PASSIIV Passiiv on tegusõna vorm, mida võib kasutada siis, kui tähtis ei ole mitte tegija, vaid tegevus või sündmus. PASSIIV = UMBISIKULINE TEGUMOOD Nt. In dieser Stadt werden viele schöne Häuser gebaut. Selles linnas ehitatakse palju ilusaid maju. Tavaliselt passiivi lauses tegijat ei nimetata. Kui seda siiski tehakse, siis kahe eessõna abil. Eessõna VON (Dativ) kasutatakse siis, kui on antud tegevuse otsene läbiviija: Nt. Martina wurde von Harald nach Hause gebracht. Harald saatis Martina koju. Eessõna DURCH (Akkusativ) kasutatakse vahendi või ka vahendaja väljendamiseks: Nt
· omastav 2- sina 2 - teie · osastav 3- tema 3- nemad · sisseütlev -NUD ja -TUD liitelised sõnad ei käändu.. ! Algvõrre > keskvõrre > ülivõrre keskvõrre : ainsuse omastavast käändest. Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre TEGUSÕNAD ( tegumood ) : · isikuline · umbisikuline Umbisikuline » Kõneviisid » olevik- mida tehakse kindel- olen lihtminevik- mida tehti käskiv õpi, õppige täismin. - mida on tehtud kaudne- tegevat, olevat ennemin. - mida oli tehtud tingiv- laulaks VERBI PÕHIVORMID: · oleviku ainsuse esimene pööre, mina vorm. · ma-tegevusnimi · da- tegevusnimi · tud- keksõna isikuline- nud ; v -- kesksõnad
Tegusõna vormistik Käändelised Pöördelised Tegumood isikuline Tegevusnimed ja Kesksõnad umbisikuline käänded -da -ma minevik -nud(isikuline) Kõneviis kindel -des -mas -tud(umbisikuline) tingiv -mast olevik -v(isikuline) käskiv -maks -tav(umbisikuline) kaudne -mata Kõneliik jaatav eitav Aeg olevik lihtminevik
milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega Pööramine Eesti keeles on neli kõneviisi: 1.Kindel-tunnust ei mole 2.Käskiv-tunnus gu, ge, ge, 3.Tingiv-tunnus ksi, ks 4.kaudne-tunnus vat Aegu on 2: 1.Oleviktunnus b, va, 2.Minevikk-lihtminevik, täisminevik, enneminevik: lihtminevik-tunnus si, s, i täisminevik-tunnus nud, tud enneminevik-olema liht.m, tunnus nud, tud Tegumood: 1.isikuline-isik on antud, tunnus ta.da.t.d.a 2.Umbisikuline-isikut pole. Kindel kõneviis: Olevik: Ma- õpin Sa- õpid Ta- õpib Me-õpime Te- õpite Nad- õpivad Umb- õpitakse Pöördeid on kolm: 1.me, 2.d, 3.b, vad Lihtminevik: Ma-õppisin Sa-õppisid Ta õppis Me-õppisime Te-õppisite Nad-õppisid Umb- õpiti Täisminevik: Ma-olen õppinud Sa-oled õppinud Ta-on õppinud Me-oleme õppinud Te-olete õppinud Nad-on õppinud Umb- on õppinud Enneminevik: Ma-olin õppinud Sa-olid õppinud Ta-oli õppinud Me-olime õppinud Te-olite õppinud
Reegel ainsus mitmus Nimetav Nimeta Omastav v osastav osastav Sihitise käänded Täissihitis= nimetav, Osasihitis= osastav omastav Tervik Osa, ebamäärane hulk Lõpetatud tegevus või Lõpetamata, korduv tegevus, mis kindlasti tegevus lõpetatakse 100% Eitav lause Jaatav Lause Sihitise kasutamine käänetes Käskiv kõneviis: Saatke laps koju! Umbisikuline tegumood: Laps saadetakse koju. Umbisikuline tegumood + da-inf: Otsustati laps koju saata. Tuleb, on vaja, on tarvis + da-inf: Laps tuleb koju saata. Millal kasutatakse sihitis ainsuse nimetavas? 1. Väikesed lapsed kardavad pimedust. 2. Ta ei pilgutanud silmagi. 3. Lootsin talle asjata. 4. Lootsin seda kõige rohkem. 5. Täna on ilus päev 6. Kas sa oled temast kuulnud? 7. Ma ei kuulanud teda. 8. Ostsime maitsva tordi.
Kõneliigid Jaatav kõne Eitav kõne Aeg Olevik Olevik Lihtminevik Minevik Täisminevik Enneminevik Tegumoed Isikuline Isikuline Umbisikuline Umbisikuline Kõneviis Kindel kõneviis
või mitmuses. Minevikus muutub tegusõnade lõpp selle järgi, kas sõna on naissoost, meessoost või kesksoost.) Tegumoed Isikuline, umbisikuline Isikuline, umbisikuline Kõneviis Kindel kõneviis; tingiv Tingiv kõneviis; käskiv kõneviis; käskiv kõneviis, kõneviis; kindel kõneviis kaudne kõneviis, möönev kõneviis Palatalisatsioon Palataliseerub vaid konsonant: 15 konsonanti võivad esineda t, l, n, s
Milleta?, Kaasaütlev Kellega? Millega? Keelte võrdlus Tegusõna vormistik Pöörded on ainsus ja mitmus. Pöörded on ainsus ja mitmus. Ajad on olevik, lihtminevik, Ajad on lihtolevik, kestev täisminevik ja enneminevik. olevik, lihtminevik, kestev Tegumood: isikuline ja minevik,täisminevik, umbisikuline. Kõneliik: enneminevik, lihttulevik. jaatav ja eitav. Tegumood: isikuline ja umbisikuline. Kõneliik: jaatav ja eitav Sooline vahetegemine Eesti keeles ei eristata Inglise keeles eristatakse sugusi. Vaid öeldakse lihtsalt sugusi: He - tema
. ...... ise Wir uns uns unser sie sich sich es es es see,need Ihr euch euch euer Dises Mädchen gäfellt mir Sie sie ihnen ihr Es ist derselbe man Selelle poisile meeldib- Disem Jungen gefällt Sport Vastastikune as einander Wir Helen einander Umbisikuline as Man liest loetakse (man on er pööre) Sajab vihma Es regnet Siduv as N der das die die kes G dessen dessen deren deren kelle oma D dem dem der denen kellele A den das die die keda Sõber kellega ma samas klassis käin Die freundin mit de rin diselbe Klasse gehen Laps kellele ujumine meeldib Die Kinder edenen Schvimmen gäfellt
Ma-infinitiiv Da-infinitiiv Oleviku 1. pööre Tud-vormid 1.Lihtmineviku jaatavad vormid. 1.Lihtmineviku eitav vorm. 1.Kõik olevikud vormid (jaatavad 1.Umbisikuline tegumood; Suunama --konkreetne aeg. ja eitavad). oleviku vorm (jaatavad ja Ma - suunasin Me - suunasime Kurvastama Usaldama eitavad). Sa - suunasid Te - suunasite Näitlaused: Jaatav:Ma - usaldan Vaidlema vaielda vaidleb
Kõneviisid: · Kindel KV tegevus on reaalne, toimub/toimus tõesti, tunnust pole (umbisikuline kse olevik). Ema ütles, et vend on trenni läinud. · Tingiv KV tegevus pole reaalne, vaid teatud tingimustel toimuv, katsetatav, käsu pehmendamiseks (kas komposteeriksite mu talongi?), tunnusel kaks kuju: -ks, ja ksi puhkaksin = ma puhkaks; vaataksid = sa vaataks · Käskiv KV väljendab käsku otsest (ains.ja mitm 2.pööre) v kaudset, 3. Isikule suunatut (ains ja mitm. 3.pööre): Täida ül korralikult. Täitke ül korralikult!, Täitku
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne.
PÖÖRDSÕNAD Pöördsõnu pööratakse, s.t neid saab muuta pöördes (ainsuse 1., 2., 3. pööre, mitmuse 1., 2., 3. pööre), ajas (olevik, minevik), kõneviisis (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoes (isikuline, umbisikuline) ja kõneliigis (jaatav, eitav). Pööramisest räägitakse põhjalikumalt järgmistes peatükkides. Tähenduse põhjal nimetatakse pöördsõnu tegusõnadeks, sest enamasti väljendavad nad tegevust, nt jooksen, hüppame, töötavad. Tegusõna võib peale tegevuse väljendada veel nähtust (tuiskab), rääkimist (sosistame), olemist (on), tunnet (armastate), mõtlemist (mõtiskled), olukorda (seisavad) ja omamist (Mul on kaks koera.). Tegusõna võib tekstis olla liht- või liitvormina
Venelaste puhul olid vastused erinevad, mõnele sinatamine meeldiks, mõnele mitte. Need, kellele ei meeldiks, põhjendasid seda lugupidamisega, st nende arvates peab tundma lugupidamine ka üliõpilaste vastu (Pajusalu jt 2010: 214). Nii venelased kui ka eestlased olid vähemalt kord elus kokku puutunud selle probleemiga, kui nad ei tea kuidas pöörduda. Mõlemad grupid kahtluse puhul pigem teietavad. Konkreetseid näiteid ei ole artiklis toodud, aga nii vene kui ka eesti keeles on olemas umbisikuline ja geneeriline vorm, mis aitavad vältida otsest pöördumist (Pajusalu jt 2010: 216). Leelo Keevallik (1998: 548–549) nimetas ka mitut strateegiat otsese pöördumise vältimiseks. Sellised võimalused on pöördelõputa tingiv kõneviis, umbisikuline kõneviis, mitmuse 1.pööre ja ainsuse 3. isik, kuigi need strateegiad pole täiuslikud ning nad on tõenäoliselt kõlbmatud kasutamiseks. Pajusalu jt (2010) uuringus esinesid ka küsimused kolmanda isiku nimetamise kohta. Oli esitatud
viven vivieron vivian vivirán PARTICIPIO -nud vorm: bailado, comido, vivido GERUNDIO -des, -mas vorm: bailando, comiendo, viviendo PRETÉRITO PERFECTO täisminevik kestev olevik he estoy has estás ha } bailado está } bailando hemos estamos habéis estáis han están umbisikuline tegumood olevikus se baila (tantsitakse), se come (süüakse), se vive (elatakse)
