Vastus leiad õppematerjalist: Eesti keele õigekirja konspekt

Eesti keele õigekirja konspekt (4)

Põhikool - Eesti keel - Eesti keel

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Keda mida harva kelle?
Mis on armastus?

EESTI KEEL
Häälikuõigekiri
Häälduse järgi kirjutatakse :
HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI

Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest:

Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid – kasse).

Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus:

– samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur;
– varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, parall eelne , annulleerima, terrass;
– ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett – baleriin.

ERAND ! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt:

– asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, mus, sus, tas, ses, tos, kes, mis;
– abisõnades: jah, aitäh, ah, oh, noh, säh, kah, tohoh, et, ja (sidesõna), ju, ka;
– tegusõnas: on.
SULGHÄÄLIK SÕNA KESKEL

Sõna sees kirjutatakse sulghäälik vormiprintsiibist lähtudes. Oluline on jälgida, kas klusiil satub helilise või helitu hääliku naabrusesse:

Tavaliselt kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k, p ,t (nt lahke , kopsik, peatselt) ja heliliste järele g, b, d (nt kõrvaldas, õmmeldi, kaergi).

Sama põhireegel kehtib ka liite -ki, -gi kirjutamisel:

– helitu hääliku (S, F, H, Š, Z, Ž, K, P, T, G, B, D) järel -ki – haabki, suppki, vendki
– helilise hääliku (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü, J, L, M, N, R, V) järel -gi – kanagi, mahlgi, vihmgi
Hääldust ei arvestata:
KAASHÄÄLIKUÜHENDI ÕIGEKIRI

Mitu erinevat kõrvuti asuvat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi. Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid:

Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt)

ERANDID! Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte:

liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki;

sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus , pappkarp, kepphobu, allkiri;

liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane , vrd linlane ), portugallane, modernne , suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond;

l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust:
– s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss , nüanss;
– s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi).

Kui need tingimused pole täidetud, ei loe hääldus ja tuleb kirjutada põhireegli järgi, st iga täht ühekordselt.

SULGHÄÄLIK SÕNA SEES

ERANDID! Helitu hääliku kõrvale kirjutatakse g, b, d, kuigi hääldatakse k, p, t:

liitsõnas: tõmbsoon, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool jt;

liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond jt;

tüve algkuju säilitamiseks muutevormides (künd/ma -- künd/sid, künd/ku, kärb/es -- kärb/sed jt)

võõrsõnades: abstraktne, absurdne jt.
J AINULT HÄÄLDUSES

i ja ü järel ei kirjutata j ega i-d, kuigi hääldatakse:
siia, laiad, riiul, ioon, minia, preemia, keemia;
(tahan) käia, käiakse, äiale, aias;
süüa, süüakse, müüa, müüakse, lüüa, lüüakse;
hüüa, püüa, hüüe, püüe, hüüu, püüu jt.

TRADITSIOONIST LÄHTUVAL TÄHEVALIKUL

h sõna algul
g, b, d sõna algul
f, hv, v võõrsõnades

SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT
Märkused
Näited
LÄBIV SUUR ALGUSTÄHT
1) Kohad, ehitised
v.a liigisõna (meri, jõgi, tänav, mägi, linn, väljak jne)
Tartu linn, Raekoja plats , Kolme Pärna tänav, Pühavaimu kirik
2) Asutused, ettevõtted
v.a liigisõna ( muuseum , tehas jne)
Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Eesti Kontsert
3) Riigid
Eesti Vabariik, Ameerika Ühendriigid, Rootsi Kuningriik
4) Isikud, olendid
ka kujuteldavad
Kadri, Toomas-Hendrik Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan
5) Ajalehed, ajakirjad
v.a sidesõna (ja, või jne)
Eesti Ekspress , Pärnu Postimees , Pere ja Kodu
6) Kaubad , sõidukid
v.a liigisõna (laev, auto, kakao , leib, sai jne)
kakao Meie Mark, laev Tormide Rand,
ESISUURTÄHT
1) Teosed, dokumendid , sarjad
kirjutatakse jutumärkides
„Tõde ja õigus”, „Presidendi valimise seadus”, ballett „ Luikede järv”, „ Aktuaalne kaamera ”
2) Ajaloosündmused
Jüriöö ülestõus, Teine maailmasõda
3) Taimesordid
Kirjutatakse jutumärkides
kartul „Jõgeva piklik”, õun „Valge klaar ”
VÄIKE ALGUSTÄHT
1) üritused
rahvatantsupidu, rahvusvaheline muusikute konverents
2) kuud, nädalapäevad, tähtpäevad, pühad
veebruar, lehekuu, pühapäev, jaanipäev, uusaasta, suur reede, võidupüha, rahvusvaheline üliõpilaste päev
3) ametinimetused, auastmed
minister, direktor , professor , kindral
4) keeled, rahvused
eestlane, vene keel
5) õppeained
ajalugu, matemaatika , eesti keel
Suur algustäht (riigi tähenduses)
Väike algustäht (kultuur, rahvus, keel)

