10.klassi eesti keele grammatika (0)

• Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema.
  
• Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp.
  
• Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus- kole
  

• Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega.
  
  • Jaguneb:
    -homograaf-sama kirjapilt , erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk nagu puupalk.
    - homofoon - erinev kirjapilt, sarnane hääldus(paar- baar ).
    
• Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus erinev nt. Õieti ja õigesti, ennem ja enne, vahel ja vahest.
  

Kaashäälikud e konsonandid

• (C – täishäälik ehk vokaal , V- konsonant ehk kaashäälik)
  
• Täishäälikuühend e diftong : nt auto.
  
• Rõhuliite reegel: k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž + KI (ülejäänud häälikutega -gi)
  
  • Liide on alati sõna lõpus (nt poistegagi, kellelegi)
    
• Võõrhäälikud: f, š
  
• Võõrtähed- f,š,c,q,w,x,y,x,z
  
• Foneetika on teadus, mis uurib häälikuid ja nende füüsilisi omadusi.
  
• Palatalisatsioon-peenendus naaberhäälikute mõjul. Näiteks kass -kas, kõdu-kõdi, patt(viigiseis)-patt(pahe)
  

• Määrsõnad:
  
  • Kohamäärsõnad: ette, ees, eest, kõrgele, kukil, kohati, paiguti
    
  • Ajamäärsõnad: eile, homme , viimati, suviti , ammu , varem, mullu , kaua, harva
    
  • Viisi ja seisundimäärsõnad: halvasti, vapralt, salaja , kinni, lahti, lokkis, purjus , alasti
    
  • Kvantiteedimäärsõnad: kahekaupa, palju, vähe, üsna, väga, veel, märksa
    
  • Rõhumäärsõnad: võib-olla, arvatavasti, kahjuks, ju, samuti, eelkõige, hoopis, no
    
• Kaassõnad:
  
  • Mõõdukaassõnad: kuni, ligi, üle
    
  • Ajakaassõnad: enne, pärast, eel
    
  • Kohakaassõnad: eest, taga, läbi, üle, juures, alla
    
  • Abstraktkaassõnad: tõttu, abil, asemel, pihta, poolt, järgi
    
• Sidesõnad:
  
  • Ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, et, kui, kuna, sest, kuigi, ehkki , nagu jne.
    
• Hüüdsõnad:
  
  • Ennäe, kõtt, tsau !, tere!, tohoh jne.
    

• Käändsõnade A-tüvi (ainsuse omastav ) ja B-tüvi (ainsuse osastav ). Tegusõnade A-tüvi (mina vorm) ja B-tüvi (da-tegevusnimi).
  
• Tüvevokaal on tüves avalduv vokaal nt. koera .
  
• 5 tüvevahelduse liiki
  
  • Astmevaheldus (tüvevaheldus, mille puhul on sõnatüve üks variant tugevas astmes , teine nõrgas astmes) Jaguneb kaheks:
    
  • Laadivaheldus – Laadivahelduslike sõnade tugevas astmes esineb sulghäälik või s, nõrga astme tüvavariantis see aga puudub või on asendunud teise konsonandiga. Nt: jala –jalga, hamba – hammast, anda- annan, õmmelda-õmblen
    
  • Vältevaheldus – tugeva astme tüvi alati III vältes, nõrk aste aga II vältes. Nt: laulu-laulu, mõtte, mõtet, seista-seisan, leinata-leinan.
    
  • Vokaalivaheldus- tüvevokaali mitmuse osastava ja omadussõnade ülivõrde vormide moodustamiseks.
    
  • Kujuvaheldus . Sõnalõpus olev konsonant -> vokaal nt. Lammast- lamba.
    

• Abstraktsed käänded tähistavad tegijat, olijat, omajat ja tegevuse objekti.
  
• Kohakäänded väljendavad ruumilisi tunnuseid: suunda, paika ja lähet.
  
• Erikäändeid kutsutakse ka ni-na-ta-ga kääneteks; rajav , olev, ilmaütlev ja kaasaütlev + saav
  

• Tegusõna pöördelised vormid väljendavad isikut ja arvu (mina, sina, tema, meie, teie, nemad), aega ( olevik , minevik ), kõneviisi (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoodi (isikuline, umbisikuline) ja kõnet (jaatav ja eitav.
  
• Tegusõna käändelised vormid väljendavad tegevust üldiselt. Tegusõna käändelised vormid on tegevusnimed (ma-tegevusnimi ja da-tegevusnimi) ja kesksõnad oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna). Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus
  Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses.
  Neli aega: olevik, lihtminevik , täisminevik ja enneminevik.
  Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv.
  Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav.
  Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline.
  
• 
  

OLEVIK MINEVIK

Lihtminevik Täisminevik Enneminevik

• Sõnamoodustus on olemasolevatest sõnadest uute saamine liitmise või tuletamise teel.
  
  • Tuletamise puhul lisatakse sõnatüvele tuletusliide.
    