Glossimine Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis S substantiiv e nimisõna SG singular e ainsus SPV superlatiiv e ülivõrre
· Ainsuse osastav-t->-te, rasket aastat-> raskete aastate · -Lik liide->likkude e. Like, usklik-> usklikkude · Ainsuse osastav lõputa->mitmuse omastavaks, enamasti -de Tegusõnavormistik 1) Tegusõna arv. On võimalik määrata kahte arvu: ainusu ja mitmus. 2) Tegusõna pöörded. Eesti keeles on 3 pööret ainsuses ja 3 pööret mitmuses A M Ma Me Sa Te Ta nad 3) Tegusõna aeg Olevik Lihtminevik Täisminevik(olen...) Enneminevik(olin...) 4) Tegumood Umbisikuline ja isikuline · Isikuline on tavaline · Umbisikuline tegumood tähendab seda, et tegijat teada ei saa. Olevik-kse LM-di/ti TM-on +tud EM-oli+tud/dud 5) Kõneviisid · Kindel O-õpin LM-õpisin TM-olen õppinud EM-olin õppinud · Tingiv- tunnus on -ksi O-õpiksin LM- puudub TM-oleksin õppinud EM-puudub
· Ainsuse osastav-t->-te, rasket aastat-> raskete aastate · -Lik liide->likkude e. Like, usklik-> usklikkude · Ainsuse osastav lõputa->mitmuse omastavaks, enamasti -de Tegusõnavormistik 1) Tegusõna arv. On võimalik määrata kahte arvu: ainusu ja mitmus. 2) Tegusõna pöörded. Eesti keeles on 3 pööret ainsuses ja 3 pööret mitmuses A M Ma Me Sa Te Ta nad 3) Tegusõna aeg Olevik Lihtminevik Täisminevik(olen...) Enneminevik(olin...) 4) Tegumood Umbisikuline ja isikuline · Isikuline on tavaline · Umbisikuline tegumood tähendab seda, et tegijat teada ei saa. Olevik-kse LM-di/ti TM-on +tud EM-oli+tud/dud 5) Kõneviisid · Kindel O-õpin LM-õpisin TM-olen õppinud EM-olin õppinud · Tingiv- tunnus on -ksi O-õpiksin LM- puudub TM-oleksin õppinud EM-puudub
b) Infiniitsed – normaaljuhul ei saa lauses iseseisvalt öeldisena esineda ning kategooriad saavad väljenduda vaid puudulikult. Tunnused: da-tegevusnimi, vat-tegevusnimi, ma-tegevusnimi, kesksõnad, des-vorm. c) Lihtvormid e sünteetilised vormid – koosnevad ühest sõnast d) Liitvormid e analüütilised vormid – koosnevad kahest või kolmest sõnast 10. Tegumoekategooria liikmed. Tegumoekategoorial on kaks liiget- isikuline ja umbisikuline tegumood. Isikuline – tegija on tavaliselt väljendatav alusena, tunnus puudub. Umbisikuline- tegijaks on keegi umbisik, kes jääb lauses väljendamata. Tunnusel on seitse kuju: takse, dakse, akse, t, d, ta, da. 11. Ajakategooria liikmed. Kindlas kõneviisis on neli aega: olevik ehk preesens, lihtminevik ehk imperfekt, täisminevik ehk per- fekt ja enneminevik ehk pluskvamperfekt. Tingivas, kaudses ja möönvas kõneviisis on kaks aega: olevik ja üldminevik ehk preteeritum
ajatähendust kannab tunnus nu, mis järgneb tüvele ja eelneb kõneviisitunnusele, näiteks ela/nu/ksin, ela/nu/vat. Umbisikulises tegumoes üldmineviku lihtvorme ei kasutata. 44. Tegumoekategooriast üldiselt. (Morfoloogiline) tegumood ehk geenus on eesti keeles pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti suhteid grammatilise subjektiga (alusega). Eesti tegumoekategoorial on kaks liiget: isikuline tegumood e personaal ja umbisikuline tegumood ehk impersonaal. 45. Isikuline tegumood e personaal, iseloomustus ja näited. Isikuline tegumood ehk personaal on tegumoekategooria markeerimata liige, mille korral tegevussubjekt langeb tavaliselt kokku alusega, näiteks Jüri käis eile linnas. Isikulise tegumoe vormi kasutatakse ka üldisikulistes lausetes, näiteks Seal käib ära kahe tunniga, ja isikuta lausetes, näiteks Eile sadas päev läbi. Isikulisel tegumoel puudub tunnus. 46
Täisminevik olema vorm olevikus+ nud kesksõna tunnus. Enneminevik olema vorm minevikus + nud kesksõna tunnus III kõneviisi kategooria 4 erinevat kõneviisi Kindlal kv ei ole tunnust eraldamiseks ! Tingivadl kv kesksöna ks tunnus Käskival kv ge, gu Kaudsel kv vat IV tegumood; 2 tegumoodi Isikuline näitab pööre, tunnust ei märgi Umbisikuline ta, t V kõne kat Eitust pole, ei , Jaatusel tunnust ei ole ! NÄITED : taht-si-me, (tüvi, LM tunnus; mitum I pöörde lõpp), tubli-de-le(tüvi, mitmuse tunnus, alale ütleva käände löpp), ole-vat kirjuta-tud ( tüvi, kaudne kv, tüvi, ks tud tunnus); tungle-ksi-te- gi(tüvi, tingiv kv, mitmuse II p löpp, gi liide) pea-b mine-ma(tüvi, olevik, tüvi, ma -tegevusnime
Passive voice Umbisikuline tegumood Kui tegija pole oluline või pole teada. The Present Simple Passive am is + III pv are Examples: I am watched. A book is read. Marks are given. The Past Simple Passive was were + III pv Examples: I was watched. A book was read. Marks were given.
pööre (1) (loen) Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (6) (loeb) käib, saab, aitab, teeb, ligub, peab. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 1. pööre (4) (loeme) anname, wöttame, prugime, moistame. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre (4) (loete) moistate, peate, rägite, Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 3. pööre (6) loewad, tewad, söwad, sawad, moistwad, rändawad. Kindel kõneviis, olevik, eitav kõne (2) (ei loeta) Kindel kõneviis, olevik, umbisikuline tegumood (2) antakse, ööldakse. Kindel kõneviis, täisminevik, ainsuse 3. pööre (1) on ellatud Kindel kõneviis, täisminevik, mitmuse 1. pööre (1) (Me oleme lugenud) Kindel kõneviis, täisminevik, eitav kõne (1) ep olle olnud. Tingiv kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (3) ((ta) loeks) woiks, olleks, Tingiv kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre (1) ((te) loeksite) Käskiv kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre (5) (lugege) unnustage, hüüdke, katske, kaswatage, tehke
Muutuvatele sõnadele võimalik liita tunnuseid ja lõppe: Käändsõna- lisa. käändelõppe, väljendavad asju, nähtusi, olendeid, arve ja omadusi.-nimi-,omadus-,arv-,asesõnad Pöördsõna-lisa. Pöördelõppe, väljendavad tegevusi-tegusõnad Muutumatud sõnad sama kujuga(võimalik 3 käänet)-määr-, kaas-, side-, hüüdsõnad 14 käänet; 2 arvu(ainsus, mitmus); 2 aega-minevik(liht,täis,enne), olevik; 3 isikut-mina, sina, tema; 4 kõneviisi-kindel, kaudne, tingiv, käskiv; isikuline ja umbisikuline; -ma,-ta tegevusnimi; kesksõnad-nud,-tud,-tav,-v
tegeleb aluseks olevate teooriatega ja põhjustega, hõlmates protsesse ja praktikaid igapäevaelust kui ka uurides alternatiivseid seletusi nendele sündmusetele. Akadeemiline kirjutamine jälgib kindlat „tooni“ ja peab kinni traditsioonilistest tavadest – kirjavahemärkidest, grammatikast ja õigekeelest. (Massey University, 2012.) 2. Akadeemilist kirjutamist võib defineerida kui vormi tõlgendavast proosast, mis peaks olema täpne, poolametlik, umbisikuline ja objektiivne. Akadeemiline kirjutamine põhineb analüüsil – akadeemiline kirjutamine on ideede lahkamise protsess, eesmärgiga suurendada lugeja arusaamist kindla asja kohta. See kasutab deduksiivset arutluskäiku, poolametlikku kirjakeelt ja kolmanda isiku vaatevinklit(umbisiklik). Deduktiivse arutluskäigu kasutus – kirjatükisi algusosas lahatakse tees(juhtmõte) ja sellele järgnevad toetavad näited ja detailid, eesmärgiga anda edasi
seda teostada: uued bürokraatliku korralduse ja teabe- vahetuse vormid, uued jälgimisvahendid, uued maksu- kogumise ja arvepidamise tehnikad, uued sotsiaalse kontrolli tehnoloogiad Absolutism kui modernsus Tänapäevase riigi Tänapäevase riigi tunnustest olemas: tunnustest puudu: Kontroll sunnivahendite Põhiseaduslikkus üle Rahvasuveräänsus Territoriaalsus Umbisikuline võim Suveräänsus Avalik bürokraatia Bürokraatia Legitiimne võim Maksustamine Kodakondsus Modernse riigi areng Eelarve kasv: 1700 rahuajal 5% SKT-st, sõjaajal 10% SKT-st, 1810: 25%-35%. Viimane määr omane ka tänapäevale Avaliku bürokraatia suurenemine ja õigusriik Julgeolekuteenistuste ja jälgimisvahendite areng Kodanikuõiguste, sh kodanikuvabaduste (liberaalne riik), hääleõiguse ja demokraatia laienemine
ma-tegevusnime vormide tähendus ja süntaktilised kasutusvõimalused on erinevad. Kesksõnad Kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab tegevust omaduse või seisundina. Seetõttu on kesksõna sõnaliigilt lähedane omadussõnadele ja saab esineda täiendina, nt tõusev päike, praetud kartulid. Verbikategooriatest seostub kesksõna aja ja tegumoega, nt tõusev päike (suhteline olevik, isikuline tegumood), praetud kartulid (suhteline minevik, umbisikuline tegumood). Kuna olevikus ja minevikus on kesksõna tunnused ja süntaktilised kasutusvõimalused erinevad, on mõttekas eristada eesti keeles kaht kesksõna -- oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna --, millel kummalgi on isikulise tegumoe vorm ja umbisikulise tegumoe vorm. Oleviku kesksõna Oleviku kesksõna väljendab tegevust, mis suhtelises olevikus iseloomustab tegijat või tegevusobjekti. 2 Mineviku kesksõna
Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud). · neli kõneviisi -- 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks), 3) käskiv (loe, ära loe, lugegu, loetagu), 4) kaudne (lugevat, olevat lugenud) · kaks tegumoodi -- 1) isikuline (ma loen, ma olin lugenud, ta lugegu, lugegem), 2) umbisikuline (loeti, loetavat, loetagu) · kaks kõnet (kõneliiki) -- 1) jaatav (ma loen, nad lugesid, loetagu), 2) eitav (ma ei loe, ta ärgu lugegu, ärgu loetagu) Tegusõna käändelised vormid väljendavad üldist tegevust, kuid ei väljenda kõneviisi, isikut ja arvu. Käändelisse vormi kuuluvad: ma- ja da-tegevusnimi (infinitiivid), v- ja tav-kesksõna (oleviku kesksõnad), nud- ja tud-kesksõna (mineviku kesksõnad) -- lugema, lugeda, lugev, loetav, lugenud, loetud.
Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG) arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud (üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud
Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG) arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud (üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud
............................................................................................................................................. 6 Active & passive (isikuline ja umbisikuline kõneviis) ................................................................ 8
*käskiv kv: -ge, -ke, -gu, 0 * kaudne kv: -vat * möönev kv: -gu, -ku *olevik: -b, -kse, -va(d), -v *lihtminevik: -si, -is, -i, -s *täisminevik: olen elanud *enneminevik: oli olnud *üldminevik: tunnus puudub *Isikuline: ei ole tunnust *Umbisikuline: -akse, -takse, -a (käi/a/kse), -d (tegel/d/i), -t, -vat, -ta (teh/ta/gu), -da *jaatav kõneliik: tunnust ei ole *eitav kõneliik: (ei, ära, pole) Lõpud: . . . . . . . Grammatilise analüüsi näpunäiteid Kui vorm on mitmuses, siis otsida mitmuse tunnust (mitmus on alati markeeritud) Tüvemitmuse puhul jälgida ühtesulamist tüvevokaali ja mitmuse tunnuse vokaali vahel (tunnus poolitada)
10. Millal ja kus võeti kasutusele mõiste ,,internatsionaalne stiil"? Mida sellega tähistati? ,,Internatsionaalne stiil" võeti mõistena kasutusele 1932. aastal USAs. Sellega tähistati uut funktsonalistlikku Euroopa arhitektuuri. 11. Mida iseloomulikku oli internatsionaalse stiili kõrghoonetes? Kirjelda nende ülesehitust. 12. automatism spontaanne maailmaprotsess, mis peab toimuma alateadvuslikult motiiv kunstiteose osatarvik, väljendusüksus kalligraafia ilukiri impressionaalne umbisikuline, isikuta pastoosne paks värv, paksult maailma 13. Millest lähtus enamus abstraktsioniste? Mingist loodusmuljest, arendas selle tundmatuseni, kuid säilitas sideme sõjaeelse Pariisi koolkonna värvimaitse ja maalimistehnikaga 14. Millist kunsti hakati nimetama informalismiks? Kunsti, kus oli kujutatud metallplaadist teoseid, millel oli kuumutatud värve, nii et sellele olid tekkinud juhusliku kujuga mullid 15. Mis on spatsialism ja mida pidi see kaotama?
on ostujõuline nõudmine. 2) KUIDAS TOOTA? Majanduslikult mõtlev ettevõtja peab valima enda jaoks sobiva ressursside kombinatsiooni. Selline valik sõltub tootmisvahenditest ja nende hindadest. Kui on kasutada odavat tööjõudu, siis pole mõtet rakendada kallist tehnoloogiat . Vastupidises olukorras kui tööjõud on kallis tuleb igal juhul investeerida tehnoloogiasse. 3) KELLELE TOOTA? Haakub esimese küsimusega. Igal ettevõtjal peab silme ees olema alati tarbija. Umbisikuline toode jääb tavaliselt müümata. Sellele küsimusele aitab vastata majandusteaduseharu- turundus. Sõltuvalt sellest, kuidas ühiskond majanduse põhiküsimused lahendab, ehitatakse üles kogu riigi majandussüsteem. Ajalooliselt tuntakse nelja tüüpi majandussüsteemi. 1) TAVAMAJANDUS: See on vanim majandussüsteem. Kogu majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Kõige paremini iseloomustab seda majandamisviisi sõna naturaalmajapidamine
Esitleda on aega 3 4 min. Tuleb arvesse võtta ka joonealused märkused. Gaius II saj pKr. Paulus III saj pKr. Ulpianus III saj pKr. Luuletuste lugemisel-tõlkimisel: Eleegiline distihhon: 1) Heksameeter 2) Pentameeter Meetrum värsi jalg Daktül Tsesuur hingamispaus Skandeerimine luuletuse tekstide ettelugemine Verb (õ lk 116) Kaks tegumoodi: activum (isikuline) ja passivum (umbisikuline) Kolm küneviisi: indicativus (kindel kõneviis), coniunctivus (tingiv kõneviis), imperativus (käskiv kõneviis) Kuus ajavormi: praesens (olevik), imperfectum (lihtminevik), perfectum (täisminevik), plusquamperfectum (enneminevik), futurum I (I tulevik), futurum II (II tulevik) Kolm pööret ehk isikut: esimene, teine ja kolmas: ma olen, sa oled, ta on Kaks arvu: singularis (ainsus): ma olen, pluuralis (mitmus): me oleme
Üldtuntud organisatsiooni näitel kuidas märgisüsteeme kasutatakse. Miks on mistahes kommunikatsiooniakt semiootiline fenomen? Põhjus on selles, et mis tahes sõnum, mida kommunikatsiooniaktis edastatakse, on alati märkide poolt vahendatud ja pakub semiootikule huvi just oma märgilisuse tõttu. Isiklik kommunikatsioon, massikommunikatsioon, autokommunikatsioon. (Massikommunikatsioon on enamasti vahendatud, suunatud massidele ja umbisikuline; saatja ei tea kunagi päris täpselt, kes on vastuvõtja. Iga massikommunikatsiooni aktiga kaasneb paratamatult möödalaskmine (sõnum jõuab selleni, kellele see mõeldud ei ole, keda see ei huvita), mille aga korvab võimalik ahellevi (vastuvõtja hakkab täiendavaks meediumiks, levitades sõnumit edasi). Isiklik kommunikatsioon on isikuline ja vahetu, levides otse ühelt konkreetselt inimeselt teisele konkreetsele inimesele.
saadavad teateid ja võtavad teisi teateid vastu samaaegselt 3.Inimestevahelise suhtlemise parim definitsioon rõhutab suhtlemise kvaliteeti, mitte osalevate inimeste arvu ega olusid, milles suheldakse. 4.Isiklikud suhted on unikaalsed, asendamatud, omavahel seotud, hinnalised ja seesmiselt hüvitavad. Ka kõige isiklikum suhe pole täielikult isiklik, vaid alati eksisteerib sellega koos umbisikuline komponent. 5.Teated suhtluses võivad olla tahtlikud või tahtmatud, neil on alati sisuline ja suhtumuslik aspekt. Kord edastatud teadet "tagasi võtta" pole võimalik ja suhtlemist korrata ei saa. 6.Suhtlemise paremaks korraldamiseks tuleb teada ja vältida mitmeid väärarusaamu. Suhtluse kvaliteeti ei määra suhtluse kvantiteet; suhtlemine ei suuda lahendada kõiki probleeme. Suhtlemisoskus pole kaasasündinud võime. Kuigi mõnel
lametrükiks); kaasajal tihedalt seotud fotograafia, installatoorse jm. kunstiga; graafika alaliikideks on ka illustratsioon, graafiline disain jm. harmoonia: kokkukõla, sobimine, osade meeldiv ja õige suhe ühtlases tervikus ikonograafia: piltmärgistik, kindla teema kujutamise reeglistik impulsiivsus, impulsiivne: (ld. impulsus tõuge, aje) hetkelise otsuse ajel elavalt ning kiiresti toimiv; hoogne, erk, elavalt õhutav impersonaalne: umbisikuline, mitteisikuline, isikuta intensiivne: pingeline, tõhus; tugev; elav, ere (värvi kohta) interpretatsioon: tõlgendus, töötlus interjöör: siseruum, sisevaade klassifitseerima: rühmitama, liigitama, üksustesse jagama koloriit: värvitoonistik; kunstiteosel valitsevad ja üldmuljet kujundavad peamised värvitoonid ja värvikombinatsioonid kombinatsioon: (ld. combinatio) ühesesinemine; mingite elementide teatud viisil korrastatud rühm kompositsioon: (ld
ma-tegevusnimi ta-tegevusnimi Oleviku kesksõnad isikulise tunnus -v (v-kesksõna), umbisikulise tunnus -tav. Mineviku kesksõnad isikulise tunnus -nud (nud-kesksõna), umbisikulise tunnus -tud, e tud-kesksõna. 27. Eesti keele minevik jaguneb liht-, täis- ja enneminevikuks. 28. Eesti keele kõneviisid jagunevad kindlaks, tingivaks, käskivaks ja kaudseks. 29. Eesti keeles on isikuline (Joonas joonistab.) ja umbisikuline (Klassis joonistatakse.) tegumood. 30. Sõnamoodustus olemasolevatest sõnadest uute saamine liitmise või tuletamise teel. Tuletamise puhul lisatakse sõnatüvele tuletusliide, liitmise puhul liidetakse 2 sõnatüve. 31. Produktiivseimad omadussõnaliited: -ne, -lik, -line. Produktiivseimad nimisõnaliited: -ja, -lane, -line. 32. Produktiivseimad tegusõnaliited: -ta, -da. Produktiivseimad määrsõnaliited: -lt, -sti. 33. Liitsõna koosneb põhiosast ja täiendosast
Passive voice Umbisikuline tegumood Kui tegija pole oluline või pole teada. · The Present Simple Passive am is + III pv are Examples: I am watched. A book is read. Marks are given. · The Past Simple Passive was were + III pv Examples: I was watched. A book was read. Marks were given. · The Future Simple Passive will be + III pv Examples: I will be watched. A book will be read. Marks will be given. · The Future Simple Passive in the Past would be + III pv Examples: I would be watched. A book would be read. Marks would be given. · The Present Progressive Passive am is + being + III pv are Examples: I am being watched. A book is being read. Marks are being given. · The Past Progressive Passive was were + being + III pv Examples: I was being watched. A book was being read. Marks were being given. · The Present Perfect Passive have has been +...
Lihtminevik Täisminevik Enneminevik Ma magasin Ma olen maganud Ma olin maganud Sa magasid Sa oled maganud Sa olid maganud Ta magas Ta on maganud Ta oli maganud Me magasime Me oleme maganud Me olime maganud Te magasite Te olete maganud Te olite maganud Nad magasid Nad on maganud Nad olid maganud 10) Umbisikuline tegevus Kui ei ole teada, kes tegevust tegi, siis kasutatakse umbisikulist teguviisi. Jutustatakse, jutustati, on jutustatud, oli jutustatud 11) Liitsõnad Liitsõna on mitmest sõnast koosnev üks sõna, millel on lahku kirjutades teine tähendus. Need sõnad kirjutatakse täht-tähelt samamoodi, kui lahku kirjutades. Lapse põlv lapsepõlv Vanade kodu vanadekodu Kui nimisõna ees on omadus-, ase- või arvsõna, siis kirjutatakse need lahku. Punane kool, ilus ilm, see laps
Rohkem on teenuseid ja vähem on tavatootmist Levinud tarbimisviisidpeegeldavad ja loovad ühiskonnasisese sots hierarhia Töökeskkond Telekommunikatsiooni areng Kodu taasmuutmine tootmis ja tarbimiskohaks Kodu mitmeotstarbeline urbanistlik ruum – ala kodukino ruum Võim ja poliitika Traditsiooniline domineerimine – tsaar, kuningas Karismaatiline domineerimine –juhi erakordsus Legaalne domineerimine – umbisikuline side valitseja ja vallitsetava vahel Ühiskonna institutsionaalne struktuur Ühiskondlike institutsioonide toime Ühiskondlikes institutsioonides saavad sots tegelikkuse konserveerijad Sotsiaalsete riskide individualiseerimine Koalitsioonid ühiskondlike probleemidega tometulemiseks Haridus Hariduse avalik funktsioon – kultuuri edasiandmine Hariduse varjatud funktsioon – edasiantav kultuur ja õpetatavad rollid on
eelistustele ning kujuneb sageli spontaanselt Info kanal Tagasi-side Suhtlemis-tüüp keel sisukus Kõrge Näost-näkku Otsekohe Isiklik Kehakeel + sõnad madal Telefon Kiire Isiklik Sõnad Isiklik kiri Aeglane Isiklik Sõnad Üldine kiri Väga aeglane umbisikuline Sõnad Üldised numbrid Väga aeglane umbisikuline numbrid 16. Grupinormid Kokkulepped, mida tavaliselt ei fikseerita. Normide teadvustamine vabastab liikmete käitumise, küpsus tõuseb. Nii positiivne kui negatiivne mõju, seetõttu teadvustamine oluline. Normid tekivad ja kinnistuvad sest, võimaldavad piiritleda grupis toimuvat ja määrata suhted teistega. Muudavad käitumise ennustatavaks. Kujundavad grupi näo.
Traditsioonilised impeeriumid (põhineb vallutustel, terr. Suured, nõrk eneseteadlikus riigina) Feodaalriigid (talupojad ja ülikud suhete süsteem, püramiidne hierarhia) Seisusteriik (linnade tähtsus, suurem institunatsionaliseeritus, kaupmehed nõuavad esindatust) Absolutism (maksukorraldus, püsisõjavägi, saatkonnad välismaal, riigi poliitika kaubanduse ja majandusaerengu edendamiseks) Moderne riik (terr. Kontroll sunnivahendite üle, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võm, kodakondsus, maksustamine) Moderne riik: Kontroll sunnivahendite üle, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võm, kodakondsus, maksustamine Weber: Võim- võimalus peale suruda oma tahet, käsk mida täidetakse. Domineerimine- suunamine, et teised teeks mida sa tahad. Bürokraatia: Reeglite alusel püsiv töö, süsteemne tööjaotus, kindel hierarhia, riiklik rahastus, keeld
pani/i); -s (käi/s, hakki/s); 3) täisminevik e perfekt: olema olevikus + -nud (on käi/nud); 4) enneminevik e pluskvamperfekt (pluperfekt): olema lihtminevikus + -nud (ol/i luge/nud); 5) üldminevik e preteeritum (tingiva, kaudse ja möönva kõneviisi üldine ajavorm – märgib sündmuse eelnemist kõnehetkele, eristamata imperfekti, perfekti ja pluskvamperfekti tähendusi). 4. Tegumoekategooria 1) isikuline tegumood e personaal. Tunnuseta; 2) umbisikuline tegumood e impersonaal, tunnused -da (käi/da/ks, min/da/vat); -ta (teh/ta/gu, karju/ta/kse); -a (käi/a/kse, näh/a/kse, pann/a/kse, tull/a/kse); -d (laul/d/i, möön/d/i). 5. Kõneliigikategooria 1) jaatav kõneliik e afirmatiiv. Tunnuseta; 2) eitav kõneliik e negatiiv (kasutatakse eitussõnu ära ja ei), ära tule, är/gu tul/gu, ei tee, ei käi/nud. Omaette tunnust ei ole. MEELDETULETUSEKS Kui vorm on mitmuses, siis otsida mitmuse tunnust (mitmus on alati markeeritud).
c) määrsõnalaadne des-vorm 30. Kesksõnad e partitsiibid. Kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab tegevust omaduse või seisundina. Seetõttu on kesksõna sõnaliigilt lähedane omadus¬sõna¬dele ja saab esineda täiendina, nt tõusev päike, praetud kartulid. Verbi¬kategooriatest seostub kesksõna aja ja tegumoega, nt tõusev päike (suhte¬line olevik, isikuline tegumood), praetud kartulid(suhteline mine¬vik, umbisikuline tegumood). Kuna olevikus ja minevikus on kesksõna tunnused ja süntaktilised kasutusvõimalused erinevad, on mõttekas eristada eesti keeles kaht kesksõna – oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna –, millel kummal¬gi on isikulise tegumoe vorm ja umbisikulise tegumoe vorm. 31. Pöördekategooria. Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret, mis avalduvad pöördetunnustena. Need esinevad:
valik- vastutus. 4)mõistmine: in tah loomult mõista, teada-uudishimust. mõist sis igas meie sammus, teos, otsuses. 5) keelelisus: ''Keel on ol koda''. avab tõdesid, tunnetusmoodus. 6) kos-olemine: in on suhtleja, in kes sünnib maailma, alati sinna oodatud. asjad ei saa omavah suhelda. suhtl on in-sele vajadus. 7) olemisunustus: in kesk vaid käega katsutavale, unustab ol sügavuse. Pole tõel elu. Samas on ol.unust 1 võimalus seda taas leida ja selle suurust hinnata. 8)man: sk.k umbisikuline kõneviis- tehakse, minnakse. In langeb massi najale, teeb, mis kõik teevad. Kirekegaardlik. 9)ajaloolisus: alati mõjutamas, kuid saab valida, kas sellele alluda, oma prob-d ajal kaela ajada; või leida ajaloo kordumisest endale võimalusi. 10) meelestatus: in on tunnete kaudu ol-ga ja maailmaga seotud, maailmas on seda, mis meid rõõmustab, kurvastab. 11) hirm, äng: hirm-in teab, mida kardab. äng: ei tea, in kardabki ''eimiskit''
kui vaim siseneb olendisse annab see mingisuguse mõjuvõimu. Usutakse, et ainult erilised inimesed saavad vaimudeks. Nõid on karismaatiline inimene, kes kasutab ekstaasi mõju, et orgiat korraldada. Orgia tekitamiseks on vaja alkohoolseid jooke, tubakat, muusikat. Jumal võib eksisteerida mingi konkreetse juhtumi jaoks, kindlasti mitte kindlal kujul. Üleloomulike jõude moodustavad usulise tegevuse valdkonnad. Hing ei ole isikuline ega umbisikuline olend. Hing ei ole ühtne, see tungib välja ekstaasis olemise kaudu. Seda et hing on kehast eraldi olev üksus ei aktsepteeri täielikult isegi lunastusreligioonid. Üleloomulike jõudude personaalsus või umbisikulisus etendavad elus millegi toimumist, millel on tähendus. Matmisvormid surnust rahu saamiseks tuleb hing ohutada või hauda ajada. Hauda peab minema kogu vara. Hiina leinaeeskirjades on räägitud tagajärgedest näiteks leinaajal ei tohi olla ametikohustusi
arv, aeg, kõneviis, tegumood, kõneliik). Vormimoodustus toimub kas käänates või pöörates. Pööre on kas mitmuses või ainsuses, ehk mina, sina, tema, meie, teie, nemad. Aeg jaguneb olevikuks ja minevikuks, minevik jaguneb omakorda lihtminevikuks, täisminevikuks ning enneminevikuks. Kõneviisid on kindel, tingiv(ks), kaudne(vat), käskiv. Tegumood on kas isikuline, st poiss viskas kivi üle oja või umbisikuline, st kivi visati üle oja. Kõneliik on kas jaatav või eitav. 12) Lauseliigid: liht- ja liitlause ning nende jagunemine. Lihtlause jaguneb tavaliseks lihtlauseks, koondlauseks, lisandiga lauseks ja lühendiga lauseks. Liitlause jaguneb rindlauseks ja põimlauseks. 13) Too näiteid keeltest, mida tead veel peale inimkeele. Kehakeel, matemaatika keel, kunstikeel, füüsika keel, teaduse keel, arvuti keel. 14) Inimkeele areng. Inimkeel arenes koos inimeste enda arenguga
ressursse tootmiseks kasutada? Tootmine peab olema võimalikult efektiivne. Ettevõtted peavad otsustama, millist tehnoloogiat kasutada, kus toota ning kui palju inimkapitali kasutada. Valiku puhul olulised kättesaadavus ja hind. ● Kellele toota? (jaotusotsus) - kes saaksid nendest toodetud asjadest kasu ning oleks nõus nende eest maksma? Iga ettevõtja peab tootmisel alati mõtlema konkreetsele tarbijale, sest umbisikuline toode jääb tavaliselt müümata. 3 majanduse põhiküsimust ettevõtte tasandil ● Mida toota? Toota kaupu ja pakkuda teenuseid, mida tarbijad vajavad. ● Kuidas toota? Milliseid vahendeid tootmises kasutada. Valimisel lähtuda võimalustest, hinnast, ajast. ● Kellele toota? Kes on kliendid. Näide: Mida? – ehitusteenuse pakkumine. Kuidas? – kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat? Kellele? – suuremad ehitusfirmad, eraisikud.
annaabi.ee 