Eesti riik, Eesti valitsus

eesti rahvas, rahvus, eesti küla

Eesti kroon

eesti kirjandus

Eesti kodanik

eesti keel, eesti maine

Eesti lipp ja vapp

eesti rahvamuusika

Eestimaa

eestimaine (ne-liiteline tuletis )

Eesti loodus (riigi osa)

üle-eestiline (line-liiteline tuletis)

Eesti film (toodetud Eestis)

eesti film (eesti filmikunst)

Vene võim

vene rahvalaul

Kokku- ja lahkukirjutamine
NIMISÕNA
KOKKULAHKU
Lühenenud tüvi + nimisõnaVõõrkeel, keskkool, algkool , salasilm, inimhulk
Nimisõna nimetavas + nimisõnaLaudlina, metsloom, korvpall
Täiendsõna näitab kuuluvust: minu raamat, naabri kass Nimisõna omastavas + nimisõnaTäiendsõna näitab liiki: lauatennis, juturaamat
Täiendil on täiend: musta kassi poeg, naabri koera kutsikas
Täiendsõna mitmuses : mägede tipud, röövlite koobas
Piltlik väljend: lapsepõlv, konnasilm, kirstunael
Täiendsõna mitmusliku sisuga: mäetipud, kanakari, margikogu
Kui tekib uus mõiste: vanaema, pimesikk, kakssarvik, kolmnurk, omakasuTavaliselt lahku: ilus ilm, kauged metsad , neli sõpra, kolm nurka, see hobune, sama naineOmadussõna, arvsõna või asesõna + nimisõna

OMADUSSÕNA
KOKKULAHKU
Nimisõna või omadussõna või arvsõna või asesõna + omadussõnaOmaette mõiste: piltilus, lubivalge, klassidevaheline, helepruun, suurejooneline, kolmeaastane, kuuekilone, sajajalgne, kahetoaline, minuvanuneKui täiendil on täiend:
suure mäe kõrgune, magusa õuna maitseline, kaheksandate klasside vaheline, kahekümne kuue aastane
Kokku kirjutatakse teist(kümned), kümned, sajad , aga lahku tuhanded, miljonid ja miljardid
Seega 2 837 521 492 - kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse miljonit, viissada kakskümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks

Pöördsõnad

Pöördsõnu võib tähenduse poolest lugeda tegusõnadeks. Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel).
Tegusõna pöördelistel vormidel on:

kolm pööret ainsuses (ma loen , sa loed, ta loeb) ja kolm pööret mitmuses (me loeme, te loete , nad loevad )
kaks aega -- 1) olevik (loen, loetakse); 2) minevik . Minevik jaguneb lihtminevikuks ( lugesin , loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud).
neli kõneviisi -- 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks), 3) käskiv (loe, ära loe, lugegu, loetagu), 4) kaudne (lugevat, olevat lugenud)
kaks tegumoodi -- 1) isikuline (ma loen, ma olin lugenud, ta lugegu, lugegem), 2) umbisikuline (loeti, loetavat, loetagu)
kaks kõnet (kõneliiki) -- 1) jaatav (ma loen, nad lugesid, loetagu), 2) eitav (ma ei loe, ta ärgu lugegu, ärgu loetagu)

Tegusõna käändelised vormid väljendavad üldist tegevust, kuid ei väljenda kõneviisi, isikut ja arvu. Käändelisse vormi kuuluvad: ma- ja da-tegevusnimi (infinitiivid), v- ja tav-kesksõna (oleviku kesksõnad), nud- ja tud-kesksõna (mineviku kesksõnad) -- lugema, lugeda, lugev, loetav, lugenud, loetud.
14 käänet: nimetav, omastav, osastav , sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav , olev, ilmaütlev, kaasaütlev
Sõnaliigid

käändsõnad
- nimisõna (ehk substantiiv ): loom, kivi, Mart
- omadussõna (ehk adjektiiv ): hea, kollane, suur
- asesõna (ehk pronoomen ): mina, selline, mis
- arvsõna (ehk numeraal ): üks, seitseteist, neljas
pöördsõnad
- tegusõna (ehk verb ): tahtma, käima, mõtlema
muutumatud sõnad
- määrsõna (ehk adverb ): hästi, täna, vara
- hüüdsõna (ehk interjektsioon): oh, aitäh, hurraa
- sidesõna (ehk konjunktsioon ): ja, või, ega
- kaassõna (ehk adpositsioon ): peal, järgi, üle

Lauseliikmed
alus – kes? mis? ( tegija )
öeldis – mida tegema? Jne
sihitis – keda? mida? (harva: kelle? Mille?)
määrus – vastab küsimustele alates sisseütlevast
öeldistäide – lauses , kus on OLEMA verb, näitab kes, mis, missugune on alus
Erinevad lauseliigid

KOONDLAUSE

KL-s ei panda koma sidesõnade ja, ning, ega , või, ehk, nii...kui ka ette
KL-s pannakse oma sidesõnade kuid, aga, vaid, ent ette
koolonit kasutatakse KL-s siis kui korduvate lauseliikmete ees on kokkuvõttev sõna
mõttekriipsu kasutatakse siis kui korduvatele lauseliikmetele järgneb kokkuvõttev sõna
eeslisandit komaga ei eraldata ( DIRIGENT Tõnu Kaljuste sõitis USA-sse)
järellisand eraldatakse komaga (Tõnu Kaljuste, dirigent, tuli USA-st tagasi)
kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma vaid lisandi ette (Tõnu Kaljuste, dirigendi auto oli lume all)
komaga ei eraldata järellisandit kui see on olevas käändes (Ants korrapidajana oli tubli ) ja kui on kui- lisand (Ants kui korrapidaja oli vara kohal)
kui lauses olevad määrused osutavad ühele ja samale kohale/ajahetkele, siis koma ei panda
kui määrused osutavad erinevatele kohtadele/ajahetkedele tuleb koma
kui lauses kõrvuti asuvad määrused/täiendid on samaliigilised (värvus, aeg, pikkus vms), eraldame nad komaga, nt. Kastsin kollast, punast, valget roosi .
kui lauses kõrvuti asuvad määrused/täiendid on eriliigilised (igaüks väljendab erinevat omadust), koma ei panda, nt. Tal on ilus (väärtushinnang), suur (suurus), pruun (värv) koer.

RINDLAUSE

Kukk kargas , kana kaagutas.

PÕIMLAUSE

Laps karjus nii palju, et ema ei saanud magada
Mart, kes oli kiire jooksja, võitis kõiki
Kui Jaanus oli kull , pidi ta teisi püüdma
Grete avas akna, aga kõigil hakkas külm, kuna õues oli jahe

LAUSELÜHEND

Söönud kõhu täis, heitsin magama.
Teiste juttudest hirmutatud, hakkas laps nutma.
Ukse peale tulnud perenaine tervitas külalisi.
Oodates bussipeatuses bussi , ümises tütarlaps tuntud laulu.

OTSE- JA KAUDKÕNE

Õpetaja küsis: „Kes teab, mis on armastus?“
„Kes teab, mis on armastus?“ küsis õpetaja.
„Kes teab,“ küsis õpetaja, „mis on armastus?“
Ta ütles, et ta teab, mis on armastus.

Võõrsõnad ja nende tunnused

g, b, d sõna algul - giid, bensiin , diivan;

tähed f, š, z, ž - fookus , fänn, šokolaad, zooloog , loož;

pearõhk kaugemal kui esisilbil - paralleelne, vanill , grammatika, semester , suflee;

pikad täishäälikud kaugemal kui esisilbis - akadeemia, galerii, idee, marinaad ;

häälik o kaugemal kui esisilbis - auto, logo , meson, stereo , neutron, traktor ;

eesti keeles tavatud häälikuühendid - bluff , sfäär, pasha, standard, foogt, strateegia, asbest, hüatsint, müokard, trahhea .

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 225 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

225 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Lyza Õppematerjali autor

Kokkuvõte teemadest nagu häälikuõigekiri, suur ja väike algustäht (seal hulgas, millal Eesti kirjutada suurega, millal väiksega), kokku- ja lahkukirjutamise tabel, pöördsõna käändelised ja pöördelised vormid, erinevad sõnaliigid (nimisõna, määrsõna) samuti lauseliikmed seletustega (alus, öeldis jne.), erinevad lauseliigid: koondlause kohta reegleid, näited rind- ja põimlause, lauselühendi, otse- ja kaudkõne kohta, võõrsõnade 6 tunnust.

Sarnased õppematerjalid

doc

Kordamine eesti keele eksamiks

.....................................................................10 LÜHENDAMINE..........................................................................................................................11 Keeled ja keelkonnad.....................................................................................................................11 Keeled........................................................................................................................................ 11 Eesti mured................................................................................................................................ 12 Keelkonnad................................................................................................................................ 12 Nimede käänamine.........................................................................................................................12 Nimede kasutamine ja võõrnimed.........................................

Eesti keel

doc

Sõnade ortograafia

Alati kirjutatakse väikese algustähega: Üksi konteksti jääv tüübinimetus:vallavalitsus, tarbijate ühistu, raudteejaam, postkontor, gümnaasium, selts, liit. Nt Selle probleemi lahendab vallavalitsus.Väikelinnas alustab tööd uus gümnaasium. Allüksuste või allühenduste nimetused:Tartu ülikooli (~ Ülikooli) filosoofiateaduskond, sotsiaalministeeriumi (~Sotsiaalministeeriumi) ravi- ja hoolekandeosakond, Eesti Päevalehe kultuuri- ja haridustoimetus, Liviko haldusnõukogu, Eesti Panga nõukogu, Riigikogu keskfraktsioon · Riiki ja osariiki võib nimetada nagu asutust või nagu maad. Esimesel juhul kirjutatakse liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või jäetakse ära: Soome Vabariik ja Soome vabariik, Soome. Osariigid: Ametlik keelekasutus - Texase Osariik, Alam-Austria Liidumaa

Eesti keel

doc

Eesti keele eksamiks kordamine

Eesti keel

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia

Kategoriseerimata

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE

Eesti keel

doc

Eesti keele eksami kordamine 9. klass

Nimed on sõnad või sõnaühendid, mis osutavad kindlale olendile, isikule, kohale jne, nimesid kasutatakse ka ametlikkuse rõhutamiseks. Nimed kirj. läbiva suurtähega. Näiteks kui ütleme Ants, siis mõtleme ühet kindlat inimest, mitte inimest kui liiki. Nime juurde kuuluvad nimetused kirj. reegli järgi väikese tähega. (Vabaduse plats). Nimi võib olla: - isikul, olendil: Eno Raud - maailmajaol, kohal, linnal, veekogul, ehitisel, taevakehal: Eesti, Lõvi tähtkuju - Koha juurde kuuluva täiendi kirj. suure tähega ja sidekriipsuga: Lõuna-Eesti - riigil: Eesti, Ameerika Ühendriigid - asutusel: Tartu Ülikool, Mustakivi kauplus - Kui me ei taha ametlikkust rõhhutada, siis võib liiki näitava sõna ka väikese tähega kirjutada: Eesti vabariik, Tallinna Kuristiku gümnaasium - perioodikaväljaandel: Eesti Ekspress, ajakiri X - tootel: Ford Sierra, Meie Mark

Eesti keel

docx

Eesti keele grammatika

Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel:

Eesti keel

doc

Eesti keele materjal

LÄBIV SUUR ALGUSTÄHT Tartu linn, Raekoja plats, 1) Kohad, ehitised v.a liigisõna (meri, jõgi, Kolme Pärna tänav, tänav, mägi, linn, väljak jne) Pühavaimu kirik v.a liigisõna (muuseum, Musta Kassi kämping, Hea 2) Asutused, ettevõtted tehas jne) Tuju kauplus, Eesti Kontsert Eesti Vabariik, Ameerika 3) Riigid Ühendriigid, Rootsi Kuningriik Kadri, Toomas-Hendrik 4) Isikud, olendid Ka kujuteldavad Ilves, Kaval-Ants,

Eesti keel

Rohkem sarnaseid