutumärkidesse ei panda ülekantud tähendusega sõnu ja väljendeid. Nt Ostis mustalt turult, soome lauluisa Elias Lönnrot. Jutumärkidesse pannakse kirjeldatav keelend. Nt Verbi ,,olema" selles lauses välja jätta ei saa. Jutumärkidesse ei panda hüüdsõnu. Nt Lõi ukse põmm kinni. Kui ja nagu.
siis saad selle mehe pildid.[15] Lycos võimaldab otsingus kasutada ka erinevaid piirangudi. Neid on küll vähe võrreldes näiteks Google-ga. Lycos-es on võimalik piirata domeeniga, näiteks tripod.com või .gov. Seal saab valida maa või piirkonna ning saab ka valida kas otsingutulemustes on ainult täiskasvanutele mõeldud materjalid. Näiteks Otsing ,,received pronunciation"; domeeniks on seatud .gov.[14] Stopsõnadena kasutatakse: A, An, In, On, Are, Is, They. Tulemuste saamiseks panna jutumärkidesse nt. Dialects ,,in" Britain. Kui on teada täpne fraas, siis saab kasutada fraasiotsingut jutumärkidega. Lycos-el tõstutundlikkus puudub. Pole vahet, kas otsitav on kirjutatud suure või väikse algustähega. Lisateenussena saab kasutada Lycos top 50, Lycos weather ja Channel Lycos. Lycos top 50 lisateenusena võimaldab näha www.lycos.com leheküljel külastajate ja kasutajate lemmikuid ja enim kasutatavaid lehekülgi. Samas on see ka abiks leidmaks kiiremini populaarseimaid
külje täpsusega. Kogu artiklile, raamatule või raamatu peatükile võib viidata juhul, kui viite aluseks on kogu teose argument tervikuna. Tsitaat Tsiteerimine on mõnes teises töös esineva lause, lauseosa või väljendi kasutamine sõna-sõnalt. Tsitaate tuleb kasutada säästlikult ja need peaksid olema võimalikult lühikesed. Tsitaat peab olema muust tekstist selgelt eraldatud. Üldiselt pannakse tsitaat jutumärkidesse (vahel on eraldi lõiguna kursiivis). Kui tsiteeritav tekst on liiga pikk või kõik ei ole käesoleva töö seisukohalt oluline, võib tsitaati lühen- dada. Välja jäetud osi märgitakse katkestusjoontega: --- või [---]. Kui tsitaati soovitakse täiendada vajalike selgitavate sõnadega (nt kes on „tema“), siis see omapoolne lisandus pannakse nurksulgu- desse. Mitmest kohast võetud lausekatkendeid ei tohi liita üheks tsitaadiks
Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *Traditsioonireegel: väikese tähega kirjutatakse nimest saadud tuletis ja nimekujuline täiend,kui see tähistab keelt, rahvust või rahvuskuuluvust.(nt.robinsonaad,eestlus,luterlik) *"Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral asetada jutumärkidesse." *Kohanimed Kirjutatakse Läbiva Suurtähega, v.a. nimetus.(nt.Pirita klooster, Suure Vankri tähtkuju) Erandid:tõusva päikese maa, tuhande järve maa, suur lomp, Emajõe Ateena,Neevalinn, Metsik Lääs,Must Mander,Vana Maailm,Igavene Linn,Roheline Mander, tsaari Venemaa, kodusõja Ameerika, muinas-Eesti,Napoleoni Prantsusmaa, unistuste Pariis Asutuste nimetused: 2.Võõrnimede käänamine Tuleb lähtuda nime hääldusest,mitte kirjapildist.(nt
tuna-vorm) paikneb lühendi alguses. Meenutades oma lapsepõlve, tulid emale pisarad silma. Vaatamata kellelegi otsa, seisis süüdlane avariipaigal. b) Ei eraldata koma(de)ga, kui tuum paikneb lühendi lõpus: Oma lapsepõlve meenutades tulid emale pisarad silma. Kellelegi otsa vaatamata seisis süüdlane avariipaigal. 5. Otsekõne I Otsekõne annab edasi rääkija sõnasõnalise teksti ja esineb enamasti koos saatelausega, mis näitab, kes on rääkija. Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse ja lause lõpumärk on enne jutumärke. Saatelause võib asetseda otsekõne ees, keskel või järel: 1. Kui otsekõne on saatelause järel, pannakse nende vahele koolon: S_________: ,,O__________ . (? !)" Ta pöördus usalduslikult Sassi poole: ,,Kuidas kaubaga lood on?" 2. Kui otsekõne on saatelause ees, on tema lõpus jutustava lause korral koma, muul juhul küsi- või hüüumärk. Saatelause algab igal juhul väikese algustähega ja lõpeb punktiga: ,,O___________ , (? !)" s_______ .
Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt) NB! Tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada viide (kirjanduslik allikas , kust see või teine mõte on võetud). Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed. Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb
Sissejuhatuse ülesanne on viia mõtted teema juurde ja lõppsõna ülesanne on sisaldada mingit kirjandist, tema arengust tulenevat järeldust. Samuti ei tohi lõpetus korrata kirjandi põhiosas juba öeldud mõtteid. Samuti ei piisa keskkoolis sissejuhatuseks või lõppsõnaks ühest või kahest väheütlevast lausest. 9. Read tuleb korralikult täis kirjutada, vajadusel poolitada sõna, rida ei tohi jätta poolikuks või lõpetamata. 10. Vanasõnu ei ole vaja panna jutumärkidesse nagu otsekõnet. Jutumärke kasutatakse selliste sõnade või väljendite ümber, mille tähendus pole tavapärane. Jutumärgid annavad sõnale tavaliselt vastupidise tähenduse. Jutumärkide abil on võimalik mõnda sõna lauses esile tõsta (tema esimene sõna oli "ema", sõnas "artiklid" tehti sageli viga). 11. Puhtandit sodida ei tohi kui on tegemist kodukirjandiga. Tähti-sõnu ülekirjutada ei tohi. Korrektorit ei tohi puhtandis kasutada
kuuluvad ka tsitaadid ja refereeringud ning töö autori kommentaarid nende juurde. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). Kasutatud kirjanduse loetelusse märgitakse ainult need allikad, millele on uurimistöös viidatud. Viidatud allikad esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus alfabeedilises järjekorras järgnevalt esitatud gruppides: kirjanduse loetelu, internetimaterjalide loetelu, arhiivimaterjalide loetelu ja suuliste allikate loetelu. Kui kasutatud allikad on mitmes keeles, tuuakse kõigepealt ladina, seejärel kirillitsa ja teiste
Kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohv...
kinnitatakse päringut. Teatist väljastatakse kodaniku avalduse põhjal. Teatis koostatakse asutuses säilitatavate originaaldokumentide alusel. Dokumentide tõestamata koopiate kasutamisel tehakse teatise tekstis selgitav märkus (tõestamata koopia). Arhiiviteatis koostatakse kirjaplangile ja nimetus on arhiiviteatis. Teatises tuuakse välja dokumentide nimetused ja daatumid, andmed esitatakse sündmuste järjekorras. Teatises tuuakse välja väljavõtteid dokumendist, paigutades need jutumärkidesse. Asutuse nimetused esmakordsel mainimisel kirjutakse täielikult välja. Korduval mainimisel kasutakse lühinimetusi. Teatise teksti järele paigutatakse aluseks olnud dokumentide arhiiviviidad (nt alus-viidad). Arhiiviteatisele lisatakse dokumentide koopiad ja väljavõtted, mis kinnitavad teatises toodud andmed. Arhiivikoopia on küsimust või fakti käsitletava dokumendi kogu teksti sõna-sõnaline taasesitus. Arhiivikoopiat tõestab arhiivi juhataja allkirja ja asutuse pitseriga.
Ma ei pea tegema muud(,) kui korralikult harjutama. Kõrvallause kaaluga ja vaba komakasutusega on ka öeldisverbita võrdlustarindid, kus võrdlussõna (nagu või nii nagu) seisab lause algul. Nagu kõik koduloomad(,) vajavad hoolitsust ka kassid. Kassid nagu kõik koduloomad vajavad hoolitsust. Nii nagu Eesti tarbija(,) võib mis tahes liikmesriigi tarbija pöörduda… OTSEKÕNE KIRJAVAHEMÄRGID Otsekõne pannakse jutumärkidesse. Mari ütles: „Ma lähen koju.” „Ma lähen koju,” ütles Mari. „Kas te olete kindlad,” küsis õpetaja, „et midagi korrata pole vaja?” Mari ütles „Ma lähen koju” vaid Jüri ärritamiseks. Kevadel oli lehes pealkiri „Vallavanem hakkab maasikaid kasvatama”. Võistkond leidis pudeli kirjaga „Ära jäta taarat randa!”. LAUSELÜHENDI KIRJAVAHEMÄRGID Alati eraldataks komaga järeltäiendina esinevad v-, tav-, nud-, tud- ja
Kuna töö peamiseks teemaks on Google searchi kasutamine, siis kõikide katsete läbiviimiseks kasutati interneti brauserit Google Chrome. Kõik erinevad Google searchi funktsioonid ja nipid on läbi testitud kasutades Google Chrome'i. Teistes interneti brauserites ei pruugi kõik järgnevad nipid ja trikid kahjuks toimida. 4 1.1 Search operators Et otsida täpset tsitaati või sõnade kooslust, siis tasub see lisada jutumärkidesse. Näiteks ,,See viis haaras mind". Lisades sidekriipsu sõna ette, ei otsi Google seda sõna sisaldavaid artikleid ja lehekülgi. Näiteks otsides looma Jaaguari kiirust inglise keeles, tasub Google'sse kirjutada: Jaguar speed car, sest on olemas ka automark Jaguar. Soovides otsida ainult teatud leheküljelt asju, tasub kirjutada otsitava teksti taha site: ja lehekülg, kust otsida tahetakse. Näiteks: Jaguar site:wikipedia.com
17. F JA S ÕIGEKIRI Kirjutan ÜHEKORDSELT: kui hääldatakse pikalt, mitte ülipikalt (afekt, professor, dusiruum) 7 kahe täishääliku järel (biograafia, graafika, graafiline) kaashäälikuühendis (mängis golfi, harfi, sõi borsi) Kirjutan KAHEKORDSELT: lühikeste täishäälikute vahel, kui hääldatakse ülipikalt (bluffima, maffia) 18.JUTUMÄRGID Pealkirjad käivad jutumärkidesse ja alati on esimene täht jutumärkides suur Jutumärke kasutan: teosted (,,Meie rebane'') kujutavad teosed (maal ,,Hommik maal'') filmid (,,Kevade'') seriaalid, telesaated (,,Kirgede torm'', ,,Aktuaalne kaamera'') mängud (,,Alias'') laulud (,,Nii sii jääbki'') 19.LAUSELÜHEND Taat istus ja tal oli piip suus. Verbita lauselühend- eraldame alati komaga (Taat istus, piip suus, ja mõtles.)
.Luikede järv", ooper ,,Reigi õpetaja " kujutava ja tarbekunsti teosed: skulptuur ,"Äreval ootel", maal ,,Tütarlaps allikal" fotod: ,,Ohutusse kohta". ,, Vanad külad", ,, Sügisel pargis" II: saated: ,,Meil on kümme kärmet sõrme ", Ita Everi show ,, Igihaljas vaatemäng " sarjad, rubriigid: fotosari ,,Eesti tüübid", kontserdisari ,,XX sajandi heliloojad" mängud: ,,Pall püüdjale ", ,, Jänes põõsas", ,, Kull ja kanad". · Puhtakujulisi nimetusi ei tarvitse jutumärkidesse panna ega suurtähega alustada: 1994. aasta teatmikkalender, autoriõiguse seadus, keeleseadus, liikluseeskiri, Schuberti duett viiulile ja klaverile A- duur, Tsaikovski orkestrisüit, Eduard Vilde kogutud teosed. Ajaloosündmused: · Ajaloosündmusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt. Nimetuse püsikindluse näitamiseks käsutatakse esisuurtähte: Veebruarirevolutsioon, Jüriöö ülestõus, 4. mai liikumine, Tartu rahu.
(Ta oli väga rahutu: külalised polnud saabunud õigeks ajaks) - Mõtte esile tõstmiseks võib rindosalause ette panna mõõttekriipsu. (Enamasti on rõhuline esimene silp- seda nim. pearõhuliseks silbiks.) - Otsekõnet kasutatakse siis, kui tahetakse kellegi sõnu muutumatul kujul edasi anda. Otsekõne on liitlause, mis koosneb saatelausest(näitab, kes räägib) ja otsekõnest( rääkija sõnasõnaline tekst). Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse. - Saatelause on otse kõne ees ( Saatelause: ´´Otsekõne.(!?)´´ - Otsekõne on saatelause ees ( ´´Otsekõne.(!?)´´ saatelause. - Saatelause on otsekõne keskel ( ´´Otsekõne,´´ saatelause, ´´otsekõne.(!?)´´ - Üte=pöördumissõna - Tiia, võta päevik! - Võta päevik, Tiia! - Võta päevik, Tiia, ja mine kohale! - Otsekõne asendamine kaudkõnega - Muutub isik - Võib muutuda kõneviis või tegumood
· Otsekõnega lause koosneb tavaliselt otsekõnest ja saatelausest. 1) Saatelause ja otsekõne Nt Õpetaja Kask ütles: ,,Täna õpime kirjavahemärke." 2) Otsekõne ja saatelause Nt ,,Täna õpime kirjavahemärke," ütles õpetaja Kask. 3) Otsekõne, saatelause, otsekõne. Nt ,,Täna õpime kirjavahemärke," ütles õpetaja Kask," selleks läheb meil vaja vihikuid." · Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse (,,"). NB! Lause lõpumärk on jutumärkide sees. · Otsekõne võib sisaldada ka ütet. Nt ,,Tere, tädi Alma," ütles ta, ,,kas valget riiet on?" 6 KOONDLAUSE Lihtlauset, milles on kaks või rohkem samale küsimusele vastavat lauseliiget, nimetatakse KOONDLAUSEKS. Kadri, Liisi ja Kristiina teevad koolilehele kaastööd. kes? kes
jätsid hea mulje. 2) kiillause eraldamiseks: Nad läksid - oli see tõesti alles eile - lõunasse puhkama. 3) esiletõstetud lisandi eraldamiseks: Selle vea tegi isegi Karl Karlson - meie kõige targem koolivend. 4) vahemaa, marsruudi, liini jms tähistamisel: Tartu - Tapa liinil sõidab liiga vähe busse. (Ühesõnaliste täiendite puhul võib kasutada ka sidekriipsu) Tallinn - Kohtla-Järve jalgpallimats oli tasavägine. JUTUMÄRGID Jutumärkidesse pannakse 1) otsekõne 2) täpne tsitaat 3) tsitaatsõnad 4) pilkelise tähenduse või stiilihälbega sõnad: Nad "tõmbasid uttu" kuigi koolipäev polnud läbi. 5) kirjeldatav keelend: Sõna "kontsert" käänatakse sageli valesti. 6) teoste, dokumentide jms pealkirjad: Tammsaare "Tõde ja õigus" on hea raamat. ÜLAKOMA Ülakoma kasutatakse 1) nimede käänamisel, kui on tarvis osutada nimetava käände kuju: Shakespeare 'ile ; Joonas 't
informatsioonile, loengute märkmetele, elektronpostiteadetele või vestlusele. Märge tuleb ainult teksti, mitte allikaloendisse. Kui viide puudutab üht lauset, siis märgitakse viide sulgudesse enne lõpupunkti. Mida tsiteeritakse ja kuidas viidatakse? 1) Kokkuvõttev refereerimine. 2) Oma sõnadega ümbersõnastamine. 3) Otseste laenude ehk tsitaatide kasutamine. Tsitaate tuleb kasutada säästlikult ja need peaksid olema võimalikult lühikesed. Lühike tsitaat pannakse alati jutumärkidesse ja see peab olema sõna- sõnalt kirjutatud. Ärajäetud sõnad märgitakse kahe mõttekriipsuga ( ) või kolme punktiga (. . .). Pikka tsitaati on kombeks sisestada taandreaga. Taandrida näitab, et tegemist on otsese laenuga ning jutumärke ei ole vaja. ALLIKALOEND Allikaloendi all mõeldakse kirjutise lõpus enne lisasid olevat loetelu, mis sisaldab tähestikjärjestuses kirjutises kasutatud allikaid. Allikaloendi ülesanded:
4. Traditsioonireegel: a) kui nimest on moodustatud tuletis.(eestlus, tallinlane) b) kui nimi esineb täiendina ja tähistab keelt, rahvust või rahvuskuuluvust.(eesti keel, soti seelik) Väikese tähega kirjutatakse nimest saadud tuletis ja nimekujuline täiend, kui see tähistab keelt, rahvust või rahvuskuuluvust. 5. Jutumärgireegel: Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral asetada jutumärkidesse.(,,Keel ja Kirjandus" või Keel ja Kirjandus) 10. Kirjakeel ja kõnekeel oska vahet teha, analüüsida.(õp lk 11 ) Eesti keel on jagatud kaheks Lõuna-Eesti keel ja Põhja-Eesti keel. P-Eesti keelest on tekkinud kirjakeel. Eesti keele kasutamisele aitasid kaasa kirikuõpetajad. Kirjakeel on suur väärtus: a) selgelt ja ühemõtteliselt suhtlemine. b) kirjakeel ühendab rahva rahvuseks. kultuurisaavutus.
ajaleht Eesti Ekspress, Õpetajate Emakeele Seltsi aastaraamat, Tartu Leht, ajakiri Keel ja Kirjandus, Eesti Tähetorni kalender, Praha Ülikooli Loodus, õpilasalmanahh Oma Sulega. toimetised. TEOSED, DOKUMENDID, SARJAD, RUBRIIGID SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Pealkirjad jutumärkides ja esisuurtähega. Puhtakujulisi nimetusi ei tarvitse Kirjandusteosed: luuletus “Sügisene jutumärkidesse panna ega suurtähega kodu”, “Tõe ja õiguse” V osa, “Eesti alustada: autoriõiguse seadus, entsüklopeedia”. keeleseadus, Debussy sonaat, Vilde kuju, Filmid: “Viimne reliikvia”, “Suurlinna A. H. Tammsaare monument. tuled”. Fotod: “Vanad külad”, “Sügisel pargis” II. Muusika- ja koreograafiateosed: ballett “Luikede järv”, rahvatants “Targa rehealune”, Beethoveni “Heroiline sümfoonia”, Debussy “Sonaat”.
lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). 2.4.1. Teksti liigendamine Loovtöö iseseisvad osad (tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, peatükk, kokkuvõte, kasutatud allikad, lisad) algavad eraldi lehelt. Pealkirjad on vasaku serva joondusega. Pealkirja ja sisu vahele jäetakse Enteriga tühi rida. Pealkirjas sõnu ei poolitata ja lühendeid ei kasutata. Pealkirja järele punkti ei panda. Tekst jaotub põhijaotisteks (peatükk) ja alljaotisteks (punkt, alapunkt, lõige).
lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). 2.4.1. Teksti liigendamine Loovtöö iseseisvad osad (tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, peatükk, kokkuvõte, kasutatud allikad, lisad) algavad eraldi lehelt. Pealkirjad on vasaku serva joondusega. Pealkirja ja sisu vahele jäetakse Enteriga tühi rida. Pealkirjas sõnu ei poolitata ja lühendeid ei kasutata. Pealkirja järele punkti ei panda. Tekst jaotub põhijaotisteks (peatükk) ja alljaotisteks (punkt, alapunkt, lõige).
ja käsuga Pormat-->Paragraph-->Spacing:After 6 pt või 12 pt saadakse lõikudele sobivad vahed. Tsiteerimisel esitatakse täpne, sõnasõnaline väljavõte teise autori tekstist. Tsitaat peab täielikult vastama originaalile nii sõnastuse kui ka kirjavahemärkide poolest. Tsitaati ei lisata omapoolseid sõnu ega jäeta välja autori mõtet moonutavaid sõnu. Tsitaati ei liiideta üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse või esitatakse kaldkirjas, v ä l j a j ä e t a v a d s õ n a d a s e n d a t a k s e m õ t t e p u n k t i d e g a ( / . . . / ) . Tsitaadi lõppu lisatakse viide originaalile. 2. Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on sisse ehitatud pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad ühtlaselt, olenevalt pealkirja astmest, nummerdavad pealkirjad ja võimaldavad automaatselt moodustada sisukorra
lugejal eksimatult mõista, millised mõtted kuuluvad käesoleva teksti autorile ning millised mõtted on pärit kellegi teise kirjutistest. Eelistatakse otsest viitamist; kui vähegi võimalik, vältida sekundaarseid viiteid (st keegi ütles kellegi kohta). Tekstis näidatakse ära autor (autorid) ja teose ilmumise aasta. Tsiteerimise puhul on tegemist algteksti võimalikult täpselt originaalile vastava esitusega, mis pannakse jutumärkidesse ning millele lisatakse autori nimi, teose ilmumise aasta ja lehekülje number. Juhul, kui tsiteeritavast lausest on osa välja jäetud, tuleb selle esitamata teksti asemele paigutada ümarsulud, mille vahel kolm punkti. Täpsemaid juhiseid viitamiseks on toodud lisas. Ühe või kahe autoriga töö. Teksti sees esitatakse autori(te) nimi (nimed) ja ilmumise aasta. Kass (1996) näitas, et .... Tamm ja Lill (2003) näitasid, et .....
lugejal eksimatult mõista, millised mõtted kuuluvad käesoleva teksti autorile ning millised mõtted on pärit kellegi teise kirjutistest. Eelistatakse otsest viitamist; kui vähegi võimalik, vältida sekundaarseid viiteid (st keegi ütles kellegi kohta). Tekstis näidatakse ära autor (autorid) ja teose ilmumise aasta. Tsiteerimise puhul on tegemist algteksti võimalikult täpselt originaalile vastava esitusega, mis pannakse jutumärkidesse ning millele lisatakse autori nimi, teose ilmumise aasta ja lehekülje number. Juhul, kui tsiteeritavast lausest on osa välja jäetud, tuleb selle esitamata teksti asemele paigutada ümarsulud, mille vahel kolm punkti. Täpsemaid juhiseid viitamiseks on toodud lisas. Ühe või kahe autoriga töö. Teksti sees esitatakse autori(te) nimi (nimed) ja ilmumise aasta. Kass (1996) näitas, et .... Tamm ja Lill (2003) näitasid, et .....
12 Otsekõnega lause koosneb tavaliselt otsekõnest ja saatelausest. 1) Saatelause ja otsekõne Nt Õpetaja Kask ütles: ,,Täna õpime kirjavahemärke." 2) Otsekõne ja saatelause Nt ,,Täna õpime kirjavahemärke," ütles õpetaja Kask. 3) Otsekõne, saatelause, otsekõne. Nt ,,Täna õpime kirjavahemärke," ütles õpetaja Kask," selleks läheb meil vaja vihikuid." 13 Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse (,,"). NB! Lause lõpumärk on jutumärkide sees. 14 Otsekõne võib sisaldada ka ütet. Nt ,,Tere, tädi Alma," ütles ta, ,,kas valget riiet on?"
suurendada fosfori ja lämmastiku hulka. Tegelikult toimib see stsenaarium vaid teatud piirini, millest edasi suureneb primaarproduktsioon, kuid mitte enam selle tarbimine. Seetõttu võib jääda suur osa vetikamassist alles ning kasvu jätkudes hakkab see järve kogunema. Peagi saavutab vetikate hulk sellise taseme, et see on nähtav juba vee värvuse muutusena. Üsna sageli kasutatakse ka väljendit "vetikate õitsemine". Seda oleks soovitatav vältida või kirjutada jutumärkidesse, sest vetikatel pole õitega mingisugust seost. Ilmselt on nõnda siiski nii mõnigi kord arvatud. Olgu selle tõestuseks kas või väljavõte aastatetagusest artiklist maakonnalehes: "Kui ka järgmisel suvel peaks sinivetikas õide puhkema, on see kinnitus, et järvega on midagi lahti." Õitsemine on siiski omane vaid õistaimedele, mitte aga vetikatele. Miks veeõitsengud on sagenenud? Vähem või rohkem on see seotud veekogude eutrofeerumisega toitesoolade kogunemisega. Selle
Ei nimetata laste nimesid, kes on kuriteo ohvrid. Samuti mitte vägistamise ohvrite nimesid. Vahel on vaja teada, kes nad ei ole jne. Et lugeja teaks kellega on kindlasti tegu. Kui kirjutatakse nimedest, mida mõni teine negatiivselt kannab. Tsiteerimine ja parafraseerimine Oluline on allikate sõnade edasiandmine. • Tsiteerimine tähendab, et on täpselt tood see, mida kõneleja ütles või kirjalikult kirjutas. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Ülejäänud osa identifitseerib rääkija ja vajadusel mõni kõnelemissituatsioon. • Parafraas annab edasi allika teksti mõtte, kuid ilma omapoolse hinnanguta. Sõnu võib muuta vähe, kokku suruda. Millal eelistada tsitaati? Enamus inimeste jutust tuleb esitada parafraasina. Tsitaat on erand, mitte reegel. • Esmaseks otsustamise aluseks on info ja allika väärtus. Tsitaati kasutatakse, et anda edasi loo teema seisukohast olulist infot
Teises osas jaguneb tekst peatükkidesse kuupäevade järgi. 14 Autori keel ja stiil Fowlesi stiil on on üpriski ebatavaline. Eelkõige arvestades, kuidas ta raamat on ülesehitatud. Erinevatest osadest, mis on üksteisest erinevad eriti kompositsiooni poolest. Ning muidugi tema harjumatu keelekasutus ja see kuidas ta dialoogides ühe poole öelduid ei pane jutumärkidesse. Samas aga ei kasuta Fowles raskeid väljendeid ning tema kirjutis on täiesti arusaadav. 15 Teema ja idee Teose teema on noore naise vangis hoidmine vaimselt ebatavalise mehe poolt. Ideena võiks võtta seda, et on väga ohtlik kui võim ja võimalused on nende käes, kes seda kasutada ei oska või siis kasutavad teistele ebasobival viisil.
jättis soovida. soovida. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma ainult sel juhul, kui nime viimast tähte välja ei hääldata. Näit Shakespeare'ile, aga Balzacile (c hääldub k-na) Vigane Õige Norra filosoof Lars Svendsen'i Norra filosoofi Lars Svendseni raamatus .. raamatus .. Andrei Ivanov'i arvates Andrei Ivanovi arvates KIRJAVAHEMÄRGID Jutumärkidesse pannakse tsitaadid ja pealkirjad. Kujundlikud väljendid vajavad jutumärke haruharva, vaid siis, kui lausest võiks muidu valesti aru saada. Vigane Õige Müügitöö ja kaubandus käivad Müügitöö ja kaubandus käivad ,,käsikäes". käsikäes. Tekstides tuleb sageli ette koma puudumist, vahel aga tekitab vea liigne koma. Vigane Õige
,,Igihaljas vaatemäng", ,,Kas Eestis rikutakse inimõigusi?"; · sarjad, rubriigid: fotosari ,,Eesti tüübid", kontserdisari 2XIX sajandi heliloojad", raamatusarjad ,,Väike luuleraamat", ,,Elav teadus" ja ,,Maailm ja mõnda", saatesarjad ,,Entel-tentel" ja ,,Miljon miksi", rubriigid ,,Aktuaalne kaamera", ,,Lasteekraan", ,,Maailm täna"; · mängud: ,,Pall püüdjale", ,,Jänes põõsas", ,,Kull ja kanad". Puhtakujulisi nimetusi ei tarvitse jutumärkidesse panna ega suurtähega alustada: 1994. aasta teatmikkalender, autoriõiguse seadus, keeleseadus, kaitseministeeriumi põhimäärus, liikluseeskiri (vt ka teised õigusaktide pealkirjade näited eespool), Schuberti duett viiulile ja klaverile A-duur, Tsaikovski orkestrisüit, Debussy sonaat, Brahmsi viiulikontsert, Nikolai Triigi tehtud Juhan Liivi portree, Salome Trei natüürmort, A. H. Tammsaare monument, Linda kuju, 1991
TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis põhinevad kasutatud kirjandusel, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele. Üldtuntud seisukohtadele viidata ei ole vaja. Teiste autorite seisukohti või andmeid võib esitada kas tsitaadina või refereeringuna. Tsiteerimine on allikteksti sõnasõnaline esitamine. Tsitaat peab järgima nii originaali sõnastust, ortograafiat kui ka eristuskirjeid (nt sõrendust, kaldkirja). Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on allikteksti ümberjutustamine töö kirjutaja oma sõnadega. Refereering sobib juhul, kui tsitaat oleks liiga pikk või see ei suuda autori mõtet vajalikul määral edasi anda. Olgu siinkohal esitatud näide tsiteerimise ja refereerimise kohta Martin Ehala õpikust "Kirjutamise kunst". Ehala toob näite Kristjan Jaak Petersoni käsitlevast artiklist "Eesti kirjanduse biograafilises leksikonis". Tsitaat: "Andeka noormehena ilmutas P
tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt
sissejuhatajas (mitte juhendaja). Põhiosa: o Töö sisulises isas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele; o Töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega; o On oluline, et refereeringutele lisab töö autor oma poolse kommentaarid. Tsitaat: o Peab olema täpne ja vastama originaalile; o Tsitaadi algusest , keskelt või lõpust ära jäätud sõnade asemele pannaks mõttepunktid (...); o Tsitaat pannakse jutumärkidesse; o Tsitaadile lisa viide, kust sa selle said. Viitamine: o Töös esitatud andmetele, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb viidata allikatele (näidatakse koht, kust andmed on pärit); o Viitamissüsteem peab ulatuses olema ühtne joon all või teksti sees sulgudes; o Kõik kasutatud allikad peavad olema viidetes; 19
Tsitaate kasutatakse juhul, kui on vaja edasi anda täpset seisukohta kasutades selleks teise au- tori väljendusviisi. Tsitaat peab vastama originaalile nii sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide kui ka rõhuasetuse poolest. Tsiteerima ei pea kogu lauset, väljajäetut võib märkida mõttepunk- tidega /.../. Lause keskele või lõppu lülitatud tsitaati alustatakse väiketähega. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaadi lõppu, isegi kui tsitaat asub lause keskel. Viitamisel lisatakse ümarsulgudes autori nimi, väljaande ilmumisaasta ja kasutatud leheküljed. Kui tekstis on nimetatud autori nimi, siis sulgudes nime kordamine ei ole enam vajalik. Näide: „Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel /…/” (Aarma, Kalle, 2005, lk 101).
Täisminevik On elatud Enneminevik Oli elatud SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT: Lause algab suure tähega!!! NIMETUSED NIMED PEALKIRJAD kirjutatakse väikse tähega kirjutatakse läbiva suurtähega kirjutatakse esisuurtähega ja pannakse jutumärkidesse Keeled ja rahvused Isikud ja olendid Raamatud ja luuletused Nt eesti keel, rootslane Nt Arnold Rüütel, Pontu Nt ,,Bullerby lapsed", ,,Meil aiaäärne tänavas" Kuud ja nädalapäevad Maailmajaod, riigid, kohad Filmid ja näidendid Nt mai, oktoober, laupäev Nt Euroopa, Soome, Kapa- Nt ,,Viimne reliikvia", ,,Kevade"
annaabi.ee 