  • Liitmise puhul ühendatakse kaks sõnatüve.
    
• Nimisõnatuletusliited:
  
  • Isikut väljendavad tuletised (-r, -ik, -nik, -ne)
    
  • Naissugu väljendavad tuletiser (-tar)
    
  • Abstraktseid mõisted väljendavad tuletised (-us, -lus, -mus)
    
  • Asju ja olendeid väljendavad tuletised (-i, -e)
    
  • Rühma või kogu väljendavad tuletised (- stik , -stu)
    
  • Eitust väjendavad tuletised (eba- , mitte-)
    
  • Kohta väljendavad tuletised (-la, -stik, -mik, -mu)
    
• Omadussõnade tuletisliited:
  
  • -ne, -lik ja –line
    

• Tegusõnatuletus:
  
  • Põhjuslikkus: -ta (lõpe-ta-ma), -nda (suure-nda-ma)
    
  • Enesekohasus: -u (sirguma), -ne (kõnelema)
    
  • Heli: -ise (kohisema)
    
  • Käitumine: -tse (tujutsema)
    
  • Ühekordsus: -ata (kraaksatama)
    
  • Olulisus: -le (kraglema) –skle (olesklema)
    
  • NB! Nulltuletus – tunnus ja lõpp liituvad otse tüvele : kohisema, ronima
    
• Määrsõnatuletus:
  
  • Viisi: -lt(kirelt, -sti (kiiresti)
    
  • Rühmitust: -ti (suviti)
    
  • Paiknevus: -tsi (rinnutsi), -kuti (seljakuti), -stikku (vastastikku)
    
  • Olukord: -li ( selili )
    

• Alus on tegija.
  
• Sihtis on lauseliige, millele või kellele öeldisega väljendatud tegevus on suunatud.
  
• Öeldistäide täpsustab alust ja esineb lausetes, kus on olema vorm.
  
• Öeldis ehk tegusõna –väljendab tegevust.
  
• Täiend – täpsustab või iseloomustab tegevustikku, olijat või tegevust nt. KÜLM suvi. Täiend kuulab nimisõna juurde.
  
• Määrus –tähistab lauses tegevuse kaudseid osalisi a tegevusega seotud asjaosalisi. (koha-, aja-, viisi-, hulga-, valdaja- (õpilasele –kellele? Kellel? Kellelt?), vahendi- ( markeriga-millega?) ja rõhumäärus (arvatavasti, loodetavasti, nii, vist , võib-olla jne)
  

• Olevas käändes on KOMATA nt.Mari meie klassivanemana on tubli .
  
• Eelislisand-> KOMATA nt. Meie klassivanem Mart on tubli.
  
• Järellisand-> KOMA (DE)GA Mart, meie klassivanem, on tubli.
  
• Omastava käände lisand -> Üks koma nt. Mardi , meie klassivanema hinded on korras.
  

• Kui-lisand -> KOMATA nt. Mart kui meie klassivan on meile eeskujuks
  

• LIHTLAUSE : üks öeldis. Sõnajärg: alus – öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus – öeldis – alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut).
  
• LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal!
  
• RINDLAUSE : lause lause kõrval. Kaks võrdset lausepoolt, võid punkti vahele panna. Nt Õpetaja kirjutas Peetrile hea hinde ja poiss oli õnnelik. Ja asemel võib olla punkt ja saad kaks võrdset lauset.
  
  • Rindlause kirjavahemärgid:
    
  • sidesõna ja koma pole: nt Isa kutsub arsti ja (ning, või) vend jookseb apteeki .
    
  • koma: nt Isa kutsub arsti, vend jookseb apteeki.
    
  • sidesõna ja koma: nt Juhataja rääkis pikalt, aga (ent, kuid) teda ei kuulatud.
    
  • koolon, kui lauses seletatakse või põhjendatakse: nt Ma ei usus sind: oled mulle varemgi valetanud.
    
  • mõttekriips, kui lauses on järeldus eelmisest: nt Ta käis palja peaga – nii ta end ära külmetaks.
    
• PÕIMLAUSE: lause lauses. Koosneb pealausest ja kõrvallausest.
  
  • Koosneb pealausest ja kõvallause(te)st
    
  • Et, sest, kuna, kui, nagu, ilma et, ja nii edasi -> KOMAGA
    
  • Siduvad sõnad kes, keda, millega -> KOMAGA
    
  • Võib juhtuda, et koma on ka ja, ning, ega, või ees Nt. Ann sõi suppi , mis sisaldas kitsejuustu, ja luges ajalehte, kus kirjutati valimitulemustest, ning mõtles puhkusest, mis viib ta Kreetale
    
  • Võrdluses kui ja nagu koma EI ole
    
• VERBITA LAUSELÜHEND: on alati nimetavas käändes ja eraldatakse muust lausest komadega. Nt Poiss, pastakas käes, kirjutas eksamit
  
• -des, -mata, -maks
  

• -nud, -tud