EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE (0)

Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta.   *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga
sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass.   *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi 
laud,Aleksandri kook.   *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine 
maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid 
(„vabaaeg“) ,raamatud,etendused,kunstiteosed,filmid,saated,fotod,muusikapalad(„Kui on 
meri hülgehall“),mängud, mis pole nimetused(Reis ümber maailma“) *aretatud taimesordid: Jõgeva kollane *telesaated: „Osoon“ *Riigi,asutuse,ettevõtte või organisatsiooni ametlik nimetus läbiva suuretähega: Eesti Vabariik,Pide Ühisgümnaasium (tavakasutuses tüübinimetus väike)   Väike:


*kohanimed rahvuskuuluvuse väljendamiseks ja keelenimetused: itaalia arhitekt,taani  keel,norra rahvakultuur. *Taime- ja loomanimetused: tori hobune,mardikas,jaapani enelas,rakvere raibe *üritused,millel pole konkreetset nime: hullud päevad, laada päevad *kuud,päevad,tähtpäevad: andresepäev, suur reede, võidupüha, *riiiginimi kultuurisündmuste,keelte,isikute,isikute ees: [Eesti lipp, Eesti hümn,] eesti  teater,eesti kirjanik, vanalinn,kesklinn,äärelinn’        Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või
lühenenud: inimelu
hobujõud,vaskjuhe   Täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki  
või laadi (missugune?):emakeel,
koerailm,isamaa,raaaturiiul
  Täiend tõna ainsuse omastav näitab 
kuuluvust(kelle?,mille?) : isa kodumaa, ema 
silm,
Koera silm Ühend väljendab hulka või kogu: 
Kivihunnik,leivaviil Hulka või kogu väljendava ühendi eesosa on 
liitsõna:
Paekivi hunnik,teraleiva viil Täiend kuulub põhisõna juurde : see 
koerakuut , need lambatalled. Täiend kuulub täiendi juurde: 
Selle koera kuut, nende lammaste talled Mitmuse omastavas olev täiendsõna on 
kahesilbiline või tekib omaette tähendus:
Lasteaed,meeste 
juuksur,teadetebüroo,rahvastepall. Mitmuse omastavas käändes olev täiendsõna 
kirjutatakse tavaliselt lahku:
Lastevanemate koosolek, õpetajate tuba.   Omadus-,arv- ja asesõna + nimisõna KOKKU LAHKU Omadus-,arv-ja asesõna kirjutatakse nimisõnaga  kokku uue mõiste tekkimisel:
 noormees,vanaema,nelinurk,enesekriitika Tavaliselt kirjutatakse omadus-,
 arv- ja asesõna nimisõnast lahku:
noor mees, tema kapp, vana sõber, neli nurka  Lühenenud tüvega omadussõna kirjutatakse   


järgneva nimisõnaga kokku: esmaavastaja, 
kiirsaadetis, kinnisvara   Käänd- või maaärsõna + omadussõna   Kokku kui tekib uus omadussõnaline mõiste: 
kollakaspruun,helevalge,taevakarva Tavaliselt kirjutatakse omadussõna teistest 
lahku:
Väga külm,määratult lai,tohutult suur Omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved  
Eba-,ala-,ime-,eht-,puht-,püsti-: 
ebareaalne,alakaaluline,imeilus,ehteestlaslik,
puhtsüdamlik,püstirikas   Ne-ja line-lõpuline omadusõna kirjutatakse 
eelneva käändsõnaga kokku: 
rõõmsameelne,kaldaäärne,
majakõrgune,viieteistkümneaastane Ne- ja line-lõpuline omadussõna kirjutatakse 
eelnevast käändsõnast lahku,kui käändsõnal 
on täiend: suure maja kõrgune,kahekümne viie 
aastane Ne- ja line-lõpuline omadussõna liidetakse 
ühesõnalise nime,tähe või numbriga side 
kriipsu abil: Kerese-nimeline,Tartu-lähedane,
T-kujuline,23-aastane Mitmeosalisest nimest kirjutatatakse ne- ja 
linelõpuline omadussõna lahku: Paul kertese 
nimeline , Keila ja Klooga vaheline             Arvsõna   KOKKU LAHKU -teist,-kümmend ja sada: 
kaksteist,kolmkümmend,viissada,kolmsada 
kaheksakümmend Ülejäänud arvsõnad; kolm tuhat, kuus 
miljonit, kaheksa miljardit, viis miljonit seitse
 NB viietuhandes on kokku !!   Kohanimed   Nimega lahutamatult mseotud liigisõna 
kirjutatakse kokku: Pühajärve,Annelinn,
Kütiorg,Vahemeri Kohanimi kirjutatakse liigisõnast lahku, kui 
seda saab kasutada ka ilma liigi sõnata samas
tähenduses: : Pärnu linn(Oärnu),Peipsi järv 
(peipsi) Täpsustav täiendosa ühendatakse 
kohanimega sidakriipsuga:  Lõuna-Eesti, 
Taga-Kaukaasia Tänav,maantee,väjak vms. Liigisõna 
kirjutatakse lahku: Tiigi tänav, Viljandi 
maantee , Pikk jalg   Kohanimeks on käänduv omadussõna: 


