Marie Underi luuletuse ,,Hommik" analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Esimesel lugemisel köitis rohkem tähelepanu luuletuse stiil, sest oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnakujundeid.Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine.Kuid laiemas mõttes peitub selles ka vihje ajaloolistele sündmustele.Luuletuses oli kasutatud väga erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid: sünnin ma roosana linade valevast vahust kuldset liiva päike kui pillaks Võrdluse...
Marie Underi luuletuse „Hommik“ analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Lugemise käigus köitis tähelepanu luuletuse stiil, kuna oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnekujundeid. Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine. Laiemas mõttes peitub selles luuletuses vihjeid ajaloolistele sündmustele. Luuletuses oli kasutatud erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid:sünnin ma roosana, linade valevast vahust, kuldset liiva päike kui pillaks Võrdlused: päi...
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE Ühiskonna ja ühiskondlike suhete teadusliku uurimine. aine, mida uuritakse meetod, kuidas uuritakse Meetodid: dokumentide analüüs, eksperiment, vaatlus, küsitlus anketeerimine ankeetide koostamine Sotsioloogia uurib inimest ja ühiskonda. 3 vaatenurka: isiksuse käitumine ja tegevus grupid ja sotsiaalsed protsessid ühiskonna struktuur Struktuur: a. sotsiaalsed institutsioonid (pere, kool, majandus) b. sotsiaalsed kooslused (sotsiaalsed kihid, etnilised ja territoriaalsed kooslused, väikegrupid) c. sotsiaalsed muutused ja sotsiaalsed protsessid (linnastumine, sotsialiseerumine, migratsioon, sotsiaalne desorganisatsioon (nt. narkomaania, alkoholism, vägivald) Keskastmeteooriad (R.K. Merton) - uuritakse ühtse sotsiaalse terviku ühtesid või teisi osi. Sotsioloogia harud - teadusliku analüüsi rakendamine suhteliselt piiratud sotsiaals...
Nad on tänaseks natuke väsinud ja rasked. Heinsaare palad aga on kirjutatud värske ja hapra käega. Need on tihti õhulised ja kergejalgsed visioonid, isegi siis, kui tekstide taga on aimata sügavat dramatismi. Nii et tekib imelik tunne. Ûhelt poolt on Heinsaare novellide kujundusvõtetes palju tuttavlikku: meenuvad näiteks Mari Saadi freudistlikud lapsepõlvenägemused, Valtoni unenäo- ja Vindi kujutlusmängud või ka Kivirähki teatraalne loomariigi personifitseerimine. Samal ajal on need oma siiruses just nagu "esimesed novellid", sellised, mida pole varem kirjutatud. Lugeja vajab siiski viiteid ja selles mõttes loovad mõisted nagu absurdism või sürrealism vähemalt mingi asjakohase häälestuse. Olulisem viide oleks siiski maagiline realism. Sest üldiselt ei aktualiseeru Heinsaare novellides mitte niivõrd iseäralikud tegelased ja veidrad süzheejoonised, vaid kogu kummaline reaalsusekujutus. Me viibime esimesest leheküljest
Koostaja: Meie paremas maailmas Elo Viiding Uurimustöö Tartu 2015 Sisukord 1 Elo Viidingu elu....................................................................................................... 3 Looming.................................................................................................................. 4 Teemad................................................................................................................... 5 Kujundid................................................................................................................. 5 Luuletus.................................................................................................................. 7 2 Elo Viidingu elu 1. Elo Viiding õppis aastani 1989 Tallinna Muusikakoolis ning aastatel 1989-1992 Georg Otsa muusikakoolis vii...
Lastekirjanduse definitsioon, olemus LK täiskasvanute poolt teadlikult L'le kirjutatud. ka rahva looming. LK hulgas ka algselt täiskasvanutele määratud IK teoseid, mis üle läinud L lugemisvarasse. Lraamatud levima pärast trükikunsti leiutamist 15. saj. ja rahvale hariduse andmise hoogustumist. piibli juurde asumiseks ja mõistmiseks, oli vaja tekste, mille abil lugemist harjutada .Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine. Väikelastekirjandus on adresseeritud 1-4(5)-aastastele lastele. Iseloomulik visuaalsus, tegevuse domineerimine, poeetilisus ja mängulisus ning pahupidistus, samuti lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas tundeelu tasakaalustav mõju·L prob. Lahendab muinasjutt·L alateadvus tume hirmus-muinasjutt pole ohtlik uskuda·MJ pakub L lahendusi (head vs halvad)·L vajavad MJ intellektuaalsel arengu astmel·L maailm on kaoo...
Lastekirjanduse eksami materjal lLASTEKIRJANDUSE DEFINITSIOON , OLEMUS lLastekirjandus on ilukirjandus, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamui...
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte- ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid ja zanrid. Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast - Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine, mis s...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. Laiemalt hõlmab kirjandus erinevaid erialasid puudutavate tekstide kogumit. Sinna kuulub nt ajakirjandus. Kitsama definitsiooni järgi on kirjandus ilukirjandus (belletristika). Eestlastel mahutab sõna ,,kirjandus" rohkem, kuna sõnakunsti alla lähevad ka rahvaluule ja draamakirjandus (mida tajutakse kirjanduslikuna). 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus tegeleb peamiselt kommunikatsioonimudeli uurimisega (autor tekst lugeja). Kirjandusteaduse raamistik (paradigma) koosneb üldtunnustatud mõistetest. Kirjandusteooria kese on meetodid: positivism, psühhoanalüüs, uuskriitika, strukturalism, poststrukturalism, feministlik kriitika, postkolonialistlik kriitika ja nii edasi. Kirjandusteooria komponendiks on ka poeetika (käsitlus kirjandusteksti ülesehitusest). Narratoloogia uurib, mis tingimusel lugusid jutustatakse, samuti jutustamise ja aja vahelisi seo...
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool ,,Hingring" Doris Kareva Koostaja: Claudia Juhendaja: 2013 Luulekogu analüüs Valisin luuletaja Doris Kareva, sellepärast et olin Doris Karevast nii palju head kuulnud ja tahtsin tema loominguga rohkem kursis olla. Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Kareva esimene luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis ,, Trükitähed". Suurema lugejate hulgale ilmusid tema luuletused ajakirjas Noorus. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "Noorte kirjandussündmus `76" oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". [1] ,,Päevapiltide" puhul mä...
Epiteet kaunistav/kirjeldav lisandsõna, nt külm tuul, pikk inimene, kunstilises tekstis tav originaalne Võrdlus kõrvutamine teatus sarnasuse alusel, kasut võrdlussõnu nagu, justkui, kui, otsekui, nt inimene kui masin, lind nagu lennuk Metafoor väljendus, kus öeldu ja mõeldu ei kattu omavahel, nt meelekibeduse märk (pisarad), metafooril ei ole mitte sõnasõnaline, vaid ülekantud tähendus Eriliigid: · Isikustamine e personifitseerimine mitte inimesega seotud nähtusele omistatakse inimelikud jooned, nt tuul nutab, vihma pisarad · Ümberütlus e perifraas mingi väljend öeldakse teiste sõnadega ümber, rõhutatakse sellist joont, mille kaudu on võimalik see asi ära tunda, nt Emajõe Ateena (Tartu) · Sõnakeeld e tabu ümberütluse variant, eriti minevikus, võsavillem, metsakutsu, surmaga seotud nähtused (vikatimees)
Seostuvad omadused Internaalsus (seesmine kontrollikese) Konservatiivsus Individualistlikud uskumused Raha suurem väärtustamine Pühendumine Tööst haaratus (job involvement) Energilisus Pühendumus Süvenemine Organisatsioonile pühendumine (organisational commitment) Emotsionaalne (afektiivne) Normatiivne Alalhoidlik Organisatsioonile pühendumise üldine mudel (Meyer & Herscovitch, 2001) Organisatsioonipoolne toetus Vastastikusus Organisatsiooni personifitseerimine Vabatahtlikkus vs väline surve Õiglus organisatsioonis Jaotamise õiglus Protseduuride õiglus Otsuste protsessi ja otsuste sisu kontrollitavus Strukturaalne ja interpersonaalne õiglus Inimese ja organisatsiooni sobivus (POF personorganization fit) Alateemad Inimese ja töö sobivus (person-job fit) Inimese ja eriala sobivus (person-vocation fit) Inimese ja kolleegide sobivus (person-coworkers/group fit) Inimese ja juhi sobivus (person- supervisor fit)
nähtusega seostuva piires. · Metafoor ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel o Nt sinise taeva silm kantakse üle päikesele nende mõlema tähendusliku ühisosa alusel · Otse öeldu ja tegelikult mõeldu lahknevad, kuigi neil on ühisosa tekib vihje ehk tähenduse ülekanne · Hea vahend kulunud tähenduse värskendamiseks või tuntu abil tundmatule viitamiseks · Metafoori alaliigid: o Isikustamine Ehk personifitseerimine Millelegi mitteinimlikule isikuomaduste andmine Nt mõte südant lööb (G. Suits) o Ümberütlus Ehk perifraas Rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes Nt lauluisa, Emajõe Ateena Mõistatuse lemmikkujund o Tabu Sõnakeeld, samuti ümberütlus, ja sellega kattuv maheväljendus ehk eufemism
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esineva...
Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. • Epiteet – kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend enamasti nimisõna täiendamiseks (sinav lumi) • Võrdlus – kõrvutamine ühistunnuse alusel (mustad silmad siia-sinna hüplesid kui kirbupaar) • Metafoor – varjatud võrdlus, ühendab erinevaid nähtuseid sarnasuse alusel (sinise taeva silm – päike) • Isikustamine – ehk personifitseerimine. Millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine (mõte südant sööb) • Ümberütlus – ehk perifraas. Rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber öeldes (lauluisa, kirjaneitsi) • Allegooria – ehk mõistukõne. Tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. • Metonüümia – tähenduse ülesanne toimib ühe ja sama nähtusega seostuva piires, sarnaneb metafooriga (sinise taeva ratas) Salm
Ainestik enamasti legendidest. Valm õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on sageli loomad. Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub valmi lõpus olevast õpetusest e moraalist. Kujutab inimestevahelisi suhteid, inimloomuse nõrkusi ja pahesid. Kõnekujundid: 1. Epiteet omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist. (Tark mees, kaunis naine) 2. Isikustamine e personifitseerimine eluta objektile inimlike omaduste ülekandmine. (Kevadel lumi läheb ja loodus ärkab) 3. Metafoor peidetud võrdlus. (Tähtis nina, siidikäpp) 11 4. Metonüümia ümbernimetus, mingi asja või nähtuse nimetuse asendamine ajalise, ruumilise, põhjusliku vms suhte alusel ebatavalise, piltliku nimetusega. (Hallid juuksed = vanadus) 5
Kõnekujundid: 1) Epiteet — kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend peamiselt nimisõna ilmestamiseks. 2) Võrdlus - kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdlust iseloomustavad sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. 3) Metafoor - ühendab erinavaid nähtusi sarnasuse alusel. Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünesteesia. 4) Isikustamine e personifitseerimine — millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine. 5) Ümberütlus e perifraas - rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes. Ümberütlused on ka sõnakeeld ehk tabu. 6) Sümbol - võrdkuju, pilt või märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktset. Sümbolism kui kunstivool püüab argipäevaste asjade ja sõnade tagant avastada kõrgemat tegelikkust, sageli jumalat.
Läänemeresoome mütoloogia (FLKU.04.075; 2 AP = 3 EAP) Kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Ava nende mõistete tähendusi erinevatel ajastatutel ja erinevate uurimissuundumuste (teooriate) kontekstis. "Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid -- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi (oldavolu) seotusest oma jumalate, kangelas...
assonantsi ühine nimetus (regivärssides, vanasõnades, kõnekäändudes jm.). Assonants - sama vokaali kordumine kahe v. enama sõna pearõhulises silbis (hrl. värsis) 18 Alliteratsioon - sama konsonandi kordumine kahe v. enama sõna algul värsis v. lauses (näit. maal ja merel). Onomatopoeetline väljend - loodushääli, helisid jäljendav väljend. Personifitseerimine - personifitseerimine Antropomorfiseerimine – inimese taoliseks kujutamine tekstis ( samastamine inimesega) Animism - hinge omistamine loodusnähtustele ja esemetele; usk hingedesse ja vaimudesse. Hüperbool - poeetiline liialdus, kirjeldatava asja v. nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne.; selles laadis teos
Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Epiteet - kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend enamasti nimisõna täiendamiseks (sinav lumi) Võrdlus kõrvutamine ühistunnuse alusel (mustad silmad siia-sinna hüplesid kui kirbupaar) Metafoor varjatud võrdlus, ühendab erinevaid nähtuseid sarnasuse alusel (sinise taeva silm päike) Isikustamine ehk personifitseerimine. Millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine (mõte südant sööb) Ümberütlus ehk perifraas. Rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber öeldes (lauluisa, kirjaneitsi) Allegooria ehk mõistukõne. Tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. Metonüümia tähenduse ülesanne toimib ühe ja sama nähtusega seostuva piires, sarnaneb metafooriga (sinise taeva ratas) Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules
enama järjestikku v. lähestikku oleva sõna algushäälikute samasus, alliteratsiooni ja assonantsi ühine nimetus (regivärssides, vanasõnades, kõnekäändudes jm.). * Assonants - sama vokaali kordumine kahe v. enama sõna pearõhulises silbis (hrl. värsis) * Alliteratsioon - sama konsonandi kordumine kahe v. enama sõna algul värsis v. lauses (näit. maal ja merel). * Onomatopoeetline väljend - loodushääli, helisid jäljendav väljend. * Personifitseerimine - isikustama * Antropomorfiseerimine inimese taoliseks kujutamine tekstis ( samastamine inimesega) * Animism - hinge omistamine loodusnähtustele ja esemetele; usk hingedesse ja vaimudesse. * Hüperbool - poeetiline liialdus, kirjeldatava asja v. nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, * Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud
Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi tekkest: ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk: sakraalne lugu, kauged ajad, jumalad-vägilased-kosmoloogia ehk asjade teke ja praeguse maailmakorra teke. Espak: kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste usus ja kujundlike vahendite abil. Vana-Kreekas o...
33 o Normatiivne – mingi norm, et pean selles org. Töötama. Mul ei sobi siit lahkuda. Kõik normaalsed inimesed töötavad siin töökohal. o Alalhoidlik – pigem olen siin sest mul pole hetkel paremat pakkumist. Alternatiivid puuduvad. 34 35 ORGANISATSIOONIPOOLNE TOETUS Vastastikusus o Organisatsiooni personifitseerimine Vabatahtlikkus vs väline surve ÕIGLUS ORGANISATSIOONIS Jaotamise õiglus - Protseduuride õiglus - otsuste tulemuste tagamaa, see protsess o Otsuste protsessi ja otsuste sisu kontrollitavus o Strukturaalne ja interpersonaalne õiglus INIMESE JA ORGANISATSIOONI SOBIVUS (POF person–organization fit) Alateemad o Inimese ja töö sobivus (person-job fit) o Inimese ja eriala sobivus (person-vocation fit)
silmaga aga vihjatakse päikesele. Otse öeldu ja tegelikult mõeldu lahknevad, kuigi neil on ühisosa tekib kaudosutus, vihje ehk tähenduse ülekanne. Metafoor on suurepärane vahend kulunud tähenduse värskendamiseks või tuntu abil tundmatuile viitamiseks. Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünesteesia. Isikustamine ehk personifitseerimine millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine: Mõte südant sööb; Nüüd nutab mu igatsus. Ümberütlus - ehk perifraas rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber ütledes: Lauluisa: Kirjaneitsi. Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline; ilma nõela pistamat. Ümberütlused on ka sõnakeeld ehk tabu (Issand; Põrguvärst; härra direktor mitte Ants või Maali) ja
Luulekogu teemad ei piirdu vaid inimestevaheliste suhetega: loodusest jutustavad luuletused ,,Sügisel" ja ,,Lumikelluke ja külmataat". Loomariigist on esindatud ämblik ja kärbes luuletuses ,,Albert ja Berta", tülitsevad kass ja koer luuletuses ,,Üks tüli" ning mutid ja rebane luuletuses ,,Mutionude vaidlus". Kui rebane välja arvata, siis esindab valik linnalapse faunat. Loomad on antropomorfiseeritud, nad kannavad endas inimlikke omadusi. Rohkelt kasutatud kõnekujund on personifitseerimine (ka antropomorfiseerimine). Autor on õnnestunult personifitseerinud keset kinnikasvanud tiiki elavat veesilma, kelle silma visatakse mängupall. Selle peale kaevatakse kinnikasvanud tiik lahti ja veesilm saab edaspidi taevalapi asemele vaadata tervet taevariiki (,,Veesilm"). Luuletuses ,,Musi" elab musi põse peal naerulohus: /.../kuni ükskord naer sai otsa saabus jonnakus Musi jonnakust ei tahtnud pakkis pagasi astus nukralt naeratades musimaale tagasi. (Vilep 2002: 50).
käitumise tagamises, on loomulik, et sotsiaalse kontrolli täitmisele peab eelnema kehtestatud norm. Norm on käitumise abstraktne reegel, mis selleks, et teda täita, peab olema isikustatud (s.t õiguste andmist ja kohustuste panemist konkreetsele subjektile, mis tähendab tema lülitamist vastavatesse avalik-õiguslikesse või eraõiguslikesse õigussuhetesse). Esimene staadium õigusliku käitumise sfääris on normi isiksustamine e. personifitseerimine. Selles staadiumis antakse õiguse subjektile võimalus oma subjektiivsete õiguste kasutamiseks ja kohustuste täitmiseks. Kui indiviid käitub siin igati normikohaselt, siis osutuvad ülejäänud staadiumid mittevajalikuks. Selles staadiumis tuleb indiviidi hoiatada ka tagajärgede eest, mis kaasnevad normist kõrvalekaldumise puhul. Teine staadium on õigusnormi eiramise ennetamine. Sotsiaalne kontroll eeldab alati ühiskondliku desorganisatsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