Vaikne ookean, Must meri. Maa kirjutakase kohanimega enamasti 
kokku: Eestimaa, Venemaa Maad (mitmuses) riigi tähenduses 
kirjutatakse lahku: Skandinaavia maad , 
Euroopa maad     Kirjavahemärgid     KOMAGA KOMATA Vastandavad :vaid,aga,kuid,ent
  Ja,ning,ega,ehk,või,nii....kui ka 
Võrdlus:kui,nagu   Komastamis reeglid:   *Korduvaid täiendeid ei eralda komaga,kui need osutavad ühe ja sama asja või olendi eri 
tunnustele: Valge paks kass jooksis üle tee   *Kui täiendid väljendavad eri asjade samaliigilisi tunuseid või teine täpsustag 
esimest,eraldatakse nad komaga: Kollane,roheline ja punane auto sõitsid üle tee.   *Järellisand eraldatakse komaga(omastavas pannakse koma ainult ette): Ants,meie kooli parim matemaatik,sai olümpiaadil teise koha.   *Omadussõnalised järeltäiendid eraldatakse komadega: Rebane,ilus,kaval ja osav, lipsas 
märkamatult võssa.   *Üte eraldatakse komadega : Ott, mine peitu!!                


  RINDLAUSE PÕIMLAUSE Kõrvuti on 2 või enam sõltumatut 
osalauset,mida eraldab koma või seob rinnastav 
sidesõna Iseseivale pealausele on alistatud sidesõna või 
siduva sõnaga algav kõrvallause Ja,ning,ega,või,ehk,aga,kuid,vaid,ent Et,kui,kuna,sest,kuni,kuigi,ehhki,nagu,justkui,ot
sekui,siis, sellepärast et jt.+ küsisõnad Osalause eraldatakse komaga
Sidesõnad: ja,nin,ega,või ette koma ei panda.
*semikooloniga ühendatakse tähenduselt 
nõrgalt seotud lauseosad:
Päike paistab;lehehunnikust kostab norinat.
*koolonit kasutatakse, kui järgnev lauseosa 
selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kõik 
olid õnnelikud:karu sai terveks.
*mõttekriipsu kasutatakse,kui tahetakse 
erilieslt rõhutada eelmise osalause tähendust:
Rebane jäi magama-ta oli väsinud. Pealause ja kõrvallause eraldatakse üksteisest 
alati komadega.     Lauselühend   *Nud- ja tud-lauselühend ja verbita lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest alati komadega: Lõunauinak tehtud,läksime vikatit teritama. *des- ja mata-lauselühend eraldatakse komaga siis,kui lauselühendi peasõna ehk tegusõna 
käändeline vorm asub lauselühendi alguses: Märgates autot,tõstsime käe.   **NB!!kui nud-,tud-, kesksõna või mata- vorm esineb lauses täiendina(missugune? Kuivanud puu 
okstel oli orav), siis koma ei panda   *Ühesõnalist des- või mata- lauselühendit ei eraldata ülejäänud lauses komaga (kiirustades panime 
asjad kokku.)    Otse- ja kaudnekõne   *Saatelause enne otsekõne: S_____: „O_____(.!?)“ Ema hüüdis: „Mine poodi!“   *Saatelause otsekõne järel: „O______(,!?)“s______. „Kohe lähen,ema,“ütlesin talle.


  *Saatelause otsekõne keskel: „O____,“ s______,  „o_____(.!?)“   „Osta saia,“ütles ema, „ ja 2 piima kah.“               Otsekõne- àkaudnekõne   *Asesõnad,isiku-ja ajavormid tuleb valida kõne vahendaja isikust ja kõnelemisajast lähtudes: Leili ütles: „Ma lähen mere äärde.“  àLeili ütles,et ta läheb mere äärde.   *kui otsekõne on küsi Lause,muutub küsimus kaudseks ja selle lõppu pannakse punkt. Kaudse 
küsimuse ette ei asetata sidesõna et. Toomas küsis: „Kus mu jalgratas on?“  àToomas küsis,kus ta jalgratas on.   *Kui otsenekõne on käsklause,muutub käskiv kõneviis tingivaks. Isa hüüdis meile: „ Minge kiiresti koju!“  àIsa hüüdis meile,et me läheksime kiirestti koju. -Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, 
mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus 
(nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, 
hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis 
või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, 
mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune)


- Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna 
mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand)          - Eeslisandit komaga ei eraldata          - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna järel          - Kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult lisandi ette          - Komaga ei eraldata järellisandit järgmistel juhtudel:        - lisand on olevas käändes(Ants korrapidajana)        - kui-lisandit(tema kui professionaal) - Kaks tavalist lause alguse tüüpi: - alus-öeldis - sihitis või määrus- öeldis- alus - Lihtlauset, milles on kõrvuti mitu samale küsimusele vastavat sõna(ühendit)- mitu alust, 
sihitist või määrust-, nim. koondlauseks. Koondlause korduvad lauseliikmed eraldame 
üksteisest koma, sidesõna või koma ja sidesõnaga. - Koondlauses ei panda koma sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii..kui ka ette. - Koondlauses pannakse koma sidesõnade kuid, aga, vaid, ent ette. - Koolonit kasutatakse koondlauses siis, kui korduvate lauseliikmete ees on kokku- võttev sõna.(mul on neli head sõpra), (kelle) - kokkuvõttev sõna: loe, te ja lu.                                                                                                                 - loe, te ja lu – kokkuvõttev sõna - samaliigilised, koma(d) on (suuri, keskmisi, väiksemaid..) - eriliigilised, koma(sid) ei ole (suur pruun pikakarvaline..) - Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast sõltumatust osalausest, mille vahekohta oleks 
võimalik ka punkt panna, nim. rindlauseks. - Osalausete liitumiskohal on koma.( 1.lause, 2.lause) - Osalausete liitumiskohal on sidesõna, mille ette koma ei panda( ja, ning, või, ega)             ( 1.lause S 
2.lause) - Osalausete liitumiskohal on sidesõna, mille ette pannakse koma( aga, kuid, vaid, ent) (1.lause, S 
2.lause) - Rindlause osalausete vahele pannakse semikoolon, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt
seotud.(Ta vaatas telekat; väljas tibutas) - Rindlause osalausete vahele pannakse koolon, kui järgnev osalause seletab eelmist. (Ta oli väga 
rahutu: külalised polnud saabunud õigeks ajaks)


- Mõtte esile tõstmiseks võib rindosalause ette panna mõõttekriipsu. (Enamasti on rõhuline esimene 
silp- seda nim. pearõhuliseks silbiks.) - Otsekõnet kasutatakse siis, kui tahetakse kellegi sõnu muutumatul kujul edasi anda. Otsekõne on 
liitlause, mis koosneb saatelausest(näitab, kes räägib) ja otsekõnest( rääkija sõnasõnaline tekst). 
Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse. - Saatelause on otse kõne ees ( Saatelause: ´´Otsekõne.(!?)´´ - Otsekõne on saatelause ees ( ´´Otsekõne.(!?)´´ saatelause. - Saatelause on otsekõne keskel ( ´´Otsekõne,´´ saatelause, ´´otsekõne.(!?)´´ - Üte=pöördumissõna  - Tiia, võta päevik! - Võta päevik, Tiia! - Võta päevik, Tiia, ja mine kohale! - Otsekõne asendamine kaudkõnega - Muutub isik - Võib muutuda kõneviis või tegumood - Kaudküsimuses puudub sidesõna et. - Liitlauset, mille üks osalause on teised osalaused endalealistanud, nim. põimlauseks. Alistatavat 
lauset nim. pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Kõrvallause eraldatakse 
pealausest alati koma(de)ga. Kõrvallause tunneb ära selle järgi, et selle alguses on alistav sidesõna(et, 
kui, kuni, siis jne.) või siduv sõna( kes, kelle, kus, mis, kellelt jne). Kõrvallause võib paikneda 
pealause ees, keskel või järel. Põimlauses võib sidesõnade ja, ning, ega, ent ees olla koma. - Kõrvallause on pealause järel ( Pealause, S kõrvallause ) - Kõrvallause on pealause ees ( S kõrvallause, pealause ) - Kõrvallause on pealause sees ( Pealause, S kõrvallause, S pealause.) ( Sõber, kellele                    oma murest rääkisin, kuulas mind kannatlikult. Ütlesin, et olen juba kaua oodanud, ja                 lahkusin viimaks.) - Lauselõhend on lauseosa(fraas), mille tuumaks pole tegusõna pöördeline, vaid käändeline vorm. 
Lauselühend ei ole lause, sest puudub öeldis, ta kuulub pealause öeldis juurde nagu lauseliige. Võib 
eristada nud-, tud-, des-, ja mata- lauselühendit, verbita sõnarühma(puudub tegusüna, tuumaks on 
nimisõna nimetavas käändes, vastab küsimusele kuidas?: Mees astus tuppa, müts peas.) - Alati eraldatakse komadega - määruslik nud- ja tud- lauselühend: Töö tehtud, hakati sööma - verbita lauselühend: Koer lippas, saba jalge vahel, trepist alla. - des- ja mata- lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest komaga ainult siis, ki tegusõna              käändeline vorm (lauselühendi tuum) on lauselühendi alguses: Kuuldes peremehe    samme, hakkas koer saba liputama. 


A________, des,mata-lauselühend, Ö____________ -des,-mata lauselühend, Ö A___________________ A Ö__________, -des, -mata lauselühend - Üldiselt kirj. sõnad lauses väikese tähega, ainult esimene sõna kirj. suure algustähega. Sõnu, mis 
tähistavad olendite, asjade ja nähtuste liiki ja nende üldisi omadusi,  kutsume nimetusteks. Nimetused 
kirj. väikese algustähega.  Nimed on sõnad või sõnaühendid, mis osutavad kindlale olendile, isikule, kohale jne, nimesid 
kasutatakse ka ametlikkuse rõhutamiseks. Nimed kirj. läbiva suurtähega. Näiteks kui ütleme Ants, siis
mõtleme ühet kindlat inimest, mitte inimest kui liiki. Nime juurde kuuluvad nimetused kirj. reegli 
järgi väikese tähega. (Vabaduse plats). Nimi võib olla: - isikul, olendil: Eno Raud - maailmajaol, kohal, linnal, veekogul, ehitisel, taevakehal: Eesti, Lõvi tähtkuju - Koha juurde kuuluva täiendi kirj. suure tähega ja sidekriipsuga: Lõuna-Eesti - riigil: Eesti, Ameerika Ühendriigid - asutusel: Tartu Ülikool, Mustakivi kauplus - Kui me ei taha ametlikkust rõhhutada, siis võib liiki näitava sõna ka väikese tähega      kirjutada: 
Eesti vabariik, Tallinna Kuristiku gümnaasium - perioodikaväljaandel: Eesti Ekspress, ajakiri X - tootel: Ford Sierra, Meie Mark - ajaloosündmusel: Ümera lahing, Teine maailmasõda Väikese tähega kirj.: - keelkondade, keelerühmade, keelt ja rahvuste nimetused: vene keel, eestlane - kuude ja nädalapäevade nimetused: jaanuar, jõulukuu, võidupüha - ürituste nimetused: XII olümpiamängud, esimene üldlaulupidu -Ürituste nimed kirjutame suure tähega: Valge Daami päevad - Üritusel võib olla ka pealkiri, mille kirj. esisuurtähega ja jutumärkides: orienteerumisvõistus ´´Tunne
oma kodulinna´´ -Pealkirjad kirjutame esisuurtähega ja jutumärkides. Pealkiri on: - kirjandus-, kunsti-, koreograafia-, muusikateostel, filmidel, fotodel: ´´Tõde ja õigus´´, etendus
´´Tagasitulek isa juurde´´ - seriaalidel ja saadetel:´´Aktuaalne kaamera´´, ´´Kolmas kivi päikesest´´ - dokumentidel: ´´Autoriõiguse seadus´´, ´´Liikluseeskiri´´


-Liitsõna koosneb kahest või enamast sõnast,  millest viimast nim. põhisõnaks ja esimest 
täiendsõnaks.  Laua(täiendsõna) + lamp (põhisõna)=laualamp - Põhisõnaks on nimisõna: nimisõna+nimisõna - Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna nimetavas käändes kirj kokku.(raud+tee=raudtee) - Nimisõna ja sellele eelnev lühenenud tüvega sõna kirj kokku(pursk+kaev=purskkaev) - nimisõna ja sellele eelnev nimisõna ainsuse omastavas käändes kirj: -lahku, kui esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab küsimusele kelle, mille: ema laud, meie kodu -kokku, kui 1) liitsõna vastab küsimusele mis liiki, missugune: raamaturiiul 2) tekib piltlik väljend: lapsepõlv, hundijutt. -Kui omastavas käändes oleva täiendsõna juurde kuulub täiend, siis kirj kõik sõnad lahku, kui täiend 
kuulub aga põhisõna juurde, siis kirj kokku: - selle puu oksad                   kaharad oksad - suure karu nahk                  kulunud karunahk - Nimisõna ja sllele eelnev nimisõna mitmuse omastavas käändes kirj. -harilikult lahku: vigade parandus, kurttummade kool - kokku kirj 2-silbiline mitmuse omastavas olev nimisõna, kui tekib omaette tähenduse- ga ühend: lasteaed, keeltekool. -Muu sõnaliik+nimisõna - Omadus-, arv-või asesõna kirj järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku: ilus ilm, nende maja - Kokku kirj, kui tekib uus mõiste: uusaasta, vanaema, enesetunne, üksmeel - Põhisõnaks on omadussõna - Käändsõna kirj järgneva omadussõnaga kokku: lumivalga, ränkraske, tuhandeaastane - Arv, täht, nimi vmt ühendatakse järgneva ne- või line- liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil: 22-
korruseline, Tammsaare-nimeline - Kui omadussõnale eelneva käändsõna või nime juurde kuulub täiend(sh nimetähed), siis kirj kõik 
sõnad lahku: saja meetri pikkune, kuuekümne kolme aastane. - -kümmend,-teist,-sada kirj eelneva arvsõnaga kokku: kakskümmend, viisteist. - Ülejäänud arvsõnad kirj üksteisest lahku: kolm tuhat, kaheksa miljonit - Tegusõnad kirj muudest sõnadest tavaliselt lahku: ühku tõusev lennuk - Liittegusõnad kirj kõigis vormides kokku: kümnekordistama, abielluma - Ühend-või väljendtegusõnade osad kirj tavaliselt lahku: aru saama, tuli alla, ümber tehes. - Kokku võib kirj ühend- ja väljendtegusõnade


- v-, tav-kesksõna, mis on lauses täiendiks(silmapaistev- silma paistev saavutus) või 
öeldistäiteks(saavutus oli silmapaistev- silma paistev -nud-, tud-kesksõna ja mata-vorm, mis on lauses täiendiks(vastuvõetud-vastu võetud ot- sus) -Ühend –ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirj kokku: 
pealtvaataja, etteütleja. - Muutumatud sõnad(kaas-ja määrsõnad) kirj tavaliselt muudest sõnadest lahku: väga väike. - Kui kahest sõnast moodustub uus määrsõnaline  mõiste, siis kirj nad kokku: läbisegi, tasapisi - Lahkukirjutatult ei ole neil sõnadel mõtet(aegamööda, ilmaaegu) või tähendavad nad muud 
(kahevahel- kahe vahel) - pool, poole, poolt kirj käändsõnast lahku(vasakult poolt, lõpu poole), määrsõnaga kokku (sealpool, 
kuhupoole) - kaupa, viisi kirj mitmuse omastavast lahku(kuude kaupa), ainsuses kas kokku või lahku (tüki viisi-
tükiviisi) - Reegeleid, mille järgi me suulise kõne üles kirjutame, nim õigekirjaks ehk ortograafiaks. Kui me 
suulise kõne puhul räägime häälikutest, sest need saavad kuuldavaks tänu hääldamisele, siis kirj 
kasutame tähti. - Kui sõna on esimeses vältes, siis kirj pearõhulise silbi täishäälik ja sellele järgnev kaashäälik ühe 
tähega või sulghäälik g,b,d: i-lus, to-re, ke-na -Teise või kolmanda välte korralvõib pearõhulises silbis esineda: -kahekordne täishäälik:kuu-leb, suu-red - ühekordse täishääliku järel kahekordne kaashäälik: jon-nis, sas-sis. -Sulghäälikute puhul saab II ja III vältel ka kirjapildi järgi vahet teha: - teise välte korral kirj lühikesele pearõhulisele silbile järgneva silbi alguses ühekordne tugev sulghäälik(k,p,t):ka-pi, so-ki - kolmanda välte korral järgneb ühekordsele täishäälikule pearõhulises silbis kahekordne tugev 
sulghäälik(kk,pp,tt): tup-pa, rut-tu -Kahekordne v(vv) ja j(jj) võivad esineda vaid kolmandas vältes. -š ja f õigekiri allub sulghäälikute õigekirja reeglitele, mistõttu teises vältes kirj š ja f ühekordselt, 
hääldatakse aga ikkagi pikalt. - Pika täishääliku või diftongi järel kirj üks k, p, t: koopad, vaatab, kooki, auku -Häälikuühendi õigekirja 1.reegel: - Häälikuühendis(kaashäälikuühend või diftong) kirj iga täishäälik ühe tähega: kupli, aktus. -4 erandit, mil kaashäälikuühendis kirj üks häälik kahe tähega: - l,m,n,r järel olev ülipikk s kirj kahe tähega: valss, simss, kirss - Rõhuliite-gi,-ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks: linngi, pallgi, värsski


- Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liige:kompleksseid - Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks:keskkool, võrkkiik, allkiri - Häälikuühendi õigekirja 2.reegel: - Sõna sees kirj helitute häälikute kärval k, p, t:kopsik, kaske, pehkima - Vastavalt sellele reeglile lirj sõna lõpus helitu hääliku järel rõhuliide –ki:kasski, haabki - Helilisele häälikule liitub-gi: vihmgi, kanagi, kohvgi -4 erandit, mil helitu hääliku kõrvale kirj g, b, d - Liitsõnade kirj sõnade kirjapilt ei muutu: raudtee, kuldsõrmus - Ka sõna lõppu lisanduva liite korral jääb sõna kirjapilt muutumatuks:leibkond - Sõna käänamisel või pööramisel jääb sõna algvormi kirjapilt muutumatuks: moodne - NB! (hõlpus): hõlpsa, ergas: erksa - Võõrsõnades:asbest, anekdoot, röntgen - h, i ja j õigekiri_ - ü ja i järel ei kirj j: süüa, müüa, püüa - j võib olla ü ja i järel ainult tegijanimedes ja liitsõnades: teenija, elektrijuhe - Võõrsõnade õigekiri: - b, d, g sõna alguses:banaan, doping, giid - tähed f, š, z, ž: firma, zooloog, šampus, loož - pikad täishäälikud esimesest silbist tagapool: akadeemia, marinaad, galerii - pearõhk esimesest silbist tagapool: minniatuur, narkootikum, idee - o esimesest silbist tagapool: auto, logo, stereo. KIRJANDUS     TEADUSKIRJANDUS ILUKIRJANDUS PUBLITSISTIKA Kajastab püsivaid fakte
Teadus artikkel,uurimus Annab edasi autori muljeid 
ja tõlgendusi maailmast,aitab
elu paremini mõista on 
kujundlik ja kunstiline Ehk ajakirjandus ,hetkel 
olulised faktid
Arvamusartikkel(arvamus),
Uudis(fakt),reportaaž,intervjuu
,retsensioon ehk arvustus   EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA Proosa vormis jutustav  Lüürika ehk. Luulekirjandus Ehk näitekirjandus 


kirjandus kus kujutratakse 
tõepäraseid sündumi,rahulik 
ja üksikasjalik Annab edasi autori 
tundeid,meeleolusid ja 
mõtteid *Süžee-sündmustik 
*Miljöö-aeg,koht
*Karakterid-tegelased
 
Žanrid:
Eepos,valm,lühijutt,
novell,jutustus,romaan Loodus-,armastus-,isamaa- ja 
mõtteluule
*Riim
*Rütm
*Jagunemine värssidesse
Žanrid: Luuletus, 
Haiku,sonett,ood,pastoraal,
*Lüroeepika-poeem,ballaad *dialoogivorm
*remargid
*lavale sobivus
*jagunemine vaatusteks ja 
stseenideks
 
Žanrid:
Tragöödia,draama,komöödia     Rahvaluule   RAHVALAUL RAHVAJUTT VÄIKEVORMID *Regilaul *muinasjutt
*muistend
*naljand
*pajatus *vanasõna
*kõnekäänd
*mõistatus  
 
 
 
 
  Mõisted:   EEPOS: lugulaul,lüroeepika, ulatuslik,jutustava sisuga värssides kirjutatud teos,mis põhineb 
rahvalikel kangelaslugudel.Tegelaseks on vägilane või muinasjumal.Eeposed väljendavad rahva 
hingelaadi parimaid omadusi,kujutavad võitlust ülekohtu vastu. VALM: Õpetliku sisuga mõistuluuletus või –jutt,mille tegelasteks on enamasti loomad,kes kujutavad 
inimesi(nt. Rebane-kaval,eesel-rumal,jänes-arg)Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna 
pahesid, Valm koosneb kahest osast agluses on tavaliselt sündmus ja teises osas õpetlik järeldus ehk 
moraal. NOVELL: tiheda sündustikuga ja väheste tegelastega lühijutt,piirdub ühe keskse teemaga. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ja lõppeb puändiga. Jälgitakse tegelaste suhteid ja siseelu. JUTUSTUS: novellist pikem,sündustik on ulatuslikum ja ei keskenud ühe sündmuse 
kujutamisele,ega ole sedavõrd pingestatud nagu novell.Tegelased on arengus ,võib hõlmata pikki 
ajavahemikke ja erinevaid kohti. Esitatakse jutustaja vaatenurgast,kes jälgib toimuvat kõrvalt


ROMAAN: Ulatuslik jutustav kirjanduse teos,mis on tavaliselt proosavormis. Sellele on omased mitmeplaaniline tegevus,keerukas sündmustik,probleemiderohkus,palju tegelasi ja 
pikad ajavahemiku, vahel moodustab mitmeköitelisi sarju. SONETT: 13.sajand luuletus, mis on range riimiskeemiga ,koosneb 14 värsireast,jaguneb 
stroofidesse ehk salmidesse: itaalia-4+4+3+3 ja inglise 4+4+4+2. kulmineerub lõpus puändiga. HAIKU: ei riimu, silbid värssides jagunevad 5+7+5 OOD: pidulik ülistus- või mälestuslaul,  mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele,  ideele vms PASTORAAL: karjaselaul POEEM: lüroeepika žanr,pikem mitmeosaline luuleteos,iseloomulik jutustav süžee,kujutab sündmusi
põhjalikult BALLAAD:  lüüriline jutustav 1 sündmus luuletus,fantastiline sisu,ajalooline või kangelaslik. TRAGÖÖDIA: õilas kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses 
võitluses.vanim dramaatika liik.Nende ainestik pärineb enamasti müütides. KOMÖÖDIA: Koomilise sisuga näidend,milles naeruvääristatakseinimeste 
pahesid(rumalus,argus,ahnus jms.) või ühiskonna negatiivseid jooni.Nad põhinevad huumoril ning 
lõppevad enamasti õnnelikult.. Iseloomulik on juhuslik sündmustik ning väljaarenemata 
telegastüübid. Põhilised võtted: kõne-,tegelas-, ja situatsioonikoomika. DRAAMA: Tõsise sisu , keeruliste konfliktide ja elulise sündmustikuga näidend. Draamas on 
ühendatud komöödia ja tragöödia, kaldumata kumbagi äärmusesse REMARK: märkus,autori selgitav märkus tegelaste 
välimuse,käitumise,tundmuste,žestide,hääletooni,lavalise liikumise,lavakujunduse vm kohta. REGILAUL: iseloomustab algriim ja parallelism, esitatakse tavaliselt eeslaulja ees ja koor järgi 
vaheldumisi. Liigid: hälli-,töö-,kiige-,pulma-,tähtpäeva-,mängu-,sõja-,matuse laul jt. REGIVÄRSS: ehk neljajalgne trohheus, 8 silpi reas, vahelduvad rõhuline ja rõhuta silp. ALGRIIM: 1 rea sõnaalgus häälikute kordamine alliteratsioon-kaashäälikud, assonants-täishäälikud MÕTTERIIM: kahes või enamas järjestikulises reas korratakse sama mõtet või motiivi teiste sõnade 
või mõtetega.                


          MUINASJUTT: pajatab väljamõeldud sündmustest, jaguneb ime-,looma-, ja tõsielulisteks 
muinasjuttudeks. Sündmustik on üleloomulik,  ime: hea võidab kurja, tänu imeesemetele. Looma: tegelased loomad,kes asendavad inimesi ning kujutatakse iseloomule vastavalt Tõsieluline: tegevust areneb tavaelu raames, kangelane tavaline inimene, Seaduse: kindel algus ja lõpp, sündmustiku kordamine(3 päeva tuleb võidelda,3 takistust jne.) 
olulised:3,7,9,12,13. Tegelaso vastandatakse, enamasti on õnnelik lõpp MUISTEND: rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha,aja,inimesevõi sündmusega. Muistendid peegeldavad/seletavad arusaamu loodusnähtuste,olendite,maapinnavormide  tekkest Liigid:tekke-,vägilas-,koha-,ajaloolisedmuistendid NALJAND: lühike,huroristliku sisuga rahvajutt, Sündustik on valdavalt tõsieluline. Olulised on 
liialdused,sõnamäng ja koomika.Pilkab inimeste pahesid, ,lõpus puänt. PAJATUS: Tõsielulise sisuga rahvajutt,mis räägib mõnest kummalisest sündmusest,aga on 
täepärane. VANASÕNA: lühike,tabav väljend/terviklause mingi elunähtuse kohta. Vanasõnades on võetud 
kokku paljude elukogemused ja tõde,avaldavad talurahva tõekspidamisi. KÕNEKÄÄND: rahvapärane väljend, mis annab lühidalt piltlikult mingi olukorra,nähtuse,eseme või 
omaduse iseloomustuse. MÕISTATUS: küsimus, millega antakse mingi eseme,olendi,nähtuse vms. Kaudne kirjeldus 
äraarvamiseks.Koosneb küsimuses ja vastusest EPITEET: lisandsõna,mis tõstab põhisõna tunnuseid esile (mõnd  olulist joont) VÕRDLUS: kahe asja,olendi,olukorra,nähtuse kõrvutamine omaduste aluse, kasutatakse nagu,kui METAFOOR: piltlik väljend, ülekantud tähenduse või peidetud võrdlusega. ISIKUSTAMINE: elutule esemele,elusa olendi omaduste omistamine REALISM: 19.saj kirjandusevool,mis kujutab tõepäraselt,liialdusteta,keskendub ühiskonna 
probleemidele.Tegelastes segunevad head ja halvad omadused ROMANTISM: 18. saj kirjandusevool,kus petakse tähtsaks tunnete kujutamist ANEKDOOT: lühike huroorika sisuga,dialoogi vormis rahvajutt,mille lõpus on puänt RIIM: sarnase kõlaga häälikute ja sõnade kordamine värsis EESTI